2-19-9059 It-Spets International OÜ hagi OÜ ALERT AUTO vastu lepingu täitmise või alternatiivselt müügilepingu eseme mittevastavuse tõttu põhjustatud kahju hüvitamise nõudes 9320,29 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: It-Spets International OÜ (registrikood 12394793, asukoht Ahtri 12-119, 10151 Tallinn); Hageja lepinguine esindaja: vandeadvokaat Hendrik Mühls, Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja: OÜ ALERT AUTO (registrikood 10510860, asukoht Kotka 3a, 11315 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: Jaanus Silm, Moor & Silm Law Firm, Lõõtsa 8a, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt. Kohustada kostjat OÜ-d ALERT esimesel võimalusel oma kuludega parandama sõiduki (xxx, reg nr xxx) jõuajamil esinevad vigastused, mis tekkisid jõuajami keti purunemise tagajärjel.
2.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta poolte menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
2-19-9059 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.It-Spets International OÜ esitas Harju Maakohtule 13.06.2019 hagi OÜ ALERT AUTO vastu lepingu täitmise või alternatiivselt müügilepingu eseme mittevastavuse tõttu põhjustatud kahju hüvitamise nõudes. 08.08.2019 on hageja formuleerinud oma lõpliku nõude kostja vastu järgnevalt: Esimese alternatiivina, kohustada OÜ-d ALERT esimesel võimalusel oma kuludega parandama sõiduki (xxx, reg nr xxx) jõuajamil esinevad vigastused, mis tekkisid jõuajami keti purunemise tagajärjel ning tagumise veermiku rikked; parema tagumise õhkpadja vahetus); 2) Teise alternatiivina, mõista OÜ-lt ALERT AUTO It-Spets International OÜ kasuks välja kahjuhüvitis sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest summas 4470,29 eurot; 3) Mõista ALERT AUTO OÜ-lt It-Spets International OÜ kasuks välja täiendav kahjuhüvitis (rendiauto rendikulu) summas 4850 eurot.
2.Hagi kohaselt 8. veebruaril 2019 müüs Alert Auto OÜ (edaspidi „kostja“) liisingettevõttele SEB Liising AS kasutatud sõiduki xxx reg. nr. xxx (edaspidi „sõiduk“) (lisa 1, edaspidi „Müügileping“). Liisinguvõtjaks on It-Spets International OÜ (edaspidi „hageja“) vastavalt samal kuupäeval sõlmitud liisingulepingule (vt lisa 2; edaspidi „Liisinguleping“). Sõiduki odomeeteri näit oli mõlema lepingu sõlmimise hetkel 185 597 km. Kostja esindaja S S väitis hagejale enne Müügilepingu sõlmimist, et sõiduk on tehniliselt korras. Hageja seadusliku esindaja poolt sõiduki välisel ülevaatusel ei tuvastatud sõidukil olulisi ja/või silmaga märgatavaid puudusi. Kostja esindaja väitel oli sõidukil hiljuti remonditud heitgaasidetöötlussüsteem (EGR). Veermik, mootor jm sõiduki olulised osad pidid kostja esindaja väitel olema tehniliselt korras. Mistahes oluliste puuduste olemasolu ega ka hoolduse vajadust sõidukil kostja esindaja ei avaldanud. 9. veebruaril 2019 tuvastas hageja seaduslik esindaja sõiduki tagumises vedrustuses häire, mille tagajärjel kostus kolisevat heli ning sõiduki vedrustus ei olnud suuteline hoidma sõiduki paremat tagumist otsa korrektsel tasemel. Sellest teavitati ka müüjat ning müüja tunnistas viga ning lubas vea kõrvaldada. Hageja esindaja fikseeris ka nimetatud olukorra.
3.1. aprilli 2019 hilisõhtul lülitus sõiduk sõidu vältel välja ning kuvas armatuuril veateate „Powertrain malfunction“. Sõidukit ei olnud võimalik enam uuesti käivitada ega liigutada. Sõiduk viidi spetsiaalse puksiirsõidukiga Alert Auto OÜ esindusse aadressil Sõpruse pst 156. Samal õhtul ei õnnestunud hagejal kostja esindajat (S S) kätte saada, kellega õnnestus saada ühendust 2. aprillil 2019. Sõidukile teostati kostja väitel defekteerimine, mille käigus tuvastati mootori ajastusketi purunemine, mis põhjustas omakorda mootori töökõlbmatuks muutumise. Kostja esindaja lubas leida lahenduse tekkinud olukorra lahendamiseks. 6. mail esitati hageja seaduslikule esindajale ootamatult Xxx OÜ poolt kaks kalkulatsiooni sõiduki parandamiseks. Esimene kalkulatsoon oli summas 3443,22 EUR ja teine kalkulatsioon oli summas 2170,25
2 (21)
2-19-9059 EUR. Sealjuures soodsamal pakkumisel pakkus kostja esindaja välja, et kasutatakse sõiduki remontimisel nende poolt kasutatud varuosasid, mis on hageja jaoks vastuvõetamatu, sest ei saa tagada kasutatud varuosade töökindlust. Sellele järgnes hageja ja kostja esindajate vaheline ekirja vahetus, mille raames esitas hageja kostjale ka nõudekirja, milles hageja esindaja nõudis kostjalt omal kulul sõiduki tehnilise seisukorra vastavusse viimist müügilepingu tingimustega (mootori ja veermiku vigade kõrvaldamist). Kostja esindaja tunnistas veermikul esinevaid puuduseid ja lubas need kõrvaldada. Samas keeldus kostja esindaja omaks võtmast hageja poolt välja toodud puudusi sõiduki mootoril väites, et kostja nende eest ei vastuta. Kostja on tunnistanud 29. mai 2019 e-kirjas, et sõiduki mootoriketi purunemine oli ettenähtav: „Kui autol on kett sõitnud pea 200.000 km võib see tõesti katkeda, see ka juhtus.“
4.Hageja on seisukohal, et ülalkirjeldatud puuduste näol on tegemist oluliste puudustega, mida kostja õigustamatult keeldub tunnistamast ning likvideerimast. Kuivõrd hageja on eeltoodust tulenevalt ammendanud võimalused asja kohtuväliseks lahendamiseks, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja selgitab, et ehkki Müügileping on sõlmitud AS SEB Liising (kui ostja) ning Alert Auto OÜ (kui müüja) vahel, siis kuivõrd hageja on omakorda AS-iga SEB Liising sõlmitud Liisingulepingu alusel sõiduki õigustatud kasutajaks, siis võimaldab VÕS § 365 lg 1 hagejal kui liisinguvõtjal tugineda Müügilepingust tulenevatele puudustele, sh esitada liisinguandja nimel Müügilepingust tulenevaid nõudeid otse kostja kui müüja vastu. Seega on hagejal seadusest tulenev alus käesoleva hagi esitamiseks ning Müügilepingust tulenevate nõuete esitamiseks kostja vastu VÕS § 365 lg 1 tulenevalt olemas.
5.Hageja leiab, et käesoleva hagis kirjeldatud puuduste näol on tegemist oluliste ja varjatud puudustega. Seda põhjusel, et kostja esindaja ei avaldanud enne müügilepingu sõlmimist, et sõidukil on mootoriga probleeme ja/või et sõiduki mootor vajab koheselt hooldust/remonti. Samuti ei ilmnenud sõidukil esinevad mootori puudused hageja esindaja poolt sõiduki ülevaatamisel ning hagejalt ei saa ka mõistlikult eeldada ka seda, et ta oleks pidanud sõiduki ülevaatamise käigus mootoril esinevatest puudustest teada saama. Lisaks leiab hageja, et nimetatud sõiduki mootori puudused ei tulene hagejast kuivõrd hageja sai sõidukit kasutada vähem kui kahe kuu jooksul müügilepingu sõlmimisest enne kui sõidukil ilmnesid puudused. Lisaks tuleb ka arvestada seda, et kostja igapäevaseks majandustegevuseks on kasutatud autode müümine, mistõttu on kostjal ka kõrgendatud hoolsus kohustus avastada ning ostjat teavitada kostja poolt müüdavate sõidukite puudustest. Hageja leiab, et kuivõrd kostja esindaja möönis 29.05.2019 e-kirjas, et ligi 200 000 km sõitnud sõidukil on tõenäoline, et mootori kett puruneb, siis pidi see asjaolu olema ka kostjale ettenähtav ( VÕS § 127 lg 3).
6.Vastavalt VÕS § 220 lg 1 ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vastavalt sama sätte lg 2 oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Hageja seaduslik esindaja teavitas kostjat esmalt sõidukil esinevast veermiku rikkest 9. veebruaril 2019 ning sõiduki mootoririkkest (mis avaldus 1.aprillil 2019) juba järgmisel päeval ehk 2. aprillil 2019. Seega on hageja teavitanud kostjat mõlemast puudusest mõistliku aja jooksul. Samuti on hageja piisava täpsusega kirjeldanud kostjale sõidukil esinevaid puuduseid, mh oma 18.05.2019 nõudekirjas. Hageja pakkus kostjaga peetud läbirääkimiste käigus välja, et kostja kõrvaldaks omal kulul sõidukil esinevad puudused. Kostja võttis omaks vastutuse sõiduki veermikul esinevate puuduste eest, kuid keeldus tunnistamast enda vastutust sõiduki mootoril esinevate puuduste eest. Samas kuivõrd mõlema puuduse näol on tegemist varjatud ning oluliste puudustega, mille puhul tuleb eeldada, et need esinesid sõidukil müügilepingu sõlmimise ajal, siis vastutab kostja nende puuduste eest vastavalt VÕS
3 (21)
2-19-9059 § 218 lg 1. Seega nõuab hageja primaarsena, et kohus kohustaks kostjat omal kulul kõrvaldama sõidukil esinevad puudused.
7.Kostja koostööpartneri Xxx OÜ poolt esitatud hinnapakkumisele läheks mootori remont maksma 3443,22 eurot. Antud hinnapakkumine ei sisaldanud endas sõiduki veermikul esinevate puudumiste kõrvaldamise hinnapakkumist kuivõrd kostja oli eelnevalt seda puudust aktsepteerinud ning lubanud selle omal kulul kõrvaldada. Hageja on võtnud konkureerivad hinnapakkumised xxx OÜ’lt nimetatud sõidukil esinevate mootori ja veermiku puuduste kõrvaldamiseks. Hinnapakkumise kohaselt oleks nende remonttööde maksumus kokku 4470,29 eurot. Hageja taotleb, et juhul, kui kohus ei rahulda hageja primaarnõuet (kostja kohustamist sõidukil esinevad puudused omal kulul kõrvaldada) ja/või juhul, kui kostja ei ole suuteline omal kulul neid puudusi kõrvaldama, siis tuleb hagejal lasta need puudused kõrvaldada mõnel muul teenusepakkujal. Puuduste kõrvaldamisega seotud kulud on käsitletavad hageja poolse kahjuna vastavalt VÕS § 128 lg 3 mõistes. Seega juhul, kui hagejal tuleb tellida sõiduki remonttööd mõnelt muult teenusepakkujalt, siis tuleb kostjal need kulud hagejale hüvitada. Seetõttu taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 4470,29 eurot. Hageja selgitab, et on oma kahjunõude aluseks võtnud konkureerivad hinnapakkumised summas 4470,29 eurot.
8.Oma 08.08.2019 menetlusdokumendis esitas hageja taotluse haginõude suurendamiseks 4850 euro võrra. Hageja avaldab, et tulenevalt Sõiduki mittetöötamisest on hageja alates 13.06.19 olnud oma töökohustuste täitmiseks sunnitud rentima rendiautot xxx registreerimismärgiga xxx (edaspidi „Rendiauto“) hinnaga 4850 eurot (vt lisa 1 – Rendileping; lisa 2 – Rendiauto üleandmise-vastuvõtmise akt). Rendileping on sõlmitud perioodiks 13.06.19 – 31.12.19 (ca 6.5 kuuks), hinnaga 4850 eurot, ehk ühe kalendrikuu renditasuks on seega ca 746,15 eurot1 (4850 eurot / 6.5 kuud). Hageja leiab, et VÕS 128 lg 3 nimetatud „kahju tekitamisega seoses kantavate mõistlike kulude“ alla mahub ka see, kui isikul ei ole tänu müügilepingule mittevastavuse tõttu võimalik Sõidukit kasutada ning ta on seeläbi sunnitud oma töökohustuste täitmiseks rentima endale rendiauto. Hageja selgitab, et kuivõrd Sõiduk oli mõeldud kasutamiseks hageja töökohustuste täitmiseks ning tulenevalt hageja majandustegevuse iseloomust ei ole hagejal võimalik ilma sõiduvahendita oma töökohustusi täita, siis oli Rendiauto rentimine ka hageja jaoks vältimatu. Hageja poolt makstav renditasu on renditurul pigem alla keskmise maksumuse, s.o tegemist on mõistliku kuluga. Seega on Rendiauto rentimisega seonduv kulu tulenevalt kostja keeldumisest Sõidukil esinevad mittevastavused omal kulul kõrvaldada (s.o Sõiduk remontida) vajalikuks, mõistlikuks ning hüvitatavaks kahjuks VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Hageja on seisukohal, et antud kulu on kostja poolse kohustuste rikkumisega ka põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4), kuivõrd hagejal ei oleks tekkinud vajadust Rendiauto rentimise ja sellega kaasnevate kulude kandmise järgi, kui kostja oleks Sõidukil esinevad puudused kõrvaldanud. Seega nõuab hageja eeltoodust tulenevalt Rendiauto renditasu summas 4850 eurot hüvitamist kahjuna (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3). Nagu hageja eelnevalt selgitas, siis on Rendileping sõlmitud perioodiks kuni 31.12.19. Ehkki hageja on sõlminud Rendilepingu kestvusega kuni 31.12.19, siis kuivõrd hagejale ei ole teada, kas käesoleva asja menetlus on selleks ajahetkeks lõppenud või mitte, kuid arvestades aga hagi keskmist menetlusaega tsiviilkohtus, siis peab hageja tõenäoliseks, et tal on Rendiauto kasutamise vajadus vähemalt kuni 31.12.19. Seega nõuab hageja Rendiauto renditasu (kahju) hüvitamist täies ulatuses, s.o summas 4850 eurot.
9.Hageja leiab, et kuivõrd Rendiauto rentimisega seonduvad asjaolud ei ole võrreldes esialgselt esitatud haginõuetega seonduvate asjaoludega muutunud (Rendiauto rentimisega tekkinud kulud tekkisid hagejal tänu Sõiduki müügilepingule mittevastavusele, s.o selle täiendava haginõude alus kattub esialgselt esitatud haginõuete alusega2), siis ei ole Rendiauto rentimisega
4 (21)
2-19-9059 seonduva kahjunõude esitamise näol tegemist hagi muutmisega, vaid hageja nõude suurendamise taotlusega (TsMS § 206 lg 1; 376 lg 4 p 2), milleks ei ole vajalik kostja nõusolek. Lisaks leiab hageja, et käesoleval juhul on täidetud ka TsMS § 369 (osaliselt edasiulatuva nõude esitamise) eeldused, kuivõrd kostja on selgesõnaliselt hagi vastuses vaielnud hagile täies ulatuses vastu, mistõttu võib eeldada, et kostja ei tunnista ega kavatse vabatahtlikult hüvitada ka hageja Rendiauto rentimise kulu, samuti on ettenähtav, et asja menetlus võib kesta vähemalt Rendilepingu lõppemiseni (s.o kuni 31.12.19). Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja oma haginõude suurendamist 4850 euro võrra ning palub kohtul mõista täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja täiendav kahju (Rendiauto rentimise kulu) summas 4850 eurot (TsMS § 206 lg 1). Hageja leiab, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt saab kohus hageja täiendavat nõuet menetleda koos juba hageja poolt seni esitatud nõuetega ning, et kuivõrd asjaolud kõigi hageja poolt esitatud nõuete vahel langevad kokku, siis ei ole otstarbekas hagejat kohustada esitama selle kahjunõude osas uut hagi.
10.Oma 08.08.2019 menetlusdokumendis esitas hageja ka arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja märgib seoses sõiduki tagumise veermiku puudustega, et kostja väidab 05.07.19 menetlusdokumendis esmalt, et ta olevat juba 02.04.19 parandanud hagis mainitud Sõiduki tagumise veermiku rikke, mistõttu olevat hageja haginõue selles osas alusetu. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud ka xxx OÜ arve maksumusega 333,48 eurot, millest arve kohaselt moodustab 195 eurot õhkpadi. Hageja leiab, et kostja väide, et hageja tagumise veermiku rike olevat kõrvaldatud, on tõendamata. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud muuga, kui vaid Xxx OÜ arve esitamisega. Sellest aga ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on just hageja poolt liisitava Sõidukiga, või on tegu mõne muu/suvalise xxx õhkpadjaga. Kuivõrd hagejal puudub oma Sõidukile alates selle kostja töökotta viimisest ligipääs, ei tea hageja ka öelda, kas õhkpadi on parandatud või mitte. Kostja ei ole kordagi varasemalt (sh enne hagi esitamist) hagejat informeerinud, et kostja on selle puuduse omal kulul kõrvaldanud (väidetavalt 02.04.19). Hetkel on kostja väide, et Xxx OÜ arvel kajastatu näol on tegu just konkreetselt Sõiduki õhkpadjaga, seega paljasõnaline. Lisaks, isegi kui kostja poolt esitatud Xxx OÜ arve ka seondub Sõidukiga, siis leiab hageja, et kostja on omaalgatuslikult ning ilma hagejaga konsulteerimata lasknud Sõidukile paigaldada nn B-varuosa (s.o mitte xxx originaalosa). Hagejale teadaolevalt maksab antud sõiduki xxx originaal õhkpadi 463,61 eurot, s,o üle kahe korra rohkem kui B-varuosa. Hageja leiab, et juhul, kui kostja tõesti kavatses õhkpadja vahetada, siis oleks kostja pidanud hagejat sellest eelnevalt informeerima, sh asjaolust, et kostja kavatseb Sõidukile paigaldada nn B-varuosa. Hageja selgitab, et originaal varuosade ning nn B-varuosade kvaliteedivahe on väga suur, sh varuosa vastupidavuse osas, mistõttu ei oleks hageja B-varuosa paigaldamisega mingil juhul nõus olnud. Igal juhul ei saa aga väita, et hageja haginõue oleks Sõiduki tagumisel veermikul esineva puuduse osas olnud alusetu, kuivõrd kostja ei ole enne 05.07.19 hagejat üleüldse informeerinudki, et ta on selle puuduse omal kulul kõrvaldanud, sh ka sellest, et kostja lasi paigaldada Sõidukile B-varuosa. Hageja rõhutab, et kostja poolt esitatud arve ei tõenda seda, et tegu oleks just Sõidukile paigaldatud õhkpadjaga. Seega ei ole võimalik seda kostja väidet üksnes Xxx OÜ arve esitamise pinnalt lugeda tõendatuks ja/või hageja haginõuet selles osas alusetuks.
11.Hageja märgib seoses sõiduki mootori puudustega, et kostja väidab 05.07.19 hagi vastuses, et 08.02.19 ehk Sõiduki hagejale üleandmise hetkel ei olnud Sõiduki mootorikett purunenud ning, et hageja sai sellega sõita ligi 2 kuud ja ligi 3000 km. Kostja väitel pidi hageja arvestama, et Sõiduki näol on kasutatud ning suhteliselt suure läbisõiduga masinaga, mistõttu ei saavat hageja eeldada, et kasutatud sõiduki üleandmisele järgneva kuue kuu jooksul esinevad puudused esineksid juba Sõiduki üleandmise ajal. Kostja on viidanud ka mitmele Riigikohtu lahenditele, mis kostja väitel kinnitavat seda ,et lepingutingimustele mittevastavaks ei saa
5 (21)
2-19-9059 lugeda asja tavapärasest kasutamisest ning kulumisest tulenevaid puudusi. Kostja väitel vastas Sõiduk tavapärastele kasutatud autole omastele nõuetele, s.o oli keskmise kvaliteediga. Hageja märgib, et kostja poolt viidatud kohtulahendid ei ole käesolevas asjas relevantsed. Lahend nr 3-2-1-123-10 käsitleb ebaõigete kinnistusraamatu kannete parandamist ning ei ole seetõttu käesolevas kontekstis asjakohane. Kostja enda poolt viidatud lahendi nr 2-15-18987 punktis 13 on Riigikohus aga sõnaselgelt rõhutanud, et: „Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (Riigikohtu 7. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12).“ Kostja loogikast lähtudes peaksid seega igal/keskmisel 6 aastat sõitnud masinal/xxx-l 3000 km läbimise järel mootorikett purunema ja see olevat kostja loogika järgi justkui normaalne kulumine/keskmine kasutatud autode kvaliteet. Hageja arvates ei ole võimalik asuda mõistlikule seisukohale, et keskmine 6 aastat vana auto kvaliteet ongi see, et sellega ei ole võimalik sõita üle 3000 km.
12.Seega, kuivõrd hageja arvates võib asuda seisukohale, et 3000 km sõitmise järel mootoriketi purunemine ja sõiduki seeläbi kasutamiskõlbmatuks muutumine ei ole käsitletav nn tavapärase kulumisena/keskmise kasutatud auto kvaliteedina, siis järelikult võib asuda seisukohale, et see puudus ei ole pigem omane võrreldavate kasutatud asjadega (s.o samaväärse kasutatud autoga). Järelikult vastavalt eel pool viidatud Riigikohtu seisukohale tuleb seda lepingutingimusele mittevastavust antud juhul jaatada. Seega on hageja jätkuvalt seisukohal, et mootoriketi purunemise näol oli tegemist asjal (Sõidukil) esineva puuduse, mitte normaalse kulumisena. Kohatu on kostja etteheide, et hageja olevat liiga üldsõnaliselt kirjeldanud Sõiduki mootoril esinevat puudust. Vastavalt Riigikohtu 14.juuni 2017.a lahendi nr 3-2-1-49-17 punktile 25.1: „Ostja tõendamiskoormis ei saa professionaalse automüüjaga vaieldes olla piiramatu olukorras, mis nõuab süvendatud tehnilisi teadmisi. Ka puudusest teatamisel peab vaid oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel VÕS § 220 lg 2 järgi piisavalt täpselt kirjeldama.“ Hageja hinnangul on ta piisavalt täpselt kirjeldanud, milles Sõiduki puudused seisnesid, sellest on hagejale arusaadavalt saanud aru nii kostja kui ka kohus. Hagejale jääb seetõttu arusaamatuks kostja kohatu etteheide, kuivõrd hageja ei ole professionaalne automüüja ning temalt ei saa seetõttu eeldada ka süvendatud teadmisi Sõiduki puuduste kohta. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et Sõiduki mootorikett on purunenud ja, et Sõiduk on kasutamis-/sõidukõlbmatu. Järelikult selles asjaolus vaidlus puudub. Hageja soovib, et kostja teeks omal kulul Sõiduki korda või hüvitaks hagejale vastavad kulud. Mis siin arusaamatuks/segaseks jääb, on hagejale mõistmatu.
