I N hagi AllePal OÜ vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja lepingu jätkamiseks kohustamiseks 3550 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I N (xxx, xxx), esindaja: Leelia Kirs (MALSCO Law Office, e-post: [email protected]) Kostja: AllePal OÜ (12209337, Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 141, 11314), esindaja vandeadvokaat Arne Ots (Ellex Raidla Advokaadibüroo, e-post: [email protected])
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata I N hagi AllePal OÜ vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja lepingu jätkamiseks kohustamiseks.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista I Nlt AllePal OÜ kasuks menetluskuluna 4285,05 eurot.
4.I Nl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AllePal OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas 08.06.2020 hagi AllePal OÜ vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, lepingu jätkamiseks kohustamiseks ja leppetrahvi 50 euro tagastamiseks.
2.Hageja loobus 20.09.2020 toimunud istungil seoses kostja poolt leppetrahvi õigeksvõtmisega ja trahvi tagastamisega leppetrahvi tagastamise nõudest. Hageja märkis, et ei nõua selles osas ka menetluskulusid. Kostja oli hageja loobumisega nõus ja kohus võttis hageja loobumise vastu ja märkis, et selles osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt pakub kostja klientidele teenusena virtuaalset platvormi OSTA.EE, kus registreeritud kasutajad pakuvad müügiks esemeid/teenuseid elektroonilisel oksjonil või fikseeritud hinnaga. Tegemist on Eesti suurima kauplemisplatvormiga.
4.Hageja ja kostja sõlmisid kasutajalepingu. Kostja edastas hagejale 04.12.2019 kasutamislepingu ülesütlemise teate, milles viitas korduvatele lepingurikkumistele neid välja toomata. Hageja leiab, et temaga võidi leping lõpetada tulenevalt müüja pretensioonist seoses laevakella müügiga. Oksjon laevakella müügiks lõppes 08.11.2019 ja kasutajalepingu tingimuste kohaselt tuli tehing lõpule viia 21 päeva jooksul, millele lisandus tarneaeg 5 päeva. Seega oli tehingu lõpule viimise tähtajaks 04.12.2019. Hageja tasus ostjana kella eest ja sai selle müüjalt kätte 04.12.2019. Kostja lahendas müüja pretensiooni enne tehingu lõpuleviimise tähtaega ja tegi 04.12.2019 otsuse hagejaga kasutajalepingu lõpetamiseks.
5.Hageja selgitas samal päeval OSTA.EE kasutajatoele olukorda, et ta ei ole lepingut rikkunud ja et lõpetamine on tühine. Kostja jäi 20.02.2019 vastuses oma seisukoha juurde, leides OSTA.EE-l on kasutajalepingu punkti 7.2 alusel õigus öelda kasutajaleping punktis 4.1. nimetatud aluse esinemisel erakorraliselt üles, kui OSTA.EE mõistlikul hinnangul ei võimalda kliendi rikkumised jätkata kliendi veebilehe kasutamist.
6.Hagejal on üle 1000 positiivse tagasiside ja negatiivset tagasisidet on antud mitte alati hagejast sõltuvatel põhjustel 24 korral. Enamus negatiivsest tagasiside olukordadest on lahendatud. Lõpule on jäänud viimata vaid 4-5 tehingut ja seda mitte ainult hagejast sõltuvatel asjaoludel. Meremehe mütsiga seotud pretensiooni esitajaga viidi tehing lõpule ja pretensioon omab vaid meeldetuletuslikku iseloomu. Serviisi ostmisega seotud pretensiooni lahedas kostja hageja kahjuks, kuigi hageja esitas kostjale materjalid, millest nähtus, et eseme müüja ei võimaldanud tehingu lõpuleviimist, kuna ei andnud enda telefoninumbrit, et hageja saaks asjale järele minnes helistada. Hageja leiab, et kostjal puudub järjekindel pretensioonide lahendamise metoodika, tähtaegu arvestatakse vääralt ja pretensioonide ekslik lahendamine hageja kahjuks on toonud kaasa põhjendamatu kasutajalepingu lõpetamise, millega on rikutud hageja tarbijaõigusi, mistõttu tuleb kestvuslepingu ülesütlemise tunnistada tühiseks.
7.Poolte vahel sõlmitud kasutajalepingu kohaselt pakub OSTA.EE müügiplatvormi, kuid müügi jm tehingud sõlmivad kliendid omavahel ja vastutavad ka nende nõuetekohase täitmise eest. OSTA.EE pakub vaid kohta ja võimalust, kus teenuseid ja esemeid elektrooniliselt osta ja müüa. Müügi poolte omavahelised suhted ei puuduta OSTA.EE-d kui müügiplatvormi pakkujat, v.a juhul, kui ta on rikkunud neid tingimusi, mida müügiplatvormi pakkuja on kokku leppinud kasutajalepingus.
8.Hageja leiab, et müügiplatvormi pidaja ise ei saa otsustada, kas kasutajalepingus kokkulepitud tähtaja rikkumine on pooltevahelise müügilepingu rikkumine. Pretensiooni esitamise mõte on ebaselge. Pigem on tegemist meeldetuletusega. Paljud on nõus taluma viivitusi ja ei pea seda oluliseks rikkumiseks, mis peaks kaasa tooma kauplemiskeelu OSTA.EE platvormil.
9.Õiguspärane ei ole platvormi pretensioonide lahendamine andmata selleks poolele täiendavat tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks.
10.Hageja leiab, et tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav ettevõtja peab tegema tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks tähtajatu kestvuslepingu puhul mh ka lepingu lõpetamise tingimused (VÕS § 141 lg 1 p 6, § 48 lg 1 p 11, § 54 lg 1 p 11) ja viidatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 141 lg 3). Hageja hinnangul on kasutajalepingu tingimuste punktis 4.1 märgitud ülesütlemise alused üldsõnaliselt. Kasutajalepingu kohaselt lõpetatakse leping lepingu rikkumisel, kuid ei ole kirjeldatud rikkumist. Seega puuduvad lepingus tarbijale lepingu lõpetamise arusaadavad tingimused. Hageja hinnangul ei ole ta rikkunud ühtegi lepingu tingimust (s.h punkti 2 ja 3), mistõttu puudus õiguslik alus lepingu lõpetamiseks.
11.Hageja leiab, et kostja ei ole olukorda mõistlikult hinnanud. Hagejal on kõrgeim reiting 6 ja statistika üle 1000 tehingu, millest negatiivne tagasiside vaid 24 korral, seega on arusaamatu, kuidas kostja on jõudnud järelduseni, et lepingut ei ole mõistlik jätkata. Kostja ei ole selgitanud VÕS § 196 punktis 1 märgitud mõjuva põhjuse olemasolu. Samuti ei ole kostja andnud hagejale tähtaega kohustuse rikkumise lõpetamiseks.
12.Kasutajalepingus puudub viide pretensioonide lahendamise korrale ja seda hagejale lepingut sõlmides ka ei esitatud, mistõttu polnud hageja teadlik selle olemasolust. Pärast sellega tutvumist leiab hageja, virtuaalplatvormi OSTA.EE pretensioonide lahendamise kord on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja see ei ole lepingudokumendina õiguslikult siduv.
13.Pretensioonide menetlemise korra kohaselt ei tühista pärast pretensiooni otsust lõpuleviidud tehing otsust, mis on hageja hinnangul arusaamatu ja ebaõiglane. Kui asi on lahendatud ja pooled on jõudnud soovitud tulemuseni, siis tuleb eemaldada ka ennatlik pretensioon. Eriti arvestades seda, et korra järgi ei tohi kasutajal olla üle 3 lahendamata või tema kahjuks lahendatud pretensiooni. Hageja leiab, et tegemist on ebaõiglase sättega.
14.Hagejale on antud üle 1000 positiivse tagasiside ja ta on kasutaja juba alates 2008. Kui olla portaali aktiivne kasutaja ca 12 aastat, on tõenäoline, et tekib olukordi, kus osapooled ei saa asjast ühtmoodi aru. Hageja on suurema osa negatiivse tagasiside olukordadest lahendanud, mida kinnitab lahendamata pretensioonide esitaja poolt eemaldamine. Samas ei ole võimalik eemaldada ennatlike otsustega pretensioone isegi pärast seda, kui tehing on jõudnud eduka lõpuni. Ettevõte, kes pakub vaid müügiplatvormi ja ei ole seotud konkreetse müügitehingu asjaoludega, ei võiks tõendeid ja asjaolusid kohaselt hindamata ja analüüsimata hakata ennatlikult mõistma õigust ja lahendama pretensioone, kelle süül mingi asi tegemata jäi.
15.Kostja on asetanud hageja keerulisse olukorda seades takistusi hagejal enda hobidega tegeleda. Kostja on ise toonud välja, et OSTA.EE näol on tegemist Eesti suurima e-kauplemise platvormiga, millele hagejal puudub ligipääs. Piirang on hagejale seatud nii müügikulutuste sisestamisele kui ka kauba või teenuse ostmisele. Näiteks ei ole võimalik marke mujalt sellises mahus osta-müüa. Samuti on OSTA.EE-s antiigikaubanduse valik. Hagejale ei ole arusaadav, miks keelatakse talle tema hobid pahameelest, mille allikad on teadmata ja selgitus puudub. Kostja vastuväited
16.Kostja ei nõustu hagis esitatud etteheidetega ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja vastuse kohaselt haldab ta online kauplemiskeskkonda www.osta.ee, mille vahendusel antakse
platvormi kasutajatele võimalus osta ja müüja asju või teenuseid ning kasutada platvormi muid teenuseid.
17.Hageja, kasutajanimega xxx, on platvormi kasutaja alates 21.05.2008 ja hageja ning kostja vahel on sõlmitud kasutajaleping, mille alusel kostja võimaldas hagejal platvormi kasutada.
18.Hageja on olnud probleemne platvormikasutaja alates 2014. aastast. Kostja platvormi süsteemist nähtuvalt on hagejaga seotud kokku 358 pretensiooni, millest hageja vastu esitatud kaebusi on 249. Kasutajaks olemise ajal on hagejale tehtud 12 leppetrahvi, millest vaid kahel korral on leppetrahv tühistatud. Hageja kontole on rakendatud varem piiranguid kolmel korral (18.11.2019, 23.11.2016, 17.10.2018). Hageja ei ole oma käitumist platvormil parandanud.
19.Kostja edastas 04.12.2019 hagejale kasutajalepingu ülesütlemise teate ja leppetrahvinõude 50 eurot lepingu rikkumis eest, mille ulatuses võttis platvorm automaatselt hageja kasutajakontolt maha 50 eurot perioodil 12.12.2019 kuni 31.12.2019. 25.06.2020 tühistas hageja leppetrahvinõude ja maksis hagejale leppetrahvi tagasi.
20.Hageja esitas 04.12.2019 kaebuse ning nõudis tehtud lahendi tühistamist, selgitust olukorrale ja piirangute eemaldamist. Kostja vastas hageja kaebusele 20.12.2019, milles teavitas otsuse juurde jäämisest ning hagejaga koostöö lõpetamisest alates 04.01.2020.
21.Poolte vahel on sõlmitud käsundusleping, mis on tähtajatu kestvusleping. Kohus on varasemas praktikas leidnud (2-17-18270), et kuivõrd tegu on tähtajatu kestvuslepinguga, võib kostja kasutajatega sõlmitud lepinguid mõjuva põhjuseta, s.o korraliselt, üles öelda. Kasutajalepingu järgi kohustus kostja osutama hagejale teenust, mis seisnes lepingu p 2.1 kohaselt selles, et kostja pakkus hagejale virtuaalse platvormi, mis võimaldas hagejal kui registreerunud kasutajal pakkuda müügiks esemeid/teenuseid, teiste kasutajate pakkumisi sirvida, teha ostu-müügitehinguid ja kasutada muid teenuseid. Selline leping vastab käsunduslepingu tunnustele. Leping on tähtajatu. Kuivõrd kasutajalepingu näol on tegemist tähtajatu kestvuslepinguga, võis kostja kasutada õiguskaitsevahendina lepingu ülesütlemist VÕS § 116 lg 6, § 195 lõigete 1 ja 3 alusel.
22.Käsunduslepingu võib üles öelda ka mõjuva põhjuseta (VÕS § 195 lg 3, § 630 lg 1). Lepingu korraliseks ülesütlemiseks ei pea teine pool olema lepingut rikkunud, vaid selle võib üles öelda ka siis, kui tal ei ole enam huvi lepingu vastu (3-2-1-143-09 p 11).
23.Kehtivaks korraliseks ülesütlemiseks peab olema tehtud avaldus ja ülesütlemiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg. Kostja tegi ülesütlemisavalduse 04.12.2019, edastades hagejale ülesütlemisteate. Hagejale edastatud teavituses oli kirjas, et OSTA.EE lõpetab hagejaga lepingu alates 04.01.2020 seoses OSTA.EE kasutajalepingu tingimuste korduvate rikkumiste tõttu. Mõistlikuks saab pidada ühte kuud alates kasutaja poolt ülesütlemisavalduse kättesaamisest, mis on praegusel juhul täidetud. Kuna kostja on teinud ülesütlemisavalduse ja täitnud seejuures mõistliku etteteatamistähtaja nõude, on poolte vahel sõlmitud leping kehtivalt üles öeldud.
24.Alternatiivselt, oli kostjal õigus hagejaga sõlmitud leping erakorraliselt üles öelda. Erakorralise ülesütlemise õiguslik alus tuleneb platvormi kastajalepingu punktist 7.2, mille kohaselt on platvormil õigus öelda kasutajaleping erakorraliselt üles punktis 4.1 nimetatud aluse esinemisel, kui platvormi mõistlikul hinnangul ei võimalda kliendi rikkumine jätkata kliendi veebilehe kasutamist. Viide platvormi mõistlikule hinnangule näitab, et lepingu erakorraline ülesütlemine on platvormi diskretsioonotsus. Platvormi kasutajalepingu punkti 4.1.1. ja 4.1.4 kohaselt on platvormil õigus asjaolusid arvestades oma mõistliku hinnangu kohaselt mh piirata või lõpetada kliendi veebilehe kasutamisõigus või sulgeda kasutajakonto kasutajalepingu 4.1.1-
4.1.4 nimetatud juhtudel. Kasutajalepingu kohaselt on kostjal seega õigus kasutajaga sõlmitud leping üles öelda mh siis, kui kostja mõistlikul hinnangul on see õigustatud ning kasutaja on kas kasutajalepingut rikkunud (4.1.1) või on ülesütlemiseks muu oluline põhjus (4.1.4).
25.Kostja võis hagejaga sõlmitud kasutajalepingu erakorraliselt üles öelda kasutajalepingu punkti 4.1.1 järgi, sest hageja rikkus korduvalt kasutajalepingu punkte 2.4 ja 2.5. Punkti 2.5 kohaselt kohustub ostja võtma soetatud eseme/teenuse vastu põhjendamatu viivituseta, lähtudes kasutajalepingu punktis 2.4 toodust. Vastavalt punktile 2.4. kohustuvad platvormi vahendusel lepingu sõlminud pooled täitma lepingu sõlmimise järgselt seda täies ulatuses. Sama säte kohustab pooli alustama toimingutega lepingu täitmiseks hiljemalt 7 päeva jooksul lepingu sõlmimisest ning viima tehingu lõpuni hiljemalt 21 päeva jooksul. Hageja on korduvalt viivitanud tehingu lõpuleviimistega. Hageja rikkus viivitamise keeldu ka tehingu nr xxx tegemisel. Tehingu oksjon lõppes 08.11.2019 ning müüja esitas pretensiooni 19.11.2019, st hageja ei alustanud müüjaga läbirääkimisi nõutud 7 päeva jooksul või ei reageerinud eseme müüja katsetele läbirääkimiste alustamiseks. Seega hageja viivitas tehingu lõpuleviimisega ning eiras kasutajalepingust tulenevaid kohustusi.
26.Kostja võis hagejaga lepingu erakorraliselt üles öelda ka seetõttu, et esines ka muu oluline põhjus lepingu punkti 4.1.4 järgi. Kostja peab oluliseks, et tema hallatav platvorm oleks seda kasutavatele isikutele usaldusväärne. Kuivõrd iga kasutaja tegevus üksikult mõjutab ka platvormi mainet ja usaldusväärsust, on kostjale väga oluline, et iga platvormi kasutav isik järgiks hoolikalt kasutajalepingus sätestatud nõudeid. Hageja poolt kasutamise tingimuste ja kohustuste rikkumine kahjustab kostja mainet teiste kasutajate ees, sest tekitab mulje, et kostja ei suuda tingimusi rikkuva kasutaja käitumist takistada. Kui kasutaja vastu on esitatud korduvalt pretensioone, sest ta venitab tehingute lõpuleviimisega, siis on õigustatud tema kasutusõiguse piiramine, et tagada teiste kasutajate usaldus platvormi vastu. Asjaolu, et hageja suhtes on korduvalt esitatud pretensioone, tuleb seega pidada muuks oluliseks põhjuseks kasutajalepingu punkti 4.1.4 tähenduses, mis andis kostjale õiguse lepingu ülesütlemiseks.
27.Kostja leiab, et kuna antud juhul ei olnud tegemist esimese korraga, kui hageja eiras platvormi lepingust tulenevaid kohustusi, siis ei olnud võimalik ega asjaolude kohaselt mõistlik hagejale veel täiendava tähtaja andmine, sest hageja eelnevat käitumist arvestades ei olnud tõenäoline, et hageja oma käitumist parandaks.
28.Kostja leiab, et teiste kasutajate poolt antud positiivne tagasiside ei oma vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust, kuna kostja ei teinud lepingu ülesütlemise otsust hagejale antud positiivse ja negatiivse tagasiside suhet arvestades, vaid seetõttu, et hageja on platvormi kasutajaks oldud aastate vältel korduvalt viivitanud tehingute lõpuleviimisega ja hagejale on tehtud korduvalt sellekohaseid hoiatusi, kuid hageja ei ole käitumist parandanud. Lisaks ei ole 24 negatiivset tagasisidet vähe ja probleemseid olukordi on hagejaga seoses olnud oluliselt rohkem, kui tema profiili avaldatud tagasisidest nähtub. Hageja vastu on esitatud 349 kaebust, mistõttu ei saa platvormi kasutajad hagejat pidada usaldusväärseks lepingu partneriks.
29.Hageja viited tarbijakaitse sätetele ei piira kostja õigust kasutajalepingut korraliselt või erakorraliselt üles öelda. Platvormi kasutajalepingus on erakorralise ülesütlemisega seotud teave avaldatud punktis 7.2. Korralise ülesütlemise tingimustele viide lepingus puudub, kuid see ei muuda korralist ülesütlemist võimatuks, kuna seda võib VÕS § 141lg 1 mõttes pidada niigi selgeks, sest lepingupoolt ei saa kohustada igavesti kestvuslepingut jätkama ja on tavapärane, et andes teisele poolele mõistliku etteteatamistähtaja, võib lepingupool iga kestvuslepingu soovi korral korraliselt üles öelda.
30.Kostja ei lõpetanud hagejaga lepingut pelgalt hageja vastu 19.11.2019 esitatud pretensiooni tõttu. Hagejaga lõpetati leping korraliselt, kuna hageja eiras korduvalt kasutajalepingus sätestatud kohustusi. Hageja viis tehingu nr xxx küll tähtaegselt lõpuni, kuid tegi seda põhjendamatu viivitusega st tehingu sõlmimise viimasel päeval, pärast müüja pretensiooni ning platvormi klienditoe korduvaid meeldetuletusi. Selliselt käitudes on hageja juba läinud vastuollu platvormi kasutajalepinguga, sest punkt 2.5 kohustab ostjat tegutsema eseme vastuvõtmisel põhjendamatu viivituseta. Kostja võttis arvesse, et tehing viidi lõpuni ja tühistas sellest tulenevalt hagejale esitatud leppetrahvi. Sellele vaatamata ei pea aga kostja hagejaga sõlmitud kasutajalepingu jätkamist võimalikuks, kuna hageja eelnevat käitumist arvestades ei ole usutav, et hageja edaspidi kasutajalepingus sätestatud kohustusi täidaks. Kohtuotsuse põhjendused
31.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
32.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: kostja haldab online kauplemiskeskkonda www.osta.ee, mille vahendusel antakse platvormi kasutajatele võimalus osta ja müüja asju või teenuseid ning kasutada platvormi muid teenuseid (t.lk 6); hageja, kasutajanimega xxx, on platvormi kasutaja alates 21.05.2008; hageja ning kostja vahel on sõlmitud kasutajaleping, mille alusel kostja võimaldas hagejal platvormi kasutada (t.lk 7-9); kostja edastas 04.12.2019 hagejale kasutajalepingu ülesütlemise teate (t.lk 10) ja leppetrahvinõude lepingu rikkumis eest, mille ulatuses võttis platvorm perioodil 12.12.2019 kuni 31.12.2019 automaatselt hageja kasutajakontolt maha 50 eurot; kostja tühistas 25.06.2020 hageja lepetrahvinõude ja maksis hagejale leppetrahvi tagasi; hageja esitas 04.12.2019 kostjale kaebuse ning nõudis tehtud lahendi tühistamist, selgitust olukorrale ja piirangute eemaldamist (t.lk 17). Kostja vastas hageja kaebusele 20.12.2019, milles teavitas otsuse juurde jäämisest ning hagejaga koostöö lõpetamisest alates 04.01.2020.
33.Pooled vaidlevad selle üle, kas: * kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingu üles korraliselt või erakorraliselt; * kostjal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda.
34.Poolte vahel sõlmitud lepingust
34.1.Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel sõlmitud kasutajaleping on käsundusleping, mis on tähtajatu kestvusleping.
34.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kasutajalepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja osutama hagejale teenust, mis seisnes hagejale virtuaalse platvormi pakkumises ja mis võimaldas hagejal kui registreerunud kasutajal pakkuda müügiks esemeid/teenuseid, teiste kasutajate tehtud pakkumisi sirvida, teha ostumüügitehinguid ja kasutada muid teenuseid.
34.3.Kohus nõustub pooltega, et nende vahel sõlmitud leping vastab käsunduslepingu tunnustele.
35.Kasutajalepingu korralisest ülesütlemisest.
35.1.Kostja hinnangul ütles ta hagejaga sõlmitud kasutamislepingu korraliselt üles 04.12.2019.
35.2.Kostja leiab, et hageja ütles temaga sõlmitud lepingu üles erakorraliselt, kuna ülesütlemise teade viitab lepingu kasutajatingimuste rikkumisele.
35.3.Kostja poolt hagejale edastatud 04.12.2019 teavituse kohaselt lõpetab OSTA.EE hagejaga lepingu alates 04.01.2020 seoses OSTA.EE kasutajalepingu tingimuste korduvate rikkumiste tõttu.
35.4.Kuivõrd kostja väidetel ütles ta lepingu üles korraliselt ja hageja väidetel erakorraliselt, siis kontrollib kohus esmalt korralise ja seejärel alternatiivselt erakorralise ülesütlemise eelduste täitmist.
35.5.Kasutajalepingu punkti 7.1. kohaselt sõlmiti leping tähtajatult.
35.6.VÕS § 630 lõikest 1 tulenevalt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Tulenevalt VÕS § 195 lõikest ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tulenevalt lõikest 3 võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine).
35.7.Kohus leiab, et kuivõrd kasutajalepingu näol on tegemist tähtajatu kestvuslepinguga, võis kostja korraliselt hagejaga lepingu igal ajal üles öelda. Kostja poolt lepingu ülesütlemiseks ei pidanud hageja lepingut rikkuma. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on ülesütlemise avalduse teinud 04.12.2019 ja edastanud hagejale kasutajalepingu ülesütlemise teate, mille hageja sai kätte teate esitamise päeval. Kostja märkis teavituses, et ütleb lepingu üles alates 04.01.2020. Kuivõrd kostja ütles lepingu üles ühekuulise etteteatamistähtajaga, on mõistliku etteteatamistähtaja nõue käesoleval juhul täidetud. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on teinud ülesütlemise avalduse, selle hagejale kätte toimetanud ja täitnud seejuures mõistliku etteteatamistähtaja nõude, on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping kehtivalt üles öeldud.
35.8.Kohus leiab, et lepingu korraliseks ülesütlemiseks ei pidanud kostja kontrollima, kas hagejal oli võimalik kasutada alternatiivseid teenusepakkujaid. Kohus nõustub kostjaga, et selline kontrollikohustus oleks ettevõtlusvabaduse ebamõistlik piiramine ja ei ole õigustatud, proportsionaalne ja võimalik. Samuti leiab kohus, et hageja hobiga tegelemine peab olema kooskõlas seaduses ja konkreetses lepingus sätestatuga ning teiste isikute ja lepingupoole õigusi austav ja arvestav. Hobiga tegelemise soov ei anna alust kostjaga lepingulise suhte jätkamiseks, kuna lepingulise suhte lõpetamiseks oli alus ja tahe.
35.9.Kohus leiab, et kostja poolt hagejaga lepingu lõpetamine ei piira hageja vabadust oma hobidega tegelemisel, kuna kostjaga sarnast teenust pakuvad erinevad veebilehed (Kuldne Börs ja Soov.ee), Facebooki grupid, kollektsionääride üritused ja kokkusaamised.
35.10.Kohus leiab, et hageja viide konkurentsiseaduse § 16 ei ole asjakohane, kuna see ei reguleeri olukorda teenusepakkuja ja üksiku tarbija lepingu lõpetamisel. OSTA.EE ei ole turgu valitsevat seisundit, sest sama teenust pakuvad ka teised platvormid. Konkurentsiseadus reguleerib turgu valitsevate ettevõtete tegevust.
36.Vaatamata sellele, et kohus tuvastas, et kostja ütles hagejaga sõlmitud kasutajalepingu korraliselt kehtivalt üles, kontrollib kohus alternatiivselt, kas kostjal esines alus ka lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
37.Hageja lepingurikkumise või muul olulisel põhjusel kasutajalepingu erakorralisest ülesütlemisest
37.1.Hageja leiab, et kostja lõpetas hagejaga lepingu ennatlikult. Hageja ei olnud lepingut rikkunud.
37.2.Kostja leiab, et lepingu ülesütlemine oleks kehtiv ka erakorralistel ülesütlemise alustel.
37.3.VÕS § 116 lg 6 kohaselt kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. Tulenevalt VÕS § 196 lõikest 1 võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Vastavalt VÕS § 196 lõikele 2 kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lg 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Kooskõlas VÕS § 116 lg 2 punktiga 4 on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.
37.4.Kasutajalepingu punkti 7.2 kohaselt (t.lk 9) on OSTA.EE-l õigus öelda kasutajaleping punktis 4.1 nimetatud aluse esinemisel erakorraliselt üles, kui OSTA.EE mõistlikul hinnangul ei võimalda kliendi rikkumine jätkata kliendi veebilehe kasutamist. Punkti 4.1 (t.lk 8 pöördel) järgi on OSTA.EE-l õigus asjaolusid arvestades oma mõistliku hinnangu kohaselt piirata või lõpetada kliendi veebilehe kasutamisõigus või kasutajakonto ning mitte võimaldama tal uuesti kliendiks registreeruda, kui klient rikub kasutajalepingut või sellest tulenevaid kliendi kohustusi (4.1.1) või muul olulisel põhjusel (4.1.4). 37.5 Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et hageja on korduvalt kasutajalepingut rikkunud (t.lk 40, 91) ja hageja on seda ise kinnitanud ka hagis. Hageja on hagis kinnitanud, et tema tegevusele on esitatud erinevaid pretensioone ja ta on saanud 24 negatiivset tagasisidet. Hageja leiab, et paljud on nõus taluma viivitusi ja ei pea seda oluliseks rikkumiseks.
37.6.Lepingu punkti 2.5 (t.lk 7 pöördel) kohaselt kohustub ostja võtma soetatud eseme/teenuse vastu põhjendamatu viivituseta, lähtudes kasutajalepingu punktis 2.4 toodust. Punkti 2.4 (t.lk 7) kohaselt kohustuvad pooled lepingu sõlmimise järgselt täitma seda täies ulatuses. Pooled peavad alustama toimingutega lepingu täitmiseks (nt alustama läbirääkimistega eseme üleandmiseks ning vastuvõtmiseks) hiljemalt 7 päeva vältel lepingu sõlmimisest ja tehingu lõpule viima hiljemalt 21 päeva jooksul, millele lisandub müüja poolt märgitud tarneaeg, kui müügitingimustes ei ole märgitud lühemat või kokku lepitud teist tähtaega.
37.7.Kohus leiab, et hageja rikkus tehingu nr xxx (laevakella müük – t.lk 11-12 pöördel) punktis
2.5.sätestatud viivitamise keeldu, kuna tehingu oksjon lõppes 08.11.2019 ning müüja esitas pretensiooni 19.11.2019, s.t 11 päeva hiljem, siis ei alustanud hageja müüjaga läbirääkimisi 7 päeva jooksul. Hageja ei teinud makset, samuti ei vastanud müüa kirjadele. Kohus leiab, et hageja arvamus, kas tegemist on katastroofilise rikkumisega või mitte ei oma rikkumise puhul tähtsust. Kohtule esitatud tõenditest (t.lk 40, 66-81, 91) nähtub, et hageja on lepingut rikkunud korduvalt (tema suhtes on esitatud hulgaliselt pretensioone) ja ta viib sageli tehingud lõpuni alles peale kostja poolset sekkumist.
37.8.Kohus leiab, et lepingu punktist 7.2. tuleneva lepingu rikkumise lõpetamiseks täiendava tähtaja andmine ei olnud vajalik, sest hageja on korduvalt kasutajalepingust tulenevaid kohustusi
eiranud ja sellele vaatamata ei ole hageja oma käitumist parandanud (t.lk 91). Kostja on hagejale põhjendatult määranud leppetrahvi 10 korral ja korduvalt seadnud ajutisi piiranguid. Käesoleval juhul ei olnud vajalik hagejale veel täiendava tähtaja andmine, sest hageja eelnevat käitumist arvestades ei olnud tõenäoline, et hageja oma käitumist parandaks. Seega oli kostjal õigus leping ka erakorraliselt üles öelda. Kohus on tuvastanud, et hagejale on kätte toimetatud hageja lepingu ülesütlemise teade ja täiendava tähtaja andmine rikkumise lõpetamiseks ei olnud vajalik.
37.9.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et kostja võis hagejaga lepingu üles öelda ka muul olulisel põhjusel (lepingu p 4.1.4), kuna hageja suhtes arvukate pretensioonide esitamine võis ohtu seada kostja platvormi maine ja usaldusväärsuse. Kohtu hinnangul on mõistetav kostja soov, et iga platvormi kasutav isik järgiks kasutamislepingus sätestatud nõudeid, et vältida kostja maine kahjustumist teiste kasutajate ees. Kostja peab suutma tingimusi rikkuva kasutaja käitumist takistada ning kostja on selleks varem kasutanud hageja korduvat trahvimist ja platvormi kasutamise piiramist, kuid see ei ole mõjutanud hagejat rikkumistest hoiduma.
38.Kohus nõustub, et käesolevas vaidluses ei oma tähtsust positiivse ja negatiivse tagasiside suhe, kuna iga kostjale esitatud pretensioon ja negatiivne tagasiside võib viidata hageja rikkumisele ning iga pretensioon nõuab kostjalt sekkumist. Lepingu korralisel või erakorralisel ülesütlemisel ei oma tagasiside tähtsust.
39.Kohus leiab, et hageja viited tarbijakaitse sätetele ei piira kostja õigust kasutajalepingut korraliselt või erakorraliselt üles öelda. Korralise ülesütlemise puudumine lepingus ei välista sellise ülesütlemise lubatavust ja seda võib pidada VÕS § 141 lg 1 mõttes selgeks, sest lepingupoolt ei saa kohustada kestvuslepingut igavesti jätkama. Erakorralise ülesütlemist puudutav teave on märgitud lepingu punktis 7.2.
40.Osundatust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.
41.Menetluskulud
41.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
41.2.Kostja menetluskulud on 29.06.2020, 29.09.2020 ja 13.01.2021 taotluste kohaselt kulud õigusabile summas 4615,05 eurot (2070,75 + 701,25 + 1843,05). Kostjale on osutatud õigusabi 27,97 tundi, hinnaga 165 eurot tund ilma käibemaksuta. Kostja on käibemaksukohustuslane ja palub menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
41.3.Hageja leiab, et osad kostja kulud on ülepaisutatud (istungiks ettevalmistamise aeg, vastuste koostamise aeg), osad põhjendamatud (menetluskulude nimekirja koostamine). Ka on ilmselgelt ülepaisutatud kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 3 tundi. Samuti leiab, et kohane õigusabi tunnihind peaks jääma suurusjärku 150 eurot tund.
41.4.Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p
14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
41.5.Maakohus leiab, et kostjale on osutatud maakohtu menetluses põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 25,97 tundi.
41.6.Riigikohus on lahendis nr 2-18-7550 asunud seisukohale, et menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud.
41.7.Kohtu hinnangul ei ole kulunud kostja esindajal menetluskulude nimekirjade koostamiseks ülemääraselt aega.
41.8.Kohus nõustub hagejaga, et kehtiva kohtupraktika kohaselt peetakse põhjendatud istungiks ettevalmistamise ajakuluks 1 tund. Kostjal on kulunud 29.09.2020 istungiks ettevalmistamiseks 3 tundi, mis on ülemäärane. Põhjendatud ajakulu on 1 tund. Ülejäänud osas on kostja menetluskulud olnud vajalikud ja õigusabile osutatud aeg ei ole olnud ülemäärane. Lähtuda ei saa üksnes koostatud teksti mahukusest. Kohtule esitatud dokumentidest peab nähtuma lepingulise esindaja sisuline panus ja see ei väljendu ainult dokumendi pikkuses. Arvestada tuleb ka nende toimingutega, mis eelnevad menetlusdokumendi formuleerimisele. Vastuste koostamiseks oli kostja esindajal vajalik läbi töötada hageja menetlusdokumendid koos lisadega, seejärel kujundada oma positsioon ja see kirjalikult vormistada.
41.9.Kostja lepingulise esindaja õigusabi tasu määr on olnud keskmisest kõrgem, so 165 eurot tund ilma käibemaksuta, mida antud tsiviilasja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab mõistlikuks pidada. Kostja on käibemaksukohustuslane ja palub menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Seega peab hageja hüvitama kostja menetluskulud summas 4285,05 eurot, so 25,97 tunni esindaja töö eest.
41.10.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.