Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-13238
Tsiviilasi
V Z hagi Restrake OÜ ja K M vastu kahju hüvitamise nõudes
6390,25 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: V Z (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja (riigi õigusabi korras): Henn Koduvere (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, Tallinn 10148; telefon: 5102528; e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja 1: Restrake OÜ (registrikood 10058360, Valkla Forelli, Forelli talu, Valkla küla, Kuusalu vald 74630 Harjumaa); Kostja 2: K M (isikukood xxx; xx); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Traat (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ, Juhkenthali 8-16, 10132 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 21.08.2019 Hageja: V Z Kohtuistungil osalesid Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Henn Koduvere Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Traat
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 1511 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 104,78 eurot ning lõpetada nimetatud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas nr 2-18-13238.
Mõista kostjatelt Restrake OÜ-lt (registrikood 10058360) ja K Mlt (isikukood xxx) solidaarselt V Z (isikukood xxx) kasuks välja 3688,25 (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 25 senti), millest 2525 eurot on varalise kahju hüvitis, 1000 eurot on mittevaralise kahju hüvitis ja 163,25 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
4.Mõista kostjatelt Restrake OÜ-lt (registrikood 10058360) ja K Mlt (isikukood xxx) solidaarselt V Z (isikukood xxx) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitise summalt 3525 eurolt alates hagi esitamisele järgnenud
päevast 06.09.2018 kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta kostjate menetluskuludest 40% hageja kanda ja hageja menetluskuludest 60% kostjate kanda ning teha rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude osas tasaarvestus.
2.Mõista hagejalt V Zlt (isikukood xxx) kostjate Restrake OÜ (registrikood 10058360) ja K M (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 544,20 (viissada nelikümmend neli eurot ja 20 senti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses kostjatelt solidaarselt välja mõista varalise kahju 4036 eurot ja viivise antud hüvitise summalt alates 06.11.2017 kuni otsuse tegemiseni ning alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise päevaks 05.09.2018 oli perioodi 06.11.2017 – 05.09.2018 eest sissenõutavaks muutunud viivis 268,03 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise antud hüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest.
2.Hagiavalduse kohaselt külastas hageja 12.08.2017 kostja Restrake OÜ toidukohta „Valkla Forelli“ Valkla külas Kuusalu vallas Harju maakonnas. Ettevõtte personal suunas hageja ja tema kaaslased õues asuva varjualuse alla, kuhu toodi tellitud toit. Ühel hetkel tuli tuuleiil ning varjualune, mille all hageja koos oma kaaslastega einestas, kukkus kokku ning nad jäid varjualuse rusude alla.
3.Ettevõtte personal hagejale ja tema kaaslastele appi ei tulnud. Nad olid sunnitud tulema omal jõul varjualuse rusude alt välja. Rusude alt välja saades pöördusid nad ettevõtte personali poole palvega kutsuda kiirabi, kuid seda personal ei teinud. Seega olid kliendid sunnitud ise endale kutsuma kiirabi, kes toimetas hageja Tallinnas asuvasse haiglasse.
4.Haiglas tuvastati hagejal silmalau ja silmaümbruse lahtine haav ning pea muude osade pindmine vigastus. Hageja tundis valu parema kõrva taga kaelas ja parema lõuakaare piirkonnas. Lisaks olid lõhutud hageja riided, telefon ning kõrvarõngad. Hageja leidis, et kostjate ehitise kokkuvarisemise tagajärjel tekkis hagejale varaline ja mittevaraline kahju.
5.Hageja viitas VÕS §-le 1059, §-le 1043, §-le 911, § 115 lõikele 1. Hageja viitas ka EhS § 3 lõikele 1 ja lõikele 2, mille kohaselt oli varjualune, mille all hageja koos sõpradega einestas, oli
ehitis seaduse mõistes. Hageja leidis samuti, et kaubandustegevuseks on mh toitlustamine, mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks kooskõlas kaubandustegevuse seaduse § 3 lg 2 p 3. Hageja leidis, et VÕS § 911 tulenevat kohaldatakse selle lõike 4 alusel ka avalikes lõbustuskohtades, restoranides ja muudes sarnastes kohtades.
6.Hageja viitas VÕS §-le 128 ja §-le 130. Valkla Forell on kostja Restrake OÜ ettevõte. See on tõendatud Valkla Forelli kodulehe http://www.valklaforell.ee/ väljavõttega, Restrake OÜ äriregistri väljavõttega, krediidiraportiga ja Vakla Forelli kinnistu kinnistusraamatu väljavõttega. Valkal Forelli kodulehe väljavõttel on viide Restrake OÜ-le. Valkla Forelli kodulehe väljavõttel Restrake OÜ viite kõrval olev link viib https://krediidiraportid.ee/node/4804 Restrake OÜ krediidiraportile. Krediidiraportis on Restrake OÜ e-posti aadressina märgitud [email protected] ja veebilehe aadressina www.valklaforell.ee. Restrake OÜ registreeritud aadressiks on Valkla Forelli asukoht kinnistu Valkla Forelli, Valkla küla, Kuusalu vald, Harju maakond - katastritunnusega 35201:001:0183. Restrake OÜ äriregistri väljavõttel on äriühingu eposti aadressina märgitud [email protected].
7.Kinnistusraamatu järgi kuulub Restrake OÜ kasutuses olev kinnistu kostjale K Mle. Hageja leidis, et kuna tema nõuet on võimalik rahuldada erinevatel alusel nii kinnistu omaniku kui ka teenuse osutaja ja kinnistu valdaja vastu, on nõue esitatud solidaarselt kostjate vastu. Hageja viitas VÕS § 65 lõikele 2.
8.Hagejal tekkis varaline kahju saamata jäänud töötasu näol, riiete, telefoni ja kõrvarõngaste rikkumise tagajärjel, hammaste purunemisest tulenevate ravikulude näol ja armide kõrvaldamise kulude näol. Ehitise kokkuvarisemisel sai hageja lööke kaela ja lõua piirkonda, mille tagajärjel tema hambad murdusid ja kahjustusid. Kahjustumise ulatuse ja ravi maksumust tõendab xxx hambaarsti T S teostatud ülevaatuse ja ravi hinnapakkumine. Ravi maksumuseks kujuneb eeldatavasti 2 990 eurot.
9.Ehitise kokkuvarisemisel sai hageja lööke silma piirkonda, mille tagajärjel tekkis tal silma alla ja selle kõrvale hematoom ning kulmu peale lahtine haav. Kahjustuse ulatust ja armiravi maksumust tõendavad fotod ja xxx ülevaatus ning ravi hinnapakkumise. Armide ravi maksumuseks kujuneb eeldatavasti 1 009 eurot. Samuti on hageja tasunud xxx konsultatsiooni arve summas 37 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju hüvitise 4 036 eurot (2 990 eurot + 1 009 eurot + 37 eurot).
10.Hagejale tekkis mittevaraline kahju ehitise rusude alla jäämise tõttu tekkinud vigastustest tuleneva valu ehk füüsiliste kannatuste näol, ehitise rusude alla jäämisest tekkinud ehmatuse ehk hingeliste kannatuste näol, õhtusöögi rikkumisest tuleneva ebameeldiva emotsiooni ehk hingeliste kannatuste näol, raviprotseduuride talumisest tuleneva hingelise ja füüsilise valu ning kannatuste näol, näopiirkonnas tekkinud vigastustest ja haavadest ning armidest tulenenud hingelise valu ja kannatustena ning välimuse kahjustumisena. Hageja leidis, et temale kui noorele naisele tekitavad näopiirkonna vigastused eriti palju emotsionaalseid kannatusi. Hageja viitas VÕS § 134 lõikele 2 ja VÕS § 127 lõikele 6. Hageja palus kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.
11.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja palus kostjatelt välja mõista viivise. Hageja esitas kostjatele varalise kahju hüvitamise nõude 06.11.2017. Järelikult saab hageja nõuda kostjatelt varalise kahju hüvitamisega viivitamise eest viivist alates nõude esitamisest. Viivise summa alates 06.11.2017 on hagi esitamise kuupäeva 05.09.2018 seisuga 268,03 eurot. Viivitatud päevade arv on 303. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
12.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjad on kirjeldanud sündmusi eksitavalt. Ükski puu ei murdunud läheduses siis, kui hageja oma kaaslastega toidukohta saabus. Samuti ei lennanud tuule käes prügikastid. Personal ei suunanud hageja seltskonda majja sisse sööma. Hageja ja tema kaaslased soovisid algselt istuda maja juures väljas kokkpandava vihmavarju all oleva laua juurde. Personal ei lubanud neid sinna istuda ning saatis hageja koos kaaslastega selle varjualuse alla, mis hiljem kokku varises.
13.Tõele ei vasta kostjate väide, et kostja Restrake OÜ esindajate poolt hagejale ja tema kaaslastele antud hoiatuse kohaselt oli väljas viibimine ja söömine ilmastikuolusid arvestades muutunud võimatuks. Toidukoha personal teenindas hageja seltskonda varjualuses ja tõi neile sinna toidud, mis kinnitab, et personal aktsepteeris õues ja varjualuse all olevaid tingimusi ning pidas seal olemist ja söömist võimalikuks. Kui personal oleks leidnud, et väljas või varjualuse all söömine on kuidagi ohtlik, siis oleksid nad pidanud seda sõnaselgelt väljendama ja keelduma seal teenindamast.
14.Ebaõige on kostjate väide, et hageja seltskonna kõrval olnud inimesed suundusid personali hoiatuse peale siseruumidesse sööma. Tegelikult lõpetas lastega perekond söömise ajal, mil hageja seltskond ootas oma tellitud toitude saabumist ja lahkus Valkla Forelli territooriumilt. Tuul tugevnes siis, kui hagejale ja tema kaaslastele olid toidud toodud. Kostja Restrake OÜ personal hakkas sulgema hoone juures olevaid vihmavarjusid, kuid ei väljendanud muret puidust varjualuses söönud hageja ja tema kaaslaste suhtes. Lühikese aja möödudes tuli äkiline tugev tuuleiil ning varjualune varises järsult ja ootamatult kokku. Hagejale ei põhjustanud kahju tema enda tegevus. Ebaõige on hageja väide, et temaga kaasas olnud isikud sõimasid ja ähvardasid kostjat ja keeldusid abist või mõistlikust suhtlemisest.
15.Kostjad on vastutavad varjualuse kokkuvarisemise ja sellest tekkinud kahju eest. PPA ei alustanud kriminaalmenetlust, sest ei tuvastatud tahtlikku kehalist väärkohtlemist (KarS § 121), ei olnud tegemist tervisehäirega, mis kestab vähemalt 4 kuud või millega oleks kaasnenud töövõime püsiv kaotus vähemalt 40% ulatuses (KarS § 119) ning tegu ei olnud eluohtliku seisundiga (KarS § 124). PPA ei hinnanud varjualuse kokkukukkumise asjaolusid või põhjusi. Kriminaalmenetluse algatamata jätmine ei vabasta kostjaid tsiviilõiguslikust vastutusest.
16.Politsei tegi sündmuskohal kokku varisenud varjualusest tehtud mõned fotod. Fotodelt on näha, et tegemist ei olnud kergkonstruktsioonist ajutise ehitisega, vaid jämedast puitmaterjalist püsiva ehitisega. Sellist ehitist võib söögikoha külastaja usaldada kui ehitist, mis peab vastu kõikides ilmastikuoludes. Kui kostjale Restrake OÜ-le teadolevalt oli selle varjualuse all einestamine ohtlik, oleks kostja pidanud hageja seltskonnal seal viibimise keelama.
17.Fotodelt on näha, et varjualuse katus ei saanud tuule käes lihtsalt osaliselt kannatada, vaid varjualune varises täielikult kokku. Katus, mis iseenesest püsis tervena koos, kukkus otse selle laua peale, mille ümber inimesed einestasid. Varjualuse kokku kukkumine toimus ootamatult. Tegu oli ilmselt kas ehitus- ja/või projekteerimisveaga või kandekonstruktsiooni mõne olulise sõlme läbimädanemisega. Fotodelt nähtub, et tegemist ei olnud uue ehitisega, vaid ehitisega, mis oli rajatud palju aastaid tagasi. Varjualuse katus oli üleni kaetud samblakihiga. Sammal ei lase vihmaveel ära voolata, vaid imab vett sisse, hoiab vett ja niiskust endas ning põhjustab seeläbi katuse puitmaterjali vettimist. Katusel oleva sambla ja katusematerjali vettimine muudab katuse oluliselt raskemaks, mis võis olla üks lisapõhjustest, miks varjualune kokku kukkus.
18.Eestis peavad püsivad ehitised olema rajatud tuulele ja tormile vastupidavalt. Kostjad ei ole tõendanud, et 12.08.2017 esines Valklas loodusnähtus, mida saaks pidada antud varjualuse kokkukukkumist põhjustanud vääramatuks jõuks. Alusetud on väited, et kahju tekkis hageja isikust tulenevatel asjaoludel või et hageja jättis midagi tegemata kahju vältimiseks. Kostjad ei hoiatanud hagejat kahju tekkimise ohust.
19.Täiendava tõendina esitas hageja xxx 08.11.2018 tõendi hageja 16.08.2017 visiidist. Tõendist nähtub, et hagejal on murdunud xx hammas ja xx hambakroon. Samuti oli hagejal alalõualiigese traumaatiline xxx. Tõendi kohaselt ei saanud hageja koheselt raviga jätkata, sest talle määrati rahu kuni alalõualiigese funktsiooni taastumiseni. Lisaks pidas hageja üldteada olevaks, et Eestis on pikad ravijärjekorrad, mistõttu pole ette heidetav, et hageja järgmine visiit hambaarstile toimus 09.10.2017.
20.xxx 20.10.2017 hinnapakkumisel on märgitud, et see kehtib 6 kuud. Tõendis on märgitud tööde maksumus tõendi koostamise ajal, mis tähendab kahju suurust selle põhjustamise ajal. xxx 20.10.2017 armiravi pakkumine määratleb, et see puudutab arme otsmikul, näol ja kaelal ning pakutud hinnaga on hõlmatud raviprotseduur ise, kohalik tuimestus ja vajadusel järelkonsultatsioon. Need kohad said löögi varikatuse kokkukukkumisel.
21.Hageja leidis, et VÕS § 1059 ja § 911 lg 1 alusel vastutavad kostjad sõltumata süüst. Hageja asus seisukohale, et antud juhul on kostjad kahju tekkimises süüdi. Kostjad jätsid järgimata käibes vajaliku hoole ehk olid raskelt hooletud, sest kostjad ei kontrollinud piisavalt ehitise olukorda.
22.28.01.2019 seisukohtades muutis hageja oma nõuet. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista varalise kahju hüvitise 2 525 eurot ja viivise hüvitiselt alates 14.11.2017 seaduses sätestatud määras. Hagi esitamise päevaks oli viivis alates 06.11.2017 kuni 05.09.2018 163,26 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista mittevaralise hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise sellelt hüvitiselt.
23.Hageja ei nõustunud, et kuna tal oli kostja OÜ-ga Restrake lepinguline suhe, ei saa ta antud kostja vastu esitada deliktilist nõuet. Hageja viitas VÕS § 1044 lõikele 3. Kuna antud juhul tekitati hagejale lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena kehavigastusi ja tervisekahjustusi, vastutab kostja Restrake OÜ lisaks lepingulisest suhtest tulenevatele alustele VÕS 53. peatükis sätestatud alustel.
24.Hageja esitas täiendavate tõenditena oma päringud PERH-le ja sellele saadud vastused, milliste kohaselt hagejal alalõualuu murdu ei tuvastatud. Seega uuriti 12.08.2017 ortopantomograafia uuringuga hageja lõualuud, mitte hambaid ning epikriisis märgitud tekst „Veenvat fraktuuri ei sedasta.“ ei käi hammaste kohta. PERH esitatud uuringu pildilt on näha, et hamba 46 krooniosa on peaaegu tervikuna murdunud ja hambal 48 on tagumisel köbrul tükk murdunud.
25.Hageja esitatud hambaarst T S 20.10.2017 kalkulatsioon sisaldab ka muude hammaste ravi lisaks õnnetuse käigus kahjustada saanud hammaste D46 ja D48 ravi, mistõttu hageja muutis hambaravi kulude osas oma nõuet. Hinnapakkumise osa „Igemeravi sh hambakivi eemaldamise kulu“ 250 eurot jäi hageja nõudest välja. Pakkumise „Kaarieseravi hammastel D47, D45 ning D48 fraktuuri parandamine“ maksumusest 440 eurost jääb haginõudesse 1/3 ehk 146 eurot, kuna üksnes hamba D48 ravivajadus tekkis Valkla õnnetuse tulemusena. Hamba D36 juurepõletiku esimese etapi ravi 175 eurot jääb hageja nõudest välja. Hamba D14 periodontiitse juure eemaldamine 100 eurot jääb hageja nõudest välja. Hamba D46 ekstraktsioon ja võimalusel kohene implantatsioon 830 eurot jääb tervikuna haginõudesse sisse, kuna ravivajadus tekkis Valkla õnnetuse tulemusena. Hamba D46 kruvitava krooni maksumus (sisaldab jäljendi võtmist, kroonimist ja abutmendi katmist) 1195 eurot jääb nõudesse, kuna ravivajadus tekkis Valkla õnnetuse tulemusena. Samuti jääb nõudesse hambaarsti konsultatsiooni arve pooles ulatuses ehk summas 18 eurot. Kogumina jääb hambaravi kulude hüvitamise nõudeks 2 189 eurot (146 eurot + 830 eurot + 1195 eurot + 18 eurot).
26.Hagejal ei ole õnnestunud saada uut läbivaatust ja pakkumist õnnetuses tekkinud haavade armide osas. Hageja armiravi arsti visiidi aeg on alles veebruari lõpus. Seisukoha esitamise ajaks oli alles armiravi vajadus kulmu juures ehk otsmikul oleva armi osas. Näol ja kaelal armiravi enam vajalik ei ole. Seetõttu vähendas hageja armiravi kulude hüvitamise nõuet 2/3 võrra ehk summani 336 eurot.
