XX hagi Diapol Granite OÜ, QQ ja CC vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja rikkumisest hoidumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. septembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus Diapol Granite OÜ, QQ ja CC apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Hageja apellatsioonkaebuse hind 12 500 eurot Kostjate apellatsioonkaebuse hind 7500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin-Johannes esindajad ringkonnakohtus Raude Kostja I Diapol Granite OÜ (registrikood 10613494) Kostja II QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Meree Punab Menetluse liik
05. oktoober 2020, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 23. septembri 2019 otsus muutmata. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Diapol Granite OÜ ja CC apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta QQ apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.XX (hageja) esitas 01.08.2018 Harju Maakohtule hagi Diapol Granite OÜ (kostja I), QQ (kostja II) ja CC (kostja III) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja rikkumisest hoidumise nõudes.
2.Hageja palub kohustada kostjaid I ja II saatma hagiavalduses nimetatud e-posti aadressidele inglise ja eesti keeles 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmise sisuga e-kirja: „Diapol Granite OÜ ja QQ avaldasid 27.06.2018 e-kirjas järgmised faktiväited: Diapol Granite OÜ omandas Nerostein OÜ üle õigusliku kontrolli; XX oli kriminaaluurimise all. Nimetatud väited on valed.“. Samuti palub hageja kohustada kostjat I ja III saatma hagiavalduses nimetatud e-posti aadressidele 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmise sisuga e-kirja: „Diapol Granite OÜ ja CC avaldasid 03.07.2018 e-kirjas järgmised faktiväited: Diapol Granite OÜ omandas Nerostein OÜ üle õigusliku kontrolli; XX oli kriminaaluurimise all; XX varastas raha Diapol Granite OÜ-st; XX riisus Diapol Granite OÜ vara. Nimetatud väited on valed.“. Hageja palub kohustada kostjaid I ja II solidaarselt hüvitama hagejale mittevaralise kahju 3000 eurot ning kostjaid I ja III solidaarselt hüvitama hagejale mittevaralise kahju 3000 eurot. Hageja palub keelata kostjatel eelnevalt nimetatud ebaõigete faktiväidete tulevikus avaldamine mistahes viisil ja keeles.
3.Hagiavalduse kohaselt tegutsesid hageja ja kostja II varasemalt ühises ettevõttes kostjas I. Pärast hageja lahkumist kostjast I ning uue ettevõtte Nerostein OÜ asutamist, on kostja II asunud hagejat mitmel viisil ründama. Kostja II saatis 27.06.2018 kostja I nimel hageja klientidele ja koostööpartneritele laimukirja, mis sisaldab au teotavaid ja majanduslikult kahjulikke ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja I jurist (kostja III) saatis 03.07.2018 Nerostein OÜ töötajatele laimukirja, mis sisaldas samuti mitmeid au teotavaid ja majanduslikult kahjulikke ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Laimukirjad mõjutavad oluliselt hageja ja tema ettevõtte tegevust, kirjade eesmärk on kahjustada hagejat ja tema ettevõtet, et selle kaudu võtta üle viimase kliendid, koostööpartnerid ja töötajad.
4.27.06.2018 ja 03.07.2018 e-kirjades sisalduv väide „Diapol Granite OÜ omandas Nerostein OÜ üle õigusliku kontrolli“ on ebaõige faktiväide, kuna kostja I ei omandanud õiguslikku kontrolli Nerostein OÜ üle. Kostjate väitel saavutas kostja I Nerostein OÜ üle kontrolli sellega, et kohus arestis hagi tagamise korras hagejale kuuluva 58%-lise osa kostja I
kasuks. Hagi tagamise korras osa arestimise tagajärjeks on ainult see, et hageja ei saa Nerostein OÜ osa käsutada. Väide on hageja au teotav, kuna see jätab hagejast mulje, et ta ei ole täitnud enda kohustusi kostja I ees ja on sellest tulenevalt kaotanud kontrolli enda vara üle.
5.27.06.2018 ja 03.07.2018 e-kirjades sisalduv väide: „XX oli kriminaaluurimise all“ on ebaõige faktiväide. Hageja ei ole kunagi olnud kriminaaluurimise all kahtlustatavana ega süüdistatavana. Ei saa olla vaidlust selles, et nimetatud väide teotab hageja au.
6.03.07.2018 e-kirjas sisalduvad väited „XX varastas raha Diapol Granite OÜ-st“ ja „XX riisus Diapol Granite OÜ vara“ on ebaõiged faktiväited, mis teotavad hageja au. Kuna ebaõiged faktiväited on eelduslikult ka õigusvastased, on täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused.
7.Kostjad avaldasid hageja kohta e-kirjades õigusvastaselt ka ebakohase väärtushinnangu, mille kohaselt võib kostja I poolt esitatud hagi hageja ja temale kuuluva äriühingu OÜ Acolades vastu „takistada Nerostein OÜ äritegevust“. Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Väide - „Diapol Granite OÜ omandas Nerostein OÜ üle õigusliku kontrolli“ - ei käi hageja, vaid Nerostein OÜ kohta. Samuti ei sisalda see faktiväidet, vaid hinnangut, millel on piisav faktiline baas. Lisaks ei sisalda vaidlusalune hinnang endas midagi ebasünnist. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegu on faktiväitega, on tegu sisuliselt õige väitega, mistõttu hageja selle ümberlükkamist nõuda ei saa.
9.Kostjad ei nõustu sellega, et väide hageja kriminaaluurimise all olemisest on ebaõige väide. Isiku seisundit, kelle tegevust kostja I juhatuse liikmena uuritakse kriminaalmenetluse raames, ei ole võimalik hinnata kuidagi teistmoodi kui ainult kriminaaluurimise all olevana. Laused „XX varastas raha Diapol Granite OÜ-st“ ja „XX riisus Diapol Granite OÜ vara“, sisaldavad endas hinnanguid, ega kuulu seega ümberlükkamisele. Kriminaalmenetluse lõpetamise faktile tuginedes ei ole võimalik põhistada ei seda, et hageja ei varastanud raha kostjast I, ega seda, et hageja ei ole pannud toime kostja I vara osas riisumist. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsenud hageja poleks esitanud endale kuuluva OÜ Acolades nimel kostjale I fiktiivseid arveid teenuste eest, mida kostja I tegelikult ei saanud. Samuti poleks hageja hoolsa juhatuse liikmena lubanud ega korraldanud selliste arvete tasumist. Hageja käitumise tulemusel tekkis kostjal I ulatuslik kahju.
10.Hageja kahjunõue on tõendamata. Samuti nõuab hageja endale väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju eest hüvitist kaks korda. Lisaks ei ole kostjad avaldanud hageja suhtes ebakohast väärtushinnangut. Kostjate hinnangul puudub hageja õiguste kahjustamise oht ka tulevikus ning hageja nõue edasisest rikkumisest hoidumiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 23.09.2029 otsusega rahuldamata hagi kostjate I ja II vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja rikkumisest hoidumise nõudes. Kostjate I ja III vastu esitatud hagi rahuldas maakohus osaliselt. Maakohus rahuldas hageja nõude kostjate I ja III kohustamiseks saata kohtuotsuses märgitud e-posti aadressidele 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmise sisuga e-kiri: „Diapol Granite OÜ ja CC avaldasid 03.07.2018 e-kirjas järgmised faktiväited: a) XX varastas raha Diapol Granite OÜ-st; b) XX riisus Diapol Granite OÜ vara. Nimetatud väited on valed.“. Maakohus keelas
kostjatel I ja III järgmiste väidete tulevikus avaldamine mistahes viisil ja keeles: „a) „XX varastas mistahes ajal enne 01.08.2018 raha Diapol Granite OÜ-st“; b) „XX riisus mistahes ajal enne 01.08.2018 Diapol Granite OÜ vara“. Maakohus kohustas kostjaid I ja III solidaarselt hüvitama hagejale mittevaralise kahju 500 eurot. Kostja II menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Teiste menetlusosaliste kulud jäeti nende endi kanda.
12.Maakohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et 27.06.2018 ja 03.07.2018 kirjades avaldatu Nerostein OÜ üle väidetava õigusliku kontrolli omandamise kohta sisaldaks väidet hageja suhtes. Sellest saab järeldada vaid väidet Nerostein OÜ kohta. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleks avaldanud väidet hageja suhtes, siis ei pidanud kohus vajalikuks hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas avaldatud andmed võiksid olla ebaõiged või kas väidetu võiks olla hoopis väärushinnang. Ka väidetav väärtushinnang oleks sel juhul ikkagi avaldatud Nerostein OÜ suhtes, mitte hageja suhtes. Seega ei kuulu hageja nõue selles osas rahuldamisele.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas 27.06.2018 ja 03.07.2018 e-kirjades esitatud väide selle kohta, et „XX oli kriminaaluurimise all“ on ebaõige faktiväide. Pooled ei vaidle, et hagejat ei ole tunnistatud kahtlustatavaks ega süüdistatavaks kostja I esitatud kuriteokaebuse alusel. Tuvastatud on, et Põhja prefektuuri 15.01.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on märgitud, et kriminaalasjas alustati menetlust KarS § 201 lg 2 p 2 tunnustel kostja I endise juhatuse liikme hageja suhtes. Pooled ei vaidle, et kostja I esitatud kuriteokaebuse kohaselt kandis kostja I ajavahemikul 14.01.2011-01.11.2013 Acolades OÜ-le üle raha kokku summas 603 377,10 eurot selgitustega „vastavalt arvele“ ning et kuriteokaebuse kohaselt oli ülekanded teinud hageja, olles üheaegselt kostja I ja Acolades OÜ juhatuse liige. Kuna kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et hageja suhtes oli alustatud kriminaalmenetlus selgitamaks välja hagejale etteheidetava teo toime panemine ja see kriminaalmenetlus oli hiljem lõpetatud, siis on kostjad tõendanud, et avaldatud väide, et hageja oli kriminaaluurimise all, on õige.
14.Maakohus leidis, et 03.07.2018 e-kirjas esitatud väidete - „XX varastas raha Diapol Granite OÜ-st“ ja „XX riisus Diapol Granite OÜ vara“ - puhul on tegemist ebaõigete faktiväidetega. Kohtu arvates mõistlik kõrvalseisja sisustab väljendeid „varastama“ ja „riisuma“ eelkõige karistusõiguslikult. Kostja väidet, et korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsedes poleks hageja korraldanud arvete tasumist teenuste eest, mida kostja I tegelikult ei saanud, ning mille tulemusel halvenes kostja I varaline olukord 456 285,50 euro võrra, ei saa vaid kostjate arvamusele ja arvete loetelule tuginedes lugeda tõendatuks. Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid nagu hageja oleks teostanud viidatud summas ülekandeid ilma, et kostja I oleks teenuseid vastu saanud. Seega ei ole tõendatud, et hageja on kostjast I võtnud ilma õigusliku aluseta välja raha. Eeltoodust tulenevalt on põhistatud hageja väide, et kostjate poolt avaldatud väited, et „XX varastas raha Diapol Granite OÜ-st“ ja „XX riisus Diapol Granite OÜ vara“ on ebaõiged ja hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist.
15.Maakohus hindas, kas kostjad on avaldanud hageja suhtes ebakohase väärtushinnangu, mille kohaselt võib kostja I poolt esitatud hagi hageja ja temale kuuluva äriühingu OÜ Acolades vastu takistada Nerostein OÜ äritegevust. Kuigi hageja leiab, et väidetav väärtushinnang teotab ka hageja au, sest see viitab, et hageja väidetava ebaseadusliku tegevuse ja tema vastu esitatud hagi tõttu ei suuda ka talle kuuluv äriühing enda kohustusi täita, ei ole hageja väide põhistatud. Asjaõigusseaduse § 6 lg 2 kohaselt juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Väide, mida hageja peab väärushinnanguks, viitab vaid äriühingule. Kuna kohus ei tuvastanud, et eelnimetatud väärtushinnang oleks avaldatud hageja suhtes, siis ei ole tõendatud hageja väide, et sellise väärtushinnangu avaldamisega juriidilise isiku suhtes saaks hagejal kui füüsilisel isikul tekkida kahju.
16.Kohus on tuvastanud, et kostjad I ja III on avaldanud hageja suhtes 03.07.2018 kirjas ebaõigeid andmeid ja kuigi ei ole tõendatud hageja väide, et neid ebaõigeid andmeid oleks hageja suhtes avaldatud ka 26.06.2018 kirjas, siis on hageja põhistanud, et kostjad on ikkagi alustanud hageja suhtes valeväidete avaldamist juba 25.10.2016. Seega on põhistatud hageja väide, et on tõenäoline, et kostjad võivad ilma kohtu otsuseta hageja suhtes ebaõigeid väiteid avaldada. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjaid I ja III keelata hageja suhtes avaldamast väiteid nagu hageja oleks mistahes ajal enne 01.08.2018 varastanud või riisunud kostja I vara.
17.Maakohus hindas kahju hüvitamise eelduseid ja tuginedes Riigikohtu praktikale, leidis et isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav. Kostjad ei ole tõendanud, et nende avaldatud väited, et hageja on varastanud ja riisunud kostja I vara, oleksid tõesed. Võttes arvesse kohtupraktikat, kus sarnaste kaasuste puhul on välja mõistetud hüvitisi 100 -10 000 eurot, siis on kohtu arvates põhjendatud mõista hagejale välja mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot kostjatelt I ja III solidaarselt. Hageja apellatsioonkaebus
18.Maakohtu otsusele esitas 23.10.2019 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada.
19.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, mille kohaselt võib väitest, et kostja I omandas kontrolli Nerostein OÜ üle, järeldada väidet üksnes Nerostein OÜ suhtes. VÕS § 1047 lg 4 on rakendatav ka juhul, kui esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Hageja hinnangul ei saa olla vaidlust, et mõistliku inimese arusaama järgi avaldasid kostja andmeid mitte ainult Nerostein OÜ kohta, vaid ka hageja kohta. Kostjate väide kostja I poolt Nerostein OÜ üle kontrolli omandamise kohta on vale.
20.Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et hageja oli kriminaaluurimise all. Kriminaalmenetlust ei alustata mitte eeldatavasti kuriteo toimepannud isiku suhtes, vaid süüteofakti suhtes. Olukorras, kus hagejat ei ole kunagi kahtlustatavaks ega süüdistatavaks tunnistatud, oli maakohtu poolt vastuoluline pidada õigeks kostjate väiteid, et hageja oli kriminaaluurimise all. Kostjate apellatsioonkaebus
21.Kostjad palusid 23.10.2019 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi kostjate I ja III vastu rahuldati ning jätta nimetatud osas hagi rahuldamata. Alternatiivselt paluvad kostjad tühistatud osas saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
22.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohus seadis ühest küljest hagi rahuldamise/rahuldamata jätmise eelduseks lausete „XX varastas raha Diapol Granite OÜ-st“ ja „XX riisus Diapol Granite OÜ vara“ osas asjaolu, kas hageja tekitas kostjale I kahju või mitte ja leidis, et kostjad ei kahju tekitamist tõendanud. Teisalt jättis kohus rahuldamata kostjate 27.06.2019 taotluse liita käesolev tsiviilasi Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-18-8561, kus pooled just selle asjaolu (hageja poolt kostjale I kahju tekitamine) üle seniajani vaidlevad. Maakohtu tegevusest ei selgu, kuidas oleksid kostjad saanud asjaolu, et hageja on kostjale I tekitanud kahju, tõendada, kui hagisid ei liidetud. Maakohus on ebaõigesti jätnud hagid liitmata.
23.Maakohus on ekslikult leidnud, et kostjad ei ole tõendanud väidet, et hageja teostas kostja I kontolt ülekandeid ilma tegelikkuses teenuseid vastu saamata. Maakohus on jätnud kostjate esitatud tõendid põhjendamatult tähelepanuta. Kostjad on hageja poolt kahju tekitamise väite tõendamiseks esitanud kohtule nii alusetute maksete tabelid kui ka kostja I arvelduskonto väljavõtted. Kostjad on esitanud kohtule ka osad ülekannete aluseks olnud arved, kust nähtub, et enamik arveid ei sisalda mistahes selgitust, milliseid teenuseid kostjale I nende alusel väidetavalt osutati, ülejäänud ülekannete kohta arved puuduvad. Maakohtu seisukoht, et kohus ei saa vaid kostjate arvamusele ja arvete loetelule tuginedes lugeda tuvastatuks, et hageja halvendas kostja I majanduslikku olukorda, on vastuolus kohtupraktikaga. Kostjad ei saa tõendada negatiivset asjaolu, st seda, et kostja I ei ole arvetel märgitud rahasummade ulatuses teenust saanud. Lisaks on maakohus ebaõigesti väited varastamise ja riisumise kohta lugenud faktiväideteks.
24.Maakohus on vääralt kohaldanud ka VÕS § 1055, kuna selle kohaldamiseks puuduvad eeldused. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad on vaidlusaluseid lauseid kolmandatele isikutele avaldanud pärast vaidlusaluseid kirju. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, rahuldades hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Vastused apellatsioonkaebustele
25.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu. Lisaks palus hageja jätta kostja II apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning hageja ja kostjate I ja III apellatsioonkaebused rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja II apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata (TsMS § 643 lg 1, § 637 lg 1 p 6). Kuna kostja II vastu esitatud hagi jättis maakohus rahuldamata, siis puudub kostjal II õiguslik huvi selle vaidlustamiseks. Ringkonnakohtu istungil nõustus kostjate esindaja, et kostja II apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
27.Hageja leiab, et kostjad esitasid hageja kohta ebaõige väite, et Diapol Granite OÜ omandas Nerostein OÜ üle õigusliku kontrolli. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see väide ei käi hageja kohta, vaid Neurostein OÜ kohta. Asjaolust, et hageja on Neurostein OÜ osanik, ei saa teha järeldust, et väide käib hageja kohta. Seda ei saa käsitleda ka hageja suhtes kaudse asjaolu esitamisena, millest saab järeldada mingeid otseseid väiteid hageja kohta. Äriühing on eraldiseisev juriidiline isik. Väide, millega seonduvalt hagi esitatakse, peab käima hageja enda, mitte kolmanda isiku kohta. Seega jättis maakohus selles osas põhjendatult hagi rahuldamata.
28.Hageja leiab, et kostjad esitasid tema kohta ebaõige väite, et ta oli kriminaaluurimise all. Ringkonnakohus märgib, et 15.01.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (I kd tl 104-105), Riigiprokuratuuri 20.02.2018 määrusest (I kd tl 205-207) ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 määrusest (I kd tl 102-104) nähtub, et kriminaalasjas alustati menetlust KarS § 201 lg 2 p 2 tunnustel selles, et kostja I kandis OÜ-le Acolades üle raha kokku 603 377,10 eurot. Kuriteokaebuse kohaselt oli alust arvata, et ülekanded tegi hageja ning tal puudus seaduslik alus ülekannete tegemiseks. Kuigi 15.01.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt kuulati hageja üle tunnistajana, oli eeltoodud dokumentidest nähtuvalt kriminaalmenetluses väljaselgitamisel muuhulgas küsimus, kas hageja tegevuses esinevad
kuriteo tunnused. Lisaks tuleb avaldatud faktiväiteid võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida hageja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Kuna kriminaalmenetluse raames kontrolliti võimaliku kuriteokoosseisu ilmnemist hageja tegevuses, siis ei saa vaidlusalust väidet pidada ebaõigeks.
29.Hageja on seisukohal, et kostjad I ja III esitasid tema kohta ebaõiged väited, et hageja varastas raha kostjast I, ning et hageja riisus kostja I vara. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tegemist on faktiväidetega, mitte väärtushinnangutega. Väited varastamise ja riisumise kohta on esitatud kontekstis, millest mõistlik inimene võib järeldada fakte hageja kohta. Lisaks on Riigikohus leidnud, et kui isiku kohta avaldatakse, et ta on toime pannud kuritegusid, siis ei ole tegemist mitte arvamuse avaldamisega, vaid asjaolu, st faktiväite avaldamisega (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Kostjate I ja III arvates on need väited põhjendatud, kuna hageja tekitas kostjale I kahju seoses sellega, et hageja korraldas kostja I poolt OÜ-le Acolades arvete tasumist teenuste eest, mida kostja I tegelikult ei saanud. Samuti leiavad kostja I ja III, et maakohus oleks pidanud käesoleva tsiviilasja liitma tsiviilasjaga nr 2-18-8561, kus on vaidlus hageja poolt kostjale I kahju tekitamise üle. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui jättis taotluse menetluste liitmiseks rahuldamata. Tsiviilasjad on oma sisult olulises osas erinevad ning nende liitmine ei oleks kiirendanud ega lihtsustanud tsiviilasjade menetlemist. Kostjatel I ja III oli võimalik oma väidete kinnitamiseks esitada tõendeid ka käesolevas tsiviilasjas. Käesolevas tsiviilasjas on kostjad I ja III esitanud kostja I poolt OÜ-le Acolades tehtud maksete tabeli, kostja I arvelduskonto väljavõtted ja osad ülekannete aluseks olnud arved (I kd tl 36 – 50). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole arvelduskonto väljavõtted ja arved piisavad, et lugeda tõendatuks kostjate I ja III väiteid, et hageja varastas ja riisus kostja I vara. Lisaks on 15.01.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgitud, et kriminaalmenetluses tehti kindlaks, et kostja I vahenditest tehti OÜ-le Acolades ülekandeid reaalselt osutatud teenuste eest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus viidatud väidete osas põhjendatult hagi rahuldanud.
30.Hagiavalduses on hageja tuginenud veel sellele, et kostjad avaldasid hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, et kostja I poolt hageja ja temale kuuluva äriühingu OÜ Acolades vastu esitatud hagi võib „takistada Nerosteini äritegevust“. Maakohus leidis, et see väide ei ole esitatud hageja suhtes, vaid Nerostein OÜ suhtes ning selle väite avaldamisega ei saa tekkida kahju hagejale. Kuigi hageja on apellatsioonkaebuses avaldanud, et vaidlustab otsuse rahuldamata jäänud osas, ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, miks on maakohtu otsus selles osas ebaõige. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see väärtushinnang ei ole esitatud hageja suhtes ega saa rikkuda hageja õigusi.
31.Maakohus on keelanud kostjatel I ja III avaldada väiteid, et hageja on mistahes ajal enne 01.08.2018 varastanud või riisunud kostja I vara. Kostjate I ja III hinnangul ei ole VÕS § 1055 lg 1 eeldused selle nõude rahuldamiseks täidetud. Kolleegium ei nõustu kostjatega. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Maakohus on õigesti viidanud, et kostja I on esitanud väite hageja poolse riisumise kohta juba 25.10.2016 (II kd tl 30). 03.07.2018 e-kiri on saadetud paljudele isikutele. Pärast 03.07.2018 e-kirja on sõnumivahetuses koostööpartneriga kostja I 28.07.2018 avaldanud, et hageja on kurjategija (I kd tl 201-204). Seega rahuldas maakohus põhjendatult hageja nõude kostja I ja III kohustamiseks ülalviidatud väidete avaldamise lõpetamiseks.
32.Maakohus kohustas kostjaid I ja III solidaarselt hüvitama hagejale mittevaralise kahju summas 500 eurot. Maakohus leidis põhjendatult, et väited varastamise ja riisumise kohta on hageja au teotavad ning seetõttu õigusvastased. Samuti pole alust muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud mittevaralise kahju suurust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Kuna hageja ja kostjate I ja III apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata ning kostja II apellatsioonkaebus läbi vaatamata, siis tuleb menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 171 lg 1). Sealjuures ei anna kostja II apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine alust teistsuguseks menetluskulude jaotuseks. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse ühes menetlusdokumendis samade põhjendustega, mistõttu ei tekitanud kostja II apellatsioonkaebus hagejale täiendavaid menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.