Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-19-11127
Kohtuasja number
2-19-11127
Määruse tegemise aeg ja koht
17. september 2019.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
AS Eesti Gaas hagi N B vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 518,20 eurot
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine Hageja: AS Eesti Gaas (registrikood 10178905, asukoht Liivalaia 9 Tallinn 10118) Hageja esindaja: xxx Julianus Inkasso OÜ (e-post: [email protected]) Kostja: N B (ik xxx, aadress avalduses: xxx, tegelik elukoht: xxx)
Menetlusosalised ja esindajad
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 70 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui 1(2)
2-19-11127 Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kuna võlgnik on Venemaa kodanik ja tema tegelik elukoht on Venemaal tuleb kohtualluvuse määramisel juhinduda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Leping) kohtualluvuse sätetest. Lepingu artikli 21 p. 1 kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingu artiklis 21 p. 1 on sätestatud kohtualluvuse üldpõhimõte, st. asi allub selle liikmesriigi kohtule, kelle territooriumil on võlgniku elukoht. Leping võlgnevuse nõude kohtualluvuse osas üldpõhimõttest kõrvale kalduvaid kohtualluvuse erinorme ette ei näe. Järelikult ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ning avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmisel tagastatakse tasutud riigilõiv menetlusosalise avalduse alusel TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.