27.Mittevaraline kahju tekkis hagejale ehitise rusude alla jäämisel tekkinud valu ehk füüsiliste kannatuste näol ja ehitise rusude alla jäämisest tekkinud ehmatuse ehk hingeliste kannatuste näol. Ehitise kokkuvarisemisel selle massiivse allalangenud katuse alla jäämine tekitab inimeses iseenesest mõistetavalt ehmatuse ja šoki seisundi. On üheselt ilmne, et tegelikult oli ohustatud ka hageja elu, mida hageja tajus. Õhtusöögi rikkumine tõi kaasa ebameeldiva emotsiooni. Vigastuste tõttu kannatas hageja valu kaela piirkonnas, lõualuu piirkonnas ja silma ümbruses. Kannatused, hingeline ja füüsiline valu tekkisid ka ravprotseduuride talumise tõtttu. Hageja pidi minema kiirabiga EMO-sse, laskma ennast läbi vaadata, taluma haava õmblemist, käima hiljem xxx kontrollis ja õmbluste eemaldamisel ning käima hambaarsti ja armiraviarsti konsultatsioonidel.
28.Hagejal tekkis mittevaraline kahju samuti näopiirkonnas tekkinud vigastustest ja haavadest ning armidest tulenenud hingelise valu ja kannatustena. Hageja välimus sai kahjustada. Ehitise kokkuvarisemise tulemusena sai hageja lööke kaela, lõua ja pea piirkonda, mis kõik on elutähtsad piirkonnad. Hageja vajas meditsiinilist abi. Tekitatud peatrauma põhjustas hageja elukvaliteedi ja heaolu languse, kuivõrd hageja oli sunnitud vältima kontakte väljaspool kodu ebameeldiva välimuse ja halva enesetunde tõttu. Välimus põhjustas teise isikute ebamugavat tähelepanu. Hageja isiklik ja tööalane tegevus oli takistatud ja häiritud.
29.Hageja 06.11.2017 kostjatele saadetud pretensioonis nõudis hageja armiravi kulude hüvitamist summas 1009 eurot, hammaste ravi kulude hüvitist summas 2990 eurot, hambaarsti konsultatsiooni kulude hüvitist summas 37 eurot, saamata jäänud töötasu hüvitist summas 207 eurot ja õigusabikulude hüvitist summas 220 eurot (varalise kahju hüvitise nõue pretensioonis kokku 4463 eurot).
30.Täpsustatud hagis nõuab hageja kostjatelt varalise kahju hüvitisena hambaravi kulude hüvitamist summas 2 189 eurot (sh konsultatsioon) ja armiravi kulude hüvitamist summas 336 eurot (varalise kahju hüvitise nõue kokku 2525 eurot). Kõik need summas sisaldusid 06.11.2017 esitatud pretensioonis. Kuna pretensioonis andis hageja kahju hüvitamiseks tähtaja kuni 13.11.2017, palub hageja kohtul nõuda varalise kahju hüvitamisega viivitamise eest kostjatelt välja viivis alates 14.11.2017. Viivitatud päevi on 295.
31.18.03.2019 seisukohtades ei nõustunud hageja kostjate väitega, et nende tõend tõendab Valklas 12.08.2017 erakordselt raskete ilmastikuolude esinemist või sellist olude esinemist, mida saaks lugeda vääramatuks jõuks. Selliseid järeldusi tõend ise ei sisalda. Kostjate tõendist nähtuvalt ei ole Valklas tuulepuhangud kiirusega kuni 35 km/h erakordsed. Valklas oli 2017 aasta augustis üle 33 km/h juba ühtlase tuule suurim kiirus kokku vähemalt 6-l päeval (02.08, 03.08, 04.08, 06.08, 07.08 ja 26.08) ning tuulepuhangute suurim kiirus esitatud andmete alusel üle 33 km/h kokku vähemalt 4-l päeval (35 km/h 12.08, 45 km/h 13.08, 41 km/h 24.08 ja 55 km/h 26.08). Ülejäänud päevade osas on tõendis tuulepuhangute suurima kiiruse veerus märgitud lihtsalt N/A, mis üldteadaolevalt tähendab „mittekätteesaadav“ (inglise keeles not available).
32.Kuna tõendist nähtuvalt oli 12.08.2017 Valklas ühtlase tuule suurim kiirus kõigest 22 km/h ning selline tuule kiirus oli 2017. a augustis Valklas vähemalt 16 päeval, on ilmne, et 2017 augustis küündis tuulepuhangute suurim kiirus enamikel antud kuu päevadel üle 35 km/h. Andmed Valkla ilmastikuolude kohta 2016, 2017 ja 2018 suvel tõendavad, et tugeva ja väga tugeva tuulega ilm oli Valklas pigem tavapärane.
33.Juunis 2016 oli maksimaalseks mõõdetud tuule kiiruseks 58 km/h. Ühtlast tuult 20 km/h esines 26-l päeval ja 33 km/h kolmel päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines 10-l päeval ja 40 km/h kuuel päeval. Juulis 2016 oli oli maksimaalseks mõõdetud tuule kiiruseks 58 km/h. Ühtlast tuult 20 km/h esines 23-l päeval ja 33 km/h viiel päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines 9-l päeval ja 40 km/h kuuel päeval. Augustis 2016 oli maksimaalseks mõõdetud tuule kiiruseks 65 km/h. Ühtlast tuult 20 km/h esines 21-l päeval ja 33 km/h kolmel päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines 15-l päeval ja 40 km/h üheksal päeval. Septembris 2016 oli maksimaalseks mõõdetud tuule kiiruseks 71 km/h. Ühtlast tuult 20 km/h esines 17-l päeval ja 33 km/h kolmel päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines 9-l päeval ja 40 km/h viiel päeval.
34.Juunis 2017 oli maksimaalseks mõõdetud tuule kiiruseks 78 km/h. Ühtlast tuult 20 km/h esines 21-l päeval ja 33 km/h 12-l päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines 10-l päeval ja 40 km/h 10-l päeval. Juulis 2017 oli maksimaalseks mõõdetud tuule kiiruseks 52 km/h. Ühtlast tuult 20 km/h esines 20-l päeval ja 33 km/h kuuel päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines 5-l päeval ja 40 km/h kolmel päeval. Augustis 2017 oli maksimaalseks mõõdetud tuule kiiruseks 55 km/h. Ühtlast tuult 20 km/h esines 20-l päeval ja 33 km/h kuuel päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines 5-l päeval ja 40 km/h neljal päeval. Septembris 2017 oli maksimaalseks mõõdetud tuule kiiruseks 55 km/h. Ühtlast tuult 20 km/h esines 16-l päeval ja 33 km/h viiel päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines kahel päeval ja 40 km/h kahel päeval.
35.Juunis 2018 oli maksimaalseks mõõdetud tuule kiiruseks 74 km/h. Ühtlast tuult 20 km/h esines 22-l päeval ja 33 km/h 10-l päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines 9-l päeval ja 40 km/h 8-l päeval. Juulis 2018 oli maksimaalseks mõõdetud tuule kiiruseks 55 km/h. Ühtlast tuult 20 km/h esines 24-l päeval ja 33 km/h viiel päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines neljal päeval ja 40 km/h neljal päeval. Augustis 2018 oli maksimaalseks mõõdetud tuule kiiruseks 61 km/h. Ühtlast tuult 20 km/h esines 24-l päeval ja 33 km/h 8-l päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines nelajl päeval ja 40 km/h neljal päeval. Septembris 2018 oli maksimaalseks mõõdetud tuule kiiruseks 74 km/h. Ühtlast tuult 20 km/h esines 22-l päeval ja 33 km/h 9-l päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines 10-l päeval ja 40 km/h 10-l päeval. Kokku oli keskmine maksimaalne mõõdetud tuule kiirus 63 km/h. oli maksimaalseks mõõdetud tuule kiiruseks 58 km/h. Ühtlast tuult 20 km/h esines keskmiselt 21-l päeval ja 33 km/h kuuel päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines keskmiselt 8-l päeval ja 40 km/h kuuel päeval.
36.Järelikult esineb 12.08.2017 päevaga sarnast ilma (üle 20 km/h ühtlase tuule suurim kiirus ja üle 33 km/h tuulepuhangute suurim kiirus) Valklas keskmiselt vähemalt 8 päeval kuus ning märksa raskemate tingimustega ilma (üle 33 km/h ühtlase tuule suurim kiirus ja üle 40 km/h tuulepuhangute suurim kiirus) keskmiselt vähemalt 6 päeval kuus. Sellise tugeva tuulega ilmasid on tõenäoliselt tegelikkuses veel oluliselt rohkem, kuna käesolevale lisatud tabelites on näha, et paljude päevade ilmaolude kohta ei ole andmed saadaval. Järelikult on alusetu kostjate väide, et 12.08.2017 ilm oleks olnud kuidagi erakordne ning seda saaks lugeda vääramatuks jõuks.
KOSTJATE VASTUVÄITED
37.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad leidsid, et hagi on tõendamata ning hageja on fakte esitanud moonutatult. Kostjad nõustusid, et 12.08.2017 külastas hageja kostja Restrake OÜ toidukohta Valkla Forell, on õige. Tõele vastab, et hageja ja tema kaaslased asusid sööma õues asuva varjualuse all nimetatud kuupäeval. Kostjad ei nõustunud, et ootamatu tuuleiili tõttu kukkus katusealune alla ning kostja Retrake OÜ personal hagejale appi ei tulnud.
38.Tegelikult hoiatati hagejat ja tema sõpru eelnevalt korduvalt, et on antud tormihoiatus. Neile tehti ettepanek sisse sööma minna, sest väljas viibimine ja söömine oli ilmastikuolusid arvestades muutunud võimatuks. Tromb oli juba murdnud vahtrapuu ladva, mis oli kukkunud laternapostile, prügikastid ja muud asjad lendasid tormi käes ringi ja põrkusid vastu erinevaid asju. Hageja ja temaga kaasas olnud seltskonna kõrval söönud perekond suundus sööma, sest väljas viibimine oli muutunud ohtlikuks ning seda eelkõige ringi lendavate asjade pärast. Hageja ettepanekutega ei nõustunud ja jäi välja.
39.Kostjad ei nõustunud, et katus kukkus kokku juhuslikult ja ootamatult tugeva tuuleiili tõttu. Torm oli enne õnnetuse toimumist juba mõnda aega kestnud ning iga mõistlik inimene pidi aru saama, et väljas viibimine ei ole mõistlik ning võib olla ohtlik. Õnnetus ei toimunud kostjate süül. Hagejale põhjustas kahju eelkõige tema enda ja temaga kaasas olnud seltskonna käitumine, kes keeldusid varjualuse alt lahkumast ning siseruumidesse ümber asumast. Pärast varjualuse katuse kokku kukkumist jooksis teenindaja Railit Kuusik hageja seltskonnale vastu, osutas igakülgset abi ja tegi ettepaneku kiirabi kutsuda. Hagejaga kaasas olnud seltskond räuskas, sõimas, ähvardas ja keeldus igasugusest abist ning mõistlikust suhtlemisest kuni politsei saabumiseni.
40.Kohale tulnud politseile, kiirabile ja kõikidele teistele toitlustusasutuses viibinutele oli selge, et tegemist on loodusõnnetusega ehk vääramatu jõu esinemisega. Üks hageja seltskonnas viibinud meestest kinnitas, et toimunu ei ole kostjate süü. Kannatanule maksti tagasi söögi eest tasutud raha ja osutati igakülgset muud abi.
41.Hageja on pärast õnnetust esitanud kostjatele erinevaid nõudeid, selgitamata kahju koosseisu. 06.11.2017 esitas Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid hageja nimel kostjate vastu pretensiooni nõudega hüvitada kehavigastusest tulenev kahju summas 4463 eurot hiljemalt 13.11.2017. Kostjate esindaja saatis 10.11.2017 vastuse, milles kirjeldas põhjalikult motiive, miks kostjad ei aktsepteeri hageja esitatud nõuet. Vastusele ei järgnenud mingit hageja reaktsiooni ega nõude põhjendamist. Kuni hagi esitamiseni ei ole poolte vahel rohkem suhtlust toimunud.
42.Kostjad leidsid, et kahju põhjustas vääramatu jõud, mille eest kostjad ei vastuta. Kostjad viitasid VÕS §-le 1059. Varjualuse varingu osas alustatud kriminaalmenetlus lõpetati põhjusel, et politsei hinnangul põhjustas varjualuse kokkukukkumise tugev loodusjõud, mitte kinnisasja omaniku tegevus või tegevusetus. Eestis on üsna tavaline, et tugev torm viib majadelt katuseid, lükkab ümber kergemaid ehitisi ning murrab suuri puid. Sellisel juhul on tegemist vääramatu jõu esinemisega, mis ei sõltu kuidagi kellegi tegevusest või tahtest. Eestis ei ole kehtestatud normi, mis näeb varjualuse rajamise puhul ette kohustuse valada see nt betoonist, et torm ei saaks sellele kahju teha. Trombi puhul oli tegu erakordse loodusjõuga, mis oli väljaspool kostjate võimupiirkonda ega allunud kuidagi kostjate tahtele.
43.Kostjad leidsid, et hagejale põhjustas kahju tema enda tegevus. Kui väljas on tugev torm, mille käes lendavad asjad ringi, ei saa pidada mõistlikuks käitumist, millega eirataks siseruumidesse asumise kutset. Kostjate võimuses ei olnud sundida hagejat siseruumidesse asuma. Kui hageja eelistas jääda välja tormi kätte, mis põhjustas talle kahju, on hageja kui kannatanu enda käitumine kahju tekkimise põhjuseks.
44.Kostjad leidsid, et hagejale varalise kahju tekkimine ei ole tõendatud. Hageja esitas SA Tartu Ülikooli epikriisi, milles on märgitud põhihaigusena silmalau ja silmaümbruse lahtine haav ning kaasuva haigusena pea muude osade pindmine vigastus. Hambakahjustuste kohta kirjed puuduvad. xx poole on hageja pöördunud konsultatsiooni saamiseks alles 09.10.2017. Kostjad pidasid ebausutavaks, et hageja alles kaks kuud pärast õnnetust avastas murdunud ja kahjustatud hambad. Hambakahjustusi ei olnud hageja varasemal läbivaatusel pärast õnnetust tuvastatud.
45.Hinnapakkumises on märgitud hamba D46 ulatuslik ülesehituse murd ja kahjustused hambal D48. Samas sisaldab hinnapakkumine hammaskonna igemeravi, kaarieseravi erinevatel hammastel, ühe hamba juurepõletiku ravi ja kirurgilist protseduuri teise hamba juure eemaldamiseks. Järelikult hõlmab hinnapakkumine hageja hammaskonna igeme- ja kaarieseravi, juurepõletiku ravi ja teisi ravitoiminguid, milliste vajadus ei saa isegi teoreetiliselt olla tingitud kostjate tegevusest või tegevusetusest. Hageja esitatud hinnapakkumine on liiga kallis ega vasta hambaravi tegelikele hindadele.
46.Armide ravi hinnapakkumisest ei nähtu hinnakalkulatsiooni aluseks olevaid arvutusi, mistõttu on tõend tervikuna ebausaldusväärne. Ei ole tõendatud hinnapakkumise 1009 eurot seos väideavalt kostjate tekitatud kahjuga. Kas selline operatsioon üldse vajalik on, ei ole samuti selge. Kostjad viitasid VÕS § 130 lõikele 1 ja leidsid, et puudub põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel. Kostjad viitasid ühtlasi VÕS § 127 lõikele 2, § 128 lõikele 4, § 139 lõikele 1 ja lõikele 2. Kostjad on täitnud hageja ees kõik neist mõistlikult eeldatava kahju ärahoidmiseks. Põhjuslikku seost hagejal väidetavalt tekkinud ning kostjate tegevuse vahel ei esine.
47.Hageja põhistused selle kohta, milles seisnes mittevaraline kahju, on korduvad ja kattuvad. Ära jäänud õhtusöögi maksumus hüvitati hagejale ja tema kaaslastele õnnetuse päeval. Viivisenõue on eeltoodud põhjustel alusetu, kuna kostjad ei vastuta hagejal tekkinud kahju eest.
48.27.02.2019 seisukohtades nõustusid kostjad nõude vähendamisega, kuid leidsid, et alles jäänud kahju nõue ei ole põhistatud. Olemata spetsialist, on hageja asunud ise kalkuleerima, millised kulud tal oletuslikult seoses hamba väidetava murdumisega kaasnevad ja millised mitte ning asunud sellest tulenevalt ise hambaravi pakkumist korrigeerima. Pakkumisest on osa välja arvestatud, kuid tõendamata on järelejäänud osa seotus ja põhjendatus kahjuga. Konkreetset tõendit konkreetse hamba väidetava ravivajadusega seoses ei ole kohtule esitatud. Kostjad nõustusid armiravi kulude nõude vähendamisega, kuid leidsid, et nõue ka summas 336 eurot on tõendamata. Hageja ei ole põhistanud, miks peaks armi ravi või armi talumine maksma 336 eurot. Vääramatu jõu esinemist tõendasid kostjad väljavõttega freemeteo.ee kodulehelt, mille kohaselt oli õnnetuse toimumise ajal 12.08.2017 Valklas ja Kuusalus ilm tormine, esines tuulepuhanguid kiirusega kuni 35 km/h, oli äikesetorm ja vihm.
49.Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati kostjatele 125 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hagiavaldusega tutvumisele kulus 1 tund. Nõupidamisele kostjatega 1 tund. Vastuse koostamiseks hagile kulus 7 tundi. Hageja 09.11.2018 dokumendi ja lisadega tutvumisele kulus 0,5 h. Eelistungi ettevalmistamisele kulus 0,5 tundi. 12.12.2108 eelistungil osalemiseks kulus 0,75 tundi. Hageja 28.01.2019 seisukohtadega tutvumisele kulus 1 tund ja kliendiga nõupidamisele 0,75 tundi. Kostjate 27.02.2019 seisukohtade koostamiseks kulus 1,5 tundi. Hageja 18.03.2019 seisukohaga tutvumisele kulus 0,25 tundi. E-kirjade vahetamiseks seoses kompromissiga kulus 0,25 tundi. 24.04.2019 eelistungiks valmistumiseks kulus 0,5 tundi ja istungil osalemiseks 1 tundi. Hageja seisukohtadega tutvumiseks ja 10.06.2019 seisukoha koostamiseks kulus 1 tund. Istungiks valmistumiseks kulus 1 tund ja 21.08.2019 istungil osalemiseks 3 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamisele 21 tundi. Kostjad on kokku kulutanud õigusabile 3150 eurot koos käibemaksuga. Tasu maksab kostja Restrake OÜ, seega saab kostja sisendkäibemaksu tasaarvestada. Kostjad palusid hagejalt välja mõista õigusabikulud ilma käibemaksuta summas 2625 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
50.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid,
leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
51.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja külastas koos kaaslastega 12.08.2017 toidukohta Valkla Forell Valkla külas Kuusalu vallas Harju maakonnas; 2) toidukoha külastamisel istus hageja koos kaaslastega õues varjualuse all, mis tuule tõttu hagejale ning tema kaaslastele kaela langes; 3) hageja sai varjualuse alla langemise tõttu vigastada ning kiirabi toimetas ta haiglasse; 4) toidukoht Valkla Forell on kostja Restrake OÜ ettevõte; 5) kinnistu, kus asub toidukoht Valkla Forell, kuulub kostjale K Mle.
52.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad hagejale hüvitama varjualuse alla kukkumise tõttu tekkinud tervisekahjustustest tuleneva varalise ja mittevaralise kahju.
53.Algses nõudes palus hageja kostjatelt solidaarselt varalise kahjuna välja mõista 4036 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 268,03 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Menetluse käigus vähendas hageja oma varalise kahju ja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 2 525 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 163,25 eurot. Seega loobus hageja põhinõudest summas 1511 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 104,78 eurot. Hageja jäi edaspidi sissenõutavaks muutunud viivise ja mittevaralise kahju hüvitise nõude juurde.
54.Kohus leiab, et hageja loobumine põhinõudest summas 1511 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 104,78 eurot tuleb vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
55.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjatel oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas seisukoht. Kostjad nõustusid nõudest osalise loobumisega. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus vastu hageja nõuetest loobumise ja loobutud nõuete osas lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse.
56.Hageja palus kostjalt varalise kahjuna välja mõista 2 525 eurot, sest hagejale tekkis varjualuse alla kukkumise tõttu arm ning kaks tema hammast purunesid. Hageja nõutud summa on vajalik armi ja hammaste raviks. Hageja osundas, et kuigi hambaarsti hinnapakkumine sisaldas ka teiste hageja hammaste ravi, nõuab hageja kostjalt vaid nende ravikulude hüvitamist,
mis on seotud murdunud hammaste D46 ja D48 raviga. Seega koosneb hageja nõue hamba D48 fraktuuri parandamise kulust summas 146 eurot, hamba D48 ekstraktsiooni ja implantatsiooni kulust summas 830 eurot ja hamba D46 kruvitava krooni maksumusest 1195 eurot. Nendele kuludele lisandub pool hambaarsti konsultatsiooni kulust summas 18 eurot ehk kokku 2 189 eurot. Parandamist vajava armi kulu on 1/3 armide ravi hinnapakkumisest ehk 336 eurot.
57.Kostjad vastutavad hageja ees VÕS § 1059 ja § 911 lg 4 alusel. Hageja mittevaralise kahju nõue on põhjendatud, sest vigastuste tõttu pidi hageja kannatama valu, ta ehmatas õnnetuse tõttu, sai negatiivse emotsiooni õhtusöögi ärajäämise tõttu ning pidi talua valu seoses raviprotseduuridega. Näopiirkonda tekkinud armid tõid hagejale kaasa emotsionaalseid kannatusi. Kostjate vastuväited on alusetud ning ebaõige on väide, et kostja Restrake OÜ personal kutsus hagejat ja tema kaaslasi majja sisse sööma. Hagejal ja tema kaaslastel lubati istuda kokku kukkunud varjualuse all ning sinna toodi neile ka toidud. Varjualune kukkus ilmselt alla ehitus- või projekteerimisvea või mõne sõlme läbimädanemise tõttu. Lisaks ei esinenud õnnetuse päeval erakordseid ilmastikuolusid, sest ühtlase tuule kiirus oli vaid 22 km/h ning sellist tuule kiirust esines samas kohas 2017. aasta augustis vähemalt 16 päeval.
58.Kostjad leidsid, et nad ei vastuta õnnetuse eest, sest õnnetuse põhjustas vääramatu jõud ehk erakorralised ilmastikuolud. Lisaks hoiatati hagejat ja tema kaaslasi eelnevalt korduvalt, et väljas söömine on ilmastikuolude tõttu võimatu, kuid hageja suundus hoiatustele vaatamata varjualusesse. Ebaõiged on hageja väited, et kostja personal talle abi ei osutanud. Hagejale osutati abi ja õhtusöögi raha maksti tagasi. Hageja varalise kahju nõue ei ole tõendatud. Hammaste murdumised on tuvastatud alles mitu kuud pärast õnnetust. Armide ravi pakkumuses puuduvad arvutused, mistõttu ei ole hinnapakkumine usaldusväärne ning hageja ei ole tõendanud, miks peaks armi ravi maksma nimelt 336 eurot.
59.Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kostjad ei ole kohtu hinnangul põhistanud ega tõendanud, et kumbki nendest hagejale tekkinud kahju eest ei vastuta. VÕS § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.
60.Ehitise mõiste sisustamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust. Tüüpilise ohu allika realiseerumisega on tegu juhul, kui ehitiselt kukub või eraldub esemeid, mis tekitavad alla langemise tõttu kahju. Ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. EhS § 3 lg 2 sätestab, et ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
61.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai kahjustada toidukoha varjualuse alla langemise tõttu. Pooled ei vaidle ka selle üle, et varjualune asus kostjale K Mle kuuluval kinnistul. Hageja on esitanud väljavõtte kinnistusraamatust, mis tõendab, et Valkla Forelli asukohaks olev kinnistu kuulub kostjale K Mle (toimiku lk 16).
62.Patrullpolitseiniku H S 13.08.2017 ettekandest (toimiku lk 63) nähtub, et politsei sai 12.08.2017 kell 20:22 väljakutse Valkla Forelli, kus inimesele oli peale kukkunud varikatus. Sündmuskohal tegi politsei varikatusest fotod. Fotodest (toimiku lk 66-80, värviliselt nähtavad kohtute infosüsteemi vahendusel) nähtub, et puidust varikatuse katus on langenud otse alla söögilaua ja selle ümber asetsevate toolide peale. Kohus nõustub hageja väidetega, et tegemist oli rajatisega ehitusseadustiku mõistes, sest tegemist oli püsivalt maapinnaga ühendatud puidust varikatusega, millel olid kindlad välispiirded.
63.Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et varikatus kukkus hagejale peale ilmastikuoludest tulenevalt ning õnnetuse toimumise ajal oli Valkla Forelli asukohas torm ja tuuleiilid. Kohus aga ei nõustu kostjate väidetega, et õnnetuse põhjustanud tormi näol oli tegemist vääramatu jõu asjaoluga, mis välistab kinnistu omaniku vastutuse VÕS § 1059 mõistes.
64.VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lõikest 2 tuleneb, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
65.Seda, kas võlgnik sai mõnda asjaolu mõjutada või mitte, tuleb hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel. Vääramatu jõu asjaolu tekkimise põhjus peab olema objektiivne, kuid vaatamata sellele ei ole mitte iga väljaspool võlgniku mõjusfääri olev kohustuse täitmist takistav asjaolu vääramatu jõu asjaoluks. Vääramatu jõuga on tegu siis, kui asjaolu saabumine oli ootamatu ja võlgnikult ei saanud mõistlikult eeldada, et ta asjaoluga arvestaks. Lisaks peab olema tegemist olukorraga, kus võlgnik ei saa vääramatu asjaolu mõju vältida ega asjaolu või selle tagajärgi ületada. Iga loodusjõud ei ole kohtu hinnangul automaatselt vääramatu jõu asjaoluks, vaid loodusjõud on vääramatu jõu asjaoluks siis, kui seda ei olnud mõistlikult võimalik ette nähta või mille puhul ei olnud mõistlikke abinõusid kasutades tagajärgi võimalik vältida.
66.12.12.2018 eelistungil (toimiku lk 87-88) selgitas kohus kostjatele vajadust tõendada kahju tekkimist vääramatu jõu asjaolu tõttu. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostjad tõendanud, et 12.08.2017 toimus õnnetus vääramatu jõu asjaolu tõttu. Vääramatu jõu asjaolu esinemise tõendamiseks esitasid kostjad väljavõtte veebilehelt freemeteo.ee (toimiku lk 104), millest nähtuvalt oli 12.08.2017 Valklas ja Kuusalus ühtlase tuule suurim kiirus 22 km/h ja tuulepuhangute suurim kiirus 35 km/h. Esines äikesetorm ja vihm. Seega on kostjad tõendanud, et õnnetuse toimumise päeval esines tuulepuhanguid, oli äikesetorm ja vihm. Samas esitas hageja andmed Valkla ilmastikuolude kohta alates juunist 2016 kuni septembrini 2018 (toimiku lk 107118), millest võib järeldada, et õnnetuse päevaga sarnaseid ilmastikuolusid ja sarnase kiirusega tuulepuhanguid esines sageli kõigil kolmel suvel. Samas esines kõigil kolmel suvel korduvalt ajutisi tuulepuhanguid palju suurema kiirusega, kui 35 km/h. Nii mõõdeti augustis 2017 maksimaalseks tuule kiiruseks 55 km/h. Ühtlast tuult kiirusega 20 km/h esines 20-l päeval ja 33 km/h kuuel päeval. Tuulepuhanguid suurima kiirusega 33 km/h esines 5-l päeval ja 40 km/h neljal päeval.
67.Eeltoodud tõenditest järeldab kohus, et kuigi 12.08.2017 oli torm, äikesevihm ja tuulepuhangud, ei olnud tegemist sellele piirkonnale ebatavaliste ilmastikuoludega. Valklas esines 2017. aasta suvel, 2016. aasta suvel ja 2018. aasta suvel ajutisi tuulepuhanguid palju suurema kiirusega. Keskmine tuule kiirus 22 km/h ja tuulepuhangud 35 km/h olid kohtu hinnangul tavapärased. Keskmine tuule kiirus 22 km/h ja tuulepuhangud 35 km/h ning vihm ei olnud sellisteks ilmastikuoludeks, mida kostjad ei oleks mõistlikult saanud ette näha või mida nad ei oleks mõistlikke abinõusid kasutades saanud vältida. Kostja K M, kui kinnistu omanik, pidi tagama, et rajatised tema kinnistul peavad vastu selles piirkonnas tavapärastele ilmastikuoludele ega ole inimestele ohtlikud ka nendel päevadel, kus tuule kiirus on suurem või esineb suurema tuulekiirusega puhanguid. Kuigi asjas kogutud tõenditest ei nähtu, millisel tehnilisel põhjusel katusealune täpselt kokku kukkus, on kohtu hinnangul oluline see, et katusealune oleks pidanud olema ohutu ja vastupidav selliste tuulekiiruste puhul, mida Valkla piirkonnas suveti tavaliselt esines. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja K M vastutab hageja ees
VÕS § 1059 alusel.
68.Valkla Forell kodulehe väljavõttest (toimiku lk 11) nähtub, et tegemist oli kostja OÜ Restrake söögikohaga. OÜ Restrake asukoht ühtib Valkla Forelli asukohaga (toimiku lk 12) ning kostja juhatuse liikmeks on kostja K M. Samuti nähtub kostja OÜ Restrake krediidiraportist (toimiku lk 13-15), et ettevõtte peamiseks tegevusalaks oli jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et õnnetus toimus kostja OÜ-le Restrake kuuluvas ja tema opereeritavas toitlustusasutuses.
69.VÕS § 911 lg 1 näeb ette, et oma majandustegevuses teiste isikute (külastajad) majutamisega tegelev isik (majutusettevõtte pidaja) peab hüvitama külastajale majutusettevõtte ruumidesse toodud asjade kaotsimineku, kahjustumise või hävimisega tekkinud kahju, samuti kahju, mis on tekkinud ehitise, selle aluse maa või majutusettevõtte seadmete või rajatiste puuduste tõttu külastaja surma põhjustamisest või külastajale kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisest. VÕS § 911 lg 4 näeb ette, et antud võlaõigusseaduse jaos sätestatut kohaldatakse ka külastajate asjade hoidmisele sanatooriumides, avalikes lõbustuskohtades, laevadel, ujulates, pansionaatides, restoranides ja muudes sarnastes kohtades. Kohus leiab, et VÕS § 911 lõikes 4 toodud vastutus laieneb ka külastajate ohutuse tagamisele toitlustusasutustes. Kostja OÜ Restrake kui toitlustusettevõtte pidaja oli VÕS § 911 lg 4 ja lg 1 koosmõjus tagama oma külastajate ohutuse ja kaitse kehavigastuste tekkimise eest ka toitlustusasutuses.
70.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja OÜ Restrake vahel oli lepinguline suhe, mille alusel pidi kostja osutama hagejale toitlustusteenust oma opereeritavas avalikult avatud asutuses. Kohus leiab, et sellise lepingulise suhte olemusest ja eesmärgist tuleneb kostjale kui teenuse osutajale kohustus tagada kliendi elu ja tervise kaitse. VÕS § 23 lg 1 p 1 nimelt sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses ning lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist.
71.Hageja tugines ise kostja OÜ Restrake vastu nõude esitamisel kahju õigusvastase tekitamise sätetele. VÕS § 1044 lg 3 näeb ette, et lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma põhjustamise või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral vastutab kahju tekitaja selle eest ka VÕS 53. peatükis sätestatud alustel. Seega on hagejal õigus tugineda sellele, et kostja vasutab tema ees kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
72.VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lõikes 1 tuleneb, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3).
73.Kohus leiab, et lepingulisel alusel vastutab OÜ Restrake hagejale kehavigastuste tekitamise eest sõltumata süü olemasolust. Samas vastutab kostja hageja ees ka kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, sest kostja OÜ Restrake ei ole tõendanud süü puudumist. Kohtu hinnangul seisnes kostja süü hooletuses ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmises. Kostja pidi tagama, et katusealune ei kukuks einestavate klientide peale tormi, äikesevihma ja tuulega ning olukorras, kus katusealune ei olnud piisavalt vastupidav tavapärastes ilmastikuoludes, oleks kostja pidanud tagama, et klientidel ei ole võimalik ohtliku katusealuse alla istuda.
74.Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et hageja enda tegevus põhjustas talle kahju. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või
ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse eeltoodut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Samas tuleneb VÕS § 139 lõikest 3, et isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist VÕS § 139 lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus.
75.Kannatanu tahtlus tähendab VÕS § 139 mõistes enesekahjustamise tahtlust, mitte neid kannatanu tahtlikke tegusid, mis olid üksnes kahju kaaspõhjuseks. VÕS § 139 lg 3 kohaldamsieks peab kannatanu tahtlus olema suunatud talle endale kahju tekitamisele. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid ei tõenda mistahes viisil hageja kui kannatanu tahtlust endale kahju tekitada.
76.Politsei- ja Piirivalveameti 22.08.2017 pöördumisest hagejale (toimiku lk 62) nähtub, et 12.08.2017 registreeriti Põhja prefektuuri ühtses infosüsteemis kell 20:22 saabunud väljakutse Valkla Forelli, kus oli inimesele peale kukkunud varikatus. 13.08.2017 olid V A T, V M, T K ja hageja esitanud avalduse selle kohta, et 12.08.2017 oli tormiga purunes Valka Forellis varikatus ja vajus neile peale. Politsei- ja Piirivalveamet leidis materjalide läbivaatamisel, et tegu oli õnnetusjuhtumiga ning puudus alus kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Hagejale soovitati pöörduda tsiviilõigusliku nõudega kohtusse. Seega nähtub esitatud tõendist, et katus vajus peale mitte ainult hagejale, vaid temaga koos einestanud isikutele.
77.21.08.2019 istungil kuulas kohus tunnistajana V T (toimiku lk 152 pöördel), kes jäi koos hagejaga 12.08.2017 kukkunud varikatuse alla. Tunnistaja T avaldas, et Valka Forelli jõudes 12.08.2017 oli ilm halb. Tunnistaja sõnul soovis ta koos hageja ja teiste kaaslastega einestada varjualuses, mille seinad olid kaetud, kuid ettevõtte personal ei lubanud neil seal istuda ja neid juhatati lehtla taolisesse varjualusesse. Tunnistaja sõnul ei hoiatatud neid selle eest, et tormiga väljas istuda ei ole ohutu. Pärast seda, kui neile oli toodud toit, vajus varjualune neile peale. Tunnistaja sõnul pärast õnnetust personal neile appi ei tulnud. Tunnistaja läks kööki abi paluma ja helistama, kuid köögipersonal pani ukse kinni. Tunnistaja ütlused selle kohta, kes kiirabi kutsus, olid vastuolulised. Ühest küljest väitis tunnistaja, et ta ei teadnud, kes kiirabi kutsus ning teisalt väitis ta, et kuigi tema telefonid läksid katki, sai neilt teha väljakutse 112. Tunnistaja sõnul oli neile kaela kukkunud varjualune mädanenud.
78.Samal istungil tunnistajana üle kuulatud kostja OÜ Restrake töötaja R A (toimiku lk 152 pöördel – 153) avaldas, et oli tööl õnnetuse toimumise päeval. Kuna ilm hakkas halvaks muutuma, soovitas tunnistaja hagejal ja tema kaaslastel jääda baariruumi sööma. Seda hageja ja tema kaaslased ei soovinud, vaid läksid katusealusesse. Enne tuule tugevnemist jõuti neile toidud viia. Tunnistaja samuti selgitas, et toitlustusasutuses on üks kinnine tasuline ruum, kuhu hageja oma kaaslastega soovis minna, aga kuna ruum oli tasuline, soovitati neil jääda baariruumi. Kui tunnistaja õnnetusest kuulis, läks ta välja kannatanutele vastu ja küsis, kas on vaja kiirabi. Tunnistajale vastati, et kiirabi on juba kutsutud. Kes kiirabi kutsus, seda tunnistaja ei teadnud. Pärast õnnetust olid hageja kaaslased, eriti meesterahvad, agressiivsed. Pärast õnnetust osutati tunnistaja sõnul kannatanutele abi, neile toodi jääkotid ja salvrätid ning maksti arve tagasi.
79.Kohus leiab, et kuigi kahe tunnistaja ütlustes esinevad vastuolud selle kohta, kas toitlustusasutuse personal hagejat abistas või mitte ning kuigi tunnistajate ütlustest ei selgu, kes kutsus pärast juhtumit kiirabi, ei nähtu kummagi ütlustest hageja enesekahjustamise tahet. Hageja kui kannatanu võimalikku enesekahjustamise tahet ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et ta ühe tunnistaja ütluste kohaselt ei järginud soovitust jääda siseruumidesse sööma. Kummagi tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, et kostjal OÜ-l Restrake puuduks õnnetusjuhtumi
toimumises süü. Isegi juhul, kui kostja OÜ Restrake töötaja soovitas tormi tõttu hagejal ja tema kaaslastel jääda einetama siseruumidesse, tegi kostja võimalikuks klientide suundumise õue katusealuse alla. Kostja võimaldas klientidel istuda ohtliku katusealuse alla ning kostja teenindas seal oma kliente. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et hagejale ja tema kaaslastele serveeriti toidud ohtliku katusealuse alla. Kostja oleks käibes vajalik hoole järgmisel pidanud takistama hageja ja tema kaaslaste istumise ohtliku katusealuse alla ning kostjal oleks olnud võimalik keelduda klientide teenindamisest seal. Lisaks ei nähtu R A ütlustest, et hagejat ja tema kaaslasi oleks otseselt hoiatatud katusealuse alla kukkumise eest. Seega ei ole kostja OÜ Restrake tõendanud, et tal puudub süü.
80.Kohus leiab eeltoodu alusel, et mõlemad kostjad vastutavad solidaarselt hageja ees kahju tekitamise eest, kuigi nende vastutus põhineb erinevatel õiguslikel alustel. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 6 näeb ette, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2).
81.Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et hageja tervise kahjustamisest tulenev otsese varalise kahju hüvitamise nõue ei ole tõendatud. Hageja EMO patsiendikaardist (toimiku lk 64 pöördel – 65) nähtub, et hagejal oli eseme löögist tingitud silmalau ja silmaümbruse lahtine haav ning pea muude osade pindmine vigastus. Hageja enda sõnade kohaselt oli kaardile märgitud, et tormi ajal vajus talle peale varikatus. Hagejal oli vigastus vasema kulmu kohal, samuti oli tal valu parema lõualuu kaare piirkonnas. Hagejale tehti ortopantomograafia uuring hammastest, kus veenvat faktuuri ei leitud.
82.Hageja esindaja saatis Põhja-Eesti Regionaalhaigla AS-le 27.12.2018 päringu (toimiku lk 93), milles palus selgitada EMO patsiendikaardil olevat märget fraktuuri puudumise kohta. Esindaja palus selgitada, kas ei tuvastatud lõualuu murdu või hammaste murdu. Vastuseks päringule edastas Põhja-Eesti Regionaalhaigla AS hagejale uuringu ülesvõtte (toimiku lk 94) ning selgitas, et uuringuga tuvastati alalõualuu murru puudumine (toimiku lk 96-97).
83.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et SA xxx on 21.08.2017 koostanud hageja seisundi hindamiseks ambulatoorse epikriisi (toimiku lk 4). Hageja käis 15.08.2018 ja 21.08.2017 traumatoloogi vastuvõtul. Hagejal oli silmalau ja silma ümbruse lahtine haav ning pea muude osade pindmine vigastus. Vigastuste põhjuseks oli löök vastu esemeid või nendega. Vigastuse oli hageja saanud varem ja PERH-s oli teostatud kirurgiline töötlus. 21.08.2017 eemaldati hageja õmblused. Haav hageja vasakul kulmul oli põletikuta.
84.Hageja esitatud fotodest (toimiku lk 5-10, värviliselt nähtavate kohtute infosüsteemi vahendusel) tuleneb, et hagejal olid kulmu kohal ja silmalau piirkonnas haavad. Otsmikul hagejal õnnetuse järgselt vigastusi ei olnud. 21.08.2019 istungil teostas kohus hageja vaatluse. Hageja vasaku kulmu kohal on nähtav väike arm. Kulmukarvad sellel kohal ei kasva ja kulmu vorm on ebamäärane. Armi pikkus on alla 2 cm. Vaatluse kohta tehtud fotod on nähtavad kohtute infosüsteemist. Nahavigastused hageja otsmikul ei ole seotud käesoleva juhtumiga.
85.Kokkuvõttes nähtub eelviidatud tõenditest kogumis, et hagejale on jäänud õnnetuse tulemusena kulmu piirkonda arm. Arm ei ole küll märkimisväärselt suur, kuid on nähtav ning on muutnud kulmu kuju. Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et hagejal näol olev arm ei pruugi
üldse vajada korrigeerimist. Kohus leiab, et kui õnnetuse tõttu on hageja välimus osaliselt muutunud, on hagejale tekkinud kahju seoses endise olukorra taastamiseks vajalike kuludega.
86.xxx esitas hagejale hinnapakkumise (toimiku lk 20, tõlge kl 33) armide laseriga raviks otsmikul, näol ja kaelal kokku summas 1009 eurot. Kokku oleks arme eemaldatud kuues piirkonnas ning ravi oleks sisaldanud protseduuri, kohalikku tuimestust ja vajadusel järelkonsultatsiooni. Menetluse kestel korrigeeris hageja nõuet armi ravi osas ja palus kostjatelt välja mõista 1/3 hinnapakkumises märgitud summast ehk 336 eurot. Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et kuna hinnapakkumises ei ole eraldi välja toodud, kuidas on täpselt selles toodud summa kujunenud või milline on hageja kulmu kohale jäänud ühe armi korrigeerimiseks vajalik summa, ei ole hageja nõue antud osas tõendatud. Kohus leiab, et kostjatel oli võimalik tõendada, et armi korrigeerimiseks vajalik summa on hinnapakkumises märgitust väiksem, kuid seda ei ole kostjad teinud. Hinnapakkumise koostamisel on kohtu hinnangul arvestatud hageja tegelikku seisundit, sealhulgas kulmu kohal olevat armi. Kuna 2/3 hageja õnnetuse tõttu tekkinud naha vigastustest paranes pärast õnnetust, on kohtu hinnangul põhistatud hageja nõue mõista kostjatelt armi korrigeerimiseks välja 336 eurot. VÕS § 127 lg 6 näeb muuhulgas ette, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust eu saa kindlaks teha, otsutab hüvitise suuruse kohus. Seega on kohtul õigus hüvitise suurus kindlaks teha ka siis, kui tõenditest ei järeldu täpselt, milline on ühe armi kõrvaldamise kulu.
87.Raviarst Toomas Siigur on hagejale 20.10.2017 koostanud hambaravi hinnapakkumise (toimiku lk 17-18). Hinnapakkumise kohaselt oli hageja saanud trauma alalõua piirkonda, mille tagajärjel tekkis hamba D46 ulatusliku ülesehituse murd ja kahjustada sai ka hammas D48. Raviarst pidas vajalikuks murdunud hamba D48 eemaldamist ja implantaadiga asendamist. Selleks, et viia minimaalseks selle raviprotseduuriga seotud riske, oli vajalik kõrvaldada teised suus esinenud probleemid. Hinnapakkumise kohaselt vajas hageja hammaskond igemeravi ja hambaravi eemaldamist summas 250 eurott. Vajalik oli kaarieseravi hammastel D47, D 45, D48 fraktuuri parandamist summas 440 eurot. Hammas D36 vajas juurepõletiku esimese etapi ravi 175 eurot. Kirurgiliste protseduuridena vajas hageja hamba D14 periodontiitse juure eemaldamise ravi summas 100 eurot. Hamba D46 eemaldamise ja kohese implantatsiooni kulu oli 830 eurot. Lõpptöö ehk kruvitava krooni maksumuseks oli 1195 eurot. Kokku oli hambaravi hinnapakkumuse maksumuseks 2990 eurot.
88.Kohus ei nõustu kostjate väitega, et kuna hageja ei pöördunud hambaarsti juurde koheselt pärast õnnetuse toimumist, ei ole hageja tõendanud, et hamba D46 murd ja D48 kahjustumine tekkisid 12.08.2017 toimunud õnnetuse tagajärjel. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et vahetult pärast õnnetust tehtud uuringutes ei ole hageja hammaste seisundit uuritud. T S on oma hinnapakkumises selgelt tuvastanud, et hammas D46 murdus ja hammas D48 sai kahjustada seetõttu, et hageja on saanud alalõua piirkonda trauma. Asjaolu, et hageja sai alalõua piirkonda trauma ning tal tekkis selles piirkonnas valu, on tõendatud vahetult pärast õnnetust koostatud hageja EMO patsiendikaardiga.
89.Kohus ei nõustu ka kostjate väitega, et hageja ei saanud ise T S koostatud hinnapakkumise alusel hinnata, kui palju maksab üksnes hammaste D46 ja D48 kahjustuste kõrvaldamine. Kuna nende hammaste ravi maksumus on hinnapakkumises eraldi välja toodud, sai hageja põhjendatult esitada kostjate vastu nõude üksnes nende hammaste raviks vajaliku summa osas. Hageja palus kostjatelt välja mõista hamba D48 fraktuuri parandamise kulu 146 eurot, hamba D48 ekstraktsiooni ja implantatsiooni kulu 830 eurot ja hamba D46 kruvitava krooni maksumuse 1195 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud, sest hageja nõuab kostjatelt vaid õnnetuse tagajärjel tekkinud hammaste kahjustuste ravimise kulusid ning kulude suurus on hinnapakkumisega tõendatud.
90.Lisaks esitas hageja xxx arve 09.10.2017 raviarst T S visiidi ja konsultatsiooni eest 37 eurot
(toimiku lk 19) ning palus sellest kostjatelt välja mõista poole ehk 18 eurot. Kohtu hinnangul on ka antud osas hageja nõue põhistatud ja tõendatud, sest vähemalt pooles ulatuses on hambaravi visiit ja konsultatsioon vajalik õnnetuse tõttu kahjustada saanud hammaste raviga. Kokku palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hammaste raviks vajaliku kuluna 2189 eurot. Kohus leiab, et hageja ravikulude nõue on kogumis põhjendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 336 eurot + 2189 eurot = 2525 eurot.
91.Lisaks varalisele kahjule palus hageja kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju kohtu õiglasel äranägemisel. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
92.Riigikohus on leidnud, et isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik rahasumma. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, mh mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RK TKo 3-2-1-142-16, p 15, 32-1-127-16, p 19, 3-2-1-85-08, p 14). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RK TKo 3-2-1-18-13, p 26, 3-2-1-80-13, p 20).
93.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud talle tervisekahjustuse tekkimise, mille eest kostjad vastutavad. Hagejal on kahjustada saanud ning tal on tekkinud püsivad tervisekahjustused, sest hagejal on murdunud kaks hammast ja tekkinud arm. Asjas kogutud tõendite pinnalt nõustub kohus hageja väidetega, et tal esinesid hingelised üleelamised juhtunu tõttu ning tal tuli kannatada valu nii seoses õnnetusjuhtumiga kui ka seoses vajalike raviprotseduuridega.
94.Hageja väiteid selle kohta, et kostja OÜ Restrake töötajad ei osutanud talle pärast õnnetuse toimumist mistahes abi, ei loe kohus tõendatuks. Tunnistaja R A ütlustega on tõendatud, et hagejale osutati esmast abi. Vastupidist ei saa järeldada tunnistaja V T ütlustest. Tunnistaja T väidete kohaselt tõid kannatanud ise hagejale toitlustuskoha köögist jääd, kuid selline väide ei ole kohtu jaoks usutav. Kohtu hinnangul nähtub mõlema tunnistaja ütlustest kogumis, et toitlustuskoha personal abistas oma võimaluste piires hagejat pärast õnnetuse toimumist. Vaidlus puudub, et raha toidu eest tasuti tagasi.
95.Küll aga nähtub asjas kogutud tõenditest, et pärast õnnetust ei reageerinud kostjad hageja pöördumistele seoses kahju nõuetega sisuliselt ega olnud nõus hagejale tekkinud kahju mistahes osas hüvitama. Kostjatele pidi kohtu hinnangul olema mõistetav, et neil oleks tulnud tagada oma toitlustuskohas klientide ohutus ja nad vastutavad kliendile tekitatud tervisekahjustuse eest Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja palus juba 13.08.2017 avalduses (toimiku lk 63 pöördel- lk 64, tõlge lk 85) kostjal hüvitada õnnetuse tõttu tekkinud varalise ja mittevaralise kahju, kuid asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjad oleksid avaldusele sisuliselt reageerinud.
96.06.11.2017 saatis hageja esindaja kostjatele pretensiooni (toimiku lk 34-35), milles palus kostjatel hüvitada kahju summas 4463 eurot hiljemalt 13.11.2017. Kahju summa sisaldas hambaravi kulu 2990 eurot, armide ravi kulu 1009 eurot, saamata jäänud tulu summas 207 eurot, hambaravi konsultatsiooni kulu 37 eurot ja õigusabikulu 220 eurot, samuti riiete, telefoni ja kõrvarõngaste kahjustamise kulu kokku summas 275 eurot.
97.Kostjad vastasid pretensioonile 10.11.2017 (toimiku lk 48-50) ega nõustunud hageja nõudega. Kostjad leidsid, et nad olid eelnevalt hagejat tormi eest hoiatanud ja palunud tal siseruumidesse minna. Kostjate arvates põhjutas kahju vääramatu jõud ning hageja kahju ei olnud tõendatud.
98.Kohtu hinnangul pidi kostjatele olema mõistetav, et nad vastutavad tekkinud kahju eest. Kostjate keeldumine hagejale põhjendatud ravikulude eest mistahes summas hüvitise maksmisest näitab kostjate suhtumist hagejasse, mida kohus saab mittevaralise kahju hüvitise suuruse hindamisel arvesse võtta.
99.Kohus leiab, et arvestades hagejale tekitatud tervisekahjustuste ulatust, tema kannatusi ning kostjate suhtumist hagejasse pärast õnnetust, on mõistlik mittevaralise kahju hüvitis, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista, 1000 eurot. Kohtu hinnangul oleks antud hüvitise summa võrreldav varasemalt kohtupraktikas sarnastel asjaoludel välja mõistetud hüvitistega. Nii on kohtud välja mõistnud mittevaralisi hüvitisi seoses kannatanule näo piirkonda vigastuste tekitamisega ja hammaste kahjustamisega summades 290 eurot (lahend kriminaalasjas nr 1-14-6160), 300 eurot (lahend kriminaalasjas 1-14-7430, lahend kriminaalasjas 1-16-8210), 400 eurot (lahend kriminaalasjas 1-16-957), 500 eurot (lahend kriminaalasjas 1-15-10637, lahend kriminaalasjas nr 1-16-3356, lahend kriminaalasjas nr 1-16-11460), 1000 eurot (lahend kriminaalasjas nr 1-16-2498), 1300 eurot (lahend kriminaalasjas nr 1-13-11741) ning 1500 eurot (lahend krkiminaalasjas nr 1-16-2679).
100.Lisaks varalise ja mittevaralise kahju hüvitisele palus hageja kostjatelt välja mõista viivise. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjatelt välja mõista 163,25 eurot, sest hageja saatis neile pretensiooni varalise kahju hüvitamiseks ja palus varalise kahju hüvitada hiljemalt 13.11.2017. Hageja palus kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise tasumisele kuuluvalt hüvitiselt alates hagi esitamisele järgnenud päevast seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et kuivõrd hageja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise nõuded kuulusid rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostjad ei esitanud eraldiseisvaid vastuväiteid hageja viivise nõudele ega viivise arvestusele.
101.Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 163,25 eurot. Alates hagi esitamisele järgnenud päevast 05.09.2018 tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivise hüvitise kogusummalt 3252 eurot (varalise kahju hüvitis 2 525 eurot + mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
102.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Samas näeb TsMS § 168 lg 4, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskuludm välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus menetluse käigus viivisenõudest 39% ulatuses ning põhinõudest 37% ulatuses. Hageja ei loobunud nendest nõuetest seetõttu, et kostjad oleksid nõudeid mistahes osas rahuldanud. Mittevaralise kahju nõudest hageja ei loobunud. Seetõttu leiab kohus, et arvestades hageja menetlusse jäänud nõude ulatust, tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda 60% ulatuses. Kostjate menetluskuludest tuleb 40% jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalises suuruses tuleb teha tasaarvestus.
103.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
104.Kostjate menetluskulude taotluse kohaselt osutati kostjatele õigusabi hinnaga 125 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kostjad palusid hagejalt menetluskuludena välja mõista ilma käibemaksuta 2625 eurot. Kohtu hinnangul on kostjatele osutatud õigusabi ajaline ulatus olnud põhjendatud ja on kooskõlas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning istungite ajalise kestvusega. 40% kostjate põhjendatud menetluskuludest on 1050 eurot.
105.Hageja menetluskuluks käesolevas asjas on riigi õigusabi tasu summas 843 eurot, millest 60% on 505,80 eurot. Seega peaksid kostjad tasuma hagejale menetluskulude eest 505,80 eurot ja hageja tasuma kostjatele menetluskulude eest 1050 eurot. Välja mõistetavate menetluskulude rahalise suuruse osas tuleb teha tasaarvestus. Tasaarvestuse tulemusena 1050 eurot – 505,80 eurot, peaks hageja tasuma kostjatele 544,20 eurot. Seega tuleb kokkuvõttes hagejalt kostjate kasuks välja mõista menetluskuludena 544,20 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.