Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Määruse tegemise aeg ja koht
23.09.2019.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-13137
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. S. vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Ca. K., e-post: [email protected] Kostja: K. S. (isikukood xxx), registrijärgne elukoht xxx; muu sideaadress xxx; e-post xxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Võlgnevus
Kuumaks
Võlgnevuse jääk
1 30.09.2019
279,86
229,86
2 15.10.2019
229,86
179,86
3 15.11.2019
179,86
129,86
129,86
79,86
5 15.01.2020
79,86
29,86
6 15.02.2020
29,86
29,86
0,00
1.2 Lepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. 1.3 Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasuma viivist 0,07% päevas kuni nõude põhisumma täieliku tasumiseni.
Nõude aluseks järgnevad asjaolud. Elisa Eesti AS (edaspidi teenuse osutaja) ja Kostja vahel sõlmiti Liitumisleping kliendinumbriga 8371357, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 1. juuni kuni 30. juuni 2016 teenuste kasutamise eest 01.07.2016 arve nr 2015725226 summas 65,71 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.07.2016.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses, paludes tsiviilasja lahendamisel tekkinud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu nõude esitamisel
eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega kuulub hageja taotlus rahuldamisele ning kohus tagastab pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, hageja poolt taotletud arveldusarvele. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.