A E hagi ALM Invest OÜ vastu alusetult saadu tagastamise, kahju hüvitise ning viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4658,53 eurot Hageja: A E (sünd. xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: Ingmar Lääts (Expat Legal OÜ, asukoht Vana-Veerenni 4-15; [email protected]); Kostja: ALM Invest OÜ (registrikood 12524814, registrijärgne asukoht Punane tn 6a, 13619 Tallinn; e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Natalja Santaševa (AB Clarus, asukoht Parda 12, 10151 Tallinn, e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt ALM Invest OÜ hageja A E kasuks välja sõiduki xxxx (registreerimismärgiga xxxx) ostuhind summas 1399 eurot, kahjuhüvitis summas 1970,92 eurot ja täiendav kahjuhüvitis summas 145 eurot.
4.Mõista kostjalt ALM Invest OÜ hageja A E kasuks välja kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 300 eurot ning lisanduv viivis põhinõudelt (kokku 3369,92 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.09.2019 kuni põhinõude (3369,92 eurot) täitmiseni.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta menetluskulud 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda.
5.2.Määrata kindlaks, et kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 765,6 eurot.
2-19-10097
5.3.Määrata kindlaks, et hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 84,5 eurot.
5.4.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning mõista kostjalt ALM Invest OÜ hageja A E kasuks välja menetluskulud summas 681,1 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.A E esitas Harju Maakohtule 04.07.2019 hagiavalduse alusetul saadu tagastamise, kahju hüvitise ning viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja 3901,42 eurot, millest alusetult saadu moodustab 1399 eurot ja kahjunõue 2502,42 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista põhinõudelt arvestatavad viivised kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindla summana 300 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista täiendava kahju summas 145 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.A E ostjana ja ALM Invest OÜ müüjana sõlmisid 07.10.2017 müügilepingu, mille objektiks oli sõiduauto xxxx (registreerimismärgiga xxxx) ning ostuhinnaks 1399 eurot. Sõidukiga käis A E tutvumas ja proovisõitu tegemas 30.09.2017, mil sõiduk ka broneeriti. Pärast ostu, 05.11.2017.a toimus sõidukiga xxxx juhtum, mille käigus purunes sõidu ajal sõiduki sidur ning auto muutus juhitamatuks. Oli õnn, et nii A E kui ka tema raseda elukaaslasega midagi ei juhtunud kuna hageja oli sõidukiga just sisenemas kiirteele, kus juhitamatu autoga võis juhtuda väga traagiliste tagajärgedega õnnetus. Pärast intsidenti toimetati auto hoiule, kus tuvastati, et auto kere ja raam on tõsiselt roostetanud ning tõsiselt roostetanud olid pidurikettad ning erinevad rooli osad. Lisaks oli katki käsipiduri tross. Sellises seisukorras sõiduk ei oleks tohtinud kindlasti liikluses osaleda ning oleme seisukohal, et kostja kui professionaalne kasutatud autode müüja varjas sõiduki olulisi puudusi, eksitas ostjat ning tekitas seeläbi hagejale olulist varalist kahju ning lisaks pani nii hageja kui ka tema elukaaslase eluohtlikku olukorda. Lisatud on tõend auto ära vedamise kohta 06.11.2018 ning siduri parandamise kohta.
2 (17)
2-19-10097
3.Hageja lisas hagiavaldusele ka sõiduki müügikuulutuse, millest ei nähtu sõnagagi, et sõiduk defektne on. Kostja presenteeris seega autot kui täiesti korras sõidukit. Ka ostu-müügilepingu sõlmimisel ei teavitanud müüja mistahes puudustest autos. Pärast sõidukiga juhtunud õnnetust, 04.12.2017 esitas A E kostjale nõude summas 2524 eurot. Nõudele olid lisatud kuludokumendid ning pildid defektsest autost. Kostja pole kirjale tänaseni vastanud. Kostja pole tegelikult vastanud ühelegi kirjale ning nii meediast kui varasematest kohtuasjatest nähtub, et see on kostja tavapärane käitumismuster.
4.Kuna kostja keeldus hagejale mistahes osas kahju hüvitamast ega põhjendanud keeldumist, pöördus hageja Eesti Tarbijakaitseametisse. Pärast mitmeid kuid kestnud kirjavahetust ja selgitustööd jättis Tarbijakaitseamet lõpuks hageja avalduse menetlusse võtmata. Seda põhjusel, et kostja ei vastanud ühelegi kirjale (ja pole seda ka varasemates menetlustes teinud), ei täida otsuseid (on lisatud ka vastavasse “musta nimekirja) ning sellistel asjaoludel on Tarbijakaitseametil seadusest tulenev õigus mitte ressurssi menetlusse suunata. Varasemalt oli hagejal soovitatud pöörduda kohtusse ning sel põhjusel pöördus hageja ka oma praeguse esindaja poole ning seda käesoleva aasta aprillis. Hageja rõhutab, et hageja ei valda eesti keelt ning ei ela Eestis - sel põhjusel on hageja senine õiguste kaitse olnud aega nõudvam.
5.Käesoleva aasta mais teostati autole ametlik ülevaatus xxxx ning vastav aruanne koos tõlkega on lisatud. Aruandest selgub, et autol esines väga mitmeid tõsiseid vigasid ning muuhulgas märgitakse järgmist: Vajalik uus aku. Käsipidur ei tööta (ees traat katki). Rööpvarda lõtk paremal ees. Rehvid on kulunud, seejuures ebaühtlaselt, valmistatud 2006. Esi- ja tagapidurid vajavad vahetust (kulunud ja roostes). Auto raamil roostekahjustused. Veovõll katki (parempoolne esimene, sisemine). Parempoolne tagumine amort katki. Vasakpoolne esimene amort katki. Väljalasketoru kinnitus on lahti, toru roostetanud + lekib. Stopptuli ei tööta vasakul ees. Esimesed ja tagumine kojamees vajavad vahetust. Lisaks selgitas ülevaatuse teostaja e-kirjas, et enamus defektidest ei ole märgatavad visuaalsel ülevaatusel, enamus defekte ei ole auto normaalne kulumine ning enamus defekte on autol olnud juba väga pikka aega. Muuhulgas on täiesti arusaamatu, kuidas sellises seisukorras sõiduk varasemalt ülevaatused läbinud on ning hageja kaalub vastava menetluse alustamiseks pöörduda nii Maanteeameti kui Politsei- ja Piirivalveameti poole. Tegemist on väga oluliste puudustega, mida ostja eest varjati, mida ei olnud visuaalsel ülevaatuse avastada ning mis põhjustasid hagejale suurt kahju. Sel põhjusel esitas hageja kostjale 03.07.2018 taganemisavalduse (nii ekirja teel kui ka tähitud kirjana. Kostja on taganemisavalduse kätte saanud (Omniva postisaadetiste jälgimissüsteemi andmetel 16.07.2018), kuid tänaseni pole kostja vastanud ega hüvitanud hagejale tekitatud kahju. Ülal toodud asjaoludel leiab hageja, et tal on õigus nõuda kostjalt alusetult saadu tagastamist, lepingurikkumisega seotud kahju hüvitamist ning samuti viivist.
6.Sõiduki olulisimate puudustena saab esile tuua asjaolu, et sõiduki raam on roostetanud, pidurid vajavad vahetust, katkine veovõll, väljalasketoru on katki ning samuti on katki amordid. Lisas 9 toodud ülevaatuse teostaja hinnangul on tegemist oluliste puudustega, mis sellises vanuses auto puhul ei ole “normaalne kulumine” ning samuti ei ole selliseid puudusi võimalik visuaalsel ülevaatusel mitte asjatundja poolt avastada. Kostja on müüjana rikkunud omapoolset kohustust müüja ostjale asi, mida on võimalik vastavalt asja (sõiduki) otstarbele kasutada. Lisaks on kostja puudusi varjanud teadlikult. Hageja on taganenud lepingust tuginedes olulistele puudustele sõidukis ning taganemine on toimunud mõistliku aja jooksul. Hageja juhib tähelepanu, et kostja on müügilepingu tüüptingimustega igasuguse sisulise vastutuse „välistanud“, kuid taolised tingimused on vastavalt VÕS paragrahvile 42 tühised ning ei kuulu kohaldamisele. Ostjal puudus igasugune võimalus tingimusi muuta ning seda muuhulgas
3 (17)
2-19-10097 asjaolu tõttu, et ostja ei valda eesti keelt. Hageja on seisukohal, et müügilepingus toodud sätted müüja/kostja igasuguse vastutuse välistamise kohta on tühised ning ei kuulu kohaldamisele.
7.Kostja vastutab antud juhul sõltumata kokkuleppest. Müügilepingu toodud tingimused piiravad müüja vastutust selliselt, et sisuliselt on tarbijal välistatud tuginemine mistahes puudustele. Kuna VÕS § 237 lg 1 kohaselt on tarbijalemüügi puhul imperatiivsed kõik seadusest tulenevad sätted, on imperatiivne ka VÕS § 218 lg 2, mille kohaselt vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale ja kuue kuu jooksul ilmnenud mittevastavuse puhul eeldatakse selle olemasolu asja üleandmise ajal. Müüja peab tagama ostjale vähemasti keskmise kvaliteediga eseme ja ta ei vabane vastutusest ka juhul, kui ta samuti puudustest ei teadnud. Kohustuse rikkuja teadmine tema kohustuse rikkumisest ja asja puudusest ei ole vastutuse eeldus. Varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja puudustest ei teadnud (32-1-50-15 p 18 ja 3-2-1-100-15 p-d 33-35). Kostja müüs hagejale sõiduki, mille defektne sidur purunes vähem kui kuu aja jooksul ning mille paranduse käigus selgus, et autol esinevad ka muud olulised puudused, mis on tingitud auto puudulikust hooldusest. Müüja vastutab kõikide eelnevalt viidatud puuduste eest ning puuduste kõrvaldamine ei ole esiteks rahaliselt otstarbekas (arvestades sõiduki hinda) ning on ka ilma eksperdi seisukohata ilmne, et kui auto raam on roostes, siis ei ole seda võimalik remontida. Sisuliselt on tegemist vanarauaga. Kostja on seega kohustatud tagastama hagejale sõiduki ostusumma 1399 eurot.
8.Kostja vastutab ka lepingurikkumisega hagejale tekitatud täiendava kahju eest. VÕS paragrahv 101 kohaselt võib kohustuse rikkumise korral võlgniku osas kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid ning üheks õiguskaitsevahendiks on kahju hüvitamine. Müüja tahtlik lepingu rikkumine on ostjale kaasa toonud varalist kahju, mille hüvitamist käesolevaga nõuame. Kulud on liigiti järgmised ning hageja on esitanud iga kulu/kahju kohta täpsema põhjenduse koos tõenditega: 1. Transpordi- ja majutuskulud seoses reisimisega Eestisse ja tagasi; 2. Avariilise auto transport, hoiustamine, ülevaatus, kindlustus; 3. Õigusabikulud ja tõlkekulud.
9.Hagejale tekitatud kahju on kostja poolse rikkumisega põhjuslikus seoses, on olnud kostjale ette nähtav või pidanud seda olema ning kuulub hüvitamisele. Laevapiletid xxxx ja tagasi: hageja reisis koos elukaaslasega xxxx sõidukit ostma 07.10 ning samal päeval suunduti sõidukiga tagasi xxxx Lisaks on hageja üksinda käinud kahel korral kohtumas juristiga (Ingmar Lääts) et arutada hageja nõudega seotud küsimusi. Hageja hinnangul on kõik kulud tingitud kostja poolsest lepingurikkumisest ning kahju põhjuslikus seoses rikkumisega. Kulud on olnud järgmised (tõendavad dokumendid on soome keeles ning alljärgnevad selgitused on ühtlasi kuludokumentide oluliste osade tõlked): xxxx laevapiletid 07.10 xxxx-xxxx-xxxx (tagasi tulles ka sõiduk nr märgiga xxxx) summas 66 eurot; xxxx laevapiletid xxxx-xxxx-xxxx 07.05.2018 kohtumiseks jurist Ingmar Läätsega summas 16 eurot; xxxx laevapiletid xxxx-xxxx-xxxx 06.06.2018 kohtumiseks jurist Ingmar Läätsega summas 18 eurot. Tegemist on kuludega, mis on seotud hagejale kahju tekitamisega ning mais ning juunis tehtud reisid on seotud juriidilise konsultatsiooniga, mille eesmärk oli kahju vähendada ning nõuda sisse juba tekkinud kahju.
10.Hageja õigusabi- ja tõlkekulud on järgnevad: a) Expat Legal OÜ arve summas 420 eurot; b) Multilingua OÜ arve summas 14,48 eurot. Õigusabikulud 6 tunni osas on olnud vajalikud, et tutvuda asja materjalidega, nõustada kohtuasja ettevalmistamise osas ning koostada ja saata taganemisavaldus. Taganemisavalduse jaoks oli vaja soome keelest tõlkida sõiduki ülevaatuse raport. Tegemist on kuludega, mis on vajalikud kahju sissenõudmiseks või selle ettevalmistamiseks. Sõiduki transpordi kulu ning esialgse ülevaatuse ja remondi kulud on
4 (17)
2-19-10097 toodud hagi lisades 3 ja 4. Pärast sõiduki purunemist oli vajalik sõiduki transport maantee äärest remonditöökotta ning samuti sõiduki ülevaatus ja remont, et hinnata tekkinud kahju ja sõiduki olukord. Tegu on otseselt puudustega sõiduki müügiga ehk lepingurikkumisega seotud kuludega. Transpordikuluks oli 135 eurot ning remondi ja ülevaatuse kuluks 150 eurot - kokku 285 eurot. Lisaks tuli sõiduauto transporti hilisemalt, et läbi viia auto ekspertiis (teostaja xxxx). Ilma ametliku aruandeta sõiduki seisukorra kohta ei oleks olnud võimalik esitada müügilepingust taganemise avaldust. Vastav kulu oli 170 eurot.
11.Hageja kindlustuse kulu oli järgnev: hageja sõlmis pärast auto ostu ka aastaks kohustusliku liikluskindlustuse lepingu, mille kuluks oli 785,94 eurot. Tegemist on otseselt lepingurikkumisega seotud kahjuga. Lisaks tekkis hagejale auto hoiustamise kulu. Auto hoiustamiseks on hageja olnud sunnitud rentima parkimiskoha asukohaga xxxx. Nimetatud kulu on 18 eurot kuus (alates 04.01.2018, eelnevalt 10 eurot kuus ja 18 eurot kuus) ning kasvab iga kuuga. Kostja pole avaldanud mistahes soovi autole järgi tuua ning seetõttu suureneb vastav kulu järjepidevalt. Kogukulu 2018.a lõpu seisuga on 678 eurot. Lisaks tekkis hagejale sõiduki ekspertiisi kulu. Sõiduki puuduste tuvastamiseks pöördus hageja ettevõtte nimega xxxx poole, kes muuhulgas tegeleb sõidukite remondiga. Lepingust taganemise aluse tuvastamiseks, kahjunõude esitamiseks ning ka käesoleva hagiavalduse esitamiseks oli vajalik tellida vastava eriala eksperdi poolne kirjalik arvamus kuna tavainimesel puuduvad teadmised, et hinnata sõidukite tehnilist seisukorda. Tegemist on seega samuti lepingurikkumisega otseselt seotud kahjuga summas 49 eurot. Täiendavalt tekib hagejale sõiduki hävitamise kulu. Hageja on võtnud hinnapakkumise, et sõiduk ära vedada ja hävitada, kuna kostja ei ole näidanud mingit huvi sõiduki tagasisaamise vastu, hagejal on kulukas sõidukit hoida ning hageja ei oskaks sõidukit kostjale ka kuhugi viia ilma, et sellega ei kaasneks veel suuremaid täiendavaid kulusid. Hinnapakkumise koostaja on xxxx Oy, hinnaks on 145 eurot (hageja ei arvesta summat viivisearvestuses), töö sisuks on sõiduki äravedu sihtkohta: xxxx Oy, xxxx.
12.Kokku on hagejale tekitatud otsene varaline kahju, mis on põhjuslikus seoses kostja poolse olulise lepingurikkumisega seega 2502,42 eurot + 145 eurot tulevikus tekkiv auto äraveokulu. Kulud kasvavad jooksvalt veelgi. Lisaks on hagejal on õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tuleneb et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise protsent on seega 8% aastas. Vastavalt VÕS paragrahv 113 lõikele 2 loeb hageja viivise arvestamise esimeseks päevaks 16.07.2018, mil kostja sai kätte taganemisavalduse koos lisadega. Taganemisavalduses oli toodud kõik kulud, mis hagiavalduses sisalduvad. Taganemisavalduses oli toodud veel ka täiendavaid kahjunõudeid, mida hagiavalduses pole esitatud, kuid see ei mõjuta viivise arvestuse alguskuupäeva. Hagiavalduse esitamise päevaga on seega viivist põhjendatud arvutada 352 päeva eest ning kogunõudelt summas 3901,42 on viiviseks 300 eurot. Lisaks lubab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 viivisenõude koos põhinõudega esitada hagiavalduses selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
13.04.09.2019 esitas hageja arvamuses hagi vastuse kohta, leides, et hageja on oma nõuet igati põhistanud ja tõendanud. Hageja on tõendanud autos esinenud puudused ning selgitanud muuhulgas, et lepingusse erinevate välistuste kirjutamine ei muuda olematuks seaduses sätestatud tarbijamüügi sätteid. xxxx tegelevad süstemaatilise autoromude müügiga, mis selgub nii kohtulahendite otsingust kui ka regulaarsest meediakajastusest. Kostja pole pärast hageja
5 (17)
2-19-10097 esimest kirja ega taganemisavaldust näidanud üles mingit huvi vaidlus lahendada, esitada omapoolseid seisukohti või autoga tutvuda. Kõik materiaalsed eeldused taganemiseks on täidetud ning kostja ei ole veenvalt vastupidist põhistanud ega tõendanud. Hageja leiab, et on esitanud taganemisavalduse õigeaegselt. Pärast autoga juhtunud õnnetust kirjutas hageja kostja puudustest ning kostja ei ole öelnud, et kiri temani ei jõudnud. Hageja ootas oma abikaasaga sel perioodil lapse sündi ning vaidlus kostjaga ei olnud esimene prioriteet. Järgnevalt pöördus hageja Eesti Tarbijakaitseameti poole, kellega samuti kirjavahetust pidas. Vastavalt nende soovitusele otsis hageja Eestis õigusabi ning viis läbi auto ekspertiisi, mille järgselt oli võimalik esitada ka taganemisavaldus. Tuleb arvestada, et hageja on välisriigi kodanik ning paratamatult tekitab see ka viivitusi erinevates asjaajamistes – samas ei saa kuidagi väita, et taganemine poleks toimunud mõistliku aja jooksul.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja esitas 16.08.2019 vastuse hagiavaldusele, milles ei võta hagi õigeks, ei tunnista hageja nõuet ja vaidleb sellele vastu. Kostja möönab, et tõepoolest 07.10.2017 oli müüdud kasutatud sõiduauto xxxx (registreerimismärgiga xxxx) hinnaga 1 399,00 eurot ostjale A E’ile, mille kohaselt oli sõlmitud vastav müügileping. Kostja on samas seisukohal, et hageja väited ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja teatab, et ei tunnista hageja avaldust lepingust taganemisest ning leiab, et lepingust taganemiseks ei olnud täidetud materiaalsed eeldused, so õigustav põhjus, et kostja oluliselt rikkus lepingutingimusi, kuid antud juhul ei ole kostja midagi rikkunud, mis tähendab, et taganemisavalduse esitamiseks ei olnud hagejal alust.
15.Hageja on seisukohal, et kostja müüs hagejale puudustega ja ohtliku sõiduvahendi. Oma väite kinnitamiseks hageja esitab autoteeninduses tehtud auto diagnostika. Kuid kostjale jääb arusaamatuks mis tähendust see omab peale müügilepingu sõlmimist. VÕS-i sätetest nähtub, et asja (antud juhul sõiduki) lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb esmajoones lähtuda sellest, millest pooled lepingus kokku leppisid. Alles siis, kui lepingus ei ole kokku lepitud neid omadusi, millistele asi vastama peab, peab asi olema vähemalt keskmise kvaliteediga või vastama selleks otstarbeks, milleks asja tavaliselt kasutatakse. Lisaks võib tarbija asja omanduste puhul eeldada, et asi peab vastama nendele omadustele, milliste suhtes tegi kostja avaldusi, eelkõige reklaamis või etikettidel.
16.Antud juhul tegemist on müügilepinguga, mille alusel hageja ostis kostjalt kasutatud auto. Sõlmitud müügilepingus puuduvad kostja kinnitused, et müüdud asi on heas seisukorras ning täiesti puudusteta. Hageja poolt esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hagejale müüdud sõiduk ei vastanud oma omaduste poolest lepingu tingimustele. Hageja ei ole käesolevas asjas välja toonud ega tõendanud, et kostja oleks talle reklaaminud või muul moel avaldanud, et sõiduk on täiesti hooldatud ja sellel ei ole vaja vahetada mistahes osi ega teha mistahes remonti. Hageja väited selle kohta, et kostja väitis auto müümise ajal, et sõiduk on heas seisukorras ning puudusteta ei vasta tõele ning on tõendamata. Lepingu punktis 2 andis hageja kinnituse, et talle on võimaldatud teostada sõiduki kontroll tema enda valitud ülevaatuspunktis, remonditöökojas või automärgi esinduses ning teha proovisõitu. Hageja kinnitas müügilepingu allakirjutamisega, et ta on tutvunud igakülgselt ja põhjalikult sõiduki välise ja tehnilise seisukorraga. Hageja kinnitas ostjana, et ta on teadlik, et kuna tegemist on kasutatud sõidukiga, võivad sõiduki erinevad osad, detailid ja sõlmed vajada välja vahetamist või remonti, olla purunenud või puruneda pärast seda, kui ostja hakkab sõidukit kasutama. Hageja kinnitas muuhulgas, et on teadlik, et sõidukil võib ilmneda müüjale mitte teadaolevaid defekte ja puudusi. Vastavalt sõlmitud müügilepingule p.6 kostja muu hulgas on selgitanud hagejale, et müüja tegeleb
6 (17)
2-19-10097 kasutatud mootorsõidukite ostmise-müümisega, müüja ei olnud müüdava mootorsõiduki kasutaja, mistõttu müüja ei pea mootorsõiduki võimalikust veast (k.a varjatud veast) teadlik olema. Ostja kinnitab, et saab müüja seletusest aru.
17.Seega nähtub poolte vahel sõlmitud lepingust, et hageja oli nõus ostma kostjalt sõiduki “as is” seisundis, kusjuures hageja on andnud selgesõnalise nõusoleku, et sõiduki erinevad detailid võivad vajada vahetamist, puruneda või olla purunenud pärast seda, kui ta hakkab sõidukit kasutama. See muuhulgas tähendab, et remondivajadus ei saanud olla hagejale üllatuseks. Hagejale pakuti võimalust teostada sõiduki suhtes tehnilist kontrolli, kuid hageja loobus sellest ja piirdus visuaalse vaatluse ja proovisõiduga. Hageja kinnitas, et ta on sõiduki seisundiga tutvunud. Märkimisväärne on ka see asjaolu, et antud auto keskmise turuhinnaks oli 1761 eurot (vastavalt tehtud sõiduki turuhinna päringule), aga hageja ostis auto kõigest 1399 euro eest. Antud juhul ostetud sõiduki müügihind ei olnud kõrgendatud ning täielikult vastas auto seisundile müügi ajal, mistõttu kostjale ei ole arusaadavad millised pretensioonid ja etteheited hagejal võivad olla, kuna kostja hoiatas teda võimalikest tagajärgedest.
