PlusPlus Capital AS hagi A A vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
171,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja: A A, ik XXX, elukoht XXX Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt A A hageja PlusPlus Capital AS kasuks T AS ja A A vahel 03.12.2022 ja 10.08.2023 sõlmitud lepingutest ja 01.10.2023 – 01.12.2023 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 108,81 eurot, 12.06.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 30,35 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.
3.Välja mõista kostjalt A A hageja PlusPlus Capital AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis määraga 0,05% päevas põhinõude (108,81 euro) tasumata jäägilt alates 13.06.2025 kuni põhinõude 108,81 euro tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt A A hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulude katteks 242 eurot.
Välja mõista kostjalt A A hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 242 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kostja A A menetluskulud tema enda kanda. 1
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.AS PlusPlus Capital esitas 27.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 24.10.2024 hagi A A vastu võla nõudes. 02.05.2025 kohtumäärusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja A A ja T AS (edaspidi ka Tele2) vahel 03.12.2022 sõlmitud leping, mille alusel kohustus Tele2 pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX ja 10.08.2023 on sõlmitud leping nr. 854879393, mille alusel kohustus Tele2 pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingute allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud lepingu tingimustega, Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2 mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Tele2 hinnakirjaga. Vastavalt üldtingimuste p.-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti AS esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.10.2023 arvest ja viimase 01.03.2024 arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 132,77 eurot. Nimetatud summa sisaldab Tele2 kasutatud sideteenuseid 108,81 eurot, viiviseid 3,96 eurot, võlgnevuse meeldetuletuskirja saatmise tasu 5 eurot ja võlgnevuse teatist e-mailiga 15 eurot. Üldtingimuste p. 3 alusel piirab Tele2 kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on T AS-l õigus leping üles öelda. 01.11.2023 arve järgi telefoninumbri XXX kuutasu on 10 eurot. 01.12.2023 arve järgi on kuutasu novembri eest 5 eurot. Seega kasutas kostja Tele2 teenuseid kuni 15.11.2023 ja alates 16.11.2023 oli Tele2 teenused piiratud (kuutasu 10 eurot / novembri 30 päeva * 15 päeva = 5 eurot). 2
28.12.2023 palus Tele2 kostjat tasuda võlgnevust täiendava 14 päevase tähtaja jooksul ja hoiatas lepingu ülesütlemise eest, et kui kostja jätab võlgnevuse tasumata ütleb Tele2 lepingu üles ja loovutab võla inkassofirmale (dtl 47). Kostja võlgnevust ei tasunud, seega luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 12.01.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatus on kostjale saadetud aadressile XXX ja e-postile. T AS loovutas 18.04.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat 23.04.2024 kirjalikult (dtl 48). Loovutusteatis on kostjale saadetud hagejale teadaolevale eelnimetatud kostja aadressile ja e-postile. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Vastavalt üldtingimuste p.-le 3 on viivisemääraks 0,05% päevas. Põhinõude ja viivisearvestus on järgmine: Kuupäev 01.10.2023 01.11.2023 01.12.2023 Kokku
Arve nr 15118223300 15118451450 15118677251
Põhisumma 10,52 36,21 62,08 108,81
Viivis alates 19.10.2023 19.11.2023 19.12.2023
Viivis kuni 24.10.2024 24.10.2024 24.10.2024
Viivis 1,96 6,17 9,65 17,78
Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,05% päevas tasumata põhinõude 108,81 euro jäägilt alates 25.10.2024 kuni põhivõlgnevuse 108,81 euro tasumiseni. Vastavalt üldtingimuste punktile 3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena tasulised meeldetuletuskirjad 24.04.2024 15 eurot, 10.05.2024 5 eurot ja 29.05.2024 5 eurot, hagejale teadaolevatele kostja aadressile. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113 2 lg 2 p 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.05.03.2025 edastatud kirjas kostja märgib, et on nõus nõutava summaga 179,50 eurot AS PlusPlus Capital kasuks. Kostja palub avaldaja esindajaga jaotada riigilõivu ja peatada jooksvad viivised ning jätta õigusabikulud (427 eurot) AS PlusPlus Capital kanda. Käesoleval ajal tervislikel põhjustel on pikaajalisel statsionaarsel ravil SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooni-keskuses Ida-Viru osakonnas alates 02.10.2024. Planeeritud rehabilitatsiooniaeg on 11-12 kuud umbkaudu, kuni 2025 septembri lõpuni. See raskendab kostjal maksekohustuste täitmist. Teised sissetulekud hetkel puuduvad ja on tekkinud makseraskused. Kostja palub teha maksegraafiku alates oktoobrist 2025 ning nõustub maksma 50 eurot igakuiselt kuni 28 kuupäevani, 4 kuu jooksul. Haiglast väljakirjutamise hetkest hakkab jälle töötama ja täitma oma kohustusi tsiviilasja suhtes. 3
Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud ning järeldused
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud 23.04.2024 teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on T AS liitumislepingust nr. 854879393 tuleneva võlanõude loovutanud 18.04.2024 PlusPlus Capital AS-le (dtl 48).
7.Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.
8.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad esialgse võlausaldaja T AS ja kostja vahel 03.12.2022 (dtl 25 - 26) ja 10.08.2023 sõlmitud liitumislepingust nr. 854879393 (dtl 27 – 28) ning kostjale 01.10.2023 – 01.12.2023 esitatud arvetest (dtl 34 – 39), põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja on põhinõude summaga nõustunud. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 108,81 euro väljamõistmiseks kostjalt.
9.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis üldtingimuste p. 3 (dtl 29 – 33) kohaselt määraga 0,05% päevas tasumata arvetelt hagiavalduse esitamise ehk 24.10.2024 seisuga kokku summas 17,78 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Nimetatud summaga on ka kostja nõustunud. Kostja taotlus jooksvate viiviste peatamiseks ei ole põhjendatud rahuldada. Viivisearvestuse peatamises oleksid saanud pooled kokku leppida 4
kompromisslepingu sõlmimisel. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 0,05% päevas põhinõudelt 108,81 eurolt alates 25.10.2024 – 12.06.2025 (k.a) 231 päeva eest, mis moodustab 12,57 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 12.06.2025 seisuga kokku summas 30,35 eurot (17,78 + 12,57).
11.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 13.06.2025 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,05% päevas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 108,81 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 78,46 eurot (108,81 – 30,35).
12.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel peale lepingu ülesütlemist summas 25 eurot (15+5+5). Kuivõrd hageja on edastanud peale lepingu lõppemist kostjale kolm meeldetuletuskirja (24.04.2024, 10.05.2024, 29.05.2024 – dtl 49-51), siis leiab kohus, et hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 25 eurot.
13.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §484 2 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 427 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta (122 eurot käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi 1,5 h ja hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist 2 h. Kostja palub jätta õigusabikulud hageja kanda. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842).
18.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. 5
TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
19.Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) ehk 122 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus suuruses olevaks.
20.Kohus ei nõustu täiel määral esinduse ajakuluga. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Hagi dokumendid, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta, kuivõrd dokumentide komplekteerimine ja nendega tutvumine pidi toimuma juba maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 122 eurot (käibemaksuga). Hageja on ka ise kostjale tehtud kompromisspakkumises olnud nõus isegi väiksemas summas õigusabikulude hüvitamisega.
21.Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 242 eurot (100 + 20 + 122), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
22.Kostja enda menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
24.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.