Otsuse tegemise aeg ja koht 12.09.2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-133702
Tsiviilasi
Qsys Eesti OÜ hagi Hotel Regent Tallinn OÜ vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 1148,42 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Qsys Eesti OÜ (registrikood 11467600, Pirni 12, Tallinn 10617); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Grete Lind (Advokaadibüroo SUPREMIA, Telliskivi 60/1, Tallinn 10412; telefon: 6008555; e-post: [email protected]); Kostja: Hotel Regent Tallinn OÜ (registrikood 14103991, Pikk 69, Tallinn 10133); Kostja lepingulised esindajad: advokaat Jana Tudelep, advokaat Erki Fels (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Pärnu mnt 15, Tallinn 10141; e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Hotel Regent Tallinn OÜ-lt (registrikood 14103991) hageja Qsys Eesti OÜ (registrikood 11467600) kasuks välja 990,22 (üheksasada üheksakümmend eurot ja 22 senti) eurot, millest 900 eurot on põhinõue ja 90,22 eurot on hagiavalduse esitamise päevaks 21.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Hotel Regent Tallinn OÜ-lt (registrikood 14103991) hageja Qsys Eesti OÜ (registrikood 11467600) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 22.02.2019 põhinõude summalt 518,40 eurolt määraga 0,01% päevas kuni põhinõude 518,40 eurot täieliku tasumiseni ning põhinõude summalt 381,60 eurolt määraga 0,1% päevas kuni põhinõude 381,60 eurot täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt Hotel Regent Tallinn OÜ-lt (registrikood 14103991) hageja Qsys Eesti OÜ
(registrikood 11467600) kasuks välja menetluskulud 1148,42 (üks tuhat ükssada nelikümmend kaheksa eurot ja 42 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt Hotel Regent Tallinn OÜ-lt (registrikood 14103991) hageja Qsys Eesti OÜ (registrikood 11467600) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1148,42 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 900 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 90,22 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivisena määraga 0,01% põhinõudelt 518,40 eurolt päevas kuni põhinõude tasumiseni ning määraga 0,1% põhinõudelt 381,60 eurolt kuni antud põhinõude tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt osutab hageja muuhulgas teenuseid automaatsete tulehäire süsteemide paigaldamiseks, hooldamiseks ja projekteerimiseks, samuti teostab elektritöid. Hagejale on väljastatud registreeringud nr. TEL001545, FEH000248 ja FPR000257 majandustegevuse registris. Kostja opereerib Tallinnas aadressil Pikk 69 majutusasutust Hotel Regent Tallinn, milles peab seadusest tulenevalt olema paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioon ja automaatne suitsueemaldussüsteem ehk ATS.
3.Pooled sõlmisid 30.05.2018 ATS hooldamiseks hoolduslepingu nr H-254. Hooldusleping jõustus p 2.1. järgi 01.06.2018. Hoolduslepingu p 1 järgi pidi hageja osutama kostjale hooldamise teenust, mis seisnes automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja automaatse suitsueemaldussüsteemi hooldamises. Töid tuli teostada kostja valduses olevates ruumides Tallinnas aadressil Pikk 69.
4.Hoolduslepingu p-s 1.1. leppisid pooled kokku, et hooldamisele kuulub ainult lepingus nimetatud aadressile paigaldatud tulekahjusignalisatsioon ja suitsueemaldussüsteem koos selle osadega lepingu lisas 4 toodud mahus. Lepingu lisas 1 olid fikseeritud hageja ülesanded
hooldustööde teostamisel. Tulenevalt hoolduslepingu p-st 1.2. teostati tulekahjusignalisatsioonile ja suitsueemaldussüsteemile üks kord kvartalis.
hooldustöid
5.Aasta hooldustööd teostati 29.05.2018, millise akti kostja allkirjastas. Kvartali hooldustööd teostati 21.06.2018. Akt on allkirjastatud tehnik S Zi poolt. Kostja esindaja objektil akti ei allkirjastanud. Hageja saatis kostjale akti tööde teostamise kohta 28.06.2018 e-kirjaga ning palus selle allkirjastada, kuid kahjuks tulutult.
6.Hoolduslepingu p-s 3.1. olid pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale hooldustööde eest üks kord kuus hooldustasu 106 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kostjale väljastanud hoolduslepingu alusel arveid kokku summas 381,60 eurot. Hageja esitas kostjale arve nr 2180818 summas 127,20 eurot (selgitusega „ATS seadmete hooldus juuni 2018“), maksetähtajaga 25.06.2018. Hageja esitas kostjale arve nr 2180936 summas 127,20 eurot (selgitusega „ATS seadmete hooldus juuli 2018“) maksetähtajaga 25.07.2018 ning arve nr 2181086 summas 127,20 eurot (selgitusega „ATS seadmete hooldus august 2018“), maksetähtajaga 25.08.2018. Kostja arveid ei tasunud.
7.Hageja ja kostja sõlmisid 30.05.2018 ka töövõtulepingu, mille punkti 1.1. alusel pidi hageja osutama kostjale seadme või elektripaigaldise kasutamise järelevaataja teenust. Teenuse osutamise eesmärgiks oli juhtida ja korraldada Tallinnas aadressil Pikk 69 elektripaigaldise regulaarset elektrikäitu ja elektritöid ning organiseerida vajadusel poolte kokkuleppel remonti ja paigaldustöid, mis tagaksid elektripaigaldise funktsioneerimise. Töövõtulepingu p-s 1.2. oli fikseeritud, et hageja on objektidel elektripaigaldise järelvaataja. Töövõtulepingu punkti 4.1. kohaselt pidi kostja tasuma hagejale lepingu punktides 1.1. ja 1.2. toodud teenuste eest tasu üks kord kuus summas 144 eurot, millele lisandub käibemaks.
8.Hageja esitas kostjale töövõtulepingu alusel arveid kokku summas 518,40 eurot. Hageja esitas kostjale arve nr 2180976 summas 345,60 eurot (selgitusega „elektrikäidu hooldus juuni ja juuli 2018“) maksetähtajaga 23.07.2018. Hageja esitas kostjale arve nr 2181087 summas 172,80 eurot (selgitusega „elektrikäidu hooldus august 2018“), maksetähtajaga 25.08.2018. 28.08.2018 saatis hageja kostjale pretensiooni võlgnevuse tasumiseks. Pretensiooni manuses olid tasumata arved.
9.Kostja vastas hagejale, et hooldustööd ei ole korrektselt lõpetatud ega üle antud ning puudub akt. Hageja pidas kostja vastust alusetuks ja saatis uued pretensioonid 31.08.2018 ja 04.09.2018. Viimases teatas hageja, et kui kostja ei ole võlgnevust 06.09.2018 tasunud, loeb hageja hoolduslepingu ja töövõtulepingu alates 16.09.2018 lõppenuks. Kostja jättis arved tasumata.
10.Hoolduslepingu p-s 3.3. on pooled kokku leppinud, et tasu maksmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Hageja hoolduslepingust tulenev sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 80,01 eurot. Töövõtulepingu p-s 6.5. on pooled kokku leppinud, et tasu maksmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist 0,01% viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Hageja töövõtulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 10,21 eurot.
11.Hageja viitas siseministri 07.01.2013 määruse § 26 lõigetele 1 ja 2. Määruse kohaselt on hoone omanikul kohustus sõlmida ATS-i hooldamiseks hooldusleping, mille järgi peab toimuma automaatne hooldus kord kvartalis ja täiendavalt iga-aastane hooldus. Hageja ja kostja sõlmisid hoolduslepingu ATS-i hooldamiseks ning hageja on hoolduslepingut täitnud. Töid tehti kord kvartalis. Hooldusleping allkirjastati 30.05.2018 ja hageja tegi esmase hoolduse 30 päeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist ehk 21.06.2018. Nimetatud asjaolu kinnitab akt. Hageja täitis 21.06.2018 hoolduspäeviku, kuid vastavalt hoolduslepingus märgitule ja määruse § 25 lg-le 4 asub hoolduspäevik kostja valduses. Kuna leping lõppes 16.09.2018, on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist. Hoolduslepingu punktide 3.1 ja 3.2 alusel väljastas hageja igakuiseid arveid maksetähtajaga 20 päeva kogusummas 381,60 eurot (3 x 127,20 eurot =381,60 eurot), kuid
kostja ei ole arveid tasunud. Hageja viitas VÕS §-le 100, § 101 lõikele 1 punktile 1, § 108 lõikele
1.Kuna kostja pole arveid tasunud, on ta lepingut rikkunud.
12.Hageja viitas majandus- ja taristuministri 26.06.2015 määruse nr 74 § 5 lõikele 1. Töövõtulepingu punkti 1.1 alusel osutas hageja kostjale seadme või elektripaigaldise kasutamise järelevaataja teenust. Hageja oli objektidel elektripaigaldise järelevaataja. Hageja lepingu täitmist tõendab asjaolu, et kostja ei ole kordagi pöördunud hageja poole väitega, et elektripaigaldis ei funktsioneeri. Hageja on vastavalt töövõtulepingu p-dele 4.1. ja 4.2. väljastanud igakuiselt arveid maksetähtajaga 14 tööpäeva kogusummas 518,40 eurot (345,60 eurot + 172,80 eurot = 518,40 eurot), kuid kostja ei ole arveid tasunud. Hageja viitas VÕS §-le 100, § 101 lõikele 1, § 108 lõikele 1.
13.Viivisenõuete esitamisel viitas hageja VÕS § 113 lõikele 1. Hoolduslepingu p-s 3.3. leppisid pooled kokku, et viivisemääraks 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest võlguolevalt summalt. Töövõtulepingu p-s 6.5. lepiti kokku, et viivisemääraks 0,01% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja arvest nr 2180818 tulenev viivisenõue on hagiavalduse esitamise päeva seisuga 30,53 eurot. Hageja arvest nr 2180936 tulenev viivisenõue on hagiavalduse esitamise päeva seisuga 26,71 eurot. Hageja arvest nr. 2181086 tulenev viivisenõue on hagiavalduse esitamise päeva seisuga 22,77 eurot. Hageja arvest nr 2180976 tulenev viivisenõue on hagiavalduse esitamise päeva seisuga 7,12 eurot. Hageja arvest nr 2181087 tulenev viivisenõue on hagiavalduse esitamise päeva seisuga 3,09 eurot. Lähtudes eeltoodust, palus hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivisena 90,22 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
14.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja ei ole vaidlustanud, et poolte vahel sõlmiti 30.05.2018 ATS-i hooldamiseks hooldusleping nr H-254, mis kehtis kuni 16.09.2018. Hageja pidas alusetuteks kostja väiteid, et ta pole töid teostanud. Vaidlus puudub selle üle, et kostja opereerib Tallinna vanalinnas hotelli Hotel Regent Tallinn, kellel on õigusaktidest tulenev kohustus tagada kehtiva hoolduslepingu olemasolu pädeva automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldava isikuga. Kostja sõlmis hoolduslepingu määrusest tulenevate nõuete täitmiseks.
15.Hooldusleping p 1.2. alusel hõlmas hooldus üks kord kvartalis ja üks kord aastas lepingu lisas märgitud erinevate hooldustööde tegemist j tulekahjusignalisatsiooni rikete kõrvaldamist kostja väljakutse alusel. Seega oli hagejal kaks kohustust: perioodiliselt teatud ajavahemiku tagant kontrollida süsteemide nõuetele vastavust ning rikete korral need kõrvaldada kostja väljakutsete alusel. Hageja pidi tagama valmisoleku rikete kõrvaldamiseks. Selle eest, et hageja on pidevalt valmis reageerima riketele, kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt tasu 127,20 eurot. Isegi juhul, kui kvartaalne või iga-aastane hooldus ei lange kalendrikuusse või kalendrikuus puuduvad kostja väljakutsed rikete kõrvaldamiseks, oli hagejal õigus nõuda kostjalt tasu 127,20 euro maksmist igakuiselt. Poolte vahel oli sõlmitud kestvusleping.
16.Hooldusleping kehtis 01.06.2018-16.09.2018, mille üle pooltel vaidlus puudub. Lepingu p
1.4.järgi kohustus hageja esmase hoolduse tegema 30 päeva jooksul pärast hoolduslepingu allkirjastamist. Hagejal oli hoolduslepingu kehtivuse jooksul (01.06.-16.09.2018) kohustuseks teha ATS-i esmane hooldus hiljemalt 21.06.2018 ja kõrvaldada tulekahjusignalisatsiooni rikked kostja väljakutse alusel. Kuna hooldusleping lõppes kostjast tuleneval põhjusel juba 16.09.2018 ehk enne kvartali ja aasta möödumist ning hageja oli 21.06.2018 teinud esmase hoolduse, puudus hagejal kohustus teha enne lepingu lõppemist täiendavaid hooldusi. Isegi juhul, kui lugeda, et esmane hooldus tehti 29.05.2018, on hageja kohustused täidetud, sest iga-aastase hoolduse tähtaeg ei olnud veel saabunud. Sõltumata sellest, kumba hooldust (kas 31.05.2018 või 21.06.2018) lugeda esmaseks hoolduseks, on hageja lepingust tulenevad kohustused täitnud ja tal on õigus saada tasu. Seega on hageja teinud nii iga-aastase kui ka kvartaalse hoolduse.
17.Hageja 21.06.2018 akt tõendab esmase, samuti kvartaalse hoolduse tegemist. Varasem akt puudutab varasema hoolduse tegemist 29.05.2018. Hageja tegi kvartaalse hoolduse 21.06.2018 ning iga-aastase hoolduse 29.05.2018. Kuigi hooldusleping jõustus 01.06.2018 ja iga-aastane hooldus tehti 29.05.2018 ehk enne lepingu sõlmimist, ei tähenda, et töid ei tehtud. Hooldusleping tuleb lugeda hageja poolt täidetuks isegi siis, kui 29.05.2018 hooldust ei oleks tehtud, sest esmane hooldus oli tehtud 21.06.2018 ja hageja oli valmis rikete kõrvaldamiseks kostja väljakutse alusel.
18.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kuna kostja ei ole 29.05.2018 akti allkirjastanud, ei ole töid teostatud. Sellest sõltumata oli hageja teinud esmase hoolduse 21.06.2018 ja oli valmis rikete kõrvaldamiseks. Akti allkirjastas hageja tehnik ja kostja ei ole akti osas esitanud vastuväiteid. Kostja opereeritavas hotellis teostati 2018. a I kvartalis alles ehitustöid ruumide renoveerimiseks. Selleks, et kostja saaks hotellile kasutusloa, oli hageja nõus vastu tulema ning tegema 29.05.2018 iga-aastase hooldustöö enne, kui kostja oli hoolduslepingu allkirjastanud. Asjaolu, et hageja teostas objektil töid, kinnitab kostja majutusasutusele väljastatud kasutusluba nr 1812371/10260, millest nähtub, et hageja on kostjale esitanud kasutusloa saamiseks sadu sertifikaate, sh tulekindlustestide sertifikaadi. Samuti saatis hageja toonane töötaja K K 28.06.2018 kostjale e-postile akti teostatud tööde kohta, mille palus allkirjastada, kuid kostja ekirjale ei vastanud.
19.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ühtegi hageja tehnikut ei viibinud 21.06.2018 kl 9-12 ajal Pikk 69/ Tolli 1. Hageja tasunõue ei eelda akti allkirjastamist. Tööd tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 järgi, sest kostjale anti akt üle kohapeal ja saadeti e-postiga 28.06.2018. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest järelduks, et ta töid ei saanud. Hageja saatis kostjale akti allkirjastamiseks 28.06.2018 e-posti teel, kuid kostja ei saatnud akti tagasi. Kostja ei esitanud vastuväiteid, et ta ei ole töid saanud või akt on ebaõige.
20.Hoolduse teostamise tõendamiseks esitas hageja täiendavaid tõendeid. Hageja esitas 21.06.2018 väljatrüki hageja töötajate ajakavast, millest nähtub, et tehnik N. A viibis 21.06.2018 aadressil Pikk tn 69. Hageja esitas väljatrüki oma tehniku kasutuses oleva sõiduki teekonnast, millest nähtub, et tehnik viibis kella 9-12 ajal Tallinna vanalinnas, sh parkis Tolli tn 6 ehk otseselt kostja hotelli kõrval, sest juurdepääs objektile oli tagatud Tolli tänava poolsest sissekäigust. Hageja esitas objektil 21.06.2018 töid teostanud tehniku N. A kinnituse, millest nähtub, et ta viibis 21.06.2018 kella 9.00-12.00 ajal aadressil Pikk 69 ja teostas ATS-i hooldust. Hageja esitas samal objektil 21.06.2018 töid teostanud tehniku S. Zi kinnituse hooldustööde tegemise kohta ja hageja toonase projektijuhi K. K kinnituse, kes teostas Pikk 69 objektil 21.06.2018 kella 9.00-12.00 ajal vastutava spetsialistina ATS-i hooldustegevuse järelevalvet, ATS-i toimimise kontrolli ja ATS-i väljundmoodulite programmeerimist.
21.Sõltumata sellest, kas 21.06.2018 esmane hooldus teostati, ei muuda see hageja ülejäänud kalendrikuudes esitatud arvetest tulenevat nõuet alusetuks, sest teistel kalendrikuudel tagas hageja tulekahjusignalisatsiooni riketele reageerimise. Vastavalt TurS-ile, TuOS-ile ja määrusele oli ATS hooldus kohustuslik, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid, et hoolduse oleks teinud mõni muu pädev isik.
22.Asjaolu, kas kostjal on hoolduspäevik vastavalt õigusaktidele olemas või mitte, ei välista hageja tasunõuet, sest see ei sõltu hoolduspäeviku olemasolust. Hoolduspäevik on paberkandjal ja seda on kostjal lihtne hävitada. Määruse § 23 järgi on hoolduspäevik kostjale kohustuslik. Kui kostjal puuduks hoolduspäevik, ei oleks ta saanud hotellile Päästeametiga kooskõlastatud kasutusluba TuOS § 5 lg 1 järgi, sest hoolduspäevik on ATS-i deklaratsiooni osa, mille alusel saadakse kasutusluba. Hageja teostas objektil allhanke korras elektritöid hotellis üldehitustöid teostanud äriühingule AS-le Xxxx. AS Xxxx kui peatöövõtja tellis hagejalt hotelli ATS-i paigalduse ning väljastati deklaratsioon, et ATS-i paigaldus on teostatud kooskõlas automaatse tulekahju signalisatsioonisüsteemi projektiga. AS Xxxx on kättesaamist kinnitatud allkirjaga
vastaval deklaratsioonil ning hageja tollase projektijuhi e-kirjast nähtuvalt asub hoolduspäevik kostja valduses hotellis. Kostja oleks saanud oma väidete tõendamiseks esitada väljavõtte hoolduspäevikust, millest nähtuks, et kvartaalse või iga-aastase hoolduse on teostanud mõni kolmas isik.