18.Hageja oma hagiavalduses leiab, et vastavalt VÕS § 218 lg-le 2 kehtib eeldus, et vastav puudus esines juba asja üleandmise ajal, mistõttu vastutab kostja kõnealuste puuduste eest. Õiguskirjanduses on selgitatud, et reeglina tuleb müüja teadmine või teadma pidamine kõne alla üksnes juhul, kui müüja on ühtlasi tootja või müüb enda poolt eelnevalt kasutatud asja, mille seisundist ta on teadlik. Juhul, kui nimetatud eeldused ei ole täidetud, saab müüjapoolset puudusest teadmist või teadma pidamist (teadma pidamise mõiste osas vt § 15 lg 4) eeldada reeglina üksnes juhul, kui müüjani jõuavad andmed, mis peavad tekitama kahtluse tema poolt müüdava kauba nõuetekohasuse suhtes ja peaksid ajendama kauba kvaliteedi kontrollimise tema poolt. Teiseks võib müüja teadmine või teadma pidamine eksisteerida juhul, kui müüja müüb asja, mis on eelnevalt pikema aja jooksul olnud tema omandis (vt Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne lk 58-59). Selles lähtuvalt tuleb eeldada, et kuna müüdud asi ei olnud kostja kasutuses, ei pidanud kostja olema teadlik sõiduauto puudustest. Kostja selgitab, et tegemist oli vana autoga ning müüdud auto ei olnud kostja kasutuses, mistõttu hageja oli hoiatatud, et auto võib vajada remonti. Antud juhul arvestades auto vanust ja läbisõit on arusaadav, et auto tuleb igal juhul mõnel hetkel remontida, kuna iga detail kulub. Müüja ei saa (ega pea) enne ostu kontrollima millises seisundis auto on. Müüja saab kontrollida ainult seda, kas mootor ja teised tähtsad varuosad (nt käigukast) töötavad müügi hetkel ja müügi hetkel kõik töötas, ostja tegi proovisõitu ja sõitis ära selle autoga. Kõigist kasutatud auto omamise riskidest ta oli hoiatatud ja oli nendega nõus.
19.On tõendamata hageja väide, et kostja müüs hagejale ohtliku sõiduki. Mis puudutab hageja esitatud ekspertiisiakti, siis kostja soovib märkida, et aktis on märgitud: vajalik uus aku, rehvid on kulunud, esi- ja tagapidurid vajavad vahetust, parempoolne tagumine amort katki, vasakpoolne esimene amort katki, esimesed ja tagumine kojamees vajavad vahetust. Need on kõik auto kuluvosad, mistõttu saab kostja väita, et hageja poolt esitatud etteheited on pahatahtlikud. Vana omanik ei pea uuele omanikule ostma uued rehvid, vahetada omal kulul pidurid jne. See on uue omaniku mure, kes igapäevaselt kasutab sõidukit. Ning see on juba uue omaniku kohustus tagada, et sõiduk saaks olla kasutatud liiklusel. Kostja toonitab, et ülaltoodud detailid tuleb vahetada isegi uuena ostetul autol peale esimest aastat auto kasutamist. Aga hageja poolt ostetud auto vanus on rohkem, kui 10 aastat. Kostja ei kinnitanud hagejale, et antud autole oli tehtud täielik hooldus, aga vastupidi on selgitanud, et auto võib vajada remonti, kuna see on vana ja kasutatud auto. Hageja aga omalt poolt oli sellega nõus, mida kinnitab sõlmitud leping hageja ja kostja vahel. Kostja leiab, et hageja poolt valitud õiguskaitsevahend on ebaproportsionaalne, kuna sõidukit on võimalik remontida ja hageja saab peale parandamist
7 (17)
2-19-10097 oma sõidukit edasi ilusti kasutada. Hageja väited aga, et autode müüja varjas sõiduki olulisi puudusi ei vasta tegelikkusele. Eluliselt ei ole usutav, et hageja eeldas, et vana sõiduk saab igavesti kasutada ilma vajaliku hooldamiseta ja kuludetailide vahetamiseta.
20.Samuti kostja on seisukohal, et taganemisavaldus ei olnud esitatud kostjale mõistliku tähtaja jooksul. Hageja ostis sõiduki 07.10.2017 ning kuu aja pärast hageja väitel sõidukiga toimus juhtum, kusjuures ei ole välistatud, et rike toimus hageja süül, kuna just nimelt hageja kasutas sõiduki kuu aega. Taganemisavaldus kostjale oli saadetud vaid 03.07.2018, so 8 kuu pärast peale ostmist, mistõttu kostja leiab, et esitatud taganemisvaldus ei olnud kindlasti esitatud mõistliku aja jooksul ehk oli esitatud hilinemisega. Sellest lähtuvalt on kaotanud hageja õiguse lepingust taganeda. On vaja ka võtta arvesse asjaolu, et ei ole kuidagi õigustatud taganeda lepingust peale 8 kuud, kui asi oli uue omaniku valduses ja kasutamises.
21.Hageja on seisukohal, et kostja oma müügilepingu tüüptingimustega igasuguse sisulise vastutuse „välistanud“, kuid taolised tingimused on vastavalt VÕS paragrahvile 42 tühised ning ei kuulu kohaldamisele. Ostjal puudus igasugune võimalus tingimusi muuta ning seda muuhulgas asjaolu tõttu, et ostja ei valda eesti keelt. Kostja ei jaga hageja seisukohta ning leiab, et müügilepingus tingimused ei kahjusta tarbijat ebamõistlikult. Hageja antud juhul ei ole oma seisukohta veenvalt põhjendanud. Kokkuvõtvalt kostja on seisukohal, et ta on põhjendanud ja tõendanud, et hageja, esiteks, ei saa tugineda lepingust taganemise avaldusele, aga, teiseks, kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Kuna ei ole täidetud materiaalsed eeldused taganemisavalduse esitamiseks, siis ei ole taganemisavaldus kehtiv. Sellest lähtuvalt kostja leiab, et kohtul puudub alus hagi rahuldamiseks.
22.Hageja soovib ka kahju hüvitamist summas 2 502,42 eurot ja viiviseid summas 300 eurot. Kostja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud. Kostja on seisukohal, et kahju hüvitamiseks ja viivise nõudmiseks ei ole alust ka põhjusel, et kostja ei ole rikkunud kohustusi hageja ees. Kostja ei ole ega olnud kohustatud kandma kulutusi, mis olid seotud transpordi- ja majutuskulude seoses reisimisega Eestisse ja tagasi, avariilise auto transpordi kuludega, hoiustamise, ülevaatuse ja kindlustusega, õigusabikulude ja tõlkekuludega, mistõttu ei saa hageja nõuda kahju hüvitamist. Antud juhul tegemist on kuludega, mida peab kandma iga auto omanik, aga mitte müüja. Antud juhul sõiduki kindlustamine on aga uue omaniku kohustus. Sellest lähtuvalt ei ole alust järeldada, et hagejal on kostja süül tekkinud kahju, mida kostja peab hüvitama.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 4 pöördel, tl 87). Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus käsitleb esmalt pooltevahelist müügilepingut ja hageja taganemisavalduse põhjendatust, st kas esines kostjapoolne oluline lepingurikkumine, mis andis hagejale aluse müügilepingust taganemiseks (I); seejärel annab kohus hinnangu hageja kahjunõude põhjendatusele (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (III). I
24.Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 07.10.2017 müügileping, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx (sõiduk) ostuhinnaga
8 (17)
2-19-10097 1399 eurot ning et hageja on ostuhinna tasunud (tl 7). Hageja tugineb sellele, vähem kui kuu aega pärast sõiduki ostu 05.11.2017 toimus sõidukiga xxxx juhtum, mille käigus purunes sõidu ajal sõiduki sidur ning auto muutus juhitamatuks. Hageja kinnitusel oli õnn, et nii tema kui ka tema raseda elukaaslasega midagi ei juhtunud, kuna hageja oli sõidukiga just sisenemas kiirteele, kus juhitamatu autoga võinuks juhtuda väga traagiliste tagajärgedega õnnetus. Pärast intsidenti toimetati auto hoiule, kus tuvastati, et auto kere ja raam on tõsiselt roostetanud ning tõsiselt roostetanud olid pidurikettad ning erinevad rooli osad. Lisaks oli katki käsipiduri tross. Hageja on seisukohal, et kostja kui professionaalne kasutatud autode müüja varjas sõiduki olulisi puudusi, eksitas ostjat ning tekitas seeläbi hagejale olulist varalist kahju ning lisaks pani nii hageja kui ka tema elukaaslase eluohtlikku olukorda. Hageja esitas kostjale 03.07.2018 müügilepingust taganemise avalduse, ostuhinna tagastamise ja kahju hüvitamise nõude (tl 4650).
25.Kostja teatas vastuses hagiavaldusele, et ei tunnista hageja avaldust lepingust taganemisest ning leiab, et lepingust taganemiseks ei olnud täidetud materiaalsed eeldused, sest antud juhul ei ole kostja midagi rikkunud, mis tähendab, et taganemisavalduse esitamiseks ei olnud hagejal alust. Kostja märgib, et antud juhul tegemist on müügilepinguga, mille alusel hageja ostis kostjalt kasutatud auto ning sõlmitud müügilepingus puuduvad kostja kinnitused, et müüdud asi on heas seisukorras ning täiesti puudusteta. Kostja arvates ei saa hageja poolt esitatud tõenditest järeldada, et hagejale müüdud sõiduk ei vastanud oma omaduste poolest lepingu tingimustele. Kostja märgib, et arvestades sõiduki vanust ja läbisõitu on arusaadav, et autot tuleb igal juhul mõnel hetkel remontida, kuna iga detail kulub ning müüja ei saa enne ostu kontrollida, millises seisundis auto on.
26.Kuna kostja ei vaidle vastu vaidlusaluse sõiduki 05.11.2017 siduri purunemise faktile, lähtub kohus sellest, et sõiduki sidur purunes 29 päeva pärast 07.10.2017 müügilepingu sõlmimist. Seda kinnitab ka sõiduki esmane ülevaatus (tl 11-12), samuti on autol hilisemal ülevaatusel tuvastatud mitmeid olulisi puudusi, sh auto mittekäivitumine, käsipiduri mittetöötamine ning pidurite vahetuse vajadus (vt tl 43). Kostja ei eita müüdud sõiduki puudusi ega ka seda, et tema poolt müüdud auto võis vajada osade vahetamist või remonti. Kostja vastuväide seisneb eelkõige selles, et hageja ise oli nõus ostma sõiduki sellisena nagu ta oli ning sõiduki remondivajadus ei saanud tulla hagejale üllatuseks. Kostja leiab, et sõiduki lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb esmajoones lähtuda sellest, millest pooled lepingus kokku leppisid. Alles siis, kui lepingus ei ole kokku lepitud neid omadusi, millistele asi vastama peab, peab asi olema vähemalt keskmise kvaliteediga või vastama selleks otstarbeks, milleks asja tavaliselt kasutatakse. Lisaks võib tarbija asja omanduste puhul eeldada, et asi peab vastama nendele omadustele, milliste suhtes tegi kostja avaldusi, eelkõige reklaamis või etikettidel.
27.Kohus selgitab, et lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Seejuures kohustuse rikkumine ei eelda kohustuse täielikku täitmata jätmist, see hõlmab ka kohustuse ebakvaliteetset või hilinenud täitmist (VÕS § 100). Ei ole määrav, kas teine pool on rikkunud põhikohustust või kõrvalkohustust. Rikutud võib olla mh lepingueelseid kohustusi. Lepingust ei õigusta taganema mitte igasugune vastaspoole lepingu rikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks.
9 (17)
2-19-10097 Lepingu rikkumise olulisus on asjaolude ja tõlgendamise küsimus. Oluliseks lepingurikkumiseks saab sõltuvalt lepingu ja kohustuste iseloomust lugeda ka mitut eraldi võttes ebaolulist rikkumist, mida aga kogumis saab lugeda oluliseks. Riigikohus on sidunud rikkumise olulisuse mh puuduste rahalise mõju ja lepingueseme hinna suhtega (vt P. V, I. K, V. K, M. K, K. S; Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2016, lk 609-610).
28.Järgnevalt lahendab kohus poolte vaidluse selles, kas antud juhul olid täidetud materiaalsed (sisulised) eeldused taganemise kui õiguskaitsevahendi rakendamiseks. Selleks peab kohus kindlaks tegema, kas esines kostjapoolne oluline lepingurikkumine, mis andis hagejale aluse müügilepingust taganemiseks. Et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev sõiduk vastama. Kohus möönab, et müügileping sisaldab viiteid, et tegemist on kasutatud sõidukiga ja et sellisel kasutatud sõidukil võib tekkida rikkeid. Müügilepingu p-s 4 on ostja väljendanud teadmist selle kohta, et sõidukil võib ilmneda müüjale mitte teada olevaid defekte ja puudusi mootoris, käigukastis, alusvankris, jõuülekande-, elektri, jahutus- ja soojendussüsteemides. Analoogsed sätted sisalduvad müügilepingu p-s 3. Samas ei sisalda müügileping siiski poolte kokkulepet, et sõiduk ei ole võrreldes sarnaste kasutatud sõidukitega tavapärases seisukorras (st sihtotstarbeliselt kasutatav), samuti ei ole pooled müügilepingus kokku leppinud, et müüakse sellise rikkega sõiduk, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Lepingus ei leppinud pooled kokku selles, et müügilepingu esemeks olnuks sõidukõlbmatu sõiduk. Seetõttu kohus leiab, et müügilepingu p-des 3 ja 4 ei leppinud pooled kokku sõiduki kvaliteedis, vaid lepingu p-des 3 ja 4 kokkulepitut tuleb kohtu arvates tõlgendada selliselt, et olemasolevad ja tulevikus ilmnevad tavapärased puudused samasuguse keskmise kvaliteediga sõiduki puhul ei ole lepingutingimustele mittevastavuseks. Kuna müügilepingus ei lepitud kokku tingimuses, et müügilepingu esemeks on sõiduk, mille sihtotstarbeline kasutamine on tõenäoliselt välistatud, siis asub kohus seisukohale, et kostja väited, mille kohaselt leppisidki pooled kokku sõiduki müügis olenemata selle puudustest, on põhjendamatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-17-3888, p 40). Kohtu arvates leppisid pooled kokku sõiduki müügis, mis vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile.
29.VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohus märgib, et hageja näol on VÕS § 1 lg 5 kohaselt tegemist tarbijaga, seega kohalduvad pooltevahelise müügilepingu suhtes ka tarbijale müügi sätted. VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Pooled ei vaidle, et hagejale müüdud auto oli kasutatud sõiduk. Riigikohus selgitas 07.04.2010 otsuse nr 3-2-1-23-10 p-s 12, et „Kasutatud asjade puhul tuleb kolleegiumi arvates arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine.“
30.Kohus on seisukohal, et kasutatud sõiduki puhul võib eeldada, et sõiduki mootor on käivitatav ja, et sõiduk on sihtotstarbeliselt kasutatav, mis käesoleval juhul aga nii ei olnud. Kohus leiab, et kuigi hageja ostis suhteliselt odava kasutatud sõiduki, võis ta siiski mõistlikult eeldada, et sõiduki sidur ei purune ostuhetkele järgneva 29 päeva pärast, mis tähendas nii liiklusohtliku olukorda kui ka seda, et sõidukit ei saanud enam sihtotstarbeliselt kasutada.
10 (17)
2-19-10097 Kohtu hinnangul ei vastanud antud juhul kostja hagejale poolt müüdud kasutatud sõiduk müügilepingu tingimustele, sest sellel olid defektid, mis mh tõid kaasa sõiduki siduri töökõlbmatuks muutumise. Seejuures leiab kohus, et niivõrd suure vea puhul nagu sõiduki siduri rike ei oma tähtsust asjaolu, et kostja ei reklaaminud sõidukit heas korras olevana ega väitnud, et sõidukil ei ole vaja vahetada osi ega teha remonti. Kohus leiab, et ka ilma n-ö positiivse reklaamita ja müüjapoolsete kinnitusteta sõiduki korrasoleku kohta võib tarbija sõidukit ostes siiski eeldada, et ta ei satu vähem kui kuu aja möödudes sõiduki ostmisest sõiduki defekti tõttu liiklusohtlikku olukorda, mille tagajärjel sõiduk ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav ja tuleb lasta sündmuspaigalt ära vedada. Lisaks ei piirdunud vaidlusaluse sõiduki puudused siduri rikkega, vaid sõidukil on tuvastatud ka mitmeid muid olulisi puudusi, sh auto mittekäivitumine, käsipiduri mittetöötamine ning pidurite vahetuse vajadus (vt tl 43 pöördel).
31.Sõiduk, mille sidur lühikese ajavahemiku kestel peale müüki töökõlbmatuks muutub, millele on lisaks vajalik panna uus aku ja vahetust vajavad pidurid, ei saa olla vähemalt keskmise kvaliteediga (asja tavakasutuse omadused) VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes. Kuna pooled ei ole müügilepingus kokku leppinud, et vaidlusalune sõiduk müüakse koos hageja poolt esile toodud ohtlike puudustega, siis kohus leiab, et selliseid puudusi (siduri töökõlbmatuks muutumine, sõiduki mittekäivitumine, käsipiduri mittetöötamine ning eelnevast tulenev auto kasutamise võimatus) olla ei tohtinuks, mistõttu ei vastanud sõiduk müügilepingu tingimustele. Kostja rikkus müügilepingust tulenevaid kohustusi sellega, et kostja müüs hagejale sõiduki, millel ilmnesid varjatud puudused, seega on hagejale üle antud lepingutingimustele mittevastav asi. Seejuures oli kohtu hinnangul tegemist olulise lepingurikkumisega. Kuna müüdud sõidukit ei saanud juba pärast lühikese ajavahemiku möödumist müügilepingu sõlmimisest sihtotstarbeliselt kasutada, siis rikkus kostja kohtu hinnangul sellega kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kostjapoolse müügilepingu rikkumise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, nagu oleks sõiduki müügihind kokku lepitud lähtudes sellest, et sõidukil on puudused. Käesoleval juhul on sõidukil ilmnenud varjatud puudused, mis välistavad sõiduki sihtotstarbelise kasutamise. Puuduste varjatud iseloomule viitab mh sõiduki kahjustuste hindaja selgitus hagejale (tl 44).
32.Kohus on seisukohal, et kuna sõiduki oluline puudus on ilmnenud vähem kui kuue kuu jooksul alates sõiduki hagejale üleandmisest, vastutab kostja sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 2 on sätestatud, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
33.Asjaolu, et sõiduki müügihind oli 1399 eurot, ei tähenda, et hageja oleks olnud nõus ostma sõiduki, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-11008 p 100 märgituga, et ka kasutatud sõidukeid ostetakse üldjuhul nendega sõitmiseks ning sõidukõlbmatuse ilmnemist tuleb lugeda müüdud asja oluliseks puuduseks. Ringkonnakohus selgitas nimetatud lahendis, et professionaalse müüja käest kasutatud sõiduki ostmisel võib ostja mõistlikult eeldada, et müüdav sõiduk on sõidukorras. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul asjakohatud kostja vastuväited selles, et antud juhul ei olnud ostetud sõiduki müügihind kõrgendatud. Kostja esitas kohtule sõiduki turuhinna päringu (tl 88) ning väidab, et analoogse auto keskmiseks turuhinnaks
11 (17)
2-19-10097 oli 1761 eurot. Kohus märgib, et kostja pole selgitanud, miks ta on turuhinna päringusse kaasanud keskmise hinna tõstmiseks ka 2005. aasta xxxx mudelid, kui hagejale müüdi 2004. aasta xxxx. Oluline on aga see, et kostja esitatud turuhinna päringust ei nähtu, et päring oleks puudutanud ka sõidukeid, mida pole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ehk sõidukiga sõita. Kuna hagejale müüdi sõiduk, mis muutus müügi hetkel olemas olnud vea tõttu 29 päeva jooksul sõidukõlbmatuks, siis ei ole esitatud sõidukite turuhinna päringuga võimalik tõendada seda, et hageja poolt sõiduki eest makstud summa vastab samaväärse sõidukõlbmatu sõiduki hinnale.
34.Kohtu arvates asjaolu, et müügilepingus sisaldub kinnitus selle kohta, et hageja on igakülgselt ja põhjalikult sõidukiga tutvunud ning on teadlik sõiduki puudustest (müügilepingu p-d 2 ja 3), ei välista kostja vastutust sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui tegemist oli varjatud puudusega, millest hageja müügilepingu sõlmimisel teadlik ei olnud. Kohus leiab, et varjatud puuduste puhul ei oma hagejapoolne sõidukiga põhjalik tutvumine tähendust, sest hageja ei olnud antud juhul võimeline ise avastama nt sõiduki siduri sellist defekti, mis viis 29 päeva pärast müüki avariiohtliku olukorrani ja sõiduki sihtotstarbelise kasutamise võimatuseni (vt ka tl 44). Samuti, Riigikohtu 26.09.2007 otsuse nr 3-2-1-71-07 pst 13 võib järeldada, et müügilepingu sõlmimisel ei ole tarbijast ostjal iseenesest müügilepingu objekti ülevaatamise kohustust ei enne ega pärast müügilepingu sõlmimist.
35.Kuigi kostja viitab läbivalt müügilepingu tingimustele, mis välistavad või piiravad kostja vastutust hageja ees seoses sõiduki puudustega (vt müügilepingu p-d 2-8), märgib kohus, et VÕS § 237 lg 1 on järgi tarbijamüügi puhul ostja kahjuks lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega on tühine kokkulepe, mis välistab müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul. Sellest tulenevalt on müüja vastutust välistavad kokkulepped poolte vahel sõlmitud lepingus tühised (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-17-3888, p 41). Kostjat ei vabasta vastutusest puudustega sõiduki müümise eest ka asjaolu, et kostja ei pruukinud ise puudustest teadlik olla. Kohus on seisukohal, et kostja professionaalse automüügiga tegeleva äriühinguna vastutab sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest vaatamata sellele, kas kostja sõiduki puudusest ise teadis või mitte.
36.Lisaks nõustub kohus hagejaga selles, et müügilepingu tingimuste näol, mis välistavad või piiravad kostja vastutust hageja ees seoses sõiduki olulise defektiga, on VÕS § 35 lg 1 kohaselt tegemist tüüptingimustega ning vastavas osas ka tühiste tüüptingimusega, sest need tingimused kahjustavad tarbijast ostjat (s.o hagejat) ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 p 2 ja p 10 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: (i) välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt; (ii) võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist.
37.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu olnuks hageja poolt valitud õiguskaitsevahend ebaproportsionaalne, kuna sõidukit on võimalik remontida ja kostja arvates „hageja saab peale parandamist oma sõidukit edasi ilusti kasutada.“ Eelnevalt käesolevas kohtuotsuses kirjeldatud kostjapoolne lepingurikkumine on mh rikkumise rahalist mõju ja hagejale sellega tekitatud kahju arvestades kohtu hinnangul oluliseks lepingurikkumiseks, mis andis hagejale õiguse pooltevahelisest müügilepingust taganemiseks. Seejuures on tarbijalemüügi puhul olulise lepingurikkumise standard tavapärasest madalam: VÕS § 223 lg 2 kohaselt loetakse
12 (17)
2-19-10097 tarbijalemüügi puhul müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
38.Kuna taganemisavaldus oli saadetud 03.07.2018, siis kostja leiab, et taganemisvaldus ei olnud esitatud mõistliku aja jooksul ehk oli esitatud hilinemisega ning sellest lähtuvalt on kaotanud hageja õiguse lepingust taganeda. VÕS § 118 lg 1 p 1 on sätestatud, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu ei olnuks taganemisavaldus esitatud kostjale mõistliku tähtaja jooksul. Esmalt, 04.12.2017 on hageja kostjat põhjaliku kirjaga informeerinud sõiduki puudustest ning palunud tekkinud kahju hüvitada (tl 15-21), millele kostja aga ei vastanud. Kostja pole väitnud, et antud kiri poleks kostjani jõudnud. Järgnevalt pöördus hageja Eesti Tarbijakaitseameti poole, kuid Tarbijakaitseamet jättis 29.06.2018 hageja avalduse menetlusse võtmata põhjusel, et kostja ei vastanud ühelegi kirjale (ja pole seda ka varasemates menetlustes teinud), ei täida otsuseid (on lisatud ka vastavasse “musta nimekirja) ning sellistel asjaoludel soovitas Tarbijakaitseamet pöörduda nõudega maakohtu poole (tl 22). Samuti teostas hageja enne taganemisavalduse esitamist läbi sõiduki täiendava ülevaatuse, mida kohus peab mõistlikuks toiminguks (vt tl 43-44). Lisaks võtab kohus arvesse, et hageja on välisriigi kodanik, kes enda kinnitusel eesti keelt ei valda ja Eestis ei ela, mistõttu kohus nõustub hagejaga, et paratamatult tekitab see ka viivitusi erinevates asjaajamistes. Kokkuvõtlikult kohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades esitas hageja kostjale taganemisavalduse mõistliku aja jooksul.
39.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hagejal oli VÕS § 188 ja § 223 alusel õigus kostjaga sõlmitud müügilepingust taganeda. Hageja on 03.07.2018 esitanud kostjale taganemisavalduse, millega hageja on kostja rikkumise tõttu müügilepingust taganenud ning kostja on hageja taganemisavalduse kätte saanud. Kostja ei väida, et hageja oleks pidanud talle enne taganemisavalduse esitamist andma täiendava tähtaja ja kohus leiab eelpool tuvastatud asjaolusid arvestades, et sellise täiendava tähtaja andmine ei olnud VÕS § 116 lg 4 viimase lause alusel ka vajalik. Kokkuvõttes kohus leiab, et antud juhul olid täidetud lepingust taganemise formaalsed ja sisulised eeldused ning hageja on kostjaga sõlmitud müügilepingust kehtivalt taganenud. II
40.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja kahjunõude põhjendatusele. Hageja soovib kahju hüvitamist summas 2502,42 eurot. Hageja kahjunõue koosneb seejuures erinevatest kuludest. Kostja on seisukohal, et kahju hüvitamiseks ei ole alust põhjusel, et kostja ei ole rikkunud kohustusi hageja ees. Kostja leiab, et ta ei ole ega olnud kohustatud kandma kulutusi, mis olid seotud transpordi- ja majutuskuludega, seoses reisimisega Eestisse ja tagasi, avariilise auto transpordi kuludega, hoiustamise, ülevaatuse ja kindlustusega, õigusabikulude ja tõlkekuludega, mistõttu ei saa hageja nõuda kahju hüvitamist. Kostja arvates on tegemist kuludega, mida peab kandma iga auto omanik, aga mitte müüja. Kostja märgib, et antud juhul sõiduki kindlustamine oli uue omaniku kohustus. Kostja arvates ei ole alust järeldada, et hagejal on kostja süül tekkinud kahju, mida kostja peab hüvitama.
41.Kohus leiab, et tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest on hageja kahjuna vaadeldavad järgnevad hageja poolt tehtud kulutused: a) transpordikulu kokku summas 100 eurot (tl 51-53); b) õigusabi- ja tõlkekulud kokku summas 434,48 eurot (tl 54-55); c) sõiduki transpordi, ülevaatuse ja remondi kulud kokku summas 504 eurot (tl 9-12, tl 56-57; tl 66-67). VÕS § 128 lg 3 on sätestatud, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud
13 (17)
2-19-10097 või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuivõrd kostja ei ole eelnimetatud kulude ja nende suuruse osas täpsemaid vastuväiteid esitanud, siis kohus nõustub nimetatud kulude osas hagiavalduses esitatud selgitustega. Kohus leiab, et eelnimetatud kulud olid põhjuslikus seoses kostja tegevusega, need olid kostjale ettenähtavad ning need on hõlmatud kahju hüvitamise normi kaitse-eesmärgiga. Samuti leiab kohus, et hageja poolt esitatud kulud olid vajalikud ning mõistlikus suuruses. Kohus on seisukohal, et tekkinud kahju hüvitamiseks piisab sellest, kui hagejale on esitatud arve või tal on muudest dokumentidest nähtuvalt tekkinud kulude tasumise kohustus.
42.Asjakohatu on kostja väide, et kostja ei pea kandma kohustusi, mis on seotud hageja majutuskuludega, kuivõrd hageja ei nõuagi kostjalt hagiavalduses oma majutuskulude tasumist. Küll aga ei saa kohtu hinnangul põhjendamatuks pidada hageja transpordikulu summas 100 eurot, mis on seotud nii sõiduki ostuga kui oma juristi juures käimisega. Seoses hageja kohtueelsete õigusabikuludega märgib kohus, et Riigikohus on leidnud oma 09.02.2011 otsuses nr 3-2-1-138-10, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
43.Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda ka sõiduki kindlustuskulu ja sõiduki hoiustamise kulu hüvitamist, kuivõrd need kulud olid põhjuslikus seoses kostja tegevusega, need olid kostjale ettenähtavad ning need on hõlmatud kahju hüvitamise normi kaitseeesmärgiga. Kostjal on küll õigus selles, et sõiduki kindlustamine on uue omaniku kohustus, kuid antud juhul on hageja kindlustanud sellise sõiduki, millega tal alates 05.11.2017 pole olnud võimalik kostjapoolse lepingurikkumise tõttu sõita. Samuti on hageja olnud sunnitud tegema tarbetuid kulusid sellise sõiduki hoiustamiseks, mida tal pole olnud võimalik kostjapoolse lepingurikkumise tõttu alates 05.11.2017 kasutada. Vaatamata eeltoodule ei nõustu kohus hageja poolt esitatud kindlustuskulu ja sõiduki hoiustamise kulu summaga.
44.Kuigi tl 58-59 esitatud sõiduki kindlustuspoliisilt nähtuvalt oli kindlustuskulu perioodi 06.10.2017 – 05.10.2018 kokku 785,94 eurot, leiab kohus, et kostja ei pea hagejale hüvitama kulu, mis on seotud esimese ühekuulise perioodiga 06.10.2017 -05.11.2017, sest sellel perioodil sai hageja ostetud sõidukit kasutada ja seega oli põhjendatud ka selle eest liikluskindlustuse maksete tasumine. Kohus leiab, et hagejale sõiduki kindlustusega tekkinud kahju kuulub hüvitamisele 11-kuulise perioodi eest, mil sõiduk oli kostjapoolse lepingurikkumise tõttu kasutamiskõlbmatu. Seega on kohtu hinnangul hagejale sõiduki kindlustuskuluga tekkinud kahjuks (785,94/12) x 11 = 720,44 eurot. Hageja nõue kindlustuskuluga tekkinud kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 65,5 eurot.
45.Hageja tugineb sellele, et talle tekkis sõiduki hoiustamise tõttu kahju, kogukulu 2018.a lõpu seisuga on 678 eurot. Hageja märgib, et auto hoiustamiseks on hageja olnud sunnitud rentima parkimiskoha asukohaga xxxx. Samas hageja poolt esitatud rendilepingutest nähtub, et alates 01.10.2017 oli sõiduki rendikulu 10 eurot kuus (vt tl 62) ning alates 01.04.2018 oli sõiduki rendikulu 18 eurot kuus (vt tl 63). Kohus on seisukohal, et 2017 oktoobriga seotud sõiduki rendikulu ei kuulu kahjuna hüvitamisele, sellel perioodil sai hageja ostetud sõidukit kasutada ja seega oli põhjendatud ka selle eest parkimiskoha rendi tasumine. Kohus leiab, et hagejale sõiduki parkimiskoha rentimisega tekkinud kahju (hoiustamiskulu) kuulub hüvitamisele 14-
14 (17)
2-19-10097 kuulise perioodi eest alates novembrist 2017 kuni 2018. aasta lõpuni, mil sõiduk oli kostjapoolse lepingurikkumise tõttu kasutamiskõlbmatu. Seejuures perioodi eest novembrist 2017 kuni märtsi lõpuni 2018 saab hageja nõuda 5 kuu eest kokku 50 eurot (5x10) ning perioodi eest aprill 2018 kuni detsembri lõpp 2018 saab hageja nõuda 9 kuu eest kokku 162 eurot (9x18). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud kahjunõue kostja vastu seoses sõiduki hoiustamisega 212 eurot (50 + 162). Hageja ei ole põhjendanud, kuidas on kostja poolt tekitatud kahjuga seotud elektrikulu või muud kokkulepitud renti ületavad kulud (vt tl 61 pöördel, tl 65). Seega hageja nõue sõiduki hoiustamisega tekkinud kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 466 eurot (taotletud summa 678 eurot – rahuldatud summa 212 eurot). Kuigi hageja väitel on hoiustamiskulu ajas kasvav, saab kohus lahendada hageja nõuet üksnes hageja taotletud 2018. aasta lõpu seisu hoiustamiskulude osas, sest TsMS § 439 kohaselt ei või kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
46.Kohus leiab, et kostja peab hagejale täiendavalt hüvitama ka hagejale tekkiva sõiduki äraveo ja hävitamise kulu summas 145 eurot (hageja ei arvesta antud summat viivisearvestuses). Hageja on võtnud hinnapakkumise, et sõiduk ära vedada ja hävitada, kuna kostja ei ole näidanud mingit huvi sõiduki tagasisaamise vastu (tl 68). Kohus leiab, et selline kulu on VÕS § 128 lg 3 alusel kahjuna hüvitatav. Kostja pole ka käesolevas kohtumenetluses näidanud üles huvi sõiduki tagasisaamise suhtes.
47.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Kohtu arvates ei ole kostja poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-173888, p-d 44-45). Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks jätnud kostja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2). III
48.Arvestades, et hageja on kostjaga sõlmitud müügilepingust kehtivalt taganenud, kuulub asjas kohaldamisele VÕS § 189 lg 1. VÕS § 189 lg 1 on sätestatud, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §s 111 sätestatut. Eeltoodut arvestades on hagejal müügilepingust taganemise tõttu õigus nõuda kostjalt sõiduki ostuhinna 1399 eurot tagastamist, mistõttu kohus rahuldab vastavas osas hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sõiduki xxxx (registreerimismärgiga xxxx) ostuhinna summas 1399 eurot. Kostja pole esitanud nõuet sõiduki tagastamiseks.
49.Samuti mõistab kohus hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1970,92 eurot ja täiendava kahjuhüvitise summas 145 eurot. Hagi jääb rahuldamata kahjuhüvitise nõudes summas 531,5 eurot.
15 (17)
2-19-10097
50.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 2 loeb hageja viivise arvestamise esimeseks päevaks 16.07.2018, mil kostja sai kätte taganemisavalduse koos lisadega. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudelt arvestatavad viivised kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindla summana 300 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud viiviseks kohtuotsuse tegemise aja seisuga 300 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Lähtudes eeltoodust saab hageja nõuda edasiulatuvat viivist alates 16.07.2017.
51.Arvestades hagi osalist rahuldamist, on viivise arvestamine õigustatud summalt 3369,92 eurot (1399 + 1970,92 eurot). Kuigi viivise arvestuslik suurus kohtuotsuse tegemise aja seisuga on rohkem kui 300 eurot, ei saa kohus vastavalt TsMS § 439 ületada hageja nõude piire ja rahuldab hageja viivisenõude vastavalt hageja taotlusele kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindlas summas 300 eurot (vt tl 4 pöördel). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 300 eurot ning lisanduva viivise põhinõudelt (kokku 3369,92 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.09.2019 kuni põhinõude (3369,92 eurot) täitmiseni.
52.Kohus ei hinda kohtuotsuse I ja II osas käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas.
53.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas käesolevas asjas hageja nõude ligikaudu 87% ulatuses, mistõttu kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda.
54.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 400 eurot ja õigusabikuludest summas 640 eurot, hageja menetluskulud kokku 1040 eurot (tl 79-81). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 400 eurot (tl 69). Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejale osutatud õigusabi ajaline maht on 8 h ja hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 80 eurot/h. Kohus leiab, et nimetatud õigusabi tunnitasu määr on mõistliku suurusega. Õigusabi ajalise mahu osas leiab kohus hageja esindaja poolt koostatud dokumente arvestades, et vajalik
16 (17)
2-19-10097 ja põhjendatud õigusabi ajaline maht ei ületanud 6 h. Seega leiab kohus, et hageja mõistlikud õigusabikulud käesolevas menetluses on 480 eurot (6 x 80). Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 880 eurot (riigilõiv 400 eurot + õigusabikulu 480 eurot). Tulenevalt TsMS § 174 lg 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja pole vastavat kinnitust esitanud, siis hageja kasuks väljamõistetavad menetluskulud on ilma käibemaksuta ja käibemaksu neile lisada ei saa. Võttes arvesse kohtu poolt määratud kulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 87% hageja menetluskuludest, st 765,6 eurot (87% summast 880).
55.Kostja 20.09.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskuludena õigusabikulusid kokku 5 tunni eest summas 780 eurot (koos käibemaksuga). Kostjale osutatud õigusabi koosneb järgnevatest õigusabi toimingutest: hagiavalduse lisadega uurimine, kliendiga asja arutamine ja vastuse hagile koostamine ja kohtule edastamine kokku 5 tundi, tunnitasuga 130 eurot/tunnis (tunnitasu summa käibemaksuta). Kostja teatab, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu hüvitamisele kuulub summa 650 eurot käibemaksuta ning kostja palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud (õigusabikulud) summas 650 eurot (tl 96-97). Kohus leiab, et kostjale osutatud õigusabi tunnimäär (arvestades, et kostja esindaja on vandeadvokaat) ning õigusabi ajaline maht on mõistlikud. Kohus leiab, et kostja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (õigusabikulud) on kokku 650 eurot. Võttes arvesse kohtu poolt määratud kulude jaotust, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 13% kostja menetluskuludest, st 84,5 eurot (13% summast 650).
56.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud summas 765,6 eurot ja 84,5 eurot (vt kohtuotsuse p-d 54-55), mille tulemusena mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 681,1 eurot.
57.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.