13.Samuti on kohatu kostja etteheide, et käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijalemüügiga, kuna nii Sõiduki omanik (liising) kui ka hageja kui liisinguvõtja on juriidilised isikud ning seetõttu ei saavat hageja tarbijalemüügi sätetele/iseärasustele tugineda. Hageja selgitab, et ta ei ole kordagi väitnud, et ta oleks tarbija ja/või tuginenud tarbija kohta käivatele VÕS-i sätetele. Hageja viitas analoogia korras üksnes VÕS § 218 lg 2 II lausele, mille kohaselt eeldatakse tarbijalemüügi korral, et puudus oli olemas, kui see ilmnes 6 kuu jooksul peale asja üleandmist. Hageja leiab, et kui tarbija puhul eeldatakse, et puudus oli olemas 6 kuu jooksul alates asja üleandmisest, siis analoogia korras võib asuda seisukohale, et kui puudus ilmnes 2 kuu jooksul alates asja üleandmisest (nagu antud juhul), siis järelikult võib analoogia korras ka eeldada, et see puudus oli olemas asja (Sõiduki) üleandmisel. Kuivõrd juriidiliste isikute puhul ei ole VÕS § 218 lg 2 II lausele sarnast regulatsiooni (nagu on tarbijatel), siis on võimalik analoogia korras sellest sättest lähtuda ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud müügilepingute puhul. Hageja arvates ei saa pidada mõistlikuks, et kui puudus esineb 2 kuu jooksul peale Sõiduki üleandmist ja 3000 km läbimist, siis on tegemist normaalse kulumisega ja/või puuduse mitteesinemisega Sõiduki üleandmisel. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kui puudus esines 2 kuu jooksul peale
6 (21)
2-19-9059 Sõiduki üleandmist, siis võib eeldada, et see oli olemas ka Sõiduki üleandmise ajal. Hageja meenutab siinkohal ka seda, et kostja esindaja ise on möönnud, et 200 000 km pealt võibki mootorikett puruneda. Seega ei saanud see puudus tulla ka kostjale üllatusena, vastupidi, kostja oleks pidanud hagejat sellest teavitama.
14.Täiendavalt märgib hageja, et sõidukit ostes küsis ta kostjalt ka sõiduki hooldusraamatut. Kostja väitel sellel Sõidukil seda ei eksisteeri ning, et Sõiduk peab ise arvestust järgmise hoolduse kohta. Samuti väitis kostja, et Sõidukil tehti äsja hooldus ära. xxx ametliku maaletooja ja ametlike hooldus- ja remonditööde teostaja xxx vastas hageja päringule, et konkreetselt selle Sõiduki hooldusvälp on 30 000 km või 2 aastat, sõltuvalt kumb enne täitub. Järelikult, kuna hageja sai Sõidukiga sõita vähem kui 3000 km, siis ei ole see läbisõit ligilähedanegi Sõiduki hooldusvälbale. Kuna kostja väitel oli Sõiduk äsja hooldatud, siis järelikult on kostja hagejat oluliselt eksitanud. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kostja poolt esitatud vastuväited on otsitud, kohatud ning ei lükka ümber asjaolu, et kostja müüdud Sõiduk oli puudustega ning ei vastanud lepingutingimustele. Hageja jääb oma hagis esitatud nõuete juurde (ning on lisaks esitanud ka täiendava kahjunõude) ning palub kohtul hagi rahuldada.
15.Oma 20.09.2019 lõplikes seisukohtades palub hageja rahuldada hagi vastavalt hageja 08.08.19 menetlusdokumendis ja selle resolutiivosas toodule/taotletule. Samuti palub hageja määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 2125 eurot, sh tasutud riigilõivud summas 550 eurot ning hageja õigusabikulud summas 1575 eurot (ilma käibemaksuta) ning mõista nimetatud menetluskulud hageja kasuks välja kostjalt. Hageja jääb kõigi oma seni esitatud nõuete, argumentide ning tõendite juurde ning palub kohtul hagi rahuldada vastavalt hageja 08.08.19 menetlusdokumendis ja selle resolutiivosas toodud nõuetele ning soovitud nõuete järjekorrale. Hageja ei hakka käesolevaga uuesti üle kordama juba seni esitatut/avaldatut, vaid esitab üksnes kokkuvõtlikult oma peamised argumendid ja ka seisukohad kostja vastuväidete osas.
16.Esiteks, peamise tähtsusega on käesolevas vaidluses see, kas Sõidukil esinevad puudused (sh eeskätt mootoriketi purunemine) pidi kostja jaoks olema ettenähtav või mitte. Kostja esindaja S S on 29.05.19 e-kirjas möönnud, et sellel Sõidukil võib tõepoolest mootorikett puruneda 200 000 km juures. Samas e-kirjas on S S väitnud, et kahjuks ei näe kostja auto sisemusse, sh detailide kulumist. Kuivõrd vaidlus puudub, et Sõiduki odomeetri näit oli 185 597 km, siis järelikult oli kostjale ka teada, et varsti võib mootorikett puruneda, kuivõrd kostja esindaja on möönnud, et sellistel sõidukitel see 200 000 km pealt võibki puruneda. Järelikult pidanuks kostja kui professionaalne automüüja hagejat enne Sõiduki müügilepingu sõlmimist sellisest asjaolust teavitama. Vaidlus puudub, et kostja seda ei teinud. Järelikult on kostja professionaalse automüüjana rikkunud teavitamiskohustust sõltumata sellest, kas hageja on juriidiline või füüsiline isik. Väide, et kostja väitel ei olnud kostjal endal võimalik sellist puudust avastada, ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd mootoriketi seisukorra kontrollida ei tohiks professionaalsel automüüjal kuigi keeruline olla. Tegemist on hageja hinnangul vaieldamatult olulise puudusega ning sellisest puudusest teavitamise kohta on hagejal ka õigustatud huvi.
17.Kui kostja oleks hagejale õigeaegselt, s.o enne müügilepingu sõlmimist avaldanud, et sellistel sõidukitel võibki mootorikett 200 000 km pealt puruneda, siis oleks eelduslikult selline informatsioon mõjutanud hageja ostusoovi. Hageja oleks puudusest õigeaegselt teadasaamise korral kas jätnud Sõiduki ostmata või oleks kostjaga Sõiduki hinna üle läbi rääkinud. Hagejal ei olnud tänu kostja poolt tema teavitamata jätmisele võimalustki teada, et selline varjatud puudus Sõidukil esineb ning mitte ka seda, et sarnastel sõidukitel on tavapärane, et mootorikett puruneb 200 000 km pealt. On ilmselge, et kui hageja oleks nendest asjaoludest teadlik olnud,
7 (21)
2-19-9059 siis ei oleks müügilepingut kas sõlmitudki või oleks seda tehtud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kostja on ilmselgelt jätnud täitmata nii hageja teavitamiskohustuse kui ka eelduslikult automüügifirmale omase hoolsuskohustuse veenduda müüdava sõiduki tehnilises seisundis enne selle kliendile müümist. Järelikult on kostja oluliselt oma kohustusi rikkunud. Kostja vastuväited ei ole siinkohal tõsiseltvõetavad, kuivõrd selline puudus pidi olema kostja jaoks mõistlikult avastatav ning kostjale pidi olema ettenähtav, et Sõiduki mootorikett võib peatselt peale müügilepingu sõlmimist puruneda.
18.Teiseks ei ole absoluutselt tõsiseltvõetav kostja vastuväide, et hageja sai Sõidukiga ligi 3000 km sõita ja seetõttu ei saavat väita, et puudus esines Sõiduki hagejale üleandmise hetkel, aga ka see, et kuna tegemist on kasutatud autoga, siis ei saavatki sellelt oodata samaväärseid omadusi kui uue sõiduki puhul. Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.15 lahendi nr 2-14-11008 punktis 36 on kohus rõhutanud, et: VÕS § 217 lg 1 ja § 217 lg 2 p 2 tuleneb, et faktiliste omaduste poolest peab asi olema vaba puudustest, mis vähendavad müüdud asja kasutusväärtust. Kohus leidis, et kasutatud sõidukeid ostetakse tavaliselt nendega sõitmiseks. Olukorras, kus kasutatud sõiduk ei sõida, on üldjuhul tegemist asja olulise puudusega, kui just lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul ei ole Sõiduki müügilepingus mistahes välistusi selle kohta, et võimalikku mootoriketi purunemist ei loetaks Sõiduki oluliseks puuduseks, järelikult kostja sellele tugineda ei saa. Samuti tuleb arvestada, et kui kostja väitel puruneb mootorikett 200 000 km pealt, siis järelikult pidanuks hageja saama Sõidukiga sõita vähemalt ca 15 000 km, hageja sai sõita sellega aga 5 korda vähem. Lisaks tuleb arvestada, et 3000 km on ca 185 000 km sõitnud sõiduki puhul kaduvväike läbisõit. Kostja väitel olevat Sõidukil äsja enne müügilepingu sõlmimist hooldus tehtud. Hageja on esitanud tõendi, et sellel konkreetsel Sõidukil on hooldusvälp 20 000 km. Kostja loogika järgi peas aga iga kasutatud auto puhul sellega saamagi vaid paar-kolm tuhat km sõita (sõltumata sellest, kas sellele on äsja hooldus tehtud või mitte) ja see olevat justkui normaalne kulumine. Samuti kumab kostja loogikast, justkui hageja olevat ideaalses töökorras oleva mootoriketi vähem kui 3000 kilomeetri läbimisega muutunud kasutamiskõlbmatuks. On ilmselge, et kui Sõiduki puudus esineb vähem kui 2 kuu möödumisel Sõiduki ostmisest ja vähem kui peale 3000 km Sõidukiga sõitmist, siis see puudus ka esines Sõiduki üleandmise hetkel. Nagu öeldud, siis kui kostja väitis, et Sõidukil olevat hooldus tehtud, siis järelikult ei saa ega peagi hageja eeldama, et vähem kui 3000 km läbimise järgselt muutub Sõiduk kasutamiskõlbmatuks. Seega ei ole kostja vastuväited läbisõidu kohta tõsiseltvõetavad.
19.Kolmandaks, oluline on siinkohal seegi, et Sõidukil puudub hooldusraamat. Kostja väitis, et Sõiduki pardaarvuti peab ise arvestust hoolduse üle ning teavitab, kui hooldusaeg hakkab kätte jõudma. Samas on ilmselge, et mootoriketi kui füüsilise detaili puhul ei saa auto kompuuter teada anda selle kulumisest, kuivõrd sellisel detailil ei ole vastavat andurit. Mootoriketi kui füüsilise detaili seisukorda pidanuks kontrollima professionaalne automehaanik ning hagejale teadaolevalt olnuks sellise puuduse avastamine ka võrdlemisi lihtne. Kuna kostja kui professionaalne automüüja ei ole kas teadlikult või hooletusest enne Sõiduki üleandmist veendunud Sõiduki tehnilises seisukorras, sh kontrollinud mootoriketi seisukorda (ning seda eriti olukorras, kus kostja teadis, et sõidukil hooldusraamat puudub), siis ei ole kostja teinud ka piisavalt, et tema vastutus oleks välistatud/piiratud.
20.Neljandaks on kohatu kostjast väita, et käesoleval juhul ei olevat võimalik analoogia korras kohaldada tarbija kohta käivaid sätteid, mille kohaselt eeldatakse puuduse olemasolu, kui see esineb 6 kuu jooksul alates asja üleandmisest. Hageja on küll juriidiline isik, kuid hageja tegevusalaks on IT-lahenduste ja tehnilise toe pakkumine, mitte automüügi, remondiga vms seotud tegevusala. See, et hageja kui juriidiline isik ostis Sõiduki oma majandustegevus tarbeks,
8 (21)
2-19-9059 ei tähenda, et käesoleval juhul ei tuleks puuduse esinemise ajahetke (s.o kaks kuud peale auto üleandmist) üldse hinnata. Kostja loogika järgi ei ole mingit vahet, kas puudus esineb juba tund aega, üks päev või üks aasta peale üleandmist, nii või teisiti ei saavat hageja puuduse esinemise ajale tugineda. Nagu hageja rõhutas, siis ilmselge on, et kui puudus esines 2 kuud peale üleandmist, siis saab ka eeldada, et puudus esines üleandmise hetkel. Kui tarbijate puhul eeldatakse puuduse esinemist 6 kuu jooksul alates üleandmisest, siis üksnes see, et hageja on juriidiline isik, ei välista seda, et ka 2 kuu jooksul peale üleandmist esineva puuduse puhul tuleb eeldada, et see oli olemas juba Sõiduki üleandmise hetkel. Kostja sellekohane õiguslik teooria õigusnormi analoogia korras kohaldamise võimatusest ei ole pädev ega välista seda, et antud juhul saab eeldada, et kahe kuu jooksul peale üleandmist esinev puudus oli olemas juba üleandmise hetkel.
21.Viiendaks on kohatud kostjad etteheited, justkui hageja ei olevat Sõiduki vastu mingit huvi tundnud. Hagile lisatud tõenditega on tõendatud, et hageja lasi Sõiduki seiskumisel selle koheselt pukseerida kostja töökotta, et tuvastada, mis Sõidukil on viga ning anda kostjale võimalus see korda teha. Hilisemalt on hageja pidanud pidevalt kirjavahetust kostjaga ning selle ebaõnnestumise tõttu on ka kohtusse pöördutud. Kõik need sammud/tegevused kogumis ei saa kinnitada muud, kui hageja aktiivselt tegelebki oma õiguste maksma panemisega. See, et hageja lasi Sõiduki pukseerida kostja töökotta, mitte mõnesse suvalisesse töökotta, on ka loogiline, kuivõrd kostja on professionaalne automüüja, kellel peaks olema ka nn know-how tuvastada Sõidukil esinevad probleemid ning need korda teha. On igati loogiline, et sõiduki ostnud isik laseb selle töötamast lakkamise korral selle esmajärjekorras üle vaadata sõiduki temale müünud isikul, eriti kui tegu on professionaalse automüügi ja remondiga tegeleva äriühinguga.
22.Kuuendaks on kohatu kostjast ette heita, et kui hageja sai aru, et kostja ei kavatsegi omal kulul Sõidukit remontida, siis miks ta ei lasknud ise Sõidukit korda teha ning seejärel nõuda kahjuna tehtud kulutuste hüvitamist kostjalt. Nagu öeldud, siis hageja lasi Sõiduki selle seiskumisel koheselt pukseerida kostja töökotta, et lasta kostjal viga tuvastada ja anda kostjale ka võimalus see korda teha. Kostja loogika järgi pidanuks hageja kostja keeldumisel tellima uuesti puksiiri, laskma sõiduki vedada kostja töökojast mõnda muusse/suvalisesse töökotta, laskma seal Sõiduk korda teha ja hiljem nõuda kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja märgib, et selline lahendus oleks tekitanud hagejale vaid lisakulusid, samuti oleks see ka praktikas olnud keeruline, kui mitte võimatu, kuivõrd hagejale teadaolevalt on kostja Sõiduki mootori sisuliselt täielikult lahti võtnud, mida ei saa ilma remontimata lihtsalt kokku tagasi panna. Samuti tuleb kohtupraktika ja VÕS § 222 lg 1 järgi ostjal võimaldada müüjal asi parandada või asendada enne, kui ta kasutab muid õiguskaitsevahendeid. Hageja ongi seda teinud. See, et kostja on Sõiduki parandamisest keeldunud ,ei tähenda, et hageja ei saa enam VÕS § 222 lg 1 nimetatud nõudele tugineda. Hagejal on õigus ise valida, milliseid õiguskaitsevahendeid ta kasutab. Hageja esmane huvi on see, et Sõiduk saaks sõidukõlbulikuks ning, et hageja saaks seda oma majandustegevuses kasutada. Seetõttu ongi hageja primaarse nõudena nõudnud, et kohus kohustaks kostjat omal kulul Sõiduk korda tegema. See, et kostja ei ole seda teha suvatsenud, ei tähenda, et hageja oleks seetõttu minetanud VÕS § 222 lg 1 sätestatud nõude nõudeõiguse. Seega on sellekohased kostja etteheited kohatud ja suisa küünilised.
23.Seitsmendaks on otsitud, paljasõnalised ja kohatud kostjate väited, justkui ei olevat tõendatud, et hageja rentis rendiauto oma majandus- ja kutsetegevuse tarvis. Selguse huvides esitab hageja e-kirjavahetuse rendiettevõttega, milles on kinnitatud, et hageja rendib Rendiautot juriidilise isikuna, mitte eraisikuna. Sõiduki üleandmise lehele on märgitud S Õ, kes on hageja juhatuse liige. On ilmselge, et rendiettevõtte ei saa anda autot üle juriidilise isikule kui
9 (21)
2-19-9059 õiguslikule fiktsioonile, vaid auto tuleb üle anda ikkagi juriidilist isikut esindavale füüsilisele isikule, antud juhul seaduslikule esindajale. Kostja sellekohased paljasõnalised väited, justkui olevat Rendiauto võetud hageja juhatuse liikme S Õ erakasutusse, mitte äriühingu majandustegevuse tarvis, on seega ümber lükatud.
24.Kaheksandaks, nagu tuleneb ülal mainitud e-kirjast, siis auto rentimisel sõltub kuu renditasu sellest, millisel konkreetsel kalendrikuul on auto rendile võetud. Käesoleval juhul võttis hageja Rendiauto rendile alates käesoleva aasta juunist, mis ongi nn kõrghooaeg ning millisel kuul on rendiautode hinnad kallimad kui nt talvekuudel. Kuna hageja vajab Sõidukit igapäevaselt oma majandustegevuses ning kuna ei olnud teada, kas ja millal hageja poolt liisitav Sõiduk üleüldse sõidukõlbulikuks saab, siis ei jäänudki hagejal muud üle kui võtta endale Rendiauto. Nagu hageja 08.08.19 dokumendis esile tõi, siis ta valis just soodsaima ning pikaajalise rendiperioodiga Rendiauto, eesmärgiga tekitada võimalikult väikseid kulusid. Kostja vastuväiteid Rendiauto rendihinnale on kohatud, kuivõrd kostja on viidanud augustikuistele rendihindadele, mis erinevad oluliselt juuni rendihindadest. Seega on kostja vastuväited Rendiauto rentimise vajaduse ja/või rendihinna osas mitte tõsiseltvõetavad.
25.Eeltoodu kokkuvõtteks leiab hageja, et asjas esitatud tõendeid, kehtivat seadusandlust ning relevantset kohtupraktikat kogumis hinnates on üheselt selge, et Sõidukil esines puudus juba selle üleandmise hetkel; puudus pidi olema kostja jaoks ettenähtav ja/või mõistlikult avastatav; kostja jättis kas teadlikult või hooletusest hageja puudusest informeerimata ja/või puuduse välja selgitamata ning eeltoodu tulemusena on kostja Sõidukil esineva puuduse eest vastutav. Mistahes kostja vastutust välistavaid kokkuleppeid ega aluseid ei ole/esine. Kostja vastuväited hagi nõuetele on kõik otsitud, demagoogilised ning kohati suisa küünilised. Mitte ükski kostja esitatud vastuväidetest ei ole tõsiseltvõetav ega välista hageja haginõuete rahuldamist. Hageja palub seega kohtul rahuldada tema hagi 08.08.19 menetlusdokumendis ja selle resolutiivosas toodud viisil ja järjekorras ning panna asja menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
26.Kostja esitas 05.07.2019 vastuse hagiavaldusele. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud hagi ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja märgib, et hageja on esitanud hagis nõude kohustada kostjat parandama sõiduki xxx (xxx, reg nr. xxx) tagumise veermiku rikked (parema tagumise õhkpadja vahetus). Kostjale on arusaamatu, miks hageja on nimetatud nõude kohtusse esitanud, kuna kostja on nimetatud kohustust läbivalt tunnistanud (mida ka hageja on hagis ise korduvalt kinnitanud). Kostja on antud puuduse parandanud. Kostja on juba 02.04.2019.a. (so. koheselt) soetanud hageja autole probleemse õhkpadja asemele uue ning teostanud ka parema tagumise õhkpadja vahetuse. Kuna kostja on antud puudust tunnistanud ja selle ka parandanud on antud nõude osas hageja esitanud kostja vastu põhjendamatu hagi, mille kostja palub jätta rahuldamata ning nimetatud nõudega seotud menetluskulud palub kostja igal juhul jätta hageja kanda.
27.Samuti nõuab hageja kaks kuud peale sõiduki müüki ja 2987 läbimist jõuajami ajastusketi purunemise tõttu jõuajamile tekkinud vigastuste kõrvaldamist. Hagi kohaselt on hageja seisukohal, et tegemist oli sõidukil esinenud varjatud puudustega ja seda põhjusel, et VÕS § 218 lg 2 alusel eeldatakse, et 6 kuu jooksul tekkinud puudused olid olemas ka asja üleandmise ajal. Hageja on tuginenud VÕS § 218 lg 2, mille kohaselt tarbijalemüügil eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal. Hageja tuginemine viidatud sättele on ebaõige. VÕS § 1 lg 5
10 (21)
2-19-9059 kohaselt on tarbija VÕS tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Antud juhul on aga ostjaks AS SEB Liising ja liisinguvõtjaks OÜ IT-Spets International ehk tegemist ei ole tarbijale müügiga ja VÕS § 218 lg 2 tulenev eeldus ei kuulu kohaldamisele. Sellest tulenevalt lasub hagejal tõendamiskoormus tõendamaks, millised puudused esinesid sõiduki üleandmisel ostjale 08.02.2019.a.
28.Hagis esitatu põhjal on sõiduki puuduseks jõuajami ajastusketi purunemine kaks kuud peale mootorsõiduki üleandmist ostjale s.o. 01.04.2019.a. Seega ei olnud jõuajami ajastuskett purunenud ajal, mil sõiduk anti üle ostjale s.o. 08.02.2019.a. See purunes mitu kuud peale asja ostjale üleandmist ja peale seda, kui sõidukiga oli läbitud liisinguvõtja poolt 2987 km. Hageja ei ole tõendanud ega isegi mitte esile toonud seda, millised väidetavad puudused esinesid mootorsõidukil 08.02.2019.a. Sõiduki müümisel ja omandi üleandmisel ostjale ei esinenud sõiduki mootoril probleeme ja selle ajastuskett ei olnud purunenud. Hageja on piirdunud üldsõnalise väitega, et mooril olid puudused, kuid mis puudustega tegemist oli hagist ei nähtu.
29.Hageja suunistel omandas liisinguandja kostjalt 09.07.2013.a. esmaselt registreeritud (6 aastat vana) ja 185 597 km läbisõiduga sõiduki. Seega ei olnud tegemist uue sõidukiga vaid kasutatud sõiduki ostuga. Heauskne ei ole hageja arusaam, et kõik peale kasutatud sõiduki müüki kuue kuu jooksul ilmnevad puudused sõidukil esinesid juba omandi üleandmisel. Hageja sai ja kasutas sõidukit enne keti purunemist mitme kuu vältel läbides kokku pea kolm tuhat kilomeetrit, mis kinnitab asjaolu, et sõiduk oli omandi üleandmisel töökorras. Hagi rahuldamine kostja vastu tähendaks seda, et iga kasutatud sõiduki edasimüügi korral saaks kasutatud sõiduk endale uue garantii, kuigi algne tehasepoolne garantiiaeg on ammu möödas ja isegi sõiduki tootja ei garanteeri, et kõik detailid kulumisele vastu peaksid. Sellest tulenevalt peaks igakordne edasimüüja vastutama suuremas ulatuses, kui sõiduki tootja, mis ei saa olla seaduse mõtteks. Puudub vaidlus, et müügilepingu objektiks oli suhteliselt suure läbisõiduga kasutatud sõiduk, millel ei saa eeldada uue omadusi, samas aga on selge, et selle detailid ei ole uued ja on kulunud. Riigikohus on leidnud, et sõidukitel võib esineda puudusi ning kasutatud sõidukite puhul ei saa lepingutingimustele mittevastavaks lugeda selliseid asjal esinevaid puudusi, mis on tingitud senisest tavapärasest kasutusest ja kulumisest (RK TKo 3-2-1-123-10, p 11 ja 12). Hetkel on tuvastamata, et jõuajami kett oleks purunenud mitte tavapärase kulumise käigus. Eelduslikult ei läinud jõuajami ajastuskett katki iseenesest vaid see juhtus sõiduki kasutamise tagajärjel kaks kuud peale sõiduki omandi üleandmist, kui sõidukiga oli sõidetud 2987 km.
30.Müüdud sõiduk pidi VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks (Riigikohus 2-15-18987 p 13). Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et müüdud sõiduk vastas omandi üleandmisel ostjale keskmisele kvaliteedile, oli sõidukõlbulik ning sellel ei esinenud tavapärasest kulumisest erinevaid puudusi. Nimetatut kinnitab asjaolu, et liisinguvõtja kasutas sõidukit mitme kuu jooksul ilma, et oleks esinenud probleeme.
31.Oma 19.09.2019 vastuses hagi täiendusele leiab kostja, et täiendav kahju hüvitamise nõue seoses sõiduki üürimisega ei ole põhjendatud. Hageja soovib hagi täiendusega sõiduauto xxx üüri (perioodis 13.06.2019.a. kuni 31.12.2019.a.) hüvitamist summas 4850,00 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu. Antud nõude puhul ei ole täidetud ükski kahju hüvitamise koosseisulistest eeldustest. Esiteks, kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja jääb oma seisukoha
11 (21)
2-19-9059 juurde, et ta ei ole pannud toime lepingurikkumist, mida talle ette heidetakse. Sõiduki üleandmise hetkel 08.02.2019.a. oli sõiduk töökorras, selle kett ei olnud purunenud ja sõidukil ei esinenud puudusi v.a. ühe tagumise õhkpadja rike, mille kostja on kõrvaldanud koheselt, kuid sõiduk tema juurde toodi. Teiseks leiab kostja, et hagejal ei ole kahju tekkinud. Nähtuvalt hageja poolt esitatud üürilepingust ei ole sõidukit xxx üürinud perioodiks 13.06.2019 kuni 31.12.2019 hageja OÜ IT Spets International. Sõiduki on üürinud eraisik S Õ, kes ei ole kostjaga lepingulistes suhetes ega ka hagejaks. Seega ei ole hagejal kahju tekkinud kuna hageja ei ole sõidukit üürinud ega sellega seoses kulu kandnud. Milliseks otstarbeks ja kaalutlustel S Õ sõiduki üüris ei ole teada ega tõendatud. Hageja on põhjendanud sõiduki üürimise vajadust töökohustuste täitmisega. Hageja ei ole tõendanud seda, et tema majandustegevus on sellise iseloomuga, mis nõuab tingimata sõiduki kasutamist.
32.Samuti leiab kostja, et isegi, kui asuda seisukohale, et kostja on lepingut rikkunud ja andnud hagejale üle lepingutingimustele mittevastava sõiduki (mida kostja ei mööna), siis xxx üürimine ei ole põhjuslikus seoses väidetava lepingu rikkumisega vaid selle on tinginud hageja enda tegevusetus. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama sätte lg 2 lisatakse, et VÕS § 139 lg 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kostja on juba aprillis selgelt väljendanud seda, et ta ei tunnista mootori rikke osas lepingu rikkumist ja ei asu seda kõrvaldama. VÕS § 222 lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hiljemalt aprilli lõpuks pidi olema hagejale igal juhul selge, et kostja ei tunnista rikkumist ja ei asu ise sõidukit parandama. Seega on olnud hagejal alates aprilli lõpust võimalus asi ise parandada/lasta parandada kolmandal isikul ja asuda seejärel ka sõidukit kasutama. Hageja ei ole seda seadusega antud õigust kasutanud ja on käitunud viisil, mille tulemuseks on kahju tekitamine endale. Sellest tulenevalt on sõiduki üürimise vajadus alates 13.06.2019.a. kuni 31.12.2019.a. hageja enda tegevusetuse tulemuseks ehk hageja on ise süüdi endale kahju tekkimises ja on jätnud tegemata toimingud s.o. teostada sõiduki remondi mujal, millega oleks antud kahju saanud vältida. Lisaks ei ole kahju põhjuslikus seoses kostja poolse väidetava rikkumisega vaid on hoopis seoses hageja enda poolse tegevusetusega.
33.Kostja märgib ka seda, et on tutvunud hageja poolt üüritud sõidukit üüriva äriühingu kodulehega ja leidnud, et pikaajalise üüri korral on sõidukite üürihinnad märksa soodsamad, kui see on hageja poolt sõlmitud lepingus. Kostja esitab xxx kodulehe väljatrüki, millest nähtub, et xxx sarnase sõiduki ühe kuu üürihind jääb suurusjärku 375 euro. Hageja poolt sõlmitud lepingus on see aga 746,15 eurot kuus, mis ületab kahekordselt tavapärast hinda. Hageja poolt hagi täiendusele lisatud link ei anna samuti kinnitust hageja väidetele üürihinna osas, vaid avab üksnes sõiduki otsingi akna.
34.Kostja selgitab seoses õhkpadja vahetusega, et hageja on asunud väitma, et kostja ei ole tagumist õhkpatja välja vahetanud ja isegi, kui on siis on see tehtud ilma hagejaga kooskõlastamata ja B varuosaga. Kostja märgib, et sõiduk toodi kostja juurde 01.04.2019.a. õhtul ja kuna kostja oli juba eelnevalt 09.02.2019.a. aktsepteerinud tagumise õhkpadja puudust, kuid hageja ei olnud sõidukit siiani remonti toonud, siis tellis kostja sõiduki toomise järgselt ka kohe vajaliku õhkpadja ja vahetas seejärel selle ka välja. Hageja ei ole sõidukile järgi tulnud, kuna hageja on veendumusel, et kostja peaks teostama sõidukile ka mootoriremondi. Kostja
12 (21)
2-19-9059 esitab töökäsu, millega on tõendatud õhkpadja vahetus hageja poolt liisitud sõidukil. Hageja ei tunne oma sõiduki vastu vähematki huvi ja ei ole ka peale kostja kirjalikult esitatud vastust , milles on üle korratud õhkpadja vahetus ilmunud kostja juurde, et veenduda õhkpadja väljavahetamises ega ka sõidukit ära viinud. Sisuliselt hoidub hageja tööde vastuvõtmisest. Tegemist ei ole uue ega grantiilise sõidukiga ja nn B varuosa paigaldamine sellisele sõidukile on töö tegemine keskmise tavapärase kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 mõttes. Kostja on seisukohal, et ta on oma kohustused täitnud ja on antud puuduse kõrvaldanud nõuetekohaselt. Ei seadusest ega ka poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulene seda, et kasutatud sõidukil peavad olema paigaldatud nn A varuosad. Hageja väited selle kohta, et tema sõidukile paigaldatud varuosa on ebakvaliteetne on paljasõnalised ja tõendamata nagu ka väide, et B ja A varuosa kvaliteedivahe on väga suur. Kostja on sõidukil 08.02.2019.a. esinenud puuduse kõrvaldanud ja on defektse õhkpadja vahetanud uue vastu. Sellega on kohustus täidetud VÕS § 77 lg 1 kohaselt keskmise kvaliteediga.
35.Seonduvalt mootoririkkega selgitab kostja, et hageja on oma seisukohas asunud kostjale omistama seisukohti mida kostja ei ole esitanud ning tõlgendama analoogiana VÕS § 218 lg 2 teises lauses sätestatut täiesti meelevaldselt. Esiteks ei ole kostja avaldanud, et iga 6 aasta vanusel xxx-l peaks kett purunema ja , et iga 6 aasta vanuse autoga saab sõita ainult 3000 kilomeetrit. Tegemist on hageja esindaja poolse ebaõige tõlgendusega. Kostja on avaldanud, et sõiduk ei olnud uus, selle läbisõit oli üle 185 000 km ja seega esines/esineb sõidukil üldine kulumine. On ilmne, et sõidukil, mille läbisõit on 185 597 km on detailid kulunud. 08.02.2019.a. anti sõiduk üle ostjale ning sel hetkel oli sõiduk tehniliselt korras, tema mootor töötas ja kett ei olnud purunenud. Nimetatut kinnitab asjaolu, et hageja on sõidukiga läbinud kahe kuu jooksul 2987 km. Sõidukil purunes mootorikett 01.04.2019.a. , mis selle põhjustas ei ole teada. Hageja ei ole ka seda avaldanud ega ka tõendanud.
36.Hageja leiab, et antud juhul tuleks analoogia korras kohaldada VÕS § 218 lg 2 teises lauses tarbija kaitseks sätestatud eeldust, mugandades hageja soovil tähtaega vastavalt siis sellele, kui kaua hageja sõidukit kasutas. Kostja sellega ei nõustu. TsÜS § 4 sätestab, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Seega saab analoogia korras lähedast sätet kohaldada, siis kui mingi küsimuse reguleerimata jätmine on vastuolus seaduse mõttega. Antud juhul aga sellist olukorda ei esine. Kostja on seisukohal, et antud juhul on seaduseandja täiesti teadlikult andnud VÕS § 218 lg 2 tarbijale soodsama positsiooni ja teistele isikute ning majandus- ja kutsetegevuses tehtud tehingute suhtes ei ole sellise soodsama olukorra kehtestamist vajalikuks peetud. VÕS § 218 lg 2 on seaduseandja esile toonud ühe selge erisuse juhuks, kui müügilepingu sõlmib tarbija. Seaduseandja ei ole pidanud vajalikuks samasugust erisust sätestada selliseks puhuks, kui müügilepingu sõlmivad omavahel kaks juriidilist isikut või tehing tehakse majandus- ja kutsetegevuses. Tegemist on tõendamiskoormust ümberpöörava sättega, mille eesmärk on tarbijale lihtsustada müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ja pannes müüjale kohustuse tõendada asja vastavust lepingutingimustele. Sellist lihtsustatud korda ei ole seaduses teadlikult ette nähtud juriidilise isiku poolt tehtud tehingule, mis tähendab seda, et juriidilisest isikust ostja saab tugineda puudustele, kuid peab sealjuures tõendama lepingutingimustele mittevastavust omandi üleandmise hetkel ja EI SAA tugineda seadusest tulenevale eeldusele.
37.Seaduse mõttele vastabki seaduses selgelt kirjas olev olukord, kus tarbijate puhul 6 kuu jooksul tekkinud puuduste olemasolu eeldatakse, kuid teistel juhtudel seda ei eeldata ning vastava lepingutingimustele mittevastavuse esinemise peab tõendama isik, kes sellele tugineb.
13 (21)
2-19-9059 Analoogia kohaldamine ei tähenda seda, et menetlusosaline saaks oma suva järgi ise määrata mingi tähtaja, mille jooksul ilmnenud puuduste olemasolu eeldatakse. Antud juhul on siis hageja leidnud, et see võiks olla 2 kuud, kuna sõidukil tekkis rike 2 kuud peale omandi üleandmist. Nimetatud eeldus oleks vastuolus nii VÕS § 218 lg 1, lg 2 ja TsMS § 230 lg 1 sätestatuga. Hageja ei ole jätkuvalt ei avaldanud ega ka tõendanud seda, mis puudused esinesid sõidukil omandi ülemineku ajal. Tõendatud on asjaolud, et: - sõiduk oli omandi ülemineku ajal sõidukorras, selle mootor töötas, kett ei olnud purunenud ning sõidukit kasutati peale omandi üleminekut kahe kuu jooksul, läbides 2987 km; - sõidukil purunes mootori kett 01.04.2019.a., kui sõiduki omandamisest oli möödas kaks kuud. Hageja on läbivalt kirjeldanud puudust, mis tekkis sõidukil 01.04.2019.a. s.o. mootoriketi purunemine. Puudub vaidlus, et sõiduki omandi üleandmise ajal ei olnud sõidukil mootorikett purunenud, seega seda puudust (purunenud kett) sel hetkel ei esinenud. Ei ole jätkuvalt teada miks mootorikett 01.04.2019.a. purunes ja mis selle põhjustas. Kuna antud juhul on lepingutingimustele mittevastavusele tuginenud hageja, kes ei ole tarbija, siis lasub ka hagejal kohustus tõendada seda millised puudused esinesid sõidukil 08.02.2019.a. ning kas ja kuidas on need seotud 01.04.2019.a. keti purunemisega. Lisaks on hagejal tõendamata ka see, kas hageja poolt väidetavad puudused erinevad sarnasel sõidukil tavapäraselt esinevast kulumisest.
38.Kostja esitas 20.09.2019 vastuse hageja 20.09.2019.a. menetlusdokumendile. Kostja märgib, et hageja on 20.09.2019.a. menetlusdokumendis asunud väitma uue asjaoluna seda, et kostja on rikkunud teavitamiskohustust ning hagejale ei olnud seda tüüpi sõidukitel aeg ajalt esinevad keti purunemised teada. Kostja on pöördunud konkreetse sõiduki müügiga tegelenud isiku S S poole, et kontrollida 20.09.2019.a. hageja poolt esitatud seisukohta. S S, kes ei ole enam kostja töötaja on vastanud kostjale, et hageja esindaja oli enne sõiduki ostmist teadlik sellest, et seda tüüpi sõidukitel võib esineda keti purunemist (lisa 1). Seega ei vasta tõele hageja väide, et ta ei olnud sellest asjaolust teadlik. Vastupidi hageja oli sellest asjaolust teadlik ja vaatamata sellele soovis selle sõiduki osta.
39.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et 2 kuud peale sõiduki omandamist tekkinud puudus esines ilmselgelt sõidukil ka omandi üleandmisel. Nimetatu lükkab ümber fakt, et sõiduk sõitis mitme kuu vältel ilma probleemideta. Viited Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas 2-14-11008 ei ole asjakohased, kuna viidatud tsiviilasjas oli ostjaks tarbija, mistõttu pöördus tõendamiskoormis VÕS § 218 lg 2 ümber ja müüjal lasus kohustus tõendada, et hiljem tekkinud puudust ei esinenud sõidukil varasemalt ning ka seda, et puuduse põhjustas ostja. Antud tsiviilasjas ei ole aga tõendamiskoormis ümber pöördunud ning seadusest tulenevat eeldust ei saa kasutada. Hageja kohustuseks on esile tuua ja tõendada see, millised puudused olid sõidukil 08.02.2019.a.
40.Hageja ei ole jätkuvalt avaldanud, mis puudus sõidukil esines 08.02.2019.a. Hageja ei ole avaldanud ega tõendanud, mille poolest erines konkreetne müüdav sõiduk teistest samasugustest kasutatud sõidukitest. Hageja jätkab üldsõnalist viitamist „puudustele“, märkimata, mis puudus konkreetsel sõidukil esines 08.02.2019.a. Mootorikett oli sõidukil 08.02.2019.a. terve, kuna sõidukiga läbiti peale seda kahe kuu jooksul 2987 km. Hagejale ei müüdud sõidukit, millel oleks olnud 08.02.2019.a. katkine mootorikett. Hageja on omandanud sõiduki, mis ei lakanud koheselt töötamast, vaid on sõidukit kasutanud mitme kuu vältel ja läbides 2987 km. Seega on kostja poolt hagejale üle antud sõiduk, mis üleandmisel ja selle järgselt mitme kuu vältel oli sihipäraselt kasutatav ja sellel puudusid selle kasutamist takistavad puudused. Käesolevas tsiviilasjas ei ole välja selgitatud seda, mis viis mootoriketi purunemiseni 01.04.2019.a. (kas tegemist oli tavapärasest kulumisest erineva kulumisega, tehasedetaili
14 (21)
2-19-9059 defektiga, sõiduki mitteheaperemeheliku kasutamisega, hoiatustule eiramise vms), seega ei saa väita, et sellise purunemise eest vastutaks kostja.
41.Väär on ka hageja seisukoht, mille kohaselt peaks iga kasutatud sõiduk läbima hooldusvälba ilma mistahes detaile välja vahetamata. Kasutatud sõidukitel vahetatakse kulunud detaile välja ka hooldustsüklite vahepealsel ajal ning sõiduki omanik/kasutaja peab ise oma vara eest heaperemehelikult hoolitsema ja jälgima, et detailide kulumisel saaksid need ka välja vahetatud hooldusvälba vahepealsel ajal. Väär on hageja seisukoht, et mootoriketi kulumise kontrollimine on lihtne toiming. Mootoriketi kulumise kontrolliks tuleb sõiduki mootor eemaldada ja lahti võtta, mida ei saa aga pidada mõistlikuks tegevuseks olukorras, kus ükski asjaolu (vali/äratuntav klõbin) ei viita võimalikule rikkele. Puudub ka tõend, et mingi rike üldse esines 08.02.2019.a. S S on avaldanud, et sõiduki müügil sellist keti kulumisele iseloomulikku heli ei esinenud.
42.Kostjale jääb ka arusaamatuks hageja lähenemine, mille kohaselt kasutatud sõiduki ostmisel hakkaks justkui sõiduki kilometraaž uuesti jooksma ja kõik detailid peaksid vastu pidama vähemalt hooldusvälba ehk 30 000 km. Ka ei ole kostja avaldanud hageja poolt talle omistatud väidet, et kasutatud sõidukiga saab sõita üksnes 3000 km. Kostja poolt müüdud sõiduki läbisõit oli 185 597 km, mis oli hagejale teada ning hageja pidi arvestama, et tegemist on suure läbisõiduga sõidukiga. Hageja ei saa eeldada, et ta saab sellise läbisõiduga kasutatud sõidukiga läbida 30 000 km alates juhusliku kahjustamise ja hävimise riisiko üleminekust ilma mistahes detaile vahetamata.
43.Kostja märgib, et üürilepingu sõiduki xxx kasutamiseks on sõlminud just eraisik S Õ, mis nähtub just sõiduki üürilepingust (xxx). Üürilepingus on pooleks selgelt märgitud S Õ ja ta ei ole lepingut allkirjastanud esindajana vaid lepingu poolena. Kostja ei tugine siinjuures sõiduki vastuvõtuaktile nagu eksitavalt väidab hageja vaid just üürilepingule xxx, milles ei ole ühtegi viidet hagejale. Hageja poolt tõendina esitatud lepingust tulenevad kohustused just füüsilisele isikule, mitte aga hagejale ning seda ei muuda elektronkirjas avaldatu või arvete väljastamine isikule, kes ei ole lepingupooleks. Seega ei teki hagejale üürilepingust kulu/kahju.
44.Juhul, kui kostja on toime pannud lepingu rikkumise, siis on hagejal tõepoolest õigus kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid, kuid hageja peab õiguskaitsevahendi valikul arvestama sellega, et ta võtab kasutusele just sellise õiguskaitsevahendi, mille kasutamisega on tal võimalik ka endale tekkivat kahju ära hoida. Antud juhul oleks selliseks õiguskaitsevahendiks olnud selgelt sõiduki remontimine mujal ja kahjuhüvitise nõude esitamine müüja vastu. Hageja ei ole seda teinud ja kasutab õiguskaitsevahendit, mille kasutamine tekitab talle kahju ehk hageja on ise süüdi endale kahju tekkimises ja ei ole võtnud tarvitusele abinõusid, mis aitaksid kahju vältida.
45.Kostja esitas 20.09.2019 ka menetluskulude nimekirja, märkides, et kostja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kogusummas 870 eurot koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kostja kinnitab, et kõik ülalnimetatud kulud on tekkinud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Lepingulise esindaja tunnihind on käesolevas nimekirjas kajastatud ilma käibemaksuta, kuna kostja saab lepingulise esindaja tasule lisanduva käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.
KOHTU PÕHJENDUSED
15 (21)
2-19-9059
46.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 4 pöördel, tl 87). Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus käsitleb esmalt pooltevahelist müügilepingut ja hageja nõudeid müügilepingu täitmiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks (I); seejärel annab kohus hinnangu hageja täiendav kahjunõude põhjendatusele (rendiauto rendikulu) (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (III). I
47.Vaidlus puudub selles, et 08.02.2019 müüs kostja liisingettevõttele SEB Liising AS kasutatud sõiduki xxx reg. nr. xxx (edaspidi „sõiduk“). Liisinguvõtjaks on hageja vastavalt samal kuupäeval sõlmitud liisingulepingule. Hageja leiab, et müüdud sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele ning nõuab seetõttu esimese alternatiivine müügilepingu täitmist. Hageja tugineb oma nõude esitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 365 lg 1 regulatsioonile, mille kohaselt võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et ta ei ole müügilepingut rikkunud.
48.Vaidlus puudub selles, et vaidlusalusel sõidukil ilmnes puudus, mille parandamist hageja hagiga nõuab, nimelt auto mootori keti (jõuajami keti) purunemine. Hageja on esitanud nõude kohustada kostjat esimesel võimalusel oma kuludega parandama sõiduki (xxx, reg nr xxx) jõuajamil esinevad vigastused, mis tekkisid jõuajami keti purunemise tagajärjel. Hageja leiab, et antud puuduse näol on tegemist olulise ja varjatud puudusega ning müüdud sõiduk ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja omakorda viitab sellele, et jõuajami kett ei olnud purunenud ajal, mil sõiduk anti üle ostjale s.o. 08.02.2019.a. See purunes alles peale asja ostjale üleandmist ja peale seda, kui sõidukiga oli läbitud liisinguvõtja poolt 2987 km. Kostja märgib, et hageja suunistel omandas liisinguandja kostjalt 09.07.2013.a. esmaselt registreeritud (6 aastat vana) ja 185 597 km läbisõiduga sõiduki. Seega ei olnud tegemist uue sõidukiga, vaid kasutatud sõiduki ostuga. Kostja arvates tuleb kasutatud asjade puhul arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks.
49.Otsustamaks selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev sõiduk vastama. Kohus märgib, et müügilepingus (tl 7) puuduvad täpsemad kokkulepped sõiduki omaduste ja kvaliteedi suhtes. Kuigi müüdud sõiduki puhul oli tegemist kasutatud sõidukiga, ei lepitud kokku selles, et müügilepingu esemeks olnuks sõidukõlbmatu sõiduk. Samuti ei sisalda müügileping poolte kokkulepet, et sõiduk ei ole võrreldes sarnaste kasutatud sõidukitega tavapärases seisukorras (st sihtotstarbeliselt kasutatav) või et müüakse sellise rikkega sõiduk, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Kohtu hinnangul leppisid pooled kokku sõiduki müügis, mis vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile, mida kinnitab ka kostja oma vastuses, märkides, et müüdud sõiduk pidi VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele.
50.Samas on pooled eri meelt ka selles, kas keskmine kvaliteet tähendab antud juhul seda, et sõiduki mootori keti purunemine pärast vähem kui kahekuulist autoga sõitmist on vaadeldav kasutatud sõiduki tavapärase kasutamisega kaasneda võiva kulumisena või on tegemist kostjapoolsest lepingurikkumisest tuleneva puudusega. Mõlemad pooled viitavad seejuures
16 (21)
2-19-9059 oma väidete kinnituseks Riigikohtu 15.11.2017 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-18987 punktile 13, kus Riigikohus selgitas, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (Riigikohtu 7. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12).
51.Kohus leiab, et vähem kui 3000 km sõitmise järel mootoriketi purunemine ja sõiduki seeläbi kasutamiskõlbmatuks muutumine ei ole käsitletav tavapärase kulumisena/keskmise kasutatud auto kvaliteedina ligi 6 aasta vanuse ja korralikult hooldatud sõiduki puhul. Kohus nõustub hagejaga, et pärast sõiduki müüki vähem kui 3000 km läbimise järel toimunud mootori keti purunemine ei ole omane võrreldavatele kasutatud sõidukitele, Järelikult vastavalt viidatud Riigikohtu seisukohale tuleb lepingutingimusele mittevastavust antud juhul jaatada.
52.Asjaolu, et mootoriketi purunemise näol oli antud juhul tegemist sõidukil esineva puudusega, mitte normaalse kulumisega, kinnitab kohtu arvates mh kostja kinnitus, et auto ei vajanud enne müüki mingisugust hooldust, kuna hooldus oli tehtud (vt tl 23). Samuti on xxx ametliku maaletooja ja ametlike hooldus- ja remonditööde teostaja xxx vastanud hageja päringule, et vaidlusaluse sõiduki hooldusvälp on 30 000 km või 2 aastat, sõltuvalt kumb enne täitub (tl 63). Antud asjaolu koos kostja kinnitusega sõidukile enne müüki tehtud hooldusest viitab kohtu hinnangul sellele, et pärast sõiduki müüki vähem kui 3000 km läbimise järel toimunud mootori keti purunemine ei ole omane võrreldavatele kasutatud sõidukitele. Vähem kui 2 kuuga alates sõiduki müügist ligemale 3000 km läbimist ei saa antud juhul pidada selliseks kasutusajaks- ja intensiivsuseks, mille põhjal peaks lugema mootoriketi purunemise „tavapärasest kasutamisest tingitud kulumiseks.“
53.Iseenesest on õige kostja väide, et ei saa eeldada, et iga kasutatud sõiduk peaks läbima hooldusvälba ilma mistahes detaile välja vahetamata. Samas ei saa asuda ka seisukohale, justkui ligi 6 aasta vanusel kontrollitud ja hooldatud sõidukil mootoriketi purunemine suhteliselt lühikese aja möödudes pärast sõiduki müüki oleks alati justkui force majeure, mille eest müüja ei vastuta. Kohtu arvates on lisaks käesoleva kohtuotsuse p-des 51-52 kirjeldatud asjaoludele käesoleval juhul oluline ka see, kas kostja professionaalse mootorsõidukite müüja ja hooldajana täitis hageja suhtes nõuetekohaselt oma teatamiskohustust. Riigikohtu 26.09.2007 otsuses nr 32-1-71-07 p 13 on rõhutatud kostja kohustust teatada hagejale kui lepingueelsete läbirääkimiste teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu hagejal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Riigikohus on lepingueelset teavitamiskohustust analüüsinud mitmetes lahendites (vt nt Riigikohtu 19.11.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-07, p 14; 05.06.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13, p 14; 18.03.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14, p 12) ja leidnud, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist.
54.Kostja on seisukohal, et mootoriketi vahetus on ettenägematu asjaolu, mida kinnitab kostja esindaja seisukoht, et „Me ei näe ette selliseid asju kahjuks tõesti, kui mootori kett katkeb. Autot müües ei saa me igakord mootorit algosadeks võtta ja vaadata, kas seal sees on midagi kulunud või mitte“ (tl 23). Analoogset seisukohta väljendas ka teine kostja esindaja, väites, et ei ole mõeldav müügi hetkel ketti vahetult kontrollida, kuna selleks tuleks autol mootor maha võtta ja avada (tl 87). Kohtul puudub alus nimetatud kostja esindajate seisukohtades kahelda. Samas
17 (21)
2-19-9059 kohus leiab, et olukorras, kus sõiduki mootoriketi korrasoleku ja kulumise kontrollimine võib osutuda liialt keerukaks, tuleks kostjal seda enam täita oma teavitamiskohustust ja informeerida lepingupartnereid võimalikest kontrollimatutest riskidest enne müüki. Kohtu arvates oli liisinguandjal ja hagejal lepingu sõlmimisel äratuntav huvi teada, kas müüdaval sõidukil võivad ilmneda ettenägematud puudused, mis avaldavad mõju selle kasutamisele sellisel määral, et tingivad auto kasutamiskõlbmatuse. Kostja pole tõendanud, et ta oma teavitamiskohustust oleks täitnud. Kostja esindaja väide, et auto kett võib katkeda ligemale 200 000 läbimisel, on esitatud alles pärast vastava puuduse ilmnemist (vt tl 24). Samuti ei tulene teise kostja esindaja 20.09.2019 e-kirjast (tl 87), et hagejat oleks mootoriketi purunemisega seotud riskist piisavalt informeeritud. Kostja esindaja kinnitusel puudutati keti purunemise teemat auto ülevaatusel üksnes põgusalt. Kostja e-kirjas pole täpsustatud, millist infot hagejale konkreetselt anti lisaks sellele, et puuduvad viited probleemidele ja keti vahetu kontrollimine ei ole mõeldav (vt tl 87).
55.Kostja esindaja üks peamisi vastuväiteid hagile seisneb selles, et hageja ei olevat tõendanud sõidukil puuduse esinemist müügi hetke ehk 08.02.2019 seisuga. Kostja leiab, et mootorikett oli sõidukil 08.02.2019 terve, kuna sõidukiga läbiti peale seda kahe kuu jooksul 2987 km. Kostja leiab, et hagejale ei müüdud sõidukit, millel oleks olnud 08.02.2019 katkine mootorikett ning et hageja on omandanud sõiduki, mis ei lakanud koheselt töötamast. Kostja arvates ei ole välja selgitatud, mis viis mootoriketi purunemiseni 01.04.2019 (kas tegemist oli tavapäratu kulumisega, tehasedetaili defektiga, sõiduki mitteheaperemeheliku kasutamisega, hoiatustule eiramise vms), seega ei saavat väita, et sellise purunemise eest vastutaks kostja. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja esindaja on ise sidunud mootoriketi purunemise sõiduki kulumise ja läbisõiduga (vt tl 24). Kuigi teine kostja esindaja on viidanud ka muudele võimalikele keti purunemise põhjustele, nagu nt sõidustiil (tl 87), on selline hinnang oletuslik. Kohus märgib, et kostja esindaja on kinnitanud, et auto ei vajanud enne müüki mingisugust hooldust, kuna hooldus oli tehtud (vt tl 23). Olukorras, kus kostja kinnitusel oli sõidukile enne müüki tehtud hooldus ning sõiduki hooldusvälp on 30 000 km või 2 aastat, sõltuvalt kumb enne täitub (tl 63), ei saa kohtu arvates eeldada, et mootoriketi purunemine olnuks seotud nt hoiatustule eiramise või muude sõiduki hooldust puudutavate küsimustega. Oluline on asjaolu, et kostja pole oma valdkonna professionaalina ka pärast mootoriketi purunemist sõiduki mootorit lahti võttes jõudnud järeldusele, et mootori keti purunemine olnuks kuidagi seotud hageja tegevuse või sõiduki mittenõuetekohase hooldusega või mitteheaperemeheliku kasutamisega (vt tl 24). Seega ei ole käesoleval juhul alust eeldada, et kasutatud auto puudus mootoriketi purunemise näol oleks tekkinud mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel või muude hagejast sõltuvate asjaolude tõttu.
56.Olukorras, kus kostja sõiduki müügihetkel mootoriketi korrasolekut ja kulumist ei kontrollinud ning hooldatud sõiduki mootorikett purunes võrreldes hooldusvälbaga (2 aastat või 30 000 km) väga lühikese aja (52 päeva) ja vahemaa (2987 km) möödudes pärast sõiduki müüki, tuleb kohtu hinnangul eeldada, et sõiduki mootoriketi purunemiseni viinud puudus või selle põhjus eksisteeris ka müügi hetke seisuga. Kostja pole esitanud tõendeid, mis võiks kinnitada kahtlust, et suhteliselt lühikese aja kestel pärast sõiduki müüki toimunud mootoriketi purunemiseni oleks viinud sõiduki kasutamise käigus toimunud väline mõjutus.
57.Kohus on seisukohal, et hageja võis antud juhul mõistlikult eeldada, et vähem kui 6 aastat vana korralikult hooldatud sõiduki mootorikett ei purune ostuhetkele järgneva 52 päeva pärast, mis tähendas ka seda, et sõidukit ei saanud enam sihtotstarbeliselt kasutada. Sõiduk, mille mootorikett kirjeldatud viisil purunes, ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes, mistõttu ei vastanud sõiduk müügilepingu tingimustele. Kostja rikkus müügilepingust tulenevaid kohustusi sellega, et kostja müüs hagejale teavitamiskohustust
18 (21)
2-19-9059 nõuetekohaselt täitmata sõiduki, millel ilmnes mootoriketi purunemiseni viinud varjatud puudus, seega on hagejale üle antud lepingutingimustele mittevastav asi. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
58.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, justkui oleks hageja sõiduki puudusi kirjeldanud üldsõnaliselt. Hageja märgib õigesti, et ta on piisavalt täpselt kirjeldanud, milles sõiduki puudused seisnesid ning sellest on saanud aru nii kostja kui ka kohus. Poolte e-kirjavahetuses on pooled olnud küll erinevatel seisukohtadel mootoriketi purunemise osas, kuid kostja pole kordagi väitnud, et hageja poleks oma etteheiteid piisavalt täpselt kirjeldanud või et need oleks muul viisil arusaamatud (vt tl 23-27).
59.VÕS § 222 lg 1 on sätestatud, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Kohus leiab, et eelnimetatud normi kohaldamise eeldused on täidetud, seetõttu rahuldab kohus hageja nõude kohustada kostjat esimesel võimalusel oma kuludega parandama sõiduki (xxx, reg nr xxx) jõuajamil esinevad vigastused, mis tekkisid jõuajami keti purunemise tagajärjel. Kuna kohus eelnevalt leidis, et pooled leppisid kokku sõiduki müügis, mis vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile, siis peab ka kostja sõiduki parandamisel lähtuma vähemalt keskmisest kvaliteedist. Hageja lepingu täitmisele suunatud primaarnõude rahuldamise tõttu ei ole võimalik rahuldada hageja alternatiivnõuet vastavas osas kahju hüvitamiseks ning kohus ei pea seda eraldi põhjendama (TsMS 442 lg 8 viimane lause).
60.Järgnevalt käsitleb kohus hageja teist nõuet. Kohus leiab, et hageja nõue kohustada kostjat esimesel võimalusel oma kuludega parandama sõiduki (xxx, reg nr xxx) tagumise veermiku rikked; parema tagumise õhkpadja vahetus) on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Nimelt on kostja esitanud kohtule tõendid, et antud hageja nõue on kostja poolt juba vabatahtlikult täidetud. Hageja märgib seoses viidatud nõudega, et 09.02.2019 tuvastas hageja sõiduki tagumises vedrustuses häire, mille tagajärjel kostus kolisevat heli ning sõiduki vedrustus ei olnud suuteline hoidma sõiduki paremat tagumist otsa korrektsel tasemel. Sellest teavitati ka müüjat ning müüja tunnistas viga ning lubas vea kõrvaldada. Asjaolu, et kostja antud viga tunnistas ja lubas defektse õhkamordi padja välja vahetada, nähtub ka kostja esindaja 29.05.2019 e-kirjast (vt tl 24). Kostja selgitab seoses õhkpadja vahetusega, et sõiduk toodi kostja juurde 01.04.2019 õhtul ja kuna kostja oli juba eelnevalt 09.02.2019 aktsepteerinud tagumise õhkpadja puudust, kuid hageja ei olnud sõidukit siiani remonti toonud, siis tellis kostja sõiduki toomise järgselt ka kohe vajaliku õhkpadja ja vahetas seejärel selle ka välja. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud arve ja töökäsuga (tl 50, tl 72 pöördel) on tõendatud õhkpadja vahetus hageja poolt liisitud sõidukil.
61.Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd vaidlusaluse sõiduki puhul ei ole tegemist uue ega grantiilise sõidukiga, siis nn B varuosa paigaldamine sellisele sõidukile on töö tegemine keskmise tavapärase kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 mõttes. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja pidanuks sõidukile keskmise kvaliteediga varuosa paigaldamise eelnevalt hagejaga kooskõlastama. Kostja märgib õigesti, et seadusest ega pooltevahelisest lepingust ei tulene, et kasutatud sõidukil peavad olema paigaldatud nn A varuosad. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kostja on parandanud tagumise veermiku rikked (parema tagumise õhkpadja vahetus) ning
19 (21)
2-19-9059 hageja nõue on vastavas osas alusetu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt teostatud parandus ei oleks nõuetekohane. Kuna kostja on parandanud tagumise veermiku rikked (parema tagumise õhkpadja vahetus) ning hageja nõue on selles osas alusetu, siis on vastavas osas alusetu ka hageja alternatiivne kahjuhüvitise nõue. II
62.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja täiendava kahjunõude põhjendatusele (rendiauto rendikulu). Kohus leiab, et hageja täiendav kahjunõue seoses rendiauto renditasuga on täies ulatuses alusetu ning kohus jätab selle nõude rahuldamata, põhjendades oma seisukohta järgnevalt.
63.Hageja tugineb sellele, et tulenevalt sõiduki mittetöötamisest on hageja alates 13.06.2019 olnud oma töökohustuste täitmiseks sunnitud rentima rendiautot xxx registreerimismärgiga xxx hinnaga 4850 eurot. Rendileping on sõlmitud perioodiks 13.06.19 – 31.12.19, hinnaga 4850 eurot. Hageja selgitab, et kuivõrd sõiduk oli mõeldud kasutamiseks hageja töökohustuste täitmiseks ning tulenevalt hageja majandustegevuse iseloomust ei ole hagejal võimalik ilma sõiduvahendita oma töökohustusi täita, siis oli rendiauto rentimine hageja jaoks vältimatu. Hageja arvates on rendiauto rentimisega seonduv kulu tulenevalt kostja keeldumisest sõidukil esinevad mittevastavused omal kulul kõrvaldada (s.o sõiduk remontida) vajalikuks, mõistlikuks ning hüvitatavaks kahjuks VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Hageja on seisukohal, et antud kulu on kostja poolse kohustuste rikkumisega ka põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4), kuivõrd hagejal ei oleks tekkinud vajadust rendiauto rentimise ja sellega kaasnevate kulude kandmise järgi, kui kostja oleks sõidukil esinevad puudused kõrvaldanud. Seega nõuab hageja eeltoodust tulenevalt rendiauto renditasu summas 4850 eurot hüvitamist kahjuna (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3).
64.Kohus hageja põhjendustega täiendava kahjunõude osas ei nõustu. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja rendiauto rendikulud vaadeldavad kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantava mõistliku kuluna (VÕS § 128 lg 3). Samuti puudub kohtu arvates põhjuslik seos hagejale rendiauto kasutamisega tekkiva väidetava kahju ning kostja poolse rikkumise vahel. Kostja märgib õigesti, et antud juhul ei ole hageja poolt viidatud rendiauto väidetav rendikulu põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, vaid selle on tinginud hageja enda tegevusetus. Kostja väljendas hiljemalt 2019. aasta mais selgelt ning hagejale oli teada, et kostja ei tunnista mootori rikke osas lepingu rikkumist ja ei asu seda kõrvaldama (vt tl 21-27). VÕS § 222 lg 5 on sätestatud, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega on hagejal olnud piisavalt aega enne 13.06.2019 lasta sõiduk parandada kolmandal isikul ning asuda seejärel ka sõidukit kasutama. Kostja märgib õigesti, et uue sõiduki rendivajadus alates 13.06.2019 kuni 31.12.2019 on hageja enda tegevusetuse tulemuseks ning sellega seotud väidetavat kahju oleks saanud vältida.
65.Kohus on seisukohal, et kostjal puudub kohustus hagejale rendiauto kasutamisega seotud rendikulu hüvitamiseks ka põhjusel, et selline väidetav kahju ei saanud olla kostjale ettenähtav. VÕS § 127 lg 3 on sätestatud, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hageja ei ole kostjat enne käesolevat kohtumenetlust informeerinud väidetavast vajadusest rentida uus auto (vt mh tl 26-27). Esmakordselt tõstatas hageja rendiauto rendikulu teema oma 08.08.2019 menetlusdokumendis sellises menetlusstaadiumis, kui kostja oli juba hagile vastanud (vt tl 5657). Seetõttu ei vasta hageja täiendav kahjunõue kohtu hinnangul kahju ettenähtavuse
20 (21)
2-19-9059 kriteeriumile. Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et hageja pole tõendanud väidetava kahju olemasolu, kuivõrd rendilepingu sõiduki xxx kasutamiseks on sõlminud füüsiline S Õ (vt tl 61). Nimetatud rendilepingus on pooleks selgelt märgitud S Õ ja ta ei ole lepingut allkirjastanud hageja esindajana, vaid lepingu poolena. Kuivõrd rendilepingus ei ole ühtegi viidet hagejale, siis märgib kostja õigesti, et rendilepingust tulenevad kohustused just füüsilisele isikule, mitte aga hagejale ning seda ei muuda kostja poolt kohtule esitatud elektronkirjas avaldatu või arvete väljastamine isikule, kes ei ole lepingupooleks (vt tl 82). III
66.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus kohustab kostjat OÜ-d ALERT esimesel võimalusel oma kuludega parandama sõiduki (xxx, reg nr xxx) jõuajamil esinevad vigastused, mis tekkisid jõuajami keti purunemise tagajärjel. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata.
67.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades jätta poolte endi kanda. Hageja kolmest peamisest nõudest üks (nõue jõuajami keti vigastuste parandamiseks) oli põhjendatud ning kohus rahuldas selle, samas täiendav kahjunõue seoses rendiauto renditasuga oli põhjendamatu ning kohus jättis selle rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata ka hageja nõude kohustada kostjat esimesel võimalusel oma kuludega parandama sõiduki tagumise veermiku rikked (parema tagumise õhkpadja vahetus), kuid antud nõude jättis kohus rahuldamata põhjusel, et kostja oli antud puudust tunnistanud ning vastava paranduse juba teostanud. Seetõttu leiab kohus, et õiglane on jätta asja menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub põhjus ja vajadus poolte menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
68.Vaatamata hagi osalisele rahuldamisele soovitab kohus pooltele käesolev vaidlus kompromissiga lahendada. Vaidlevad pooled käesolevas asjas on juriidilised isikud, kes eeldatavalt lähtuvad ärilise mõistlikkuse printsiibist. Arvestades käesoleva vaidluse suhtelist väiksust ning vaidluse eeldatavat pikkust võimalike edasikaebuste korral ei oleks vaidluse jätkamine kohtu hinnangul kummalegi poolele ajaliselt ega rahaliselt mõistlik (arvestades ka üha kasvavaid menetluskulusid). Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimine on võimalik ka pärast käesoleva kohtuotsuse tegemist. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise korral kuulub kohtuotsus tühistamisele.
/ allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
21 (21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.