23.Hageja osutas kostjale elektrikäidu järelevaataja teenust, mille järgi tagatakse elektripaigaldise funktsioneerimine. Kostja kui hotellipidaja ei ole vaidlustanud, et tal on elektripaigaldis ja tal on määruses sätestatud kohustus määrata elektrikäidu järelvaataja. Järelvaataja teenuseid osutas hageja, kes tagas kostjale elektripaigaldise ohutu funktsioneerimise ehk oli valmis vajadusel võimalikud rikked kõrvaldama. Kostja allkirjastas lepingud ja sai igakuiselt teenust. Kostjale on väljastatud arved, millele ta ei esitanud vastuväiteid. Hageja esitas oma töötaja R P seletuse, et ta teostas objektil käidutöid, sh kontrollis turvavalgustuse ja elektripaigaldise seisukorda. Samuti kinnitas töötaja, et kostja esindaja A R keeldus põhjendamatult allkirja andmisest.
24.Kuna kostja sõlmis lepingu oma majandustegevuse raames, siis vastavalt VÕS § 643 oli tal kohustus töö viivitamata üle vaadata. Hageja viitas VÕS § 644 lõigetele 1 ja 2. Kui kostjal oleks olnud pretensioone lepingu täitmise kohta või ta ei oleks teenuseid saanud, oleks kostja hagejat sellest informeerinud, sh nõudnud täitmist, sest elektrikäidu järelvaataja teenus ning kehtiv ATSi hooldusleping on õigusaktidest tulenevalt kostjale kui hotellipidajale kohustuslik. Hageja väljastas kostjale arved juba 09.07.2018 ja 05.08.2018, kuid kostja ei ole esitanud vastuväiteid töödele mõistliku aja jooksul. Kostja on VÕS § 644 lg 3 järgi minetanud õiguse puudustele tugineda.
25.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma varasemate väidete juurde. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 2435,67 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 140 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Õigusabi on osutatud 15 h ja 47 min ulatuses. Kostja vastuväited
26.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole kostjale tulekahjusignalisatsiooni ja automaatse suitsueemaldussüsteemi hooldustöid ega elektripaigaldise kasutamise järelvaataja teenuseid osutanud. Hageja ei ole hoolduslepingu alusel teostanud mitte ühtegi tulekahjusignalisatsiooni ja automaatse suitsueemaldussüsteemi hooldustööd. Tööde teostamise eest esitatud arved on alusetud. Siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 26 lõike 1 järgi on hoone valdajal kohustus tagada kehtiv hooldusleping. Lepingu kehtivus perioodil 30.05.2018 – 16.09.2018 ei tõenda hooldustööde tegelikku teostamist.
27.Hooldustööde teostamist 21.06.2018 ei tõenda hooldustööde aktid. Aktilt võib hägusalt näha, et tehnik on väidetavalt objektil viibinud 29.05.2018. Samas tulenes hoolduslepingust, et esmane hooldus teostatakse 30 päeva pärast lepingu allkirjastamist ehk 30.06.2018. Hooldusleping sõlmiti 30.05.2018 ja see jõustus 01.06.2018. Kostja ei ole akti allkirjastanud.
28.Kostja ei ole allkirjastanud 21.06.2018 automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kvartali hooldustööde akti 003116, sest hooldustöid ei teostatud. Kostjale teadaolevalt ei viibinud 21.06.2018 ajavahemikus 9:00 kuni 12:00 aadressil Pikk tn 69 ühtegi hageja läkitatud tehnikut. Akt on allkirjastamata just põhjusel, et töid ei ole teostatud. Hoolduslepingust ei tulenenud, et kostjal oleks olnud kohustus ise hoolduspäevik koostada. Kostja tegevusvaldkonnaks on majutusteenuse pakkumine, mistõttu ei saa hoolduspäeviku koostamist kostjalt mõistlikult eeldada. Hoolduslepingus reguleeriti üksnes hoolduspäeviku valduse küsimus. Hageja ei andnud
hoolduslepingu sõlmimisel hoolduspäeviku valdust kostjale üle, mistõttu kostja valduses hoolduspäevikut ei ole.
29.Hageja ei ole teostanud töövõtulepingu alusel elektripaigaldise kasutamise järelevaataja teenuseid. Tööde teostamise kohta ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit. Hagiavaldusest jääb selgusetuks, milliseid töid on hageja objektil väidetavalt teostanud, millal on need tööd teostatud ja kes konkreetselt need teostas. Asjaolu, et kostja ei ole kordagi pöördunud hageja poole elektripaigaldisega seotud küsimustes, ei tõenda hageja teenuste osutamist. Hageja peab tõendama tööde teostamist.
30.Kostja leidis, et hageja peab tõendama tööde teostamist. Hageja peab tõendama, milliseid töid konkreetselt ta hoolduslepingu ja töövõtulepingu alusel kostjale teostas, millal tööd teostati ja kes oli tööde teostaja. Hagiavalduses ei ole tööde teostamise kohta tõendeid esitatud. Hagiavalduses ei ole isegi selgitatud, kuidas pääsesid hageja töötajad objektile, kellega konkreetselt nad objektil suhtlesid, kuidas toimus hoolduspäeviku väidetav täitmine, kellele see pärast täitmist usaldati jmt olulised asjaolud. Kohtuotsuse põhjendused
31.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
32.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hagejal on tegevusload automaatse tulehäire süsteemide paigaldamiseks, hooldamiseks ja projekteerimiseks ning elektritööde tegemiseks; 2) kostja opereerib Tallinnas, aadressil Pikk tänav 69 asuvat hotelli Hotel Regent Tallinn; 3) hageja ja kostja sõlmisid 30.05.2018 hoolduslepingu kostja ATS süsteemi hooldamiseks Tallinnas aadressil Pikk tn 69; 4) hageja ja kostja sõlmisid 30.05.2018 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja osutama kostjale elektripaigaldise kasutamise järelevaataja teenust ja korraldama elektrikäitu Tallinnas aadressil Pikk tn 69; 5) hageja esitas kostjale mõlema lepingu alusel arveid, millised kostja jättis tasumata; 6) kuna kostja arvetest tulenevat võlgnevust ei tasunud, teatas hageja kostjale, et loeb lepingud alates 16.09.2018 lõppenuteks.
33.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda hagejale hoolduslepingust ja töövõtulepingust tulenev põhivõlgnevus ja viivisvõlgnevus.
34.Hageja palus kostjalt mõlema lepingu alusel välja mõista põhivõlgnevuse 900 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 90,22 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise lepingus toodud määrade alusel. Hoolduslepingu alusel tegi hageja aasta hooldustööd 29.05.2018. Kvartali hooldustööd teostas hageja 21.06.2018. Hageja palus kostjal allkirjastada selle kohta koostatud akti, kuid kostja akti ei allkirjastanud. Hoolduslepingu alusel pidi kostja tasuma hagejale igakuiselt 106 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja esitas kostjale arveid kogusumas 381,60 eurot. Hoolduslepingu alusel oli hagejal kaks kohustust: kontrollida perioodiliselt süsteemide nõuetekohasust ning kõrvaldada rikkeid kostja väljakutsete alusel. Õigusaktide kohaselt oli kostjal kohustus sõlmida ATS süsteemide hooldamiseks hooldusleping.
35.Töövõtulepingu alusel pidi hageja osutama kostjale elektripaigaldise kasutamise järelevaataja ja regulaarse elektrikäidu korraldamise teenust. Lisaks pidi hageja vajadusel tegema kokku lepitud remondi- ja paigaldustöid. Kostja pidi hagejale tasuma igakuiselt 144 eurot, millele lisandub käibemaks. Töövõtulepingu alusel esitas hageja kostjale arveid kogusummas 518,40 eurot. Hageja tasunõuded ei eeldanud aktide allkirjastamist. Hoolduspäeviku puudumine kostjal ei välista hageja tasunõuet ning hoolduspäeviku olemasolu pidi tagama kostja.
36.Kostja leidis, et hageja arved on alusetud. Poolte vahel olid küll sõlmitud lepingud, kuid hageja ei ole kostjale tegelikult teenuseid osutanud. Hageja esitatud aktid ei tõenda tööde teostamist, sest kostja ei ole akte allkirjastanud. Kostja ei allkirjastanud akte, sest töid ei olnud teostatud. Hoolduslepingust ei tulenenud, et kostja oleks pidanud ise hoolduspäeviku koostama ja seda ei andnud hageja kostjale üle. Hageja peab tõendama tööde teostamist.
37.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega tuleb lepingupoolel täita endale lepinguga võetud kohustus.
38.VÕS § 619 näeb ette, et käsunduslepinguga on tegemist siis, kui lepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Töövõtulepinguga on VÕS § 635 lg 1 kohaselt tegemist aga siis, kui lepinguga kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö, teine isik ehk tellija aga maksma selle eest tasu.
39.Kohus leiab, et vaatamata hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute pealkirjadele (üks kahest lepingust on pealkirjastatud kui töövõtuleping), oli mõlema lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga ehk teenuse osutamisele suunatud lepinguga. Riigikohus on selgitanud, et kui sõlmitud lepingu sisuks on teenuse osutamine, mitte kokku lepitud tulemuse saavutamine, vastab leping käsunduslepingu mõistele, mitte töövõtulepingu mõistele (RK TKo 3-2-1-56-11, p 14, 32-1-181-15, p 40).
40.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja olid sõlminud 30.05.2018 hoolduslepingu nr H-254 (toimiku lk 22-28), mille objektiks oli hageja poolt kostjale hoolduse teenuse osutamine. Hooldus pidi seisnema automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja automaatse suitsueemaldussüsteemi hooldamises kostja valduses olevates ruumides Pikk 69, Tallinnas. Hooldamisele pidi lepingu punkti 1.1. alusel kuuluma tulekahjusignalisatsioon ja selle koostisosad ning automaatne suitsueemaldussüsteem koos osadega lepingu lisas 4 toodud mahus. Hooldustöid tuli lepingu punkti 1.4. alusel teha üks kord kvartalis. Hoolduse käigus teostatavad tööd olid loetletud lepingu lisas 1. Lisaks nägi lepingu punkt 1.4 ette, et esmane hooldus teostatakse 30 päeva pärast lepingu allkirjastamist.
41.Lisaks pidi hageja tagama lepingu punkti 1.5 alusel kostjale tulekahjusignalisatsiooni rikete kõrvaldamise teenust kostja väljakutse alusel. Leping nägi ette, millise aja jooksul peab hageja kostja väljakutsele reageerima. Lepingu punkti 1.7 kohaselt tuli hageja teostatud hooldustööd fikseerida hoolduspäevikus. Hageja teostatud remonditööd tuli lepingu punkti 1.8. järgi fikseerida sellekohases aktis. Leping jõustus selle punkti 2.1. alusel 01.06.2018 ja kehtis tähtajatuna. Hagejal oli lepingu punkti 2.4 alusel õigus leping ühepoolselt ja ennetähtaegselt lõpetada muuhulgas siis, kui kostja ei tasu talle esitatud arveid tähtaegselt.
42.Lepingu punkt 3.1. nägi ette, et kostja pidi tasuma hooldustööde eest üks kord kuus 106 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja pidi tasuma arve selles näidatud tähtajaks. Lepingule lisatud hooldustööde nimekirjas oli märgitud, milliseid töid tuli hagejal teha kord kvartalis ja milliseid töid kord aastas. Lisaks reguleeris leping väljakutsele reageerimise tasusid. Lepingule oli lisatud hooldatavate seadmete loetelu.
43.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja olid 30.05.2018 sõlminud ka töövõtulepingu (toimiku lk 36-37). Lepingu punkti 1.1. kohaselt oli selle objektiks hageja osutatav seadme või elektripaigaldise kasutamise järelvaataja teenus, milles eesmärgiks oli juhtida ja korraldada Tallinnas, Pikk 69 elektripaigaldiste regulaarset elektrikäitu ja elektritöid ning organiseerida vajadusel remont ja paigaldustööd. Lepingu punkti 1.2. kohaselt oli hageja objektidel elektripaigaldise järelvaatajaks. Lepingu punkti 3.1.1. kohaselt pidi hageja teostama lepingu lisades 1, 2 ja 3 nimetatud tööd. Kostja pidi lepingu punkti 3.2.2 alusel tasuma teenuste eest 144 eurot kalendrikuus, millele pidi lepingu punkti 4.1. alusel lisanduma käibemaks. Kostja pidi arve tasuma 14 päeva jooksul alates selle kättesaamisest (punkt 4.2.1.).
44.Kohtu hinnangul nähtub mõlema lepingu sõnastusest ja eesmärgist, et tegemist oli selgelt teenuste osutamisele suunatud lepingutega. Mõlema lepingu alusel pidi hageja osutama kostjale perioodiliselt teenuseid ning muuhulgas pidi hageja olema valmis vajaduse korral kostja väljakutse alusel kõrvaldama rikkeid ja tegema remonditöid. Rikete kõrvaldamise teenuse puhul seisnes teenus hageja valmisolekus reageerida väljakutsele. Kummagi lepingu puhul ei olnud kokku lepitud mõne konkreetse tulemuse saavutamises.
45.Kohus selgitas pooltele 09.05.2019 kirjas (toimiku lk 100), et nende vahel sõlmitud lepingute suhtes kohalduvad pealkirjadele vaatamata käsunduslepinguid reguleerivad õigusnormid. Mõlemad lepingud olid suunatud teenuste osutamisele. Kohus selgitas VÕS § 627 lg 1 ja § 628 lg 1. Kohus selgitas, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millisel õiguslikul alusel on tal võimalik jätta tasu täielikult maksmata. Kohus osundas, et sõlmitud lepingute kohaselt ei tekkinud kostjal tasumise kohustust alles pärast aktide allkirjastamist.
46.VÕS § 627 lg 1 nimelt näeb ette, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 627 lg 2 sätestab, et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Seega ei saa majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldada, et mistahes juhtudel tasu maksmisele ei kuulu. Vaidlus puudub selle üle, et mõlemad pooled sõlmisid lepingud oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on tõendanud, et tal on elektritööde, samuti tuleohutuse projekteerimise, ehitamise ja hooldamise tegevusload (toimiku lk 21). Leping nägi ette perioodilise tasu maksmise teenuse eest.
47.VÕS § 628 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Antud juhul olid pooled sõlminud käsunduslepingud, mis nägid ette hagejale tasu maksmise määratud ajavahemike möödumisel. Lepingutest ei tulenenud, et kostjal oleks tekkinud tasu maksmise kohustus alles pärast aktiga mõne töö vastuvõtmist. Käsunduslepinguid reguleerivatest normidest ei tulene (erinevalt töövõtutasu reguleerivast §-st 637), et tasu maksmise eelduseks oleks tellija poolt valmis töö vastuvõtmine. Seega tuli kostjal pärast lepingute sõlmimist maksta hagejale tasu lepingutes kokku lepitud viisil ja tähtaegadel.
48.Lisaks nõustub kohus hageja viidetega, et õigusaktide kohaselt lasus kostjal kui majutusasutuse opereerijal kohustus sõlmida lepingud ATS süsteemide hooldamiseks ning elektripaigaldise käidu korraldamiseks. Õige on hageja viide, et õigusaktide kohaselt lasus nimelt kostjal kui ATS süsteemi omanikul ja mitte hagejal kohustus tagada hoolduspäeviku olemasolu ning sinna hooldustöid puudutavate kannete tegemine.
49.Siseministri 07.01.2013 määrusega nr
on kehtestatud „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“. Antud määruse § 23
lg 1 näeb ette, et pärast automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldustööde lõpetamist toimub süsteemi üleandmine omanikule. Muuhulgas antakse üleandmisel omanikule määruse § 23 lg 3 p 10 alusel üle päevik, kuhu kantakse andmed tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kohta ja selle tööd mõjutavad andmed, sealhulgas välja- ja sisselülimised, hooldustoimingud, rikked ning nende kõrvaldamine. Omanikul peab määruse § 25 lg 1 kohaselt olemas olema ATS päevik, kuhu muuhulgas märgitakse andmed süsteemi korrasoleku eest vastutava isiku kohta. Määruse § 25 lg 2 järgi on ATS omaniku ülesandeks tagada päeviku pidamine ja seal kõigi sündmuste registreerimine (§ 25 lg 2 p 7) ning regulaarne hooldus, sealhulgas hooldustööde käigus avastatud puuduste kõrvaldamine (§ 25 lg 2 p 8).
50.Sama määruse § 26 lg 1 nägi ette, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi veatu ja katkematu funktsioneerimise tagamiseks tuleb automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi regulaarselt kontrollida ja hooldada, tehes seda kohe paigaldustööde lõpetamisel, olenemata hoone asustatusest. Valdajal tuleb tagada kehtiva hoolduslepingu olemasolu pädeva automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hooldava isikuga. Hooldaja nimi ja telefoni number peavad olema püsivalt keskseadme juures nähtaval. Määruse § 26 lg 2 kohaselt peab ATS omanik tagama automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi hoolduse kord kvartalis ja iga-aastase hoolduse selleks vastavat kutset omava isiku poolt. Määruse § 27 reguleeris, milliseid toiminguid tuleb teha kvartaalse hoolduse ja milliseid iga-aastase hoolduse raames. Eelviidatud sätetest kogumis tuleneb, et kostjal oli kohustus sõlmida hooldusleping pädeva teenuse osutajaga ning tagada teenuste osutamist kajastava hoolduspäeviku olemasolu. Kostja ei saanud eeldada, et pädev teenuse osutaja tagab ATS süsteemi hoolduse tasuta.
51.Lisaks eeltoodule tuleneb majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrusega kehtestatud „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavate nõuete“ § 5 lõikest 1, et elektripaigaldise ohutu käidu tagamiseks tuleb elektripaigaldise eest vastutaval isikul määrata elektripaigaldise kasutamise nõuete täitmist korraldav isik ehk kasutamise järelvaataja. Seega lasus kostjal ka elektripaigaldise osas kohustus sõlmida vastavat pädevust omava isikuga vajaliku teenuse osutamiseks leping. Kostja ei saanud eeldada, et majandus- ja kutsetegevuses pädevust omav isik osutab talle teenust tasuta.
52.Erinevalt kostja väidetest leiab kohus, et hageja on teenuse osutamist kostjale tõendanