2-19-8209/51 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Ixxxxx Pxxxxxx esitas Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 29.05.2019 avalduse füüsilise isiku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus võttis avalduse 07.06.2019.a määrusega menetlusse, määras nõustaja ning kohustas Ixxxxx Pxxxxxxxx tasuma nõustaja tasu ettemaks summas 648 eurot. Avalduse selgituse põhjal on võlgnik vallaline ning elab koos oma kahe lapsega. Makseraskustesse sattus ta seoses sellega, et pärast lapsehoolduspuhkust ei saanud ta tööandjalt endist paremini tasustatud töökohta ja sissetulek langes 500-600 euroni kuus. Võlakoormus oli arvestatud endise palga pealt. Võlad hakkasid kuhjuma ning võlgnik võttis laenu võlgade tasumiseks. Võlgnik sattus ka petuskeemi ohvriks (Kredit Finanz Bank), sest soovis leida lahendust enda olukorrale. Võlgnik on suhelnud võlausaldajatega, kuid pole saavutanud nendega kokkuleppeid. Võlgnik on kasutanud võlanõustamisteenust. Võlgnik avaldas enda kohta järgmise teabe: töötab xxxxxx OÜ-s mööblitislerina ning tema töötasuks on 1100 eurot (neto). Varanimekirja kohaselt on tema sissetulekuks 1100 eurot, ta saab ülalpidamismakseid summas 200 eurot, sotsiaaltoetusi riigilt või kohalikult omavalitsuselt 158 eurot. Sissetulekud on kokku 1458 eurot. Võlgnik omab haagist väärtusega 3200 eurot. Võlanimekirjas avaldas võlgnik, et tema ja ülalpeetavate igakuised kulud on kokku 1458 eurot: eluasemekulud 50 eurot, toidukulu 200 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 30 eurot, riide, jalanõud, majatarbed 138 eurot, kulud laste koolikohustuse täitmisele 40 eurot, lastehoid 400 eurot ning ümberkujundamiskava täitmiseks planeeritud summa 550 eurot. Võlgnik selgitas, et lapsehoidja teenust kasutab ta seetõttu, et laps on väike ja tihti haige ning teenusega saab võlgnik järjepidevalt tööl käia. Võlgnik esitas oma pangakonto väljavõtted perioodil 01.05.2016-30.04.2019. Konto väljavõttest nähtub, et kuni jaanuar 2019 sai võlgnik töövõimetushüvitist. Muude sissetulekute osas kinnitab konto väljavõte avalduses esitatut. Väljavõttest nähtub ka see, et võlgnik on 2019.a esimeses pooles võtnud veel mõned kiirlaenud ning teinud makseid välismaalastele. Lisaks nähtub väljavõttest, et võlgnik on regulaarselt müünud isiklikke esemeid väiksemate summade eest. 2016.a tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgnik on saanud väljamakseid xxxxxx OÜ-lt, Eesti Haigekassalt ja OÜ-lt xxxxxxxxxxxxx. 2017.a tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgnik on saanud väljamakseid xxxxxx OÜ-lt, Eesti Haigekassalt ning Sotsiaalkindlustusametilt. 2018.a tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgnik on saanud väljamakseid xxxxxx OÜ-lt ja Sotsiaalkindlustusametilt. 25.07.2019 esitas nõustaja ümberkujundamiskava. Kavast lähtuvalt taotleb võlgnik kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Võlgnik suudaks maksta ca 500 eurot kuus ning kuue aasta jooksul suudaks ta võlausaldajatele tasuda 36 000 eurot, so keskmiselt 80% põhinõuetest. Kohus edastas avalduse koos lisadega ja ümberkujundamiskava võlausaldajatele ning palus neil esitada seisukoht VÕVS § 22 lg 1 ja 2 alusel. Ümberkujundamiskavale esitasid vastuväited 6 võlausaldajat (ei esitanud 3 võlausaldajat). Pakutud ümberkujundamiskavaga nõustusid 2 võlausaldajat: Bigbank AS, IPF Digital Estonia OÜ. Placet Group OÜ, Coop Finants aktsiaselts, Monefit Estonia OÜ, Bondora AS, Ferratum Bank p.l.c, Swedbank AS vaidlesid pakutud kavale vastu põhjusel, et ei nõustunud põhivõlgnevuse vähendmisega ja sellele lisaks kogu kõrvalnõuete tasumata jätmisega. Mitmed võlausaldajad leidsid, et võlausaldajate huvid ei ole ühetaoliselt kaitsud, kuna kõrvalnõudeid on vähendatud nullini ning põhivõlgnevusi on samuti vähendatud. Enamus võlausaldajaid olid nõus sellega, kui võlgnik tasub põhivõlgnevuse täies ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse kas 60 kuuni või 72 kuuni. Swedbank AS leidis, et võlgnik peaks tasuma kogu põhivõla 60 kuu jooksul.

Kohus korraldas lähtudes VÕVS § 24 lg-st 9 ärakuulamise võlgnikule ja vastuväited esitanud võlausaldajale. Ärakuulamisele ilmus võlgnik, nõustaja ja võlausaldajatest vaid Swedbank AS ja Placet Group OÜ. Võlgniku sõnul elab ta koos lastega laste isa majas, kes lubab neil seal elada. Laste isa peab lapsi ülal nii, et annab kummalegi lapsele 100 eurot ning võlgnik saab elada seal rahata. Võlgnik säästab nii umbes 250 eurot kuus. Isa toetab lapsi ca 450 euroga kuus. Võlgnik maksab prügi, vee, televiisori ja interneti eest. Laste isa maksab elektri eest. Võlgnik selgitas, et kevadel võttis ta laenu sellepärast, et sattus raskesse olukorda ja väljapääsu ei olnud. Ta nägi sotsiaalmeedias firmat, kes lubas anda 28 000 eurot laenu väikese intressiga. Siis hakkas firma nõudma võlgnikult 350 eurot, et taotlus menetlusse võtta, seejärel 1600 eurot ja hiljem 2000 eurot, et võlgnik kinnitaks enda maksevõimet, n.ö tagatisena. Võlgnik laenas seepärast muudkui raha juurde, et saada seda väikese intressiga laenu. Seejärel nõuti 850 eurot vahetuskursi raha ja 450 eurot trahvi. Võlgnik maksis neile kokku 4000 eurot ning laenu ei saanud. Ta mõistis, et langes petuskeemi ohvriks. Võlgnik arvas, et seda raha ta ei saa tagasi. Politsei poole ei ole ta ka pöördunud. Võlgnik selgitas, et kui ta läks lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle, siis vana töökohta talle ei antud, sest tal oli väike laps. Ta sai teise kergema töökoha, kus teenis vähem. Ühel hetkel sai võlgnik aru, et enam ta ei saa laenukohustustega hakkama. Enne lapsehoolduspuhkusele minekut sai ta 1400 eurot kätte, kuid nüüd umbes 200-300 eurot vähem. Osad laenud on makstud, teiste maksmiseks võttis laenusid juurde. 2017.a alguses tekkis see nö lumepalli efekt. Võlgnik tunnistas, et enne dekreeti minekut sai ta 4 kuu raha ette ning ei osanud sellega majandada. Võlgnik teatas, et augustist läks väiksem laps ka lasteaeda ning lapsehoidmise kulud vähenevad. Lapsehoidja jääb varuvariandiks, kui lapsed on haiged. Võlausaldajad jäid enda vastuväidete juurde ja teatasid, et soovivad tagasi saada põhivõlgnevust ning Swedbank AS soovib seda 60 kuu jooksul. Nõustaja sõnul ei anna tulemust kohustuste täitmise tähtaja pikendamine 72 kuuni, sest kava ongi tehtud 6 aasta peale. Kava saaks teha 7 aasta peale. Esialgu tehakse igale võlausaldajale väiksemates summades väljamakseid, kuid suureneksid vastavalt sellele, kui väiksematele võlausaldajatele nõuded makstud saavad. Igakuiselt makstavat kogusummat suurendada ei saa, sest võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Kava saab muuta, kui sissetulekud suurenevad. Kava pikendamisest ühe aasta võrra peaks piisama, et tasuda kõik põhinõuded- see teeks 6000 eurot juurde. Nõustaja esitas 16.09.2019 muudetud ümberkujundamiskava. Kava täitmise tähtaega pikendati aasta võrra, s.o 7 aastani (84 kuud). Tähtaja pikendamine võimaldab täita kõikide võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses. Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes tuleb pikendada tähtaega kõikide võlausaldajate osas. Muudetud kava kohaselt peab võlgnik iga kuu tasuma ca 507 eurot ning kokku tasub võlgnik võlausaldajatele 42 620 eurot. Võlgnik on varem esitatud kava alusel makseid tegema hakanud. Muudetud kava kohaselt muutuvad kuumaksed vähesel määral ja võlgnikul on võimalik kolmanda maksega (oktoober) tekkinud vahe korrigeerida. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 23 lg 4 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja.

Võlgnik ja võlausaldajad (kes kirjalikult vastuse esitasid) ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Järgnevalt analüüsib kohus kõigi võlausaldajate nõudeid ja võtab seisukoha nõuete suuruse osas. 1) Bondora AS Võla nimekirja kohaselt on 29.05.2019 seisuga võlgnikul sissenõutav kohustus 10 542 eurot, intressimääraga 23,67% aastas. Kohustuse aluseks on leping nr 678666. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 10 915,87 eurot, millest põhivõlgnevus on 10 541,62 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 18% ja on valmis tasuma ositi kokku 8961,60 eurot. Muudetud kava kohaselt on võlgnevuse suurus sama, kuid võlgnik palub nõuet vähendada 3% ja ja on valmis tasuma kogu põhivõla 10 542 eurot. Võlausaldaja teatas kohtule (II kd tl 24), et VÕVS § 2 lg 1 ei näe võlgade ümberkujundamise meetmete loetelus meetmete korraga kasutamise õigust. Võlausaldaja oli kava kinnitamisega nõus vaid siis, kui kõrvalnõudeid vähendatakse 50% ulatuses, kuid põhinõue jääb vähendamata või kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse kuni kaheks aastaks või kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse kuni viieks aastaks juhul, kui nõue on jagatud igakuisteks võrdseteks osamakseteks. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, mistõttu tuleb esitatud nõude suuruseks kinnitada 10 915,87 eurot. 2) Swedbank AS Võla nimekirja kohaselt on 29.05.2019 seisuga võlgnikul sissenõutav kohustus 7417 eurot, intressimääraga 21% aastas. Kohustuse aluseks on leping nr 064077 VL. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 7734,43 eurot, millest põhivõlgnevus on 7283,87 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 20% ja on valmis tasuma ositi kokku 6191,40 eurot. Muudetud kava kohaselt on võlgnevuse suurus 7790,33 eurot, millest 7141,87 eurot on põhivõlgnevus. Võlgnik palub nõuet vähendada 8% ja on valmis tasuma kogu põhivõla 7141,96 eurot. Võlausaldaja teatas kohtule (II kd tl 58-59), et kava tuleb jätta kinnitamata. Äärmisel juhul on Swedbank AS nõud võlgade ümberkujundamisega selliselt, et võlgnik tasub kogu põhiosa ära maksimaalselt 60 kuu jooksul ning sellisel juhul on võlausaldaja nõus loobuma kõrvalnõuetest. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, mistõttu tuleb esitatud nõude suuruseks kinnitada 7790,33 eurot. 3) OK Incure OÜ (Omaraha) Võla nimekirja kohaselt on 29.05.2019 seisuga võlgnikul sissenõutav kohustus 6320 eurot, viivisemääraga 25% aastas. Kohustuse aluseks on leping nr S182052848. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 6521,42 eurot, millest põhivõlgnevus on 6123,58 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 20% ja on valmis tasuma ositi kokku 5205,60 eurot. Muudetud kava kohaselt on võlgnevuse suurus sama, kuid võlgnik palub nõuet vähendada 6% ja on valmis tasuma kogu põhivõla 6123,60 eurot. Võlausaldaja ei esitanud kirjalikku vastust. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, mistõttu tuleb esitatud nõude suuruseks kinnitada 6521,42 eurot. 4) AS Inbank Võla nimekirja kohaselt on 29.05.2019 seisuga võlgnikul sissenõutav kohustus 3964 eurot, intressimääraga 14,90% aastas ja viivisemääraga 3,47%. Kohustuse aluseks on leping nr 89000168691. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 4070,44 eurot, millest põhivõlgnevus on 3963,59 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 17% ja on valmis tasuma

ositi kokku 3369,60 eurot. Muudetud kava kohaselt on võlgnevuse suurus sama, kuid võlgnik palub nõuet vähendada 3% ja on valmis tasuma kogu põhivõla 3963,96 eurot. Võlausaldaja ei esitanud kirjalikku vastust. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, mistõttu tuleb esitatud nõude suuruseks kinnitada 4070,44 eurot. 5) Coop Finants aktsiaselts Võla nimekirja kohaselt on 29.05.2019 seisuga võlgnikul sissenõutav kohustus 3459 eurot, intressimääraga 12,9% aastas. Kohustuse aluseks on leping nr L2700393837. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 3344,96 eurot, millest põhivõlgnevus on 3146,94 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 20% ja on valmis tasuma ositi kokku 2676 eurot. Muudetud kava kohaselt on võlgnevuse suurus sama, kuid võlgnik palub nõuet vähendada 6% ja on valmis tasuma kogu põhivõla 3147,20 eurot. Võlausaldaja teatas kohtule (II kd tl 8), et 02.08.2019 seisuga on koguvõlgnevus 3412,27 eurot, millest põhivõlgnevus on 3146,94 eurot. Võlausaldaja on nõus kava kinnitamisega vaid siis, kui põhinõuet ei vähendata ning põhivõlgnevus tasutakse 72 kuu jooksul. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, mistõttu tuleb esitatud nõude suuruseks kinnitada 3344,96 eurot. 6) Monefit Estonia OÜ Võla nimekirja kohaselt on 29.05.2019 seisuga võlgnikul sissenõutav kohustus 2998,30 eurot. Kohustuse aluseks on leping nr 8395686762. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 3288,05 eurot, millest põhivõlgnevus on 2998,30 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 22% ja on valmis tasuma ositi kokku 2550 eurot. Muudetud kava kohaselt on võlgnevuse suurus sama, kuid võlgnik palub nõuet vähendada 9% ja on valmis tasuma kogu põhivõla 2998,80 eurot. Võlausaldaja teatas kohtule (II kd tl 19), et on kava kinnitamisega nõus siis, kui põhinõue jääb vähendamata ning on nõus kohustuse täitmise pikendamisega 65 kuuni. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, mistõttu tuleb esitatud nõude suuruseks kinnitada 3288,05 eurot. 7) Ferratum Bank p.l.c Võla nimekirja kohaselt on 29.05.2019 seisuga võlgnikul sissenõutav kohustus 2986 eurot. Kohustuse aluseks on leping nr C56251. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 3285,17 eurot, millest põhivõlgnevus on 2986,09 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 23% ja on valmis tasuma ositi kokku 2538 eurot. Muudetud kava kohaselt on võlgnevuse suurus sama, kuid võlgnik palub nõuet vähendada 9% ja on valmis tasuma kogu põhivõla 2986,20 eurot. Võlausaldaja teatas kohtule (II kd tl 29), et on nõus kava kinnitamisega siis, kui võlgnik tasub põhivõlgnevuse täies ulatuses 72 kuu jooksul. Võlausaldaja on nõus kõrvalnõuetest loobuma. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, mistõttu tuleb esitatud nõude suuruseks kinnitada 3285,17 eurot. 8) IPF Digital Estonia OÜ Võla nimekirja kohaselt on 29.05.2019 seisuga võlgnikul sissenõutav kohustus 2619 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 2677,44 eurot, millest põhivõlgnevus on 2400 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 24% ja on valmis tasuma ositi kokku 2040

eurot. Muudetud kava kohaselt on võlgnevuse suurus sama, kuid võlgnik palub nõuet vähendada 10% ja on valmis tasuma kogu põhivõla 2400,30 eurot. Võlausaldaja teatas kohtule (II kd tl 17), et on nõus kava kinnitamisega esitatud kujul. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, mistõttu tuleb esitatud nõude suuruseks kinnitada 2677,44 eurot. 9) Holm Bank AS Võla nimekirja kohaselt on 29.05.2019 seisuga võlgnikul sissenõutav kohustus 1488 eurot, intressimääraga 42% aastas viivisemääraga 0,12% päevas. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 1628,22 eurot, millest põhivõlgnevus on 1487,94 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 22% ja on valmis tasuma ositi kokku 1265,40 eurot. Muudetud kava kohaselt on võlgnevuse suurus sama, kuid võlgnik palub nõuet vähendada 9% ja on valmis tasuma kogu põhivõla 1488,06 eurot. Võlausaldaja ei esitanud kirjalikku vastust. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, mistõttu tuleb esitatud nõude suuruseks kinnitada 1628,22 eurot. 10) Placet Group OÜ Võla nimekirja kohaselt on 29.05.2019 seisuga võlgnikul sissenõutav kohustus 1200 eurot, milles 500 eurot on põhivõlgnevus ja 700 eurot kõrvalnõuded. Kohustus tuleneb lepingutest nr TL3394107 ja SR3290892. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 1259,25 eurot, millest põhivõlgnevus on 1186,30 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 20% ja on valmis tasuma ositi kokku 1008 eurot. Muudetud kava kohaselt on võlgnevuse suurus sama, kuid võlgnik palub nõuet vähendada 6% ja on valmis tasuma kogu põhivõla 1186,50 eurot. Võlausaldaja teatas kohtule (I kd tl 203), et ta ei ole nõus sellega, et põhiosa vähendatakse. Võlausaldaja on kava kinnitamisega nõus siis, kui kavas kajastatakse nõuet põhiosas summas 1186,30 eurot kas osamakse suurendamise või kohustuste täitmise tähtaja pikendamisega. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, mistõttu tuleb esitatud nõude suuruseks kinnitada 1259,25 eurot. 11) Bigbank AS Võla nimekirja kohaselt on 29.05.2019 seisuga võlgnikul sissenõutav kohustus 756 eurot (põhinõue), intressimääraga 16,90%. Kohustuse aluseks on leping nr 21609904968. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 693,22 eurot, millest põhivõlgnevus on 641,80 eurot. Kavas palub võlgnik vähendada nõuet 21% ja on valmis tasuma ositi kokku 545,40 eurot. Muudetud kava kohaselt on võlgnevuse suurus sama, kuid võlgnik palub nõuet vähendada 7% ja on valmis tasuma kogu põhivõla 642,18 eurot. Võlausaldaja teatas kohtule (II kd tl 16), et on nõus kava kinnitamisega esitatud kujul. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, mistõttu tuleb esitatud nõude suuruseks kinnitada 693,22 eurot. Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded. II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 45 474,37 eurot.

VÕVS § 28 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 6 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 29 883,63 eurot. Kolm võlausaldajat (Holm Bank AS, AS Inbank, OK Incure OÜ) oma seisukohta ei esitanud, seega on nad kavaga vaikimisi nõustunud. Ümberkujundamiskavaga nõustus 2 võlausaldajat. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 15 590,74 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada olenemata võlausaldajate vastuväidetest tulenevalt VÕVS § 24 lg-st 3. VÕVS § 24 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus leiab, et kuna ümberkujundamiskavas on kõikide võlausaldajate nõudeid vähendatud ühepalju ning kõigu võlausaldajate põhinõuded saavad tasutud, ei kohelda ühtegi võlausaldajat teisest halvemini (VÕVS § 24 lg 3 p 2). Kohus leiab, et ebavõrdne kohtlemine ei ole see, kui väiksemad nõuded saavad tasutud varem kui suured nõuded. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. VÕVS § 24 lg 3 p 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõudeid pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus leiab, et arvestades võlgniku vara, mida on reaalselt pankrotimenetluse võimalik realiseerida (haagis väärtusega 3200 eurot, töötasu keskmiselt 1165,60 eurot), oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada väga väheses määras. Seejuures tuleb arvestada ka pankrotimenetluse kulusid, mis kantakse pankrotivara arvel enne nõudeid (nt halduri tasu), mistõttu jääks jaotuskava alusel välja maksmisele mittearvestatv summa. Loomulikult on võimalik pankrotimenetluse lõppemisel üle minna ka kohustustest vabastamise menetlusse (PankrS § 169jj), kus võlgnik tasub oma jooksvast sissetulekust teatud osa võlausaldajatele. Kohus leiab, et ka nimetaud menetluses saavad võlausaldajad eeldatavalt oma nõuded rahuldatud oluliselt väiksemas ulatuses kui käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses. Nimelt peab võlgnik oma sissetulekust loovutama usaldusisikule üle vaid 75% summast, millele ei saa sissenõuet pöörata: käesolevalt oleks summaks, millest nimetatud protsent arvestatakse vaid ca 177 eurot, sest võlgnikul on kaks alaealist last- seega vaid va 132 eurot. Vastavalt PnkrS § 175 lg 1 toimuks sellisel viisil rahaliste vahendite kogumine üldreeglina viis aastat, mis teeb ka keskmise palgakasvu korral kokku vaid umbes 1000 eurot. Kava alusel maksaks võlgnik võlausaldajatele igakuiselt aga umbes 500 eurot, kokku 42 620,76 eurot. Seejuures on ka ajaline faktor, sest käesolevalt kava kinnitamise järel saab võlgnik asuda tasuma kohe igakuiseid maksed (võlgnik on tegelikkuses juba kaks kuud võlgnevusi kava alusel tasunud), kuid

pankrotimenetluse kestel ei toimu pika aja jooksul üldse mingeid tasumisi (kuni jaotuskava kinnitamiseni kulub tavaliselt vähemalt 6 kuud). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusel on võlausaldajad oluliselt paremas olukorras, kui seda oleks pankrotimenetluse läbi viimisel. Kohus märgib ka , et võlgnik oli nõus võlausaldajate nõuetega ja on valmis tasuma põhinõuded kogu ulatuses. Võlgnik on ümberkujundamiskavaga taotlenud võlgade vähendamist kõrvalnõuete osas ja põhivõlgnevuse osadena tasumist läbi kohustuste täitmise tähtaja pikendamise. Võlausaldaja Bondora AS on oma vastuses märkinud, et VÕVS § 2 lg 1 sõnastusest lähtuvalt ei ole ümberkujundamiskavaga võimalik võimaldada võlgnikule samaaegselt nii kohustuse osadena täitmist kui selle vähendamist või nii kohustuse täitmise tähtaja pikendamist kui kohustuse vähendamist. Kohus leiab, et võlausaldaja tõlgendus VÕVS § 2 lg-st 1 ei ole korrektne. Nimetatud sätte lõige 1 annab konkreetsed viisid, mida võlgnikul on võimalik kasutada võlgade ümberkujundamisel. Neid viise on võimalik kasutada ka üksteisega koostoimes, mitte ainult ühte korraga. Mõlema abinõu kasutamine samaaegselt on ka praktikas üldlevinud. Lõikes 2 on ette nähtud piirangud nõuete osas, mida on keelatud vähendada või neist vabastada. Kohus nõustub võlausaldajaga, et sõna „või“ seob sisu poolest mh üksteist välistavaid sõnu või lauseosi. Kohus selgitab aga, et sõnal „või“ on veel kaks tähendust – nimetatud sõna seob sisu poolest ka vastanduvaid või teist võimalust väljendavaid sõnu. Seadusandja eesmärgiks oli võlgnikule anda konkreetsed viisid ja võimalused, mida ta saaks kasutada võlgade ümberkujundamiseks. Seega tegemist ei ole üksteist välistavate meetmetega. Ka VÕVS-i eelnõu ei näe ette seda, et kasutada saaks ühte või teist meedet. Eelnõus on kirjas, et võlgnikule ja kohtule on jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus (VÕVS eelnõu seletuskiri lk 16). Peaaegu kõik vastuväite esitanud võlausaldajatest leidsid, et võlausaldaja suhtes on ebaõiglane vähendada põhivõlgnevust, sest selle raha on võlgnik reaalselt enda käsutusse saanud, kuid pole selle kasutamise eest võlausaldajatele midagi maksnud. Kohus leiab, et muudetud kavaga on võlausaldajate huvid põhivõlgnevuse saamisel kaitstud. Võlgnik on nõus kõigile võlausaldajatele maksma põhivõlgnevuse seda mingilgi määral vähendamata. Kava kohtleb kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ühte ei eelistata teistele. Mitmed võlausaldajad on aga märkinud, et nemad on nõus kohustuste täitmise pikendamisega kas kuni 60 kuud või 72 kuud. Kohus leiab, et kõiki võlausaldajaid võrdselt kohtlev on võlgniku poolt taotletud variant tasuda võlgnevused 84 kuu jooksul, sest vaid sellise perioodi jooksul on võimalik kõikide võlausaldajate põhinõuded täita täies ulatuses. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt ca 1160 eurot kuus. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku ca 507 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka sellised, mis tagaksid võimaluse jätkata töötamist ja seega ka sissetuleku saamist. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Seda eelkõige seetõttu, et võlgnikul on 2 alaealist last, kelle ülalpidamise kohustus on prioriteetne: kui lähtuda vanemate võrdse ülalpidamise kohustuse põhimõttest, tuleb võlgnikul oma sissetulekust eraldada laste ülalpidamiseks ca 450 eurot. Võlgniku keskmine sissetulek on käesoleval ajal ca 1165 eurot. Kui arvestada igakuised maksed võlausaldajatele 500 eurot ja laste ülalpidamine 450 eurot, jääb võlgnikul enda kulude katteks vaid 215 eurot. Nimetatud summa jääb oluliselt alla TMS § 132 lg mittearvestitavale sissetuleku määrale ja on kohtu hinnangul minimaalne, millega võlgnik ise

hakkama saaks. Selle summa vähendamine ei ole kohtu hinnangul võimalik, mistõttu ei ole võimalik ka eraldiste suurendamine. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib iseseisvalt nimetatud kulud tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et muudetud ümberkujundamiskavas on võlgnik püüdnud kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on viidud nullini, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded täies ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdselt 7 aastani (84 kuud). Kohus leiab, et AS Swedbank nõue, et võlgnik täidaks kogu oma kohustuste võlausaldajale 60 kuu jooksul, ei ole reaalselt teostatav. Kohtu hinnangul saaks see toimuda vaid teiste võlausaldajate väljamaksete vähendamise arvel, mis aga on vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega tuleb AS Swedbak vastuväide jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus ümberkujundamiskava muudetud kujul. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma kohtule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (VÕVS § 39 lg 2, 3). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud VÕVS §-des 29, 31, 33. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes VÕVS §-st 35. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus tulenevalt VÕVS §-st 34. Võlgnik peab esitama kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Kohtu hinnangul tuleb aruanded esitada kord aastas 01. oktoobriks ja kava lõplikul täitmisel 01.10.2026. Sellisel viisil saab kohus jälgida, kas võlgnik täidab kava nõuetekohaselt ning vajadusel sekkuda. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Nõustaja esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Nõustaja palus määrata enda tasuks 648 eurot (12 töötundi määraga 54€/h). VÕVS § 19 lg-st 6 lähtuvalt kohaldatakse nõustajale saneerimisseaduse (SanS) §-des 17–19 saneerimisnõustaja kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Nõustajale ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustikus nõustaja kohta sätestatut. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest.

SanS § 18 lg 3 lause 1 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. VÕVS § 19 lg 5 sätestab, et nõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministeeriumi 04.04.2011 määruse nr 21 „Võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 4 alusel arvestab kohus tasu määramisel nõustaja ülesannete mahtu ja keerukust ning nõustaja teadmisi ja kogemusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka füüsilisest isikust ettevõtja võlgniku tegevusalast, võlausaldajate arvust, ümberkujundamiskavas osalevate võlausaldajate arvust, nõustaja kutseoskusest, mis on vajalik ümberkujundamiskava koostamiseks ja võlausaldajatega suhtlemiseks, võlgade ümberkujundamise menetluse tulemuslikkusest ning muudest asjaoludest. Määruse § 3 lg 1 kohaselt makstakse nõustajale võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise, läbirääkimiste pidamise, ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest tunnitasu, mille alampiir on kümme protsenti töötasu alammäärast kuus ja ülempiir kakskümmend protsenti töötasu alammäärast kuus. Tunnitasu arvutatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusele nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine”. Määruse § 5 lg 2 lause 1 sätestab, et kohus kontrollib nõustaja kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust, õigsust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär 2019. aastal 540 eurot. Nõustaja on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 12 h. Nõustaja palub määrata tema tasu suuruseks 648 eurot. Nõustaja on oma ajatasuks arvestanud 54 eurot tunnis. Kohus on seisukohal, et nõustaja tegevused (materjalide analüüs, võlgnikuga suhtlemine, ümberkujundamiskava koostamine ja esitamine, võlausaldajatele kirjade saatmine ja nende vastuväidetega tutvumine, kohtuistungil osalemine) on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Nõustaja nimetatud ajakulu on põhjendatud. Nõustaja taotleb töötasu ühe tunni eest 54 eurot. Kohus on seisukohal, et nõustaja poolt arvestatud tunnitasu 54 eurot on põhjendatud ning vastavuses nõustaja poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Nõustaja tasu 648 eurot jääb Justiitsministeeriumi 04.04.2011 määruse nr 21 § 3 lg-s 1 märgitud alam- ja ülemmäära piiridesse. Nõustajad taotletavad valdavalt sama suurusjärgus tasu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus nõustaja tasuks 648 eurot (12h x 54€), mis tuleb nõustajale tasuda võlgniku poolt makstud nõustaja tasu ettemaksust (11.06.2019 324 eurot, 10.07.2019 324 eurot, kokku 648 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik