Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

„Diapol Granite OÜ omandas mistahes ajal enne 01.08.2018 X OÜ üle õigusliku kontrolli“; b) „I V oli mistahes ajal enne 01.08.2018 kriminaaluurimise all“. Keelata Diapol Granite OÜ-l ja S R’il järgmiste väidete tulevikus avaldamine mistahes viisil ja keeles: a) „I V varastas mistahes ajal enne 01.08.2018 raha Diapol Granite OÜ-st“; b) I V riisus mistahes ajal enne 01.08.2018 Diapol Granite OÜ vara“. Kohustada Diapol Granite OÜ-d ja S R’i solidaarselt hüvitama I V’le mittevaraline kahju 500 euro suuruses. E V menetluskulud jätta I V kanda. I V, Diapol Granite OÜ ja S R’i menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt avaldasid kostjad I ja II 27.06.2018 laimukirjas: Käesolevaga teavitan, et Diapol Granite OÜ omandas eelmisel nädalal õigusliku kontrolli X OÜ üle. I V on Xi peamine aktsionär (58%). Eesti Harju Maakohus arestis I Vle kuuluva 58%-lise osa X OÜ-s Diapol Granite OÜ kasuks. Kostjad I ja III avaldasid 03.07.2018 laimukirjas: Käesolevaga anname teada, et alates 2018.a. juunist on I Vle kuuluv OÜ X 58%-line osalus Diapol Granite OÜ hagi alusel Harju Maakohtu määrusega arestitud ja keelatud käsutamine. /.../. Kuna “Xi” 58%-line osalus moodustab väärtpaberite kontrollpaki, siis on “X”, alates 2018.a. juunist nn “Diapoli” kontrolli all. Antud lauseid mõistab keskmine mõistlik isik nii, et Diapol Granite OÜ omandas õigusliku kontrolli X OÜ üle. Kostjate avaldatud väide „Diapol Granite OÜ omandas X OÜ üle õigusliku kontrolli“ on ebaõige faktiväide. Väide on hageja au teotav, kuna see jätab hagejast mulje, et ta ei ole täitnud enda kohustusi kostja I ees ja on sellest tulenevalt mingi mehhanismi kaudu kaotanud kontrolli enda vara üle. Kostjad avaldasid, et kostja I omandas Xi üle kontrolli selle tagajärjel, et hagejale kuuluv 58%-line enamusosalus Xis arestiti kostja I kasuks: Kostjad I ja II avaldasid 27.06.2018 laimukirjas: „Ta [I V] oli pikaajalise kriminaaluurimise all omastamise ja kelmuse süüdistustes, mida menetles politsei Põhja prefektuuri Tallinna raskete kuritegude talitus“. Kostjad I ja III avaldasid 03.07.2018 laimukirjas: „I V on endine OÜ Diapol Granite töötaja, kes oli pikka aega kriminaaluurimise all Põhja prefektuuri Raskete Kuritegude Talituse poolt kahtlustatuna kelmuses ja riisumises suures ulatuses“. Antud lauseid mõistab keskmine mõistlik isik nii, et I V oli kriminaaluurimise all ja seda omastamise ja kelmuse süüdistuses ja I V oli kriminaaluurimise all kahtlustatavana kelmuses ja riisumises. Väide „I V oli kriminaaluurimise all“ on ebaõige faktiväide, kuna hageja ei ole kunagi olnud kriminaaluurimise all kahtlustatavana ega süüdistatavana. Ainuüksi asjaolu, et kostja I esitas hageja vastu kuriteoteate, ei muuda teda kriminaalmenetluse all olevaks isikuks. Kõnealune väide on hageja au teotav.

Isiku au teotavad teod, mis ei ole ühiskondliku moraali järgi aktsepteeritud. Kuna kõik kriminaalkuriteod on sellised teod, siis isiku seostamine nendega teotab isiku au. Kostjad I ja III avaldasid 03.07.2018 laimukirjas järgmise lause: „Sealhulgas “Diapolist” varastatud raha eest ehitatud villa aadressil x, OÜ X osaluse kontrollpakile on seatud aresti märge.“ Antud lauset mõistab keskmine mõistlik isik nii, et I V varastas raha Diapol Granite OÜst. Ülalnimetatud faktidega loovad kostjad mulje, et hageja varastas kostjast I vara, mida hageja on kasutanud enda elamu ehitamiseks ja äritegevuse tarbeks. Väide „I V varastas raha Diapol Granite OÜ-st“ on ebaõige faktiväide, kuna hageja ei ole kunagi kostjast I raha varastanud. Kostja I esitas hageja kohta kuriteokaebuse, milles heitis talle ette raha kõrvaldamist kostjast I. Kriminaalmenetluse tulemusena leidsid aga nii politsei, prokuratuur kui ka kohus, et vaidlustatud ülekannetega ei pandud ühtegi süütegu toime. Kõnealune väide on hageja au teotav. Ei saa olla vaidlust, et hageja au teotab väide, et ta varastas raha kostjast I. Isiku au teotavad teod, mis ei ole ühiskondliku moraali järgi aktsepteeritud. Kuna sellised teod on kõik kriminaalkuriteod, siis isiku seostamine nendega teotab isiku au. Kostjad I ja III avaldasid 03.07.2018 laimukirjas järgmise lause: „Eelnimetatud riiulifirmat kasutas I V pikaajalise ja süstemaatilise riisumise toimepanemisel “Diapolist”. Antud lauset mõistab keskmine mõistlik isik nii, et I V riisus Diapol Granite OÜ vara. Antud väitega luuakse mulje, et hageja kõrvaldas ebaseaduslikult kostja I vara, kuid hageja ei ole kunagi kostja I vara riisunud. Faktiväide „I V pani Diapol Granite OÜ osas toime riisumise“ on ebaõige ja hageja au teotav. Lisaks ebaõigetele faktiväidetele avaldasid kostjad hageja kohta ka ebakohase väärtushinnangu hagejale kuuluva vara ehk Xi kohta: Kostjad I ja II 27.06.2018 avaldasid laimukirjas: „Kõik I V kinnisasjad on arestitud kohtuliku hüpoteegiga Diapol Granite OÜ kasuks. Lisaks on tema vähemusosalus Diapol Granite OÜ-s arestitud. I V on Diapol Granite OÜ endine töötaja. Ta oli pikaajalise kriminaaluurimise all omastamise ja kelmuse süüdistustes, mida menetles Raskete Süütegude Osakond Tallinna Politsei Prefektuuris. Antud kriminaalasja tulemusena esitas Diapol Granite OÜ meie endise töötaja I V vastu tsiviilasja. Antud tsiviilasjal võivad olla tõsised negatiivsed mõjud Xi võimele osta plaate ja tarnida töötasapindasid“. Kostjad I ja III 03.07.2018 avaldasid laimukirjas: „I V on endine OÜ Diapol Granite töötaja kes oli pikka aega kriminaaluurimise all Põhja prefektuuri Raskete Kuritegude Talituse poolt kahtlustatuna kelmuses ja riisumises suures ulatuses. Eelnimetatud kohtulikud hüpoteegid ja arestid on seatud Diapoli poolt esitatud hagi tagamiseks. Tulenevalt sellest, pidasime vajalikuks teada anda, et X OÜ tegutsemine ärimaastikul võib edaspidi olla takistustega. Riisutud varaga firma loomine ja tegutsemine on ilmselgelt vastuolus tavapärase ärieetikaga ning võib lõppeda firma likvideerumisega“. Antud lausetest tuleneb väärtushinnang, mille kohaselt võib kostja I poolt esitatud hagi hageja ja temale kuuluva äriühingu OÜ X vastu „takistada Xi äritegevust“. Antud väärtushinnang on suunatud ka hageja vastu esiteks seetõttu, et seob viimase vastu esitatud hagi ja temale kuuluva äriühingu Xi äritegevuse – hageja väidetava ebaseadusliku tegevuse ja tema vastu esitatud hagi tõttu ei suuda ka talle kuuluv ja tema juhtimisel olev äriühing X enda kohustusi täita. Hageja nõuab kostjatelt I ja II 27.06.2018 laimukirjas sisalduvate ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute eest solidaarselt mittevaralist kahju 3 000 eurot. Sama suures ulatuses nõuab hageja solidaarselt mittevaralist kahju ka kostjatelt I ja III 03.07.2018 avaldatud ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute eest. Hageja on lähtunud mittevaralise kahju nõudes järgmistest asjaoludest: a) Esiteks avaldasid kostjad laimukirjad selgelt pahauskselt. Kostjad on pahausksed seetõttu, et nad teavad avaldatud väidete ebaõigsust ja väärtushinnangu põhjendamatust. Nii peavad kostjad teadma, et neil puudub Xi üle igasugune „kontroll“, kuna nad ei saa teostada ühtegi selle osast tulenevat õigust. Samuti peavad nad teadma seda, et isegi kui hagejale kuuluv osa Xis on arestitud, siis see ei saa kuidagi mõjutada Xi äritegevust ennast. Kostjad pidid olema teadlikud

ka sellest, et hagejat ei kuulutatud kunagi kahtlustatavaks ega süüdistatavaks, mistõttu ei olnud ta kriminaaluurimise all. Veelgi enam, kostjad on teadlikud sellest, et juba 05.04.2018 lõpetasid nii politsei, prokuratuur kui ka kohus kriminaalmenetluse, mistõttu ei saa hageja olla kostjast I ka varastanud raha või selle vara riisunud. Kõiki neid asjaolusid teades avaldasid kostjad ikkagi hageja kohta laimukirjad, mis on selgelt pahauskne. b) Teiseks avaldasid kostjad laimukirja omakasu motiivil. Kostja I ja hagejale kuuluv X on kivitoodete turuliidrid ja üksteise konkurendid. See tähendab seda, et Xi maine kahjustamisest võidab uusi kliendisuhteid ja töötajaid kostja I. Just sellel motiivil ründab kostja I hagejat ja üritab rünnakuid ära kasutades kahjustada ka Xi tegevust. Sellistel laimukirjadel puudub mistahes muu heauskne ja õiguspärane eesmärk, mistõttu saab selle ainukeseks eesmärgiks saab olla hageja ja Xi tegevuse kahjustamine ja c) Kolmandaks võib laimukirjadel olla ka tõsine negatiivne mõju hagejale. Seda esiteks selle tõttu, et need kahjustavad hageja mainet. Kostjad on saatnud laimukirjad suurele isikute arvule, kusjuures kõik isikud on hageja või Xi kliendid, koostööpartnerid ja töötajad, mistõttu on laimuadressaadid hoolikalt valitud ja seetõttu ka kahju suurem. Teiseks, tegemist on osana kostjate süsteemsest ja järjepidevast rünnakust hageja vastu. Nagu ülal märgitud, siis kostja II on võtnud vaenulikult üle hageja osa kostjas I, ähvardanud teda allmaailmaga, esitanud alusetu kuriteokaebuse ja tsiviilhagi. Sellele järgnenud laimukirjad on osana sellisest korduvast rünnakust hageja vastu. Kuna laimukirjad on hageja mainet kahjustanud, peab hageja tegema suuri pingutusi enda klientide, koostööpartnerite ja töötajate usaldusväärsuse taastamiseks ja säilitamiseks. Hageja ei saa keskenduda igapäevasele ettevõtte juhtimisele, kui pidevalt on vaja reageerida laimust põhjustatud kahjule. Kuna kostjate tegevus on selgelt pahauskne, on põhjendatud mõista kostjatelt I ja II hageja kasuks välja 3 000 eurot ja sama suur summa kostjatelt I ja III. Hageja hinnangul ei ole väiksemal summal mõju kostjate järjepidevale pahausksele rünnakule. Kostjad laimavad hagejat järjepidevalt, mistõttu on põhjendatud nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus. Kostjad on saatnud laimukirju erinevatel aegadel ja järjepidevalt, mis viitab sellele, et nad teevad seda ka tulevikus. Juhul kui mõni klient, koostööpartner või töötaja reageerib kostjate laimukirjale, kinnitavad nad selliseid ebaõigeid ja ebakohaseid väiteid. Arvestades et kostjad on ebaõigeid ja ebakohaseid väiteid avaldanud pikema perioodi jooksul ehk 26.06.2018-28.07.2018 ning on nende osas Xi klientide, koostööpartnerite ja töötajatega kontaktis, on ilmne, et kostjate tegevus on korduv. Arvesse võttes, et kostjad avaldasid kõnealuseid väiteid ja samas stiilis väiteid pika perioodi jooksul (26.06.2018 kuni vähemalt 28.07.2018) ja mitmel korral ning on asunud ka laimukirjade adressaatidega samas stiilis dialoogi, on alust arvata, et kostjad jätkavad ka tulevikus nende avaldamist. Hageja palub: 1. Kohustada Diapol Granite OÜ-d ja E V’t saatma alloleva sisuga e-kiri inglise ja eesti keeles e-posti aadressidele xxx 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest: „Diapol Granite OÜ and E V disclosed the following statements in the e-mail dated 27 June 2018: a) Diapol Granite OÜ took legal control over X OÜ b) I V was under criminal investigation These statements are incorrect. Diapol Granite OÜ ja E V avaldasid 27.06.2018 e-kirjas järgmised faktiväited: a) Diapol Granite OÜ omandas X OÜ üle õigusliku kontrolli b) I V oli kriminaaluurimise all Nimetatud väited on valed.“

b) I V oli kriminaaluurimise all c) I V varastas raha Diapol Granite OÜ-st d) I V riisus Diapol Granite OÜ vara Nimetatud väited on valed.“

ega seda, et hageja ei ole pannud toime Diapol Granite OÜ osas riisumist – kriminaalmenetluse raames ei uuritud hageja juhtimisel tehtud ülekannete seaduslikkust. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsenud hageja poleks esitanud endale kuuluva ettevõtte (OÜ X) nimel Diapol Granite OÜ-le fiktiivseid arveid teenuste eest, mida Diapol Granite OÜ tegelikult ei saanud. Samuti poleks hageja hoolsa juhatuse liikmena lubanud ega korraldanud selliste arvete tasumist. Hageja on rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust samaaegselt kahe äriühingu juhatuse liikmena tehingu tegemise korraldamisel, mille tulemusena tehing on küll kasulik ühele lepingupoolele (OÜ X), kuid kahjulik teisele poolele (Diapol Granite OÜ). Diapol Granite OÜ-le oli ilmselgelt kahjulik hageja poolt OÜ X nimel arvete esitamine teenuste eest, mida OÜ X Diapol Granite OÜ-le tegelikult ei osutanud. Hageja käitumise tulemusena vähenes oluliselt Diapol Granite OÜ vara ja Diapol Granite OÜ-le tekkis ulatuslik kahju. Kuna hageja tegevuse tõttu halvenes Diapol Granite OÜ varaline olukord maksete kogusumma ehk 456 285,50 euro võrra, on Diapol Granite OÜ esitanud hageja vastu kahju hüvitamise hagi viidatud summas, mis on hetkel menetluses Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2-188561). Kirjeldatud viisil kahju tekitamist saab põhjendatult hinnata nii Diapol Granite OÜ raha varastamise kui Diapol Granite OÜ vara riisumisena. Hagi esemeks olevaid lauseid ei muuda õigusvastaseks ka kostjate väljenduslaad - on tavapärane, et kõnekeeles kasutatakse kahju tekitamise (õigusliku aluseta tegutsemise) iseloomustamiseks väljendeid varastamine ja riisumine. Kuna kostjad ei ole hagi aluseks olnud lauseid õigusvastaselt avaldanud, siis tuleb hageja mittevaralise kahju nõue jätta rahuldamata. Kostjad ei nõustu, et nad on 27.06.2018 ja 03.07.2018 kirjades avaldanud õigusvastaselt ebakohase väärtushinnangu, mille kohaselt võib Diapol Granite OÜ poolt esitatud hagi hageja ja temale kuuluva äriühingu OÜ X vastu „takistada Xi äritegevust“, hageja kohta. Hageja osalusega äriühingu kohta avaldatud väide ei puuduta hageja isikuõiguseid. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad on hagi aluseks olnud vaidlusaluseid lauseid kolmandatele isikutele pärast hagi aluseks olnud kirjade saatmist avaldanud või ähvardanud hagejat hagi aluseks olevate lausete avaldamisega, mistõttu puudub tegelikkuses hageja õiguste kahjustamise oht. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Pooled ei vaidle, et kostjad I ja II avaldasid 27.06.2018 kirjas kirja adressaatidele järgmist: „Käesolevaga teavitan, et Diapol Granite OÜ omandas eelmisel nädalal õigusliku kontrolli X OÜ üle. I V on Xi peamine aktsionär (58%). Eesti Harju Maakohus arestis I Vle kuuluva 58%-lise osa X OÜ-s Diapol Granite OÜ kasuks“ (I kd t.l. 37-38, 119-124). Pooled ei vaidle, et kostjad I ja III avaldasid 03.07.2018 kirjas kirja adressaatidele järgmist: „Käesolevaga anname teada, et alates 2018.a. juunist on I Vle kuuluv OÜ X 58%-line osalus Diapol Granite OÜ hagi alusel Harju Maakohtu määrusega arestitud ja keelatud käsutamine... Kuna „Xi“ 58 %-line osalus moodustab väärtpaberite kontrollpaki, siis on „X“ alates 2018.a. juunist nn „Diapoli“ kontrolli all“ (I kd t.l. 136). Hageja arvates mõistab keskmine mõistlik isik eeltoodud lauseid nii, et Diapol Granite OÜ omandas õigusliku kontrolli X OÜ üle. Pooled vaidlevad kas kostjate poolt avaldatud väited, et „Diapol Granite OÜ omandas X OÜ üle õigusliku kontrolli“ puhul on tegemist andmetega/ebaõigete andmetega, millised on avaldatud hageja suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 alusel on isiklike õiguste rikkumine isiku või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema

tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS §-st 1047 sõnastusest tulenevalt on ebaõigete andmete õigusvastasuse tuvastamiseks ja ümberlükkamise esitamiseks sätitud norm isiku kaitseks, kelle suhtes on avaldatud ebaõigeid andmeid. Kohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et 27.06.2018 ja 03.07.2018 kirjades avaldatu Diapol Granite OÜ üle väidetava õigusliku kontrolli omandamise üle sisaldaks kostjate poolt avaldatud väiteid hageja kohta. Hageja väide, et õigusliku kontrolli omandamine Diapol Granite OÜ poolt X OÜ üle võiks jätta hageja arvates hagejast mulje, et hageja ei ole täitnud oma kohustusi Diapol Granite OÜ ees ja kaotanud kontrolli enda vara üle, sest hagejale kuuluv 58 %line enamusosalus Xis arestiti Diapol Granite OÜ kasuks võib olla isegi veenev, kuid kuna väited, mille ümberlükkamist hageja palub käivad siiski Nersotein OÜ kohta, siis ei ole veenev, et vastupidisest väitest nagu Diapol Granite OÜ ei ole omandanud X OÜ üle õiguslikku kontrolli võiks ilmtingimata aga arvata, et hageja siis kontrollib oma vara täites oma kohustusi X OÜ ees. Kohtu arvates võib mõistlik kõrvalseisjana, kus palutakse ümber lükata väiteid, et „Diapol Granite OÜ omandas X OÜ üle õigusliku kontrolli“ järeldada siiski vaid väiteid X OÜ suhtes. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleks avaldanud ülaltoodud väited, mille ümberlükkamist on hageja palunud, hageja suhtes, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta kas avaldatud andmed võiksid olla ebaõiged või kas kostjate I ja III väidetu võiks olla hoopis väärtushinnang (I kd t.l. 185-190, II kd t.l. 20-24). Ka väidetav väärtushinnang oleks sel juhul ikkagi avaldatud X OÜ suhtes, mitte hageja suhtes. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud hageja väide, et kostjad I ja II on avaldanud 27.06.2018 kirja adressaatidele hageja kohta järgmised ebaõiged andmed: „Käesolevaga teavitan, et Diapol Granite OÜ omandas eelmisel nädalal õigusliku kontrolli X OÜ üle“ ning kostjad I ja III avaldasid 03.07.2018 kirja adressaatidele hageja kohta „Kuna „Xi“ 58 %-line osalus moodustab väärtpaberite kontrollpaki, siis on „X“ alates 2018.a. juunist nn „Diapoli“ kontrolli all“. Seega ei kuulu hageja nõue kostjate vastu eeltoodud väidete ümberlükkamiseks rahuldamisele. Pooled ei vaidle, et kostjad I ja II avaldasid 27.06.2018 kirjas kirja adressaatidele, et „ta (I V) oli pikaajalise kriminaaluurimise all omastamise ja kelmuse süüdistustes, mida menetles politsei Põhja prefektuuri Tallinna raskete kuritegude talitus“. Vaidlust ei ole, et kostjad I ja III avaldasid 03.07.2018 kirjas kirja adressaatidele, et „I V on endine OÜ Diapol Granite töötaja, kes oli pikka aega kriminaaluurimise all Põhja prefektuuri Raskete Kuritegude Talituse poolt kahtlustatuna kelmuses ja riisumises suures ulatuses“. Pooled vaidlevad selle üle kas eeltoodud väited, et „I V oli kriminaaluurimise all“ on ebaõiged faktiväited. Pooled ei vaidle, et hagejat ei ole tunnistatud kahtlustatavaks ega süüdistatavaks kostja I esitatud kuriteokaebuse alusel (I kd t.l. 104-108). Tuvastatud on, et Põhja prefektuuri 15.01.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on märgitud, et „Kriminaalasjas nr 16730000494 alustati 28.11.2016 Põhja Ringkonnaprokuratuuris menetlust KarS § 201 lg 2 p 2 tunnustel Diapol Granite

(registrikood 10613494) endise juhatuse liikme I V suhtes“ (I kd t.l. 104-108, 205207, 102-103). Pooled ei vaidle, et Diapol Granite OÜ esitatud kuriteokaebuse kohaselt kandis Diapol Granite OÜ ajavahemikul 14.01.2011-01.11.2013 X OÜ-le üle raha kokku summas 603 377,10 eurot selgitustega „vastavalt arvele“ ning et kuriteokaebuse kohaselt oli ülekanded teinud hageja olles üheaegselt Diapol Granite OÜ ja X OÜ juhatuse liige. Asjaolu, et hageja väitel teostas ülekanded teine isik ja kriminaalmenetluse raames kuulati üle mitmeid isikuid ning ühegi isiku tegevuses süüteole viitavaid tunnuseid ei tuvastatud, ei luba iseenesest järeldada nagu hagejal oleks puudunud igasugune puutumus viidatud kriminaalasja menetlusega. Tuvastatud on, et 15.01.2018 Põhja prefektuuri prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses sedastatakse, et „Selgitamaks välja, kas I V võib olla toime pannud Diapol Granite OÜ vara omastamise, on kriminaalmenetluse käigus läbi viidud Z R ́i, S S ́i, R S , K K ́u, V V ja P S ́i tunnistajatena ülekuulamised. Välja on nõutud Diapol Granite OÜ ja Osaühing X pangakontode väljavõtted.“ Kuna kriminaalmenetluse lõpetamise määruses nähtub, et hageja suhtes oli alustatud kriminaalmenetlust selgitamaks välja hagejale etteheidetava teo toime panemine ja see kriminaalmenetlus oli hiljem lõpetatud, siis on kostja tõendanud, et tema avaldatud väited, et I V oli kriminaaluurimise all on õiged. Kohtu arvamust ei muuda ka asjaolu, et kriminaalasi oli algatatud kostja I avalduse alusel. Hageja väited, et kostjate poolt avaldatuga luuakse mulje nagu avaldaja oli kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav ei ole põhistatud. Kohus ei nõustu hagejaga, et mõistliku kõrvalseisjana saaks järeldada väitest, et I V oli kriminaaluurimise all kaudseid faktiväiteid, et sellega mõeldakse, et I V oli kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Kohtu arvates on veenev kostjate väide, et väide, et isik on kriminaaluurimise all, on käsiteltav mõistliku kõrvalseisjana isiku suhtes, kelle tegevuse seaduslikkust kriminaalmenetluse raames uuritakse. Ka asjaolu, et I V oli kriminaalmenetluses üle kuulatud tunnistajana ei lükka ümber kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgitut, et uuriti eelkõige hageja tegevust temale etteheidetava teo toimepanemises kriminaalmenetluse raames. Kuna hageja tegevuse suhtes oli alustatud kriminaalmenetlus ja see lõpetati, siis on kostjad tõendanud, et kostjate väide, et „I V oli kriminaaluurimise all“ on õige ning hagejal ei ole õigust nõuda eeltoodud väite ümberlükkamist. Pooled ei vaidle, et kostjad I ja III avaldasid 03.07.2018 kirjas kirja adressaatidele järgmist: „Sealhulgas „Diapolist“ varastatud raha eest ehitatud villa aadressil Z x, OÜ X osaluse kontrollpakile on seatud aresti märge“ ning „Eelnimetatud riiulifirmat kasutas I V pikaajalise ja süstemaatilise riisumise toimepanemisel „Diapolist“. Kuna pooled vaidlevad, kas väidete puhul, et „I V varastas raha Diapol Granite OÜ-st ja „I V riisus Diapol Granite OÜ vara“ on tegemist kostja poolt avaldatud faktiväidete või väärtushinnangutega, siis peab kohus eelkõige tuvastama kas need on faktiväited, sest hageja saab nõuda vaid ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnang ning kas see väärtushinnang on teise isiku mainet kahjustav (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10 p 21). See, mida avaldaja (kostja) ise silmas pidas, ei ole asjakohane (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 32-1-161-05 p 11). Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Avaldatud andmete tõesust on võimalik kontrollida, vastates küsimusele kas väidetu vastab tõele „jah“ või „ei“ (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15 p 10). Kohtu arvates on võimalik kostjate poolt avaldatu suhtes vastata küsimustele kas I V on varastanud raha Diapol Granite OÜ-st või kas I V riisus Diapol Granite OÜ-st vara, „jah“ või „ei“. Seda kohtu arvamust ei kõiguta asjaolu, et pole vaidlust, et I Vt ei ole karistusseadustiku kohaselt süüdi mõistetud ei varastamises ega riisumises (I kd t.l. 104-108, 205207, 102-103). Kostja väide, et varastamise või riisumise väljendeid on kasutatud kui väärtushinnanguid hageja tegevusele, ei luba arvata, et kirjade adressaadid ei võiks antud väljendeid lugedes tõstatada küsimuse, kas hageja on varastanud või riisunud Diapol Granite OÜst vara. Ka Riigikohus on leidnud, et kui isiku kohta

avaldatakse, et ta on toime pannud kuritegusid, siis ei ole tegemist mitte arvamuse avaldamisega, vaid asjaolu, st faktiväite avaldamisega (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-14 p 10). Kohtu arvates mõistlik kõrvalseisja sisustabki väljendeid „varastama“ ja „riisuma“ eelkõige karistusõiguslikult. Kohtu arvates on põhjust arvata, et mõistlik kõrvalseisja võib arvata, et väljenditega varastama ja riisuma viidatakse karistusõiguslikele hinnangutele hageja käitumise suhtes. Isegi juhul kui varastamist ja riisumist võiks sisustada pelgalt väljenditega, mis ei eelda jõustunud kohtuotsust karistusõiguslikult, siis vastata tuleks mõistliku kõrvalseisjana ikkagi küsimusele: kas hageja on võtnud/kasutanud Diapol Granite OÜ raha enda jaoks ilma õigusliku aluseta, millist käitumist on kostjad nimetanud varastamiseks ja riisumiseks. Kohtu arvates siiski ka mõistlik kõrvalseisja ei mõistaks kahju tekitamist iseenesest kui varastamist ja riisumist. Kostjad leiavad, et kostjate avaldatud andmete tõelevastavus seisneb selles, et hageja rikkus Diapol Granite OÜ suhtes juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust, millega põhjustas Diapol Granite OÜ-le kahju. Asja lahendamisel ei ole vaidlust, et hageja ei nõustu kostja eeltoodud väidetega nagu hageja oleks põhjustanud oma tegevusega kostjale kahju ning selle üle vaidlevad pooled tsiviilasjas 2-18-8561 (I kd t.l. 191-200). Kostja väidet, et hageja, korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsedes poleks esitanud ega korraldanud selliste arvete tasumist endale kuuluva ettevõtte OÜ X nimel Diapol Granite OÜ-le fiktiivseid arveid teenuste eest, mida Diapol Granite OÜ tegelikult ei saanud ning millise tegevuse tulemusena halvenes Diapol Granite OÜ varaline olukord 456 285,50 euro võrra (II kd t.l. 36-50), ei saa vaid kostja arvamusele ja arvete loetelule tuginedes lugeda tuvastatuks. Käesoleva asja lahendamisel ei ole ka tähtsust poolte väidetel ja tõenditel, kas Diapol Granite OÜ teostas ülekandeid OÜ-le X Ville V vahendusel või mitte ja neid kohus ei hinda (II kd t.l. 90-91), sest vaidlus on eelkõige selle üle kas ülekanded on teostatud seaduspäraselt ja juhul kui need seda ei ole, siis kas selle eest vastutab hageja. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid nagu hageja oleks teostanud viidatud summas ülekandeid ilma, et oleks selleks kohustatud neid tasuma (s.o. ilma teenuseid vastu saamata) või need ülekanded oleksid tehtud hageja teadmisel ja hageja on sellest saanud kasu. Seega ei ole tõendatud, et hageja on Diapol Granite OÜ-st võtnud ilma õigusliku aluseta välja raha, mistõttu ei ole tõendatud ka kostjate väide, et ilma õigusliku aluseta kostja I raha või vara kasutamist, s.o. kahju tekitamist võiks mingilgi moel mõista hageja poolt raha varastamise või vara riisumisena. Seega on põhistatud hageja väide, et kostjate poolt avaldatud väited, et „I V varastas raha Diapol Granite OÜ-st“ ja „“I V riisus Diapol Granite OÜ vara“ on ebaõiged ja hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Lähtudes eeltoodust, kus kohus on tuvastanud kostjate I ja III poolt ebaõigete andmete avaldamise, et „I V varastas raha Diapol Granite OÜ-st“ ja „“I V riisus Diapol Granite OÜ vara“ on ebaõiged, siis tuleb kostjaid I ja III kohustada ümber lükkama nende poolt 03.07.2018 kirja adressaatidele avaldatud ebaõiged andmed „I V varastas raha Diapol Granite OÜst“ ja „I V riisus Diapol Granite OÜ vara“ saates 03.07.2018 kirja adressaatidele kiri, et 03.07.2018 e-kirjas avaldatud väited „I V vastastas raha Diapol Granite OÜ-st“ ja „I V riisus Diapol Granite vara“ on valed. Pooled vaidlevad selle üle kas kostjad on avaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Pooled vaidlevad ka selle üle kas kostjate I ja II poolt on 27.06.2018 kirjas kirja adressaatidele avaldatu: „.... Kõik I V kinnisasjad on arestitud kohtuliku hüpoteegiga Diapol Granite OÜ kasuks. Lisaks on tema vähemusosalus Diapol Granite OÜ-s arestitud. I V on Diapol Granite OÜ endine töötaja. Ta oli pikaajalise kriminaaluurimise all omastamise ja kelmuse süüdistustes, mida menetles Raskete Süütegude Osakond Tallinna Politsei Prefektuuris. Antud kriminaalasja tulemusena esitas Diapol Granite OÜ meie endise töötaja I V vastu tsiviilasja. Antud tsiviilasja võivad olla tõsised negatiivsed mõjud Xi võimele osta plaate ja tarnida töötasapindasid....“ on väärtushinnang, mille kohaselt võib kostja I poolt esitatud hagi hageja ja temale kuuluva äriühingu OÜ X vastu takistada Xi äritegevust, mis on õigusvastane. Kuigi hageja leiab, et väidetav väärtushinnang teotab ka hageja au, sest see viitab, et hageja väidetava ebaseadusliku tegevuse ja tema vastu esitatud hagi tõttu ei suuda ka talle kuuluv ja tema juhtimisel olev äriühing enda kohustusi täita, siis ei ole hageja väide põhistatud, sest asjaõigusseaduse § 6 lg 2 kohaselt juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele, sest väide mida hageja peab väärushinnanguks viitab vaid äriühingule. Kuna hageja heidab kostjatele I ja II ette väärtushinnangu „tsiviilasja võivad olla tõsised negatiivsed mõjud N võimele osta plaate ja tarnida töötasapindasid“, siis ei ole tõendatud hageja väide, et nimetatud väärtushinnang on avaldatud hageja suhtes. Asjaolu, et hageja peab eelnimetatud väidet ka hageja suhtes käivaks, ei luba kohtu arvates, et mõistlik kõrvalseisja, kes nimetatud väärtushinnangut loeks, arvaks midagi muud, kui seda, et kostjad on avaldanud X OÜ suhtes oma arvamust. Seega ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut, kas see väärtushinnang võiks olla õigusvastane, sest kostjad ei ole hinnanud hageja võimet osta plaate ja tarnida töötasapindasid. Kuna kohus ei tuvastanud, et eelnimetatud väärtushinnang oleks avaldatud hageja suhtes, siis ei ole tõendatud hageja väide, et sellise väärtushinnangu avaldamisega juriidilise isiku suhtes saaks hagejal kui füüsilisel isikul tekkida kahju. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjate I ja III 03.07.2018 avaldatud kirjas kirja adressaatidele: „... I V on endine OÜ Diapol Granite töötaja kes oli pikka aega kriminaaluurimise all Põhja prefektuuri Raskete Kuritegude Talituse poolt kahtlustatuna kelmuses ja riisumises suuremas ulatuses. Eelnimetud kohtulikud hüpoteegid ja arestid on seatud Diapoli poolt esitatud hagi tagamiseks. Tulenevalt sellest pidasime vajalikuks teada anda, et X OÜ tegutsemine ärimaastikul võib edaspidi olla takistustega. Riisutud varaga firma loomine ja tegutsemine on ilmselgelt vastuolus tavapärase ärieetikaga ning võib lõppeda firma likvideerumisega....“ on väärtushinnang on õigusvastane, mille kohaselt võib kostja I poolt esitatud hagi hageja ja temale kuuluva äriühingu OÜ X vastu takistada Xi äritegevust. Kuna hageja heidab kostjatele I ja III ette väärtushinnangu „Tulenevalt sellest, pidasime vajalikuks teada anda, et X OÜ tegutsemine ärimaastikul võib edaspidi olla takistustega.“, siis ei ole tõendatud hageja väide, et nimetatud väärtushinnang on avaldatud hageja suhtes, mistõttu ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut, kas see väärtushinnang võiks olla õigusvastane. Kuna kohus ei tuvastanud, et eelnimetatud väärtushinnang oleks avaldatud hageja suhtes, siis ei ole tõendatud hageja väide, et sellise väärtushinnangu avaldamisega juriidilise isiku suhtes saaks hagejal kui füüsilisel isikul tekkida kahju. Hageja ei ole põhistanud, et väärtushinnanguga juriidilise isiku suhtes oleks samas antud väärtushinnang ka hageja enda vara haldamisele ja juhtimisele. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kuna kohus ei tuvastanud, et kostjad I ja II oleksid avaldanud hageja suhtes ebaõigeid ebaõigeid andmeid, siis ei ole ka põhistatud hageja nõue nagu kostjad võiksid hageja suhtes avaldada ebaõigeid andmeid ja selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid kohus ei hinda (I kd t.l. 37-38, 109110, 119-120, 122-124, 201-204). Seega tuleb hageja nõue kostjate I ja II kohustamiseks tulevikus mitte avaldada hageja suhtes ebaõigeid andmeid tuleb jätta rahuldamata.

Kohus eelnevalt ei tuvastanud, et kostjad I ja III on avaldanud hageja suhtes väidetud ebaõigeid andmeid, et „Diapol Granite omandas X OÜ üle õigusliku kontrolli“ ja „I V oli kriminaaluurimise all“, siis ei ole põhistatud hageja nõue, et kostjad võiksid hageja suhtes avaldada eeltoodud andmeid (selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid kohus ei hinda, I kd t.l. 112, 118, 136, 129) ja seetõttu tuleb hageja nõue kostjate I ja III kohustamiseks tulevikus selliste andmete avaldamisest keelamiseks jätta rahuldamata. Kohus on aga tuvastanud, et kostjad I ja III on avaldanud hageja suhtes 03.07.2018 kirjas kirja adressaatidele ebaõigeid andmeid ja kuigi 03.07.2018 kirjas andmed, mille ebaõigsuse on kohus ülalpool lugenud tõendatuks on vaid avaldatud 03.07.2018 kirjas, mistõttu ei ole tõendatud hageja väide, et neid ebaõigeid andmeid oleks hageja suhtes avaldatud ka 26.06.2018 kirjas, siis on hageja põhistanud, et kostjad on ikkagi alustanud hageja suhtes valeväidete avaldamist juba 25.10.2016 (II t.l. 30). Seega on hageja väide põhistatud, et kui kohus ei keelaks kostjaid I ja III valeväidete edasisest avaldamisest, siis on tõenäoline, et kostjad võivad ikkagi ilma kohtu sellekohase otsuseta seda hoolimata oma kinnitusest, mitte avaldada hageja suhtes ebaõigeid väiteid (kusjuures kostjate sõnul ei ole nad seda teinudki), seda siiski teha. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjaid I ja III keelata hageja suhtes avaldamast väiteid nagu hageja oleks mistahes ajal enne 01.08.2018 varastanud või riisunud Diapol Granite OÜ vara. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista mittevaraline kahju seoses hageja suhtes tehtud ebaõigete andmete avaldamise ja ebakohaste väärtushinnangutega. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 järgi isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõige andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Kuna kohus eelnevalt ei tuvastanud, et kostja I ja II oleksid avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid, siis ei ole hageja mittevaralise kahju solidaarne nõue välja mõista kostjatelt I ja II 3 000 eurot seoses ebaõigete andmete avaldamisega tõendatud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjad I ja III on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid nagu hageja oleks varastanud ja riisunud Diapol Granite OÜ vara. Riigikohus on leidnud, et isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-14 p 10). Kostjad ei ole tõendanud, et nende avaldatud väited, et hageja on varastanud ja riisunud Diapol Granite OÜ vara, missugune on ilmselgelt viide kuritegude tooimepanemisele hageja poolt, oleksid tõesed. Kohtu arvates üksnes asjaolust, et kostjad arvavad, et hageja ei ole täitnud oma juhatuse liikme kohustusi hoolsalt või lojaalselt kostja 1 suhtes ei tulene õigustust nimetada hageja tegusid varastamiseks või riisumiseks. Seega on põhistatud hageja väide, et tema suhtes avaldatud ebaõiged andmed on tema au teotavad, sest kahtlemata sellised ebaõiged väited kasutades sõnu varastama ja riisuma, kus kostja pole tõendanud, et avaldatud asjaolud vastaksid tegelikkusele, on hageja au teotavad, sest on üldteada, et varastamine ja riisumine või isegi kahju tekitamine nagu seda on kostja sisustanud on hukkamõistva tähendusega isiku tegevusele enamuse teiste isikute poolt. Seega on tõendatud, et kostjad I ja III on hageja suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid õigusvastaselt. Kostjad ei ole

tõendanud, et nad ei ole süüdi hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldades, vastupidi, kostjad leiavad, et neil oligi õigus hageja suhtes eelnimetatud väiteid avaldada. Seega on kostjad kohtu arvates hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldanud tahtlikult. Kohtu arvates ei ole põhjendatud hagejale määrata mittevaralise kahju hüvitamiseks hageja küsitud 3 000 eurot, sest hageja ei tõendanud, et kostjad oleksid hageja suhtes avaldanud kõik need ebaõiged faktiväited, mille avaldamise eest on hageja hinnanud mittevaralise kahju suuruseks 3 000 eurot. Arvesse võttes, et kostjad on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, et hageja on varastanud ja riisunud Diapol Granite OÜ vara, kostjad leiavad, et neil oligi õigus selliseid andmeid hageja suhtes avaldada, andmed on avaldatud seoses hageja äritegevusega kirja teel 43le adressaadile, kes on hagejaga seotud isikud, andmeid on avaldanud lisaks kostjale III, kes on füüsiline isik ka kostja I kui juriidiline isik ja arvesse võttes kohtupraktikat, kus sarnaste kaasuste puhul on välja mõistetud hüvitisi 100 -10 000 eurot, siis on kohtu arvates põhjendatud määrata hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot. Kohus võtab hüvitise määramisel arvesse ka asjaolu, et kostjatel on käesoleva kohtuotsusega kohustus lükata ebaõiged andmed ümber ning samuti keelab kohus kostjaid tulevikus hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldamast. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu aluseKuna kostjad I ja III on ühises kirjas avaldanud hageja suhtes õigusvastaselt ebaõigeid andmeid, siis on kohtu arvates põhjendatud, et kostjad on ka solidaarselt kohustatud hagejale hüvitama mittevaralise kahju 500 eurot. Asja lahendamisel ei ole tähtsust hageja väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 10-36, 39-101, 109-110, 112, 113, 114-117, 125-128), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi kostja I ja kostja III vastu osaliselt, siis jätab kohus hageja ja kostjate I ja III menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus aga jätab hagi kostja II vastu rahuldamata, siis kostja II menetluskulud jätab kohus hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostja II menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.