Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn), lepinguline esindaja Tiina Saluste (XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Janno Perv (e-post: XXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.03.2019 otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Salva Kindlustuse AS apellatsioonkaebus rahuldada.
3.1.Hagi rahuldada. 3.2.Mõista välja XX-lt Salva Kindlustuse AS kasuks 1 388,48 eurot.
3.3.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus XX kanda.
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-106608
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palub mõista kostjalt välja kahju hüvitis summas 1 388,48 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda.
2.28.09.2017 toimus Pargi tee 22 juures Viimsi alevikus liiklusõnnetus, kus kostja juhtides sõidukit Mercedes-Benz (reg nr XXXXXX) tagurdas otsa pargitud sõidukile Nissan (reg nr BBBBBB). Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduki Nissan parempoolne esiosa. Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumiskohalt seda nõuetekohaselt vormistamata ning politseile teatamata. Liiklusõnnetusel oli pealtnägija, kes teatas juhtumist politseile. Pealtnägija sõnul nägi ta, kuidas sõiduk tagurdas otsa pargitud sõidukile ning kuulis sellest tekkinud lööki, mis pani pargitud sõiduki kõikuma. Seejärel lahkus liiklusõnnetuse põhjustaja kiiresti sündmuskohalt. Hageja hinnangul tõendavad pealtnägija seletused, et tekkinud löök pidi olema kostjale tuntav, kuna oli niivõrd tugev, et parkinud sõiduk selle tagajärjel kõikus. Liiklusõnnetuse toimumine on fikseeritud politseis, kelle kinnituse kohaselt pöörduvad osapooled kindlustusse, mis tõendab, et liiklusõnnetuse põhjustaja osas ei olnud eriarvamusi.
3.Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Mercedes-Benz juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse poliis nr 67627853. Sellest tulenevalt hüvitas hageja kannatanule tekkinud kahju, milleks oli sõiduki Nissan taastusremondi maksumus summas 1 388,48 eurot.
4.Hageja esitas 02.01.2018 kostjale tagasinõude 1 388,48 euro tasumiseks liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 alusel, kuid kostja vaidles nõudele vastu. Hageja esitas 29.03.2018 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite.
5.Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt ta ei pannud liiklusõnnetuse toimumist tähele. Sõiduki Nissan vigastused olid sellise ulatusega, et kokkupõrke toimumine pidi kostjale füüsiliselt tuntav olema. Asjaolu, et kostja sõiduki kahjustused on väiksemad, ei anna alust järeldada, et kostja ei saanud tunda kokkupõrkel tekkinud lööki. Kostja vastus
6.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagi on põhjendamatu ning tõendamata.
7.Kostja väitel ei saanud ta parklas tagurdades aru ega olnud teadlik, et toimunud oli kontakt teise pargitud sõidukiga. Tema enda sõiduki kahjud olid vaevu märgatavad, sõidukis mängis raadio. Koju jõudes sai kostja kõne võimalikust juhtumist ning naases koheselt sündmuskohale asjaolusid välja selgitama. Sündmuskohal vormistati nõuetekohaselt vorm „Teade liiklusõnnetustest“, mille kostja allkirjastas kui vastutav liikluskahju põhjustamise eest. 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-106608
8.Kostja hinnangul on hagile lisatud teade liiklusõnnetusest ebaselge ja ei oma usaldusväärse tõendi väärtust. Viidatud teate punktis 11 on nähtavaid kahjusid ebaselgelt kirjeldatud. Sõiduki Nissan juht kirjeldab oma sõiduki vigastusi kui „Esimene parem pool“, kuid kostjale jääb arusaamatuks, millised on konkreetsed sõiduki vigastused. Lisaks ei ole punktis 12 liiklusõnnetuse asjaolusid kirjeldatud, seega puuduvad igasugused viited liiklusõnnetuse asjaolude kohta. Samuti on punktis 14 allkirjad liiklusõnnetuse põhjustamise kohta andnud mõlemad sõidukijuhid. Vaatamata asjaolule, et sõiduki Nissan juht on oma allkirja maha kriipsutanud, ei muuda see juhi tunnistust olematuks. Kui kindlustusandjale on tõendi sisu ebaselge, oleks ta pidanud käsitlusprotsessis tuvastama vajalikud asjaolud. Ebaselge on ka liiklusõnnetuse toimumise skeem, millest ei ole võimalik aru saada, milline sõiduk liikus ja milline seisis, lisaks on segamini sõiduki identiteedid.
9.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud väidetava pealtnägija seletustest ei ole võimalik identifitseerida väidetavas liiklusõnnetuses osalenud sõidukite marke ega registrinumbreid, samuti väidetava pealtnägija isikut. Seega ei oma esitatud kirjavahetus tõenduslikku väärtust.
10.Hageja ei ole tõendanud, et kostja põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt kehtivaid õigusakte rikkudes, mistõttu puudub tal alus tagasinõude esitamiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et väidetavad sõiduki Nissan vigastused on tekitatud kostja sõiduki liikumise tagajärjel. Vaadates fotosid kostja sõiduki vigastustest, siis ei ole eluliselt usutav, et kostja on oma sõidukiga Nissani vigastused tekitanud.
11.Hageja ei ole tõendanud ka väidetava kahju suuruse põhjendatust ja vajalikkust ning kahjuhüvitise väljamaksmist, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Maakohtu otsus
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumine hageja poolt tõendatud. Hageja on esitanud kohtule pealtnägija YY kirjaliku seletuse, mille kohaselt viimane nägi, kuidas kostjale kuuluv sõiduk tagurdas otsa pargitud sõidukile ning kuulis sellest tekkinud lööki (tl 70-71). Samuti tõendab vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumist kostja ja sõiduki Nissan omaniku poolt allkirjastatud vorm „Teade liiklusõnnetusest“, millest muuhulgas nähtub kostja kinnitus, et ta on liikluskahju põhjustamise eest vastutav. Kostja väide, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et kostja on oma sõidukiga tekitanud sõiduki Nissan vigastused on paljasõnaline ja tõendamata. Asjakohane ei ole ka kostja vastuväide täidetud liiklusõnnetuse vormi usaldusväärsuse kohta, kuna viidatud dokument on allkirjastatud mõlema liiklusõnnetuses osalenud poole poolt, mille üle ei ole vaidlust.
13.Kostja väitel ei saanud ta liiklusõnnetuse toimumisest aru, kuna tema sõiduki vigastused olid vaevumärgatavad ning sõidukis mängis raadio, mistõttu võis tal avarii märkamata jääda. Kohtule esitatud fotodelt (tl 25 pöördel) ei nähtu kostja sõidukil märgatavat kahju, mis teeb kohtu hinnangul kostja väited eluliselt usutavaks. Kohtul ei ole ka muudest tõenditest võimalik järeldada, et kostja teadis või pidi liiklusõnnetustest selle toimumiskohalt lahkudes teadma. Seega ei ole tõendatud kostja süüline sündmuskohalt lahkumine.
14.Kuivõrd kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kostja käitumise süülisust, ei ole täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 eeldused kostjale tagasinõude esitamiseks. Hagi tuleb seega jätta rahuldamata.
Apellatsioonkaebus
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-106608
15.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 19.03.2019 otsus, millega jäeti rahuldamata Salva Kindlustuse AS-i hagi XX vastu ning teha uus otsus, millega rahuldada Salva Kindlustuse AS hagi ja mõista XX-lt välja 1 388,48 eurot Salva Kindlustuse AS-i kasuks. Poolte maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta XX kanda.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud järeldusele, et vastustaja süüline lahkumine sündmuskohalt ei ole tõendatud. Apellant on seisukohal, et maakohtus esitatud tõendid kinnitavad, et vastustaja pidi aru saama liiklusõnnetuse toimumisest, kuid lahkus sündmuskohalt soovimata seda nõuetekohaselt vormistada.
Vastustaja seisukoht apellatsioonkaebusele 17.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 18.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
19.Apellatsioonimenetluses on vaidlus selles, kas maakohus tuvastas õigesti selle, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse ning selles, kas asjas esitatud väidete ja tõendite alusel on tõendatud hageja väide, et kostja pidi aru saama liiklusõnnetuse toimumisest ning, kas ta põgenes liiklusõnnetuse toimumiskohalt.
20.Apellatsioonkaebusele esitatud kostja vastusest nähtuvalt vaidlustab kostja maakohtu poolt tuvastatu, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Maakohus on kolleegiumi arvates lähtunud liiklusõnnetuse põhjustaja väljaselgitamisel esitatud asjaoludest ja hinnanud tõendeid seaduse kohaselt. Ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohuga võrreldes erinevale seisukohale. Ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi tulenevalt TsMS § 654 lg 6 sätestatust.
21.Maakohus leidis otsuse p-s 23, et hageja ei tõendanud kostja käitumise süülisust ning kuna seetõttu ei ole täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 eeldused kostjale tagasinõude esitamiseks, jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Hageja nõude aluseks on kostja poolt liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkumine kehtivaid õigusakte rikkudes, s.o põgenemine liiklusõnnetuse sündmuskohalt LS § 7432 mõttes. Kuna karistusseadustiku (KarS) § 32 lg 1 sätestab süüpõhimõtte, siis on põgenemine kõnealuses tähenduses süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Järelikult pidi hageja tõendama LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamiseks kostja käitumises süüteokoosseisu LS § 237 järgi, sh süüd liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumises. Selleks tuli tuvastada kõigepealt kas kostja sai aru, et ta pani toime liiklusõnnetuse. Ringkonnakohtu arvates nähtub asja materjalidest, et kostja sai sellest aru. Kostja ja kannatanud sõiduki Nissan omaniku poolt allkirjastatud vormis „Teade liiklusõnnetusest“ on kirjeldatud kostja sõiduki vigastusi järgmiselt: vasakul taga poolel kahjustus, värv maas (LÕ vormi A-osa punkt 11). Nimetatu tõendab, et kostja sõidukil kahjustused esinesid. Ka asja materjalide juurde esitatud fotodelt nähtuvad kostja sõiduki kahjustused - tagatule keskmise osa juures on mõlk ning tumedam hall ala tagastange külgmisel osal (täpsemalt võimalik tuvastada Kohtuinfosüsteemis fotosid suurendades). Seega on tõendatud, et kostja sõiduk sai kahjustada. Kannatanu sõidukil on olulised kriipimis- ja muljumisjäljed (tlk 26). Liiklusõnnetuse pealtnägija (tlk 71) avaldas, et sõidukite kokkupõrkel kostus tugevale löögile iseloomulikku heli ja kannatanud sõiduk liikus löögi tõttu. Need tõendid kogumis tõendavad ringkonnakohtu arvates seda, et kostja poolt juhitud sõiduki otsasõidust tulenevat lööki pidi kostja tajuma. Kuivõrd liiklusõnnetuse pealtnägija sõnul lahkus liiklusõnnetuse põhjustaja peale liiklusõnnetuse toimumist kiirelt sündmustkohalt ning asjas on tõendatud, et kostja naases alles peale seda kui liiklusõnnetuse pealtnägija oli teavitanud politseid liiklusõnnetuse toimumisest, kes
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-106608 omakorda teavitas kostjat, et õnnetuskohale tuleb tagasi tulla, millele järgnevalt võttis kostja omaks, et tema pani liiklusõnnetuse toime, siis need asjaolud annavad alust väita, et kostja tajus liiklusõnnetuse toimepanemist.
22.Liiklusseaduse § 169 sätestab nõuded juhi tegutsemisele liiklusõnnetuse korral. Selle sätte lg 1 järgi kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht p 1 järgi võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9, lg 4 järgi liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud, lg 5 järgi lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.
23.Asja materjalidest nähtub, et kostja ei selgitanud välja, kellele ta varalise kahju tekitas, ega teavitanud ka liiklusõnnetuse toimumisest politseid, lahkudes kiiresti sündmuskohalt. LS § 237 sätestab väärteona liiklusõnnetuse toimumiskohalt põgenemise. KarS § 15 lg 3 järgi väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 järgi ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus, lg 2 järgi isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida, lg 2 järgi isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ringkonnakohus leiab, et kostja oli sündmuskohalt lahkudes vähemalt ettevaatamatu. Arvestades autodel esinenud vigastuste suurust ning pealtnägija ütlusi, et kannatanu auto kõikus kokkupuutest, pidi kostja tajuma sõidukite kokkupuudet ning ta pidi aru saama, et sellises olukorras ei tohi ta sündmuskohalt lahkuda, enne kui ta on kontrollinud kokkupõrkest tekkinud vigastuste olemasolu, mis võivad tingida sündmuskohale politsei kutsumise. Kostja, jättes nimetatud kohustused tegemata, lahkus sündmuskohalt, lootes, et tegemist ei olnud liiklusõnnetusega ja lahkus seega kehtivaid õigusakte rikkudes. 24.Kostjal oli kohustus tõendada süüd välistavad asjaolud. Ringkonnakohus selgitas apellatsioonimenetluses tõendamiskoormist ja tegi kostjale ettepaneku esitada oma seisukoht, milliste tõenditega ta soovib tõendada, et ta ei lahkunud liiklusõnnetuse toimumise kohalt süüliselt. Kuigi ringkonnakohtu selgitus, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele VÕS § 103 lg 1 oli ekslik, tuli kostjal esile tuua ja tõendada käesolevas asjas süüd välistavad asjaolud. KarS § 38 järgi ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub süü, kui ta oma vaimsete või füüsiliste võimete tõttu ei ole suuteline aru saama, mida temalt eeldatakse, või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Selle sätte kohaselt puudub ettevaatamatusest teo toimepannud isikul süü puudulike vaimsete või füüsiliste võimete tõttu. Selliseid asjaolusid, mis süü käesolevas asjas välistaksid kostja asjas esile toonud ei ole. KarS § 38 mõttes ei saa selleks olla raadio mängimine sõidukis, mistõttu sõidukijuht ei pane tähele kuidas tema juhitud sõiduk liigub. Kuivõrd asjas pole neid aluseid esile toodud ega sellest
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-106608 tulenevalt ka tõendatud, siis on kostja poolt liiklusõnnetuse kohalt põgenemine tõendamist leidnud.
24.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus seonduvalt liiklusõnnetusega liiklusõnnetuses kannatanud sõiduki parandamise kulud kindlustusandjana 1 388,48 euro ulatuses. Liiklusõnnetuses tekkinud kahju suuruse üle pooltel vaidlus puudub. LKS § 53 lg 1 p 2 järgi kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus 24.TsMS § 162 lg 1 ja 171 lg 1 järgi tuleb maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus lähtudes TsMS § 177 lg1 p-s 2 sätestatust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik