XX hagi AllePal OÜ vastu kasutajalepingu ülesütlemise tühisuse või alternatiivselt kasutajalepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. juuni 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Arvo Kivar Kostja (vastustaja) AllePal OÜ (registrikood 12209337), esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
Kirjalik menetlus
1.Jätta Harju Maakohtu 6. juuni 2018. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
4.Rahuldada AllePal OÜ taotlus apellatsioonimenetluse rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
kulude
5.Mõista XX-lt AllePal OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 642.60 eurot.
6.Jätta
AllePal OÜ taotlus apellatsioonimenetluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 357 euro ulatuses rahuldamata.
Edasikaebamise kord 1(11)
Tsiviilasi nr 2-17-18270 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas kohtule hagi AllePal OÜ (kostja) vastu. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja tuvastada, et kostja poolt hagejaga sõlmitud veebikeskkonna www.osta.ee kasutajalepingu ülesütlemine on tühine. Alternatiivselt palub hageja tuvastada, et kostja poolt hagejaga sõlmitud www.osta.ee kasutajalepingust taganemine on tühine.
Kostja peab veebikeskkonda www.osta.ee. Hagejal oli veebikeskkonnas konto alates 29. juunist 2010. Hageja korraldas märtsis 2017 veebikeskkonnas oksjoni, mille esemeks oli riiv veski müük. Müügitehingu hinnaga 10 senti lõpule viimine viibis mitu nädalat oksjoni võitjast tuleneval põhjusel. Selle aja jooksul sõitis hageja Eestist kolmeks nädalaks ära. Eestisse tagasi tulles avastas hageja, et oksjoni võitja oli esitanud kostjale hageja vastu pretensiooni, mille kostja lahendas hageja kahjuks ning esitas hagejale 6. aprillil 2017 trahviarve 12.78 eurot. Kostja lubas tühistada trahviarve, kui hageja tagastab oksjoni võitjale 10 senti. Hageja soovis 10 senti tagastada, kuid kostja blokeeris hageja kontol oleva raha kasutamise. Hageja pöördus Tarbijavaidluste komisjoni poole kostjaga tekkinud erimeelsuste lahendamiseks. 23. augusti 2017 otsuses leidis Tarbijavaidluste komisjon, et hageja ei ole veebikeskkonna tingimusi rikkunud, kostja leppetrahv kuulub tühistamisele ning kostja poolt blokeeritud hageja summa tagastamisele.
Hageja avastas 8. septembril 2017, et kostja on seadnud tema kontole tähtajatu kasutamise piirangu. Hageja sai lepingu lõpetamisest teada kostja 8. septembri 2017 e-kirjast. Hageja leiab, et kostja ütles veebikeskkonna kasutamislepingu õigusvastaselt üles. Alternatiivselt leiab hageja, et kostja taganes kasutamislepingust õigusvastaselt. Lepingu lõpetamiseks puudusid formaalsed ja materiaalsed alused. Hageja ei ole veebikeskkonna kasutamise lepingut rikkunud. Ebausaldusväärne on kostja väide, et 10 sendise riiv veski saamiseks kandis oksjoni võitja transpordikulu 15 eurot. Ebamõistlik on eeldada, et hageja oleks pidanud ära jätma etteplaneeritud reisi selleks, et proovida ostjale uuesti üle anda 10 sendine asi. Ebaõige on kostja väide, et kostja lõpetas hagejaga lepingu sellepärast, et kostja rikkus lepingut ka varasemalt. Kostja lõpetas hagejaga veebikeskkonna kasutamislepingu pärast seda, kui Tarbijavaidluste komisjon tegi otsuse kostja kahjuks. Kostja ei ole edastanud hagejale lepingu ülesütlemise teadet. Kostja edastas vastavad põhjendused tagantjärele.
Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuses esitatud seisukohtade kohaselt kehtib poolte vahel sõlmitud veebikeskkonna kasutamise leping. Veebikeskkonna 1. septembri 2017 süsteemi teatest nähtub, et hageja kasutajakontole veebiportaalis www.osta.ee on seatud üksnes tegevuspiirangud. Pärast hageja olemasolevate kohustuste täitmist otsustab kostja, 2(11)
Tsiviilasi nr 2-17-18270 kas hagejaga sõlmitud keskkonna kasutamise leping lõpetada või mitte. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud veebikeskkonna kasutamise leping kehtib, ei ole hagejal õiguslikku huvi lepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks ja kostja palub kohtul jätta hagi läbi vaatamata.
Alternatiivselt leiab kostja, et tema ütles hagejaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles. Lepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Kostja märgib, et hageja korraldas veebikeskkonnas www.osta.ee riiv veski müügi enampakkumise. Enampakkumise võitnud isiku ja hageja vahel oli sõlmitud müügileping. Oksjoni võitja esitatud pretensiooni kohaselt jäi riiv veski hageja poolt üle andmata, kuna hageja ei ilmunud kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta. Seejuures ei vastanud hageja telefonikõnedele. Oksjoni võitja sõitis kokkulepitud kohta spetsiaalselt riiv veski ära toomiseks 70 km oma kodukohast ning kulutas selle peale 15 eurot. Hageja teadis sellest. Kostja märgib, et hageja on sarnasel viisil oksjoni võtjatega käitunud ka varem. Kokkulepitud ajaks eseme valduse üleandmisele ilmumata jätmine, on kostja hinnangul ebaväärikas käitumine, mis annab kostjale õiguse veebikeskkonna kasutamisleping erakorraliselt üles öelda. Tõendamata on hageja väide, et kostja olevat blokeerinud hageja kontol oleva raha kasutamise. Hagejal on kõik võimalused oma raha käsutamiseks. Tarbijavaidluste komisjon ei ole oma otsuses öelnud, et hageja ei ole veebikeskkonna tingimusi rikkunud.
Alternatiivselt märgib kostja, et tema ütles hagejaga sõlmitud lepingu korraliselt üles. Lepingu korraline ülesütlemine on kehtiv. Pooled sõlmisid tähtajatu veebikeskkonna kasutamise lepingu. Seega võib kumbki pool selle alati mõistliku etteteatamise tähtajaga üles öelda. Kostja andis 1. septembri 2017 teavituses hagejale mõistliku tähtaja valmistuda lepingu lõpetamiseks ja korraldada olemasolevate kohustuste täitmine, mistõttu on kostja täitnud mõistliku etteteatamise tähtaja järgimise kohustuse. 1. septembri 2017 teade saab olla käsitletav ka ülesütlemise avaldusena. Samuti oli hagejale tagatud võimalus leida alternatiivne veebi müügikeskkond.
Esimese astme kohtu lahend
7.Maakohus jättis 6. juuni 2018 otsuses rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kohus jättis rahuldamata hageja hagi tuvastamaks, et kostja poolt 1. septembril 2017 esitatud lepingu ülesütlemise avalduse alusel ei ole 29. juunil 2010 veebikeskkonna www.osta.ee kasutamise leping lõppenud. Samuti jäi rahuldamata alternatiivnõue tuvastada, et kostja poolt 1. septembril 2017 esitatud lepingust taganemise avalduse alusel ei ole 29. juunil 2010 veebikeskkonna www.osta.ee kasutamise leping lõppenud. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja summas 1 190 eurot ja määras, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Esmalt märkis kohus, et hageja nõue ei ole sõnastatud korrektselt. Kuna kohus peab lähtuma hageja tegelikust tahtest, peab kohus võimalikuks menetleda hageja nõuet, kus hageja palub tuvastada, et kostja poolt 1. septembril 2017 esitatud lepingu ülesütlemise avalduse alusel ei ole 29. juuni 2010 veebikeskkonna www.osta.ee kasutamise leping lõppenud või alternatiivselt, et kostja poolt 1. septembril 2017 esitatud lepingust taganemise avalduse alusel ei ole 29. juuni 2010 veebikeskkonna www.osta.ee kasutamise leping lõppenud.
3(11)
Tsiviilasi nr 2-17-18270
Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 29. juunil 2010 lepingu, mille alusel kasutas hageja veebikeskkonda www.osta.ee. Märtsis 2017 korraldas hageja veebikeskkonnas riiv veski müügi enampakkumise. Enampakkumine võitis veebikeskkonna kasutaja nimega “YYY“. Tehingu hind oli 10 senti. Vastav tehing on tänaseni täitmata. Septembris 2017 otsustas kostja lõpetada poolte vahelise lepingu. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on lõpetanud lepingu kehtivalt.
10.Kohus leidis, et poolte vahel 29. juunil 2010 sõlmitud leping vastab käsunduslepingu tunnustele VÕS § 619 tähenduses, mille puhul on tegemist kestvuslepinguga. 29. juuni 2010 lepingu kohaselt kohustus kostja osutama hagejale teenust, mis seisnes lepingu p 2.1 kohaselt selles, et kostja pakkus hagejale välja koha, s.o lehekülje, kus hageja võis teha ettepanekuid pakkumiste esitamiseks ja pakkumisi asjade/teenuste ostuksmüügiks ning kasutada muid teenuseid. 29. juuni 2010 leping oli sõlmitud tähtajatult. Kuivõrd tegemist on tähtajatu kestvuslepinguga, võis hageja kasutada õiguskaitsevahendina lepingu ülesütlemist VÕS § 116 lg 6, § 195 lg-te 1 ja 3 alusel.
11.Kostja seisukohtadest nähtub, et kostja lõpetas hagejaga 29. juuni 2010 veebikeskkonna kasutamise lepingu sellepärast, et hageja rikkus enampakkumise tagajärjel sõlmitud müügilepingut, jättes müügieseme ostjale üle andmata. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja korraldas märtsis 2017 veebikeskkonnas www.osta.ee riiv veski müügi enampakkumise, mille võitis kasutaja nimega “YYY“. Seega sõlmisid hageja ja enampakkumise võtnud isik müügilepingu VÕS § 10 lg 1 alusel. Ostja poolt kostjale 28. märtsil 2017 esitatud pretensioonist nähtub, et hageja ja ostja leppisid kokku, et ostja sõidab riiv veski üleandmiseks Tallinnasse 18. märtsil aadressile Aia 20 ajavahemikus 11:00 – 12:00. Kui ostja sõitis kohale, ei vastanud hageja telefonile. Ostja sõitis tagasi koju. Ostja elab 70 km kaugusel Tallinnast ja ta kulutas tee peale 15 eurot. Kostja 11. juulil 2017 Tarbijavaidluste komisjonile esitatud vastusest nähtub, et pärast riiv veski ebaõnnestunud üleandmist 18. märtsil 2017, kirjutas ostja 20. märtsil 2017 hagejale ja palus saata ostetud kaup pakiautomaadi. Hageja vastas 21. märtsil 2017, et ostja peaks ise kaubale järele tulema ja teatas, et homme hommikul ta sõidab 3 nädalaks Eestist ära. Ostja 28. märtsi 2017 pretensiooniga loeb kohus tõendatuks, et ostja sõitis hagejaga kokkulepitud ajal kokkulepitud kohale müügilepingu eseme üleandmiseks. Hageja ei andnud ostjale riiv veskit üle, sest hagejat ei olnud kohal. Hageja ei vastanud telefonikõnedele. Hageja ei ole tõendanud, et ostja pidi riiv veskile järele tulema muul ajal, kui ostja seda väidab. Kostja 11. juuli 2017 seisukohaga loeb kohus tõendatuks, et hagejal oli võimalus edastada riiv veski ostjale 21. märtsi 2017 ehk enne Eestist äraminekut 22. märtsil 2017. Hagejal oli võimalus saata müügiese ostjale pakiautomaadi, nagu ostja palus seda teha, kuid kostja ei ole seda teinud. Asjakohane ei ole hageja väide, et hageja oleks pidanud ära jätma etteplaneeritud välisreisi selleks, et proovida ostjale uuesti üle anda 10 sendine asi. Hagejal oli võimalus saata riiv veski ostjale enne reisile minemist. Seega on lükatud ümber hageja väide, et riiv veski üleandmine viibis ostja tõttu, sest viimane ei ole kokkulepitud ajaks kohale tulnud.
12.Kohus leidis, et jättes riiv veski ostjale üle andmata, rikkus hageja 29. juuni 2010 lepingu p-i 3.1.7, mis sätestab, et kui tegemist on enampakkumisega, kohustub asja/teenust oksjonil müüv klient müüma sellise asja/teenuse rahaliselt kõrgeima pakkumise tegijale. Hageja ei ole tema ja ostja vahel sõlmitud müügilepingut täitnud, sest hageja ei ole müügieset ostjale kokkulepitud ajal üle andnud. Kohtu hinnangul käitus hageja riiv veski ostja suhtes ka ebaväärikalt, sest hageja ei andnud riiv veskit kokkulepitud ajal ja kohas ostjale üle. Samas, 4(11)
Tsiviilasi nr 2-17-18270 teades, et ostja tuli riiv veski saamiseks Tallinnasse teisest linnas ja kandis transpordikulud 15 eurot, keeldus hageja riiv veski ostjale teise linna pakiautomaati saatmast. Kohus märgib, et Tarbijavaidluste komisjoni 23. augusti 2017 otsus ja selles sisalduvad seisukohad ei ole kohtule siduvad. Kohus on tõendite hindamisel asunud Tarbijavaidluse komisjonist erinevale seisukohale, et hageja 29. juuni 2010 lepingu p-i 3.1.7 rikkumine on tõendatud.
13.Kohus märkis, et esitatud tõenditest nähtub, et hageja on jätnud enampakkumise tagajärjel sõlmitud müügilepingu täitmata ka varasemalt (kasutaja “OOO“ suhtes) st rikkunud 29. juuni 2010 lepingu p-i 3.1.7.
14.29. juuni 2010 lepingu p-i 4.1 järgi on kostjal õigus sulgeda kliendi kasutajakonto, kui klient rikub tingimusi või tingimustest tulenevaid kliendi kohustusi (p 4.1.1); kui klient solvab ükskõik millisel viisil teisi isikuid või käitub ebaväärikalt (p 4.1.3). Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja on jätnud enampakkumise tagajärjel sõlmitud müügilepingud täitmata, rikkudes sellega lepingu p-i 3.1.7 ja käitunud riiv veski ostja suhted ebaväärikalt, rikkudes sellega lepingu p-i 4.1.3. Kohus leidis, et eeltoodud hagejapoolseid 29. juuni 2010 lepingu rikkumisi saab pidada mõjuvaks põhjuseks, mis andsid kostjale õiguse öelda hagejaga sõlmitud veebikeskkonna www.osta.ee kasutamise leping erakorraliselt üles. Kohtu hinnangul on kostja huvides see, et veebikeskkonna kasutajad järgivad keskkonna kasutamise tingimusi ja täidavad oma kohustusi. Veebikeskkonna kasutamise tingimuste ja kasutaja kohustuste rikkumine hageja poolt kahjustab kostja mainet teiste kasutajate ees, sest tekitab muljet, et kostja ei suuda tingimusi rikkuva kasutaja käitumist takistada. Olukorras, kus hageja on korduvalt rikkunud 29. juuni 2010 lepingu p-i 3.1.7 ja käitunud riiv veski ostja suhtes ebaväärikalt, ei saanud oodata, et kostja jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemise tähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni. Lepingu erakorraline ülesütlemine ei kahjustaks ülemäära hageja huve, sest enamapakkumiste korraldamise teenus on tagatud ka teistes veebikeskkondades. Lepingu erakorraline ülesütlemine ei takistaks hagejal pooleliolevate tehingute lõpule viimist. Samuti säilis hagejal õigus ekontol olev raha pangakontole välja tellida. Hageja esitatud dokumendist nähtub, et raha ülekandmisel ilmub veateade, et e-kontol ei ole piisavalt raha. Kohtu hinnangul ei tõenda eeltoodud dokument, et kostja blokeeris hageja e-kontol oleva raha, vaid tegemist võib olla tehnilise probleemiga. Kohtu hinnangul on hagejal võimalus pöörduda kostja poole ekontol oleva raha ülekandmise probleemi lahendamiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud 29. juuni 2010 veebikeskkonna kasutamise leping erakorraliselt üles öelda.
15.Kostja edastas lepingu erakorralise ülesütlemise tahteavalduse hagejale 1. septembri 2017 teatega, millest nähtub kostja tahe lõpetada leping. Hageja on saanud kostja tahteavalduse kätte hiljemalt 8. septembril 2017, mida kinnitab hageja poolt kostjale 8. septembril 2017 saadetud e-kiri, kus hageja tsiteerib hageja 1. septembri 2017 teadet. Kohus leidis, et kostja sai teada hageja veebikeskkonna kasutamise lepingu rikkumisest 28. märtsil 2017, millal riiv veski ostja saatis kostjale pretensiooni hageja kohta ja teatas, et hageja ei andnud riiv veskit üle. Arvestades asjaolusid (st rikkumise väljaselgitamiseks mõistlikult vajalikku aega, asjaolude hindamisele kuluvat aeg jne), saab kohtu hinnangul pidada mõistlikuks ajaks lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kuni 2 kuud alates rikkumisest teada saamisest. Kostja ütles lepingu erakorraliselt üles alles 1. septembri 2017 teatega. Maakohus leidis, et kostja lepingu erakorraline ülesütlemine 1. septembri 2017 teatega on tagajärjetu, sest
5(11)
Tsiviilasi nr 2-17-18270 kostja on kaotanud 1. septembriks 2017 õiguse öelda leping erakorraliselt üles VÕS § 196 lg 3 alusel.
16.Järgnevalt hindas kohus, kas kostja on öelnud veebikeskkonna kasutamise 29. juuni 2010 lepingu korraliselt kehtivalt üles. Kostja avaldas tahet lõpetada veebikeskkonna kasutamise 29. juuni 2010 leping 1. septembri 2017 teates. Kostja ei ole teates määranud mõistlikku lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaega. Etteteatamise tähtaja määramisena ei saa kohtu hinnangul käsitleda seda, et hagejal on 1. septembri 2017 teatest nähtuvalt säilinud õigus viia pooleliolevad tehingud lõpuni ja e-kontol olev raha pangakontole üle kanda. Kuigi kostja ei ole määranud mõistlikku ülesütlemise etteteatamise tähtaega, ei tee see kostja lepingu korralist ülesütlemist tagajärjetuks. Kuivõrd kostja on avaldanud tahet lõpetada poolte vahel sõlmitud leping, tuleks kohtu hinnangul lugeda leping korralise ülesütlemise tagajärjel lõppenuks pärast mõistliku etteteatamise tähtaja möödumist. Arvestades poolte vahelise lepingu sisu, leiab kohus, et mõistlikuks etteteatamise tähtajaks saab lugeda 1 kuu alates lepingu ülesütlemise teate kättesaamisest. Hageja sai kostja
1.septembri 2017 teate tahteavaldusega öelda 29. juuni 2010 leping korraliselt üles kätte
8.septembril 2017. Seega lõppes leping mõistliku ülesütlemise etteteatamise tähtaja möödumisel 8. oktoobril 2017. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik etteteatamise tähtaja jooksul leida kostja poolt pakutavale teenusele alternatiiv. Kostja poolt esitatud www.kuldnebors.ee, www.soov.ee ja Facebook gruppi “Ostan ja Müün“ veebilehtede väljavõtetega on tõendatud, et hageja võis kasutada enampakkumise korraldamise teenust ka teistes veebikeskkondades. Kohus leiab, et kostja on VÕS § 630 lg 1 ja § 195 lg 1 alusel kehtivalt öelnud veebikeskkonna 29. juuni 2010 kasutamise lepingu üles 1. septembri 2017 tahteavaldusega alates 8. oktoobrist 2017.
17.Kohtu hinnangul nähtub 1. septembri 2017 teatest piisavalt selgelt kostja tahe lõpetada poolte vahel 29. juunil 2010 sõlmitud leping. Kostja 1. septembri 2017 teatest ja 8. septembri 2017 e-kirjast nähtub, et kostja lõpetas hagejaga sõlmitud lepingu põhjusel, et hageja rikub lepingu tingimusi. Asjaolu, et 1. septembri 2017 teates ja 8. septembri 2017 e-kirjas ei selgitanud kostja täpsemalt hagejale etteheidetavad lepingu rikkumisi, ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Käesolevas menetluses esitatud seisukohtadest nähtub, et kostja sisustab hageja lepingu rikkumist eelkõige selliselt, et hageja ei täitnud riiv veski ostjaga sõlmitud müügilepingut ja ei andnud müügieset ostjale üle. Lisaks rikkus hageja veebikeskkonna kasutamise lepingut ka varem, jättes enampakkumise müügieseme ostjale üleandmata. Seega ei puutu asjasse hageja väiteid, et kostja lõpetas lepingu sellepärast, et hageja ei tagastanud riiv veski ostjale 10 senti. Põhjendamatu on hageja väide, et kostja otsustas kasutada kõige äärmuslikumat õiguskaitsevahendit, milleks on lepingu lõpetamine. Kuivõrd hageja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut, oli kostjal õigus kasutada kõiki seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Kostja otsustas lepingu korraliselt üles öelda. Lepingupoolel on õigus leping korraliselt üles öelda igal ajal ja ilma põhjuseta. Lepingust taganemine kostja poolt ei olnud hageja jaoks ülemäära koormav. Seega ei olnud kostja poolt valitud õiguskaitsevahendi kasutamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ütles lepingu korraliselt üles sellepärast, et Tarbijavaidluste komisjon tegi 23. augustil 2017 otsuse kostja kahjuks.
18.Eeltoodust tulenevalt jättis kohus rahuldamata hageja nõude tuvastada, et kostja poolt 1. septembril 2017 esitatud ülesütlemise avalduse alusel ei ole 29. juuni 2010 veebikeskkonna www.osta.ee kasutamise leping lõppenud. 6(11)
Tsiviilasi nr 2-17-18270
19.Arvestades, et kohus kvalifitseerinud poolte vahelise õigussuhte käsunduslepinguna, mille puhul on tegemist tähtajatu kestvuslepinguga, millest ei saa taganeda, vaid selle saab VÕS § 116 lg 6, § 195 lg-te 1 ja 3 alusel üles öelda, tuleb jätta rahuldamata hageja alternatiivne nõue tuvastada, et kostja poolt 1. septembril 2017 esitatud lepingust taganemise avalduse alusel ei ole 29. juuni 2010 veebikeskkonna osta.ee kasutamise leping lõppenud. Apellatsioonkaebus
20.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohus on rikkunud menetlusnorme hinnates tõendeid ebaõigesti ja jätnud vastamata kõikidele hageja väidetele, lisaks kohaldanud valesti materiaalõigust, mis kõik on viinud ebaõige lahendini. Kohus on teinud ebaõiged järeldused tõenditest, et hageja kasutajakontole seati kasutuspiirang alates 1. septembrist 2017 ning et hageja keeldus ostjale kauba müümisest. Kasutuspiirang seati juba 6. aprillist 2017 ning hageja ei ole keeldunud ostjale kauba müümisest. Kohus ei ole hinnanud hageja väiteid ega põhjendanud 1) miks kohus sisustab fakte Tarbijavaidluse komisjonist erinevalt; 2) miks leiab kohus, et hageja kasutajakontolt oli rahakannete tegemine takistatud tehniliste probleemide tõttu, mille eest kostja ei vastuta ning milles need probleemid seisnesid ja 3) millisel muul põhjusel viivitas kostja lepingu ülesütlemisega perioodil 28. märtsist kuni 1. septembrini 2017, kui selleks ei olnud Tarbijavaidluste komisjoni 23. augusti 2017 tehtud otsus kostja kasuks. Kuna VÕS § 116 lg 3 sätestab mõistliku etteteatamise aja kestvuslepingu ülesütlemiseks, mida aga kostja 1. septembri 2017 teade ei sisaldanud, on kohus kohaldanud normi seaduse vastaselt, kui ei pidanud vajalikuks kohustusliku etteteatamise aega. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, puudub alus selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada, mistõttu jääb hageja apellatsioonkaebus TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
23.Pooled vaidlevad endiselt eelkõige selle üle, kas kostjal oli alus pooltevahelise kestvuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hagejapoolsete lepingurikkumiste tõttu ning kas korralisele ülesütlemisavaldusele tuginemine on kooskõlas hea usu põhimõttega.
24.Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades põhjendatult, et kuigi kostja oli õigustatud üles ütlema pooltevahelist käsunduslepingut tulenevalt hagejapoolsest lepingutingimuste olulisest rikkumisest ka erakorraliselt, tuleb lugeda vaidlusalune leping üles öelduks korralise ülesütlemise avaldusega ning kolleegium nõustub vastavate maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6).
25.Arvestades, et vaidluse lahendamiseks tuli tuvastada, kas ja millistel alustel sai kostja vaidlusaluse lepingu ühepoolse tahteavaldusega lõpetada, kontrollis maakohus õigesti ka lepingu erakorralise ülesütlemise eeldusi. Samuti on kolleegiumi hinnangul õige maakohtu 7(11)
Tsiviilasi nr 2-17-18270 järeldus, et hageja kasutajakontole 6. aprillil 2017 seatud tegevuspiirangu lõpetamise aluseks oleva tingimuse täitmine ei olnud seotud kostjast tingitud asjaoludega. Kuigi maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates antud asjaolu tuvastades piisavalt menetlusõiguse norme järginud, ei mõjuta see asja lõpplahendust. Ringkonnakohus saab selle eksimuse parandada ja kontrollida, kas hageja kasutajakontole 6. aprillil 2017 seatud tegevuspiirangu lõpetamise aluseks oleva tingimuse täitmine oli tingitud kostja tegevusest või mitte.
26.Esmalt märgib kolleegium, et ekslik on hageja seisukoht, justkui oleks maakohus tuvastanud, et hageja kasutajakontole seati tegevuspiirang alles 1. septembril 2017. Selline järeldus vaidlustatud lahendis puudub. Ainuüksi see, et maakohus on vaidlustatud lahendis käsitlenud vaid 1. septembril 2017 seatud tegevuspiirangut, ei anna kolleegiumi hinnangul alust järeldada, et tegemist oli kostja poolt hageja suhtes seatud esmase tegevuspiiranguga.
27.Kolleegiumi hinnangul ei vaidle pooled selle üle ning see nähtub ka väljatrükilt hageja osta.ee kasutajakonto vaatest, et hageja kasutajakontole on seatud alates 6. aprillist 2017 tegevuspiirang, mille eemaldamine on seotud lisatingimusega //...kuniks hageja tagastab ostjale raha 0.10 euro ulatuses.// (tl 9). Hageja on seisukohal, et olukord, kus tal ei olnud võimalik kostja seatud tegevuspiirangu eemaldamise eelduseks olevat tingimust täita, on tingitud kostja tegevusest. Vaidlust ei ole, et tegevuspiirangu seadmise ajal oli hageja kontol raha summas 3.73 eurot (tl 58). Maakohus on leidnud, et tegemist võis olla tehnilise probleemiga ning hagejal oli võimalus selle lahendamiseks pöörduda kostja poole, mida viimane aga ei teinud.
28.Kolleegium leiab, et maakohtu antud järeldus ei pruugi olla ebaõige, kuid maakohus ei ole oma järeldust põhjendanud. Samas ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, et vastava maakohtu järeldusega on tuvastatud, et hageja ei saanud täita 6. aprillil 2017 seatud kasutajakonto tegevuspiirangu eemaldamiseks seatud tingimust (tagastada ostjale 10 senti) kostja tegevuse tõttu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud vastava asjaolu tuvastamata. Ringkonnakohus saab selle vea parandada (vt RKTKo 11.04.2018, 2-158191, p 11, ja selles viidatud kohtupraktika).
29.Vaidlust ei ole, et kostja koostas 6. aprillil 2017 hagejale leppetrahvi nõudmiseks arve summas 12.78 eurot (tl 18). Hageja sõnade kohaselt püüdis ta 12. aprillil 2017 täita kostja seatud kasutuspiirangu eemaldamiseks seatud tingimust ja tagastada ostjale 10 senti ning on esitanud selle kohta tõendi, millest nähtub kostja poolt hageja kasutajakontol kuvatud teade “Teil pole e-kontol piisavalt vaba raha. Palun lisage puuduolev summa oma e-kontole (e-konto sissemakse)“ (tl 58). Kolleegiumi hinnangul ei saa esitatud tõendist järeldada, et hageja proovis ülekannet teha just 12. aprillil 2017. Kostja esitatud hageja kasutajakonto väljavõte (tl 47) tõendab, et hageja on saanud oma kontot jätkuvalt kasutada, sealhulgas teha nii rahalisi sisse- kui ka väljamakseid. Hageja tehtud raha ülekanded nähtuvad sellest, et hageja kasutajakonto väljavõttel ei kuvata alajaotuses “Vajab tähelepanu“ enam rida “Arved“ kui ka sellest, et hageja e-kontole on kantud raha 6.08 eurot (tl 47) ning seda olukorras, kus viidatud tõendilt nähtub, et hageja kontol on endiselt aktiivne piirang 6. aprillist 2017, mille eemaldamise eelduseks on ostjale 10 sendi tagastamine (tl 47). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul hageja väide, et tal jäi 6. aprilli 2017 seatud tegevuspiirangu eemaldamiseks seatud tingimus täitmata kostjast tulenevatel põhjustel, tõendatud.
30.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigustatult leidnud, et hageja on rikkunud poolte vahel 29. juunil 2010 sõlmitud lepingu p-i 3.1.7, kui jättis enampakkumisel sõlmitud lepingu alusel ostjale müügieseme üle andmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust 8(11)
Tsiviilasi nr 2-17-18270 vastupidisele seisukohale asumiseks. Kolleegium leiab aga erinevalt maakohtust, et põhjendatud ei ole lepingust tuleneva kohustuse rikkumist iseenesest käsitleda ebaväärika käitumisena, mistõttu tuleb vastavad põhjendused maakohtu otsusest välja jätta. Arvestades www.osta.ee keskkonna peamist eesmärki, milleks on kaupade ost-müük, milliste tehingute puhul on primaarne müüdud kauba üleandmine ostjale ning kostja kui vastava veebiportaali pidaja huvi, et tema pakutud keskkonna kasutajad järgiks selle kasutamise tingimusi ja täidaks oma kohustusi, saab kolleegiumi arvates pidada vaidlusaluse lepingu p-is 3.1.7 sisalduva tingimuse rikkumist oluliseks lepingu rikkumiseks. Arvestades aga, et hageja on apellatsioonkaebuses nõustunud maakohtu järeldusega, et vaidlusalune leping ei lõppenud erakorralise ülesütlemisega, ei oma praegusel juhul lepingu erakorralise ülesütlemise asjaolud kokkuvõttes kolleegiumi arvates määravat tähtsust.
31.Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu otsusega ning ei pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks vastavas osas maakohtu põhjendusi korrata. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Erinevalt hageja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Tõendite hindamine on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul kolleegium seda ei tähelda.
32.Kuigi apellant on kaebuse ülejäänud osas tuginenud samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus ülejäänud apellatsioonkaebuse väidetele vastuseks järgmist.
33.Apellatsioonkaebuse väited ei võimalda kolleegiumil teha maakohtust erinevat järeldust selles, et müüdud asi jäi ostjale üle andmata hageja tegevuse tõttu ning see on tõendatud hageja ja ostja kirjavahetusega (tl 17) ja ostja pretensiooniga kostjale (tl 48; tõlge tl 48 pöördel). Hageja möönab apellatsioonkaebuses ka ise, et nii faktilistele asjaoludele hinnangu andmine kui ka nendest õigusliku järelduse tegemine tuleneb hinnangu andjast, mistõttu ei ole maakohtu tõenditele rajatud ja asjakohaselt põhjendatud järeldus ebaõige ainuüksi seetõttu, et see erineb Tarbijavaidluste komisjoni 23. augusti 2017 otsuse järeldustest. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud väiteid ja esitatud tõendeid selle kohta, mis asjaoludel jäi müüdud riiv veski ostjale üle andmata (maakohtu otsuse p 8). Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega, neid kordamata (TsMS § 654 lg 6).
34.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostjal oli õigus kasutada kõiki seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid ning praegusel juhul ei saa lepingu korralist ülesütlemist pidada hagejale ülemäära koormavaks, sest on veel mitmeid internetipõhiseid keskkondi, mille eesmärgiks on pakkuda platvormi asjade müümiseks ja ostmiseks. Kolleegium leiab, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja on pakutava teenuse turgu valitsev ettevõte. Hageja ei ole näidanud, miks on antud juhul lepingu ülesütlemise õiguse teostamine vastuolus hea usu põhimõttega.
35.Korralise ülesütlemise avalduse etteteatamise tähtaja kohustuslikkuse kohta (VÕS § 195 lg 3) märgib kolleegium järgmist. Vaidlust ei ole, et kostja 1. septembri 2017 avalduses lepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega ei sisaldunud. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 3 9(11)
Tsiviilasi nr 2-17-18270 peaks käsundisaaja käsunduslepingu ülesütlemisel seda tegema mõistliku etteteatamistähtajaga. 1. septembri 2017 teatest nähtub, et //..enne konto sulgemist säilib Teil kohustus pooleliolevad tehingud lõpule viia. Kui Teil on e-kontol jääk, palume see summa välja tellida pangakontole.// (tl 9). Õiguskirjanduses on märgitud, et kui ülesütlemise avalduses on ette nähtud lühem etteteatamise tähtaeg, kui on seaduses või lepingus ette nähtud, ei mõjuta see eelduslikult ülesütlemise avalduse kehtivust, kuid ülesütlemise tähtpäevaks loetakse seaduses sätestatud tähtaeg (vt P.Varul jt, Võlaõigusseadus I Kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 959, p 9.5). Kuna VÕS § 195 lg 3 sätestab etteteatamise tähtajana “mõistliku“ aja ning arvestades, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja oleks sulgenud hageja kasutajakonto viivitamatult pärast 1. septembri 2017 teate saatmist, on kolleegiumi hinnangul maakohus põhjendatult leidnud, et mõistlikuks etteteatamise tähtajaks saab lugeda ühte kuud alates kostja poolt ülesütlemise avalduse kättesaamisest. Seega on põhjendamatu apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole arvestanud etteteatamise tähtaja andmise kohustuslikkusega. Eelnevast tulenevalt, on maakohus seetõttu ka õigustatult märkinud, et etteteatamise tähtaja andmata jätmine ei tee korralist ülesütlemise avaldust tagajärjetuks.
36.Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ütles lepingu kehtivalt korraliselt üles. Kuna tähtajatu kestvuslepingu võib lepingupool üles öelda mõjuva põhjuseta, s.o korraliselt (vt RKTKo 22.12.2009, 3-2-1-143-09, p 11), ei oma tähtsust see, kas kostja ütles lepingu korraliselt üles põhjusel, et Tarbijavaidluste komisjoni 23. augustil 2017 tehtud otsus tehti tema kahjuks.
37.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
39.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud apellatsioonimenetluses järgmisi toiminguid: kohtuotsuse analüüs ja kommenteerimine kliendile, 0,5h, 71.40 eurot ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 6,5h (4 + 2,5) summas 928.20 eurot (571.20 + 357). Kokku 7 töötunni ulatuses kogusummas 999.60 eurot. Seega on esindaja töötunnihinnaks 142.80 eurot (999.60 : 7). Töötunnihind sisaldab käibemaksu.
40.Kolleegium leiab, et kostja esindaja töötunnihind vastab keskmisele vandeadvokaadi töötunnihinnale, olles seetõttu mõistlikus suuruses ja põhjendatud. Kuid kolleegiumi hinnangul on kostja ülehinnanud ajakulu apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele, arvestades nii vastuse mahukust ja sisutihedust, kui ka seda, et vastus sisaldab osaliselt maakohtu otsuse väljavõtteid (vrdl nt maakohtu otsuse p 8 ja vastuse p 2.3.3). Põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse vastuse koostamisel saab seetõttu pidada 4 töötundi, mis vastab 571.20 eurole (4 x 142.80). Pooletunnine ajakulu kohtuotsuse analüüsiks ja kliendile kommenteerimiseks on kolleegiumi hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eelnevat on kostja taotlus ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks põhjendatud 4,5 töötunni ulatuses, mis vastab 642.60 eurole (4,5 x 142.80). Kostja taotlus jääb seetõttu rahuldamata 357 euro (999.60 – 642.60) ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ 10(11)
Tsiviilasi nr 2-17-18270 Krista Kirspuu
Kaija Kaijanen
Ande Tänav
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.