1.Rahuldada Salva Kindlustuse AS hagi U.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista U.M-ilt Salva Kindlustuse AS kasuks alusetult saadud kindlustushüvitis summas 500,93 eurot ja perioodil 10.11.2018-03.06.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 22,62 eurot.
3.Mõista U.M-ilt Salva Kindlustuse AS kasuks välja viivis arvestatuna põhinõudelt alates 04.06.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras.
4.Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.Jätta Salva Kindlustuse AS menetluskulud U.M kanda.
6.Määrata tsiviilasjas nr 2-19-8417 Salva Kindlustuse AS menetluskulude suuruseks 125 eurot.
7.Välja mõista U.M-ilt Salva Kindlustuse AS kasuks menetluskulud 125 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 03.06.2019 Tartu Maakohtule hagi U.M (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kindlustuslepingud:
sõlmis
U.M
Salva
Kindlustuse
AS-iga
järgmised
1) Kodukindlustuse leping (poliis nr 67125232, tlk 8-10) kindlustusperioodiga 12.05.2017 – 11.05.2018 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamu, kuuri, sauna ja koduse vara kindlustamiseks; 2) kodukindlustuse leping (poliis nr 69847084, tlk 11-12) kindlustusperioodiga 12.05.2018 – 11.05.2023 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX paikneva elamu, kuuri, sauna ja koduse vara kindlustamiseks (kindlustusleping on hageja poolt üles öeldud 13.07.2018). 29.12.2017 teavitas kostja hagejat kahjujuhtumist, mis toimus 28.12.2017 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Tartu maakonnas ja mille käigus maha kukkunud telefoni iPhone 7 ekraan purunes (tlk 15). 03.01.2018 esitas kostja kahjuavalduse, milles märkis, et ei soovi telefoni vahetamist varuosana ja loovutab telefoni hagejale (tlk16-22). Hageja hüvitas kostjale poliisi nr 67125232 alusel 243 eurot (tlk 23), omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kahjustunud telefoni andis kostja hagejale üle. 16.05.2018 teavitas kostja hagejat kahjujuhtumist (tlk 24), mis toimus samal päeval xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Tartu maakonnas ja mille käigus maha kukkunud telefoni ekraan purunes. 22.05.2018 esitatud kahjuavalduse kohaselt oli tegemist 2016. aastal ostetud telefoniga iPhone 6 (tlk 25-26). IM Arvutid AS-i akti nr 58948 kohaselt oli tasulise seadme vahetusest soodsam soetada uus telefon (tlk 27-29). Hageja hüvitas kostjale poliisi nr 69847084 alusel tekkinud kahju, tasudes AS-ile IM Arvutid uue telefoni iPhone 6 eest 257,93 eurot (tlk 30-31). Pärast seda, kui hageja oli täitnud kostja ees oma kindlustuslepingutest tulenevad kohustused, sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja on samade seadmete kahjustumisega seoses pöördunud varasemalt ka teise kindlustusseltsi poole, esitades kahjujuhtumite toimumise asjaolude kohta teistsuguseid andmeid. Hageja esitas päringu Swedbank P&C Insurance AS-ile (edaspidi Swedbank), kelle vastuse kohaselt oli kostja sõlminud Swedbankiga kodukindlustuse lepingu kindlustuskohaga xxxxxxxxxxxxxxx. Kostja oli pöördunud mõlema telefoni kahjustumisega seoses Swedbanki poole, deklareerides kahjujuhtumi toimumise kohaks xxxxxxxxxxxxxxx (tlk 32-35). Täpsemalt ilmnes, et 28.12.2017 teavitas kostja Swedbanki samal päeval maha kukkunud telefoni iPhone 7 ekraani purunemisest. Kostja teatel toimus kahjujuhtum xxxx, xxxxxxx. Swedbankile esitati IM Arvutid AS-i töö akt nr 56035, mis esitati ka hagejale. Swedbank nõustus hüvitama seadmevahetuse vastavalt telefonitootja programmile, kuid kostjale see ei sobinud. Väljastatud garantiikiri aegus ja toimik suleti. 15.05.2018 registreeris Swedbank kostja kahjuteate, mille kohaselt purunes põrandale kukkunud telefoni iPhone 6 ekraan. Juba järgmisel päeval palus kostja toimiku sulgeda põhjusel, et Swedbank koduse vara kindlustusega ei ole kindlustatud vanemad kui kahe aasta vanused mobiiltelefonid (tlk 36-54). Eeltoodust nähtuvalt pöördus kostja mõlema kahjujuhtumiga seoses esmalt Swedbanki poole, deklareerides kahjujuhtumite toimumise asukohana xxxxxxxxxxxxxxx ning seejärel, päev hiljem esitas kahjuteated hagejale, muutes kahjujuhtumite toimumise asukohta. Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud hagejale teadlikult
kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude kohta ebaõigeid andmeid, deklareerides kahjujuhtumi toimumise asukohaks xxxxxxxxxxxxxxx asemel xxx talu, XXX, Tartumaa. Sellest tulenevalt on hageja ekslikult hüvitanud kostjaga sõlmitud kindlustuslepingute alusel kostjale tekkinud kahju.
2.Hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingute (poliisid nr 67125232 ja 69847084) lahutamatuks osaks olevate Salva Kindlustuse AS KÜ-13 Kindlustuse üldtingimuste (edaspidi „tingimused“, tlk 55-61) punkt 16.5 (hagiavalduses ekslikult märgitud 16.6), mis kohustab kindlustusvõtjat andma kahjujuhtumi toimumise korral kindlustusandjale viivitamata õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta. Kui ilmneb, et kindlustusvõtja on esitanud kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude kohta ebaõiget teavet, ei saa seda lugeda kohustuse täitmiseks tingimuste punkti 16.5 ja VÕS § 448 lg 2 I lause mõttes. Tingimuste punkti 18.1.5. kohaselt vabaneb kindlustusandja osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, esitas kindlustusandjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. VÕS § 449 lg 2 näeb ette, et juhul kui kindlustusvõtja rikub võlaõigusseaduse §-s 448 sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest. Põhjusel, et kostja rikkus tingimuste punktist 16.5. ja VÕS § 448 lg-st 2 tulenevat kohustust tahtlikult, on hagejal õigus tingimuste punkti 18.1.5. ja VÕS § 449 lg 2 kohaselt täielikult vabaneda kindlustuslepingu täitmise kohustusest.
3.Käesoleval juhul on pärast kindlustushüvitise väljamaksmist saanud hagejale teatavaks teadlik valeandmete esitamine kostja poolt. Kui hageja oleks olnud sellest varasemalt teadlik, oleks hageja keeldunud kindlustushüvitise maksmisest, mistõttu on hagejal tingimuste punktist 18.3. ja VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda kostjalt tagasi kahjujuhtumitega seoses makstud kindlustushüvitis kogusummas 500,93 eurot.
4.Hageja 28.06.2019 vastuses (tlk 92-94) on hageja seisukohal, et iPhone 7 kukkumine kahel korral sama päeva jooksul ja iPhone 6 kukkumine kahel järjestikusel päeval erinevates kindlustuskohtades ei ole eluliselt usutav. Muu hulgas viitab sellele asjaolu, et Swedbankile ja hagejale esitatud info kohaselt toimus kahjujuhtum iPhone 7-ga 28.12.2017 samal kellaajal (18:20). Hageja on seisukohal, et tegelikkuses kukkusid mõlemad telefonid vaid ühe korra esimesena deklareeritud asukohas ehk xxxx, kuid kostja, kes soovis taotleda kindlustushüvitist mõlema kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel, deklareeris hagejale samade kahjujuhtumite kohta ebaõigeid andmeid.
KOSTJA VASTUS
5.Kostja hagiga ei nõustu (tlk 74-76).
6.U.M kinnitab, et ta on sõlminud hagejaga kaks kodukindlustuse lepingut, poliisid nr 67125232 ja 69847084. Kindlustusleping 69847084 on hageja poolt üles öeldud 13.06.2018, viidates VÕS § 493 lg-le 2. Kindlustusleping on lõpetatud 13.07.2018 (tlk 79).
7.29.12.2017 teavitas ta hagejat kahjujuhtumist, mis leidis aset 28.12.2017, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Tartu maakonnas. Avalduse esitas kostja 29.12.2017 digitaalselt allkirjastatuna kell 9.18 e-postile (tlk 80). 30.12.2017 viis kostja iPhone 7 Apple Tartu esindusse, millest oli eelnevalt 29.12.2017 kell 9.22 teavitanud ka R. S. e-posti teel (tlk 86). 03.01.2017 kell 14:48 edastati IM Arvutid AS-i
poolt defekteerimise akt (tlk 85). Swedbank väljastas garantiikirja 03.01.2019 kell 15.31 (tlk 84). iPhone 6-ga toimus kindlustusobjektil kahjujuhtum 16.05.2018, millest sai teavitatud kehtiva kodukindlustuse poliisi järgi vastavat kindlustusandjat ehk Salva Kindlustuse ASi. Kostja pöördus teise kindlustusseltsi poole, kuna juhtumid antud telefonidega on aset leidnud ja kahjujuhtumid on juhtunud märgitud aadressidel. Telefonid on kukkunud maha, toimus äkiline ettenägematu sündmus, mille tagajärjel iPhone 6 ja iPhone 7 sai kahjustada. Millise kukkumise tagajärjel on telefon rohkem kannatada saanud pole tõendatud. Kostja ei ole esitanud erinevaid andmeid, vaid esitas andmed vastavalt sellele, milline juhtum mis kuupäeval ja kellaajal vastaval kindlustusobjektil toimus. iPhone 7 kukkus maha 28.12.2017 aadressil xxxxxxxxxxxxxxx. Ekraan läks katki-väike triip esipaneelil. Kahjujuhtumist sai kohe teavitatud vastavat kindlustusseltsi. Jõudes xxx tallu Kurista külla XXXa Tartumaale kukkus iPhone 7 järjekordselt maha ja ekraan läks katki. Kostja viis telefoni Apple esindusse. Kindlustusseltsidele esitatud defekteerimisakt on sama, kuna xxxx ei ole Apple esindust. Defekteerimisaktis on näha, et telefoni ekraan on kergelt kriimustatud. Hageja väide, et Swedbanki poolt pakutud seadmevahetus ei sobinud ei vasta tõele, kuna eelnevalt oli juba kokkulepe tehtud Salva kindlustusega telefoni üleandmiseks. Swedbank väljastas akti 03.01.2019 kell 15.31, Salva Kindlustusele esitatud parandatud avaldus on allkirjastatud 03.01.2018 kell 15.27. Swedbanki toimiku sulges kostja 16.05.2018 (tlk 83) kell 11.38. iPhone 6 läks tööle peale toimunud kahjujuhtumi ja seda sai mõne aja kasutada. Hageja poolt välja toodud põhjus, on väljamõeldud ja tõendamata. Kahjuavaldus Swedbanki poolt on registreeritud ja vastav e-kiri saadetud e-kirjana 16.05.2018 kell 11.04 (tlk 83).
8.Kostja on pöördunud mõlema kindlustusseltsi poole kehtiva kodukindlustuse tõttu vastavalt toimunud kahjujuhtumile ja kuupäevale, millal juhtum aset leidis. Kahjujuhtumist teavitamine on kohustuslik kodukindlustuse tingimuste järgi. Hüvitist on kostja taotlenud ainult ühelt kindlustusseltsilt, mitte mõlemalt. Kahjujuhtumist teavitamine ja hüvitise taotlemine/saamine on kaks erinevat toimingut. Hageja seisukoht, et kostja on avaldanud teadlikult ebaõigeid andmed, on ebaõige. Hageja on jätnud õigusvastaselt kostjale välja maksmata hüvitise (omavastutus) summas 200 eurot seoses iPhone 7 juhtumiga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte esitatud tõendite ja kostja vastuväidetega leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11.Hageja esitas kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude (VÕS § 1028).
12.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli hagejaga sõlmitud kodukindlustuse poliisid nr 67125232 ja 69847084.
14.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 28.12.2017 teavitas kostja Swedbank P&C Insurance AS-i (edaspidi Swedbank) samal päeval maha kukkunud telefoni iPhone 7 ekraani purunemisest (tlk 33-35). Kostja teatel toimus kahjujuhtum xxxx, xxxxxxx. Swedbankile esitati töö akt nr 56035, mis esitati kahjujuhtumi menetlemise käigus ka hagejale. Swedbank nõustus hüvitama seadmevahetuse vastavalt telefonitootja programmile, kuid kostja sellega ei nõustunud. Väljastatud garantiikiri aegus ja toimik suleti. 29.12.2017 teavitas kostja hagejat kahjujuhtumist, mis toimus 28.12.2017 kell 18:20 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Tartu maakonnas ja mille käigus maha kukkunud telefoni iPhone 7 ekraan purunes (tlk 15). 03.01.2018 esitas kostja kahjuavalduse, milles märkis, et ei soovi telefoni vahetamist varuosana ja loovutab telefoni hagejale (tlk 16-22). Hageja hüvitas kostjale poliisi nr 67125232 alusel 243 eurot (tlk 23), omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kostja on teinud Swedbankile avalduse telefoni kukkumise kohta aadressil xxxxxxx, xxxx 28.12.2017 kell 18.20 (tlk 33). Samas on kostja esitanud Salva Kindlustusele avalduse kahju toimumise kohta xxx talus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 28.12.2017 kell 1819 vahel (esmases kahjujuhtumi teates on kellaajaks märgitud 18:20, tlk 15), millest tuleneb nagu oleks kostja telefon teistkordselt kukkunud justkui samal ajal kui kostja esitas esimest kahjuteatist Swedbankile. Lisaks viitab kohus, et kostja poolt avaldatust võib ka järeldada nagu oleks kostja viibinud samaaegselt nii xxxxxxx, xxxx linnas, kui ka xxx talus, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus samal kuupäeval ja samal kellaajal kukkus tema telefon iPhone 7 maha ning sai ekraanikahjustusi. Seega ei ole kostja seletused 28.12.2017 toimunud kahjujuhtumi kohta loogilised ega ka eluliselt usutavad.
15.15.05.2018 registreeris Swedbank kostja kahjuteate, mille kohaselt xxxxxxx, xxxx linnas purunes põrandale kukkunud telefoni iPhone 6 ekraan. 16.05.2018, s.o järgmisel päeval palus kostja toimiku sulgeda (tlk 43). 16.05.2018 teavitas kostja hagejat kahjujuhtumist (tlk 24), mis toimus samal päeval kell 07:00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Tartu maakonnas ja mille käigus maha kukkunud telefoni ekraan purunes. 22.05.2018 esitatud kahjuavalduse kohaselt oli tegemist 2016. aastal ostetud telefoniga iPhone 6 (tlk 25). IM Arvutid AS-i akti nr 58948 kohaselt oli tasulise seadme vahetusest soodsam soetada uus telefon (tlk 2729). Hageja hüvitas kostjale poliisi nr 69847084 alusel tekkinud kahju, tasudes AS-ile IM Arvutid uue telefoni iPhone 6 eest 257,93 eurot (tlk 30), omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
16.Hageja selgitas, et pärast kindlustushüvitise väljamaksmist on hagejale saanud teatavaks kostja poolne teadlik valeandmete esitamine. Hageja nõue tugineb asjaolule, et ta on alusetult kostjale välja maksnud kindlustushüvitise. Hageja on seisukohal, et kui ta oleks olnud kõigist kindlustusjuhtumi asjaoludest varasemalt teadlik, ei oleks hageja hüvitist välja maksnud. Hageja arvates on kostja rikkunud lepingulisi kohustusi ning selle tulemusena on hagejal õigus esitada VÕS § 1028 lg-st 1 tulenev tagasinõue kostja vastu kogusummas 500,93 eurot.
17.Võlaõigusseadus § 422 lg 1 järgi kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või
maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 kohaselt kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Lõike 2 kohaselt kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. VÕS § 423 lg-t 2 ja § 452 lg 2 p 2 koostoimes kohaldades vabaneb kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustusest vaid siis, kui kindlustusvõtja ei ole end konkreetse riski vastu kindlustanud või on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel on mõju kindlustusjuhtumi toimumisele.
18.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VÕS § 452 lg 2 ja § 445 lg 2 võimaldavad kindlustushüvitist vähendada vaid ulatuses, mille võrra mõjutas kindlustusvõtja kohustuse, sh hoolsuskohustuse, rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist (vt Riigikohtu 1. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-09, p 13; 23. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 14). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-58-17 märkinud, et tuvastamaks kindlustusandja vastutusest vabanemine kindlustushüvitise maksmisest, tuleb kohtul hinnata, kas kindlustusvõtja on rikkunud oma kindlustuslepingust tulenevat kohustust (eelkõige hoolsuskohustust) ning kas ja kui palju selline rikkumine suurendas kindlustusriski võimalikkust (vt nt Riigikohtu 7. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-11, p 9; 23. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 14).
19.Seda, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist, peab VÕS § 445 lg 2 ja § 452 lg 2 p 2 kohaldamiseks tõendama kindlustusandja (Riigikohtu 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-14, p 11; 1. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-09, p 12; Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-08, p 12). Kohus leidis, et iseenesest on küll õige, et kindlustusvõtja rikkumise tulemusel ei ole välistatud ka kindlustusandja vabanemine kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusrisk suurenes ainuüksi kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu (vt Riigikohtu 1. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-09, p 13; 23. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 14).
20.Eelnevast tulenevalt on oluline antud juhul hinnata, kas kostja poolt hagejale täieliku informatsiooni avaldamata jätmine kahjujuhtumite asjaolude ja võimalike vastutavate isikute kohta on oluline rikkumine, mis tõi kaasa hageja poolt tühise kohustuse täitmise.
21.Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja rikkus kindlustuslepingu tingimuste punktist 16.5 ja VÕS § 448 lg-st 2 tulenevat kohustust tahtlikult, on hagejal õigus tingimuste punkti 18.1.5 ja VÕS § 449 lg 2 kohaselt täielikult vabaneda kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Kindlustuslepingu punkt 16.5 sätestab, et kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtjal kohustus viivitamatult anda kindlustusandjale õiget ja täielikku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike vastutavate isikute kohta. Lepingu punkti 18.1.5 kohaselt vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu kohustuse täitmisest kui kindlustusvõtja, soodustatud isik või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, esitas kindlustusandjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. Kohus on seisukohal, et kostja on oluliselt rikkunud kindlustuslepingu tingimusi, kuna jättis kindlustusandjale avaldamata täieliku informatsiooni kahjujuhtumi asjaolude ja võimalike vastutavate isikute kohta.
Kostja jättis hageja teavitamata asjaolust, et kostjal oli sõlmitud Swedbankiga kodukindlustuse leping kindlustuskohaga xxxxxxxxxxxxxxx ning, et kindlustuslepinguga oli kindlustatud ka kodune vara, sh mobiiltelefonid. Samuti jättis kostja hagejat teavitamata asjaolust, et kostja on pöördunud kindlustushüvitise saamise eesmärgil samade esemete kahjustumisega seoses teise kindlustusandja poole. Asja materjalidest nähtub, et kostja pöördus mõlema kahjujuhtumiga esmalt Swedbanki poole, deklareerides kahjujuhtumite toimumise asukohana xxxxxxxxxxxxxxx ning seejärel, päev hiljem esitas kahjuteated hagejale, muutes kahjujuhtumite toimumise asukohta. Mõlemal juhul deklareeris kostja kindlustusandjatele kahjujuhtumi toimumise asukohana vastava kindlustuslepingu järgse kindlustuskoha.
22.Lisaks peab kohus vajalikuks viidata, et kui kostja väiteid lugeda õigeks kindlustusjuhtumite toimumise järjekorra osas erinevate kindlustuslepingute järgsetes asukohtades, st mõlemad telefonid kukkusid enne aadressil xxxxxxx, xxxx linn ning seejärel xxx talus, xxxxx vallas, viitab see täiendavalt ka sellele, et kostja mõlemad telefonid oli kahjustunud juba enne hageja kindlustuslepingu järgset kindlustusjuhtumi toimumist. Hageja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest (tlk 34) nähtub, et Swedbank oli nõus kostjale hüvitama 28.12.2017 iPhone 7 kukkumisega tekkinud kahju, kuid kostja ei nõustunud pakutud lahendusega ning garantiikiri aegus. Kohus on seisukohal, et kui kostja telefon oli pärast esimest kukkumist juba kahjustatud selliselt, et selle ekraan tulnuks kas välja vahetada või asendada telefon uuega, olnuks hagejal kogu informatsiooni omades põhjendatud jätta kindlustusavalduse alusel soovitud kahjuhüvitis välja maksmata, sest kindlustushüvitise oleks pidanud välja maksma Swedbank. See tähendab, et kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kostja telefonile juba kahju tekkinud ning uus kindlustusjuhtum ei suurendanud olemasoleva kahju suurust. Kohtu hinnangul tõendab nimetatud asjaolu see, et mõlema telefoni defekteerimisaktil on märgitud ainsaks telefonil olevaks puuduseks mõrane ekraan (tlk 20 ja 28) ning kostja enda väidete kohaselt on ta mõrase ekraani tõttu esitanud kahjuavaldused mõlemale kindlustusandjale. Seega oli kindlustatud esemel kahjustus olemas juba pärast esimest kindlustusjuhtumit ning hageja oleks vabanenud kindlustuslepingu täitmise kohustusest.
23.Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja rikkus VÕS § 448 lg-st 2 tulenevat kohustust (vt p 21), on hagejal õigus tingimuste punkti 18.1.5. ja VÕS § 449 lg 1 ning 2 kohaselt täielikult vabaneda kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Kuivõrd hageja ei oleks pidanud kostja ees kindlustushüvitise tasumise kohustust täitma, on tegemist tühise kohustuse täitmisega.
24.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-131-15 selgitanud, et kui isik tugineb sellele, et teine pool on tema arvel alusetult rikastunud (VÕS § 1028 lg 1) ning teiselt poolelt tuleb isiku kasuks välja mõista teisele poolele ülekantud rahasumma (VÕS § 1032 lg 1 esimene lause), on isiku tõendamiskoormuseks tõendada, et ta kandis vaidlusaluse tehingu alusel teise poole arvelduskontole rahasumma, kuid tehingust tulenev kohustus on ära langenud, sest tehing on tühine (kehtetu) (p 14). Kui isik on alusetust rikastumisest tuleneva nõude eelduseks olevad asjaolud tõendanud, saab teine pool VÕS § 1033 lg 1 järgi esitada rikastumise äralangemise vastuväite. VÕS § 1033 lg 1 kohaldamise eelduseks on see, et teine pool oli rikkumise äralangemisel heauskne VÕS § 1035 lg 1 ja 2 mõttes. VÕS § 1033 lg 1 järgi peab teine pool tõendama, et alusetu rikastumine on ära langenud (p 14). VÕS § 1033 lg 1 järgi peab kostja tõendama, et alusetu rikastumine on ära langenud.
Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on teinud kostjale kaks pangaülekannet summas 243 eurot ja 257,93 eurot (tlk 23 ja 31). 243 eurot on makstud kostjale 29.12.2017 esitatud kahjuavalduse alusel ning 257,93 eurot 17.05.2018 kahjuavalduse alusel.
25.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hiljem on ilmnenud, et hagejal puudus kohustus kindlustushüvitise välja maksmiseks on hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue põhjendatud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud kindlustushüvitise kogusummas 500,93 eurot.
26.Lisaks põhinõudele on hageja palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 10.11.2018-03.06.2019. summas 22,62 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 10.11.2018 (nõudekirjas märgitud täitmise tähtajale järgneval päeval) (tlk 62). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 22,62 eurot (tlk 64).
27.Täiendavalt on palunud hageja välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 500,93 euro ulatuses, on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis alates 04.06.2019 põhinõudelt summas 500,93 eurot kuni selle täitmiseni. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt
on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
30.Kohtukuludest on hageja tasunud 03.06.2019 riigilõivu summas 125 eurot, mis on kohtu hinnangul ka põhjendatud ja vajalik kulu. Muid kulusid ei ole hageja kohtule esitanud ning need ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 125 eurot ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.