3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud NyxAir OÜ kanda. Lennuabi OÜ-l puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Lennuabi OÜ (hageja) esitas 23.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus NyxAir OÜ-lt (kostja) hageja kasuks välja mõista põhinõude 250 eurot, sissenõudekulu 40 euro ja viivise alates 24.11.2023. Pärnu Maakohus lõpetas 13.12.2023 määrusega seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 02.01.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 250 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise perioodi 23.11.202302.01.2024 eest summas 3,38 eurot; sissenõudmiskulu summas 40 eurot ja alates 03.01.2024 viivise põhisummalt 250 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku täitmiseni.
1.1.Hagiavalduse ja 15.02.2024 täpsustuse kohaselt reisis X broneeringu UOO5E4 kohaselt 01.11.2022 kostja opereeritaval lennul OJ202 suunaga Kuressaare – Tallinn. Lend tühistati. Reisija ei jõudnud lennu tühistamise tõttu koolitusele. Lennu vahemaa on 188,42 km. Reisijal tekkis vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määruse (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus 261/2004) artikkel 7 a) alusel õigus nõuda hüvitist 250 eurot. Reisija X loovutas oma hüvitise nõuded hagejale. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et lennu OJ202 hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Reisijale pakuti asendustransporti, mitte asenduslendu, ja sihtkohta jõudmine samaaegselt lennuga oleks olnud välistatud. Lend OJ202 pidi väljuma 01.11.2022 kell 8:50 ja jõudma sihtpunkti 01.11.2022 kell 9:30, seega oleks olnud lennu kestus 40 minutit. Maatransporti kasutades tuleb arvestada sõidu aega Google maps arvestuse alusel vähemalt 4 tundi ja 15 minutit, millele lisandub praami ootamise, sellele saamise ja maha saamise aeg. Seega ei oleks reisija jõudnud sihtpunkti samaväärse aja jooksul nagu selleks oli lennu aeg ning hilinemine oleks olnud enam kui 3 tundi. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lennureis tühistati õhusõiduki tehnilise rikke tõttu. Kostja pakkus kõigile reisijatele asendustransporti. Reisija X loobus pakutud asendustranspordist, mistõttu ei ole võimalik tema konkreetset hilinemist tuvastada. Kostja pakkus reisijale piletiraha tagastust, kuid sellel pakkumisele ei vastatud. Määruse 261/2004 sissejuhatuse p-st 13 tuleneb, et reisijatel, kelle lend tühistatakse, on õigus piletiraha tagastusele või asendustranspordile. Kuna reisija keeldus asendustranspordist, siis tal puudub õigus sihtkohta hilinemisest tingitud hüvitisele. Hageja on ekslikult väitnud, et asendustransport peab väljuma graafikujärgsel ajal. Vastavalt määruses 261/2004 toodule tekib reisijatel õigus hüvitisele sihtkohta saabumise aja järgi. Reisijal on õigus hüvitisele, kui lennuettevõtja ei suuda teda asendustranspordiga sihtkohta viia 3 tunni jooksul peale graafikujärgse lennu saabumise aega. Lend OJ 202 pidi 01.11.2022 sihtkohta Tallinnasse jõudma 09:30. Asendustransport jõudis Tallinnasse 11:45 ehk hilinemine sihtkohta oli 2 tundi ja 15 minutit. Kuna reisija keeldus asendustranspordist, ei ole tal vastavalt määrusele 261/2004 õigus hüvitisele. 2
Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 14.05.2024 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja hüvitise 250 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 3,38 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt alates 03.01.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 350 eurot ja viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Maakohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et Xl oli 01.11.2022 broneering UOO5E4 kostja poolt opereeritaval lennul OJ202 suunaga Kuressaare – Tallinn ning et nimetatud lend tühistati. Samuti puudub vaidlus selles, et lennu tühistamist ei põhjustanud erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks tarvitusele võetud kõik vajalikud meetmed. Praeguses asjas on vaidluse all, kas kostja on kohustatud maksma hagejale hüvitist, kui ta pakkus reisijale asendustransporti sihtkohta jõudmiseks, millest reisija keeldus, ning pakkus reisijale piletiraha tagastamist, millele reisija ei vastanud.
4.1.Maakohus juhindus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, §-st 100, § 101 lg 1 p 1 ja p-st 6, VÕS § 108 lg-st 1 ja määrusest nr 261/2004. Määruse nr 261/2004 artikkel 5 punkti 1 lg c sätestab, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid ei ole tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või neid on teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.
4.2.Määruse nr 261/2004 art 6 p 1 kohaselt loetakse hilinemiseks, kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb: a) kaks tundi või rohkem kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või b) kolm tundi või rohkem kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või c) neli tundi või rohkem kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Määruse nr 261/2004 art 7 p 1 lg a näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et lennu hilinemist artikli 6 kohaselt tuleb hüvitise saamise õiguse osas võrdsustada artikliga 7, mille järgi on lennureisijal õigus saada hüvitist, kui reisija jõuab oma lennu lõppsihtkohta kolm tundi hiljem või rohkem (vt nt lahend nr 19.11.2009.asjas nr C-402/07). Määruse nr 261/2004 art 5 p 3 näeb ette, et tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed.
4.3.Maakohus leidis, et käesoleva juhtumi asjaolusid arvesse võttes on hageja hüvitise nõue põhjendatud. Kostja ei vaidlusta, et 01.11.2022 tühistati lend nr OJ202. Kostja on välja toonud, et lennu tühistamise tingis tehniline rike, kuid ei ole tõendanud, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud 3
kasutusele kõik vajalikud meetmed. Kostja on välja toonud, et pakkus reisijale asendustransporti, mis jõudis sihtpunkti ehk Tallinnasse 2 h 15 min hiljem võrreldes planeeritud lennu saabumisajaga. Kostja hagivastuses välja toodud asjaolude kohta tõendeid esitanud ei ole, millest lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist paljasõnaliste väidetega. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kuivõrd ta pakkus reisijale asendustransporti, millest reisija väidetavalt keeldus, ja on pakkunud ka piletiraha tagastamist, puudub hagejal õigus hüvitise nõudmiseks. Määruse artikkel 5 p 1 kohaselt lennu tühistamise korral a) pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artiklile 8; ning b) pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a ja lõikele 2 ning teekonna muutmise korral, kui uue lennu mõistlikkuse piires oodatav väljumisaeg on vähemalt järgmisel päeval pärast tühistatud lennu kavandatud väljumisaega, artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi; ning c) on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7 /---/. Eeltoodust lähtuvalt ei välista reisijatele abi pakkumine vastavalt artiklile 8 (õigus tagasimaksmisele või teekonna muutmisele) või artikli 9 alusel (õigus hoolitsusele) õigust saada hüvitist, vastavalt artiklile 7, kui selle maksmise eeldused on täidetud. Juhul kui kostja tutvustas reisijale võimalikke alternatiivseid reisivõimalusi, on ta täitnud määruse artikkel 5 punktis 2 sätestatud kohustuse, mis ei välista punktis 1 sätestatud kohustuste täitmist.
4.4.Määruse art 7 lg-te 1 ja 2 kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 km pikkuste lendude puhul ja kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust jõuda sihtkohta asenduslennuga teist marsruuti pidi nii, et saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle 2 tunni kuni 1500 km pikkuste lendude puhul, võib tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50%. Kohus selgitas, et käsitleb käesolevas kontekstis määruses 261/2004 sätestatud mõistet „asenduslend“ laiendavalt, võttes arvesse ka alternatiivselt viidatud transpordivõimaluse (eelduslikult buss+reisiparvlaev+buss). Kuigi kostja ei ole tõendanud, millisel ajal jõudis asendustransport väidetavalt sihtkohta, on kostja oma hagivastuses välja toonud, et see toimus 2 h 15 min pärast algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega. Seega ei oleks määruse 261/2004 art 7 lg 2 p a kohaselt alust hüvitist vähendada.
4.5.Maakohus leidis, et hageja viivise nõue hüvitise summalt 250 eurolt alates nõude esitamisest 23.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.01.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 3,38 eurot on põhjendatud. TsMS § 367 alusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast ehk alates 03.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus leidis, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist ning kostja ei ole kohtueelselt hageja nõuet täitnud.
5.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ning leidis, et kostjalt on põhjendatud asja sisu ja mahtu arvestades mõista hageja kasuks välja menetluskulu summas 350 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 250 eurot). Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas 12.06.2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
7.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole keeldunud hüvitise maksmisest viidates erakorralistele asjaoludele, vaid seetõttu, et antud juhul ei ole lennureisijal õigust hüvitise 4
saamisele, kuivõrd asendustransporti kasutades oleks kaebuse esitanud reisija hilinemine sihtkohta olnud lühem, kui hüvitise saamise eelduseks olev kolm tundi. Reisijal on õigus hüvitisele, kui lennuettevõtja ei suuda teda asendustranspordiga sihtkohta viia 3 tunni jooksul peale graafikujärgse lennu saabumise aega. Lend OJ 202 pidi 01.11.2022 Tallinnasse jõudma 09:30. Asendustransport jõudis Tallinnasse 11:45 ehk hilinemine sihtkohta oli 2 tundi ja 15 minutit, mis vastavalt määrusele 261/2004 ei anna õigust hüvitisele. Kuna reisija ise keeldus asendustranspordist, siis ei ole põhjendatud hageja hüvitise nõue ja vedaja kohustus peab piirduma piletiraha tagastamisega. Kostja on seda võimalust reisijale ka varasemalt pakkunud ja on valmis seda jätkuvalt tegema. Kostja märkis, et apellatsioonkaebusele on lisatud kostja klienditoe ja hageja esindajate vaheline kirjavahetus vahetult peale mainitud lennu tühistamist ning Autopark Metra OÜ arve 01.11.2022 toimunud asendustranspordi eest suundadel Tallinn – Kuressaare ja Kuressaare – Tallinn ja Autopark Metra OÜ juhataja kinnitus 01.11.2022 asendusbussi saabumisaja kohta Tallinna lennujaama.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.
9.Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 250 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise 3,38 eurot, sissenõudmiskulu summas 40 eurot ja viivise põhisummalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.01.2024 kuni nõude täieliku täitmiseni. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmäärasid, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
9.1.Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 2 1 kohaselt menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (vt RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 13). Praegusel juhul ei ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2 1 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit (vt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 2 1 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot 5
ületavas summas (vt TsMS § 178 lg 2), kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p 13).
10.Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS § 637 lg 21 järgi alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.1.Hageja on esitanud kostja vastu hüvitisnõude Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 (määrus 261/2004) alusel. Maakohus tuvastas, et reisijal Xl oli broneering kostja poolt 01.11.2022 opereeritaval lennul OJ202 suunaga Kuressaare – Tallinn ning et nimetatud lend tühistati. Hageja on toonud esile, et lennu Kuressaare-Tallinn vahemaa on 188,42 km. Määruse 261/2004 artikkel 5 lõike 1 punkti c kohaselt on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui i) neid ei ole tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või ii) neid on teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või iii) neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Lõikest 4 tulenevalt on lennuettevõtjal kohustus tõestada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest. Määruse 261/2004 artikkel 7 lõike 1 punkti a kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Artikli 7 lõige 2 punkt a sätestab, et kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust jõuda sihtkohta asenduslennuga teist marsruuti pidi, nii et saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle kahe tunni kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul võib tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50 %. Määruse 261/2004 artikkel 5 lõike 3 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud määruse artikkel 7 järgi maksma reisijale hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Praegusel juhul puudub vaidlus selle üle, et selliseid erakorralisi asjaolusid ei esinenud.
10.2.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt pakkus kostja reisijale asendustransporti, mis jõudis sihtkohta 2 tunni ja 15 minutilise hilinemisega võrreldes planeeritud lennu saabumisajaga, ei annaks alust maakohtu otsust muuta. Praegusel juhul ei ole kostja maakohtus tõendanud, et ta oleks pakkunud reisijale võimalust muuta oma teekonda nii, et reisijal oleks võimalik väljuda mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega (vt määruse art 5 lg 1 p c). Lisaks ei ole kostja tõendanud ka oma väidet, et tema poolt reisijale pakutud asendustransport jõudis võrreldes kavandatud lennu saabumisajaga (s.o kell 09:30) sihtkohta 2 tunni ja 15 minutilise hilinemisega (s.o kell 11:45). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Harju Maakohus 26.02.2024 pooltele saadetud e-kirjas viidanud nõude aluseks olevatele normidele ning sealjuures selgitanud, et kostja ei ole oma hagivastuses esitatud väiteid tõendanud. Maakohus andis viidatud kirjas pooltele tähtaja esitada kohtule oma lõplikud seisukohad, tõendid ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 11.03.2024 (dtl 67-68). Kostja ei ole olenemata sellest maakohtule asjaomaseid tõendeid esitanud. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks 6
esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ringkonnakohtule uute asjaolude ja tõendite esitamine on aga piiratud. Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Arvestades seda, et maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud, ei oleks ringkonnakohtul TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi alust võtta apellatsioonimenetluses vastu uusi tõendeid.
10.3.Lisaks eeltoodule nõustub kolleegium maakohtuga selles, et asjaolu, et kostja pakkus reisijale piletihinna hüvitamist ning asendustransporti, ei välista hüvitisnõude rahuldamist. Riigikohus on selgitanud, et määruse 261/2004 art 5 lg 1 p-de a ja c kohaselt tekib reisijal lennu tühistamise korral õigus nii nõuda piletihinna tagasimaksmist või teekonna muutmist määruse art 8 alusel kui ka saada hüvitist art 7 alusel. Seda kinnitab Euroopa Kohtu avaldatud seisukoht, et määruse art 5 lg 1 kohaselt peab lennu tühistamise korral lennuettevõtja reisijatele pakkuma selles lõikes sätestatud tingimustel esiteks abi määruse art 8 alusel, st õigust nõuda tagasimakset või teekonna muutmist, teiseks määruse art-s 9 ette nähtud söögi, majutuse ja telefonikõnede kulude katmist ja kolmandaks kindla suurusega hüvitist selle määruse art-s 7 ettenähtud reeglite järgi, kui neid ei ole õigel ajal lennu tühistamisest teavitatud (EKo 12.05.2011, C-294/10, p 23) (vt RKTKm 17.01.2025, 2-23-12908, p 13).
10.4.Eelnevat arvestades leidis maakohus põhjendatult, et hagejal on antud juhul broneeritud lennu tühistamise tõttu määruse 261/2004 art 5 lg 1 p c ja art 7 lg 1 p a alusel õigus hüvitisele summas 250 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme ka hageja viivise ja sissenõudmiskulude nõuete lahendamisel. Nende nõuete kohta ei ole kostja apellatsioonkaebuses eraldi väiteid ka esitanud. Olukorras, kus maakohus hagi rahuldas, jättis kohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust.
11.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 nimetatud aluseid, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 kohaselt on praegune määrus edasikaevatav. 7
15.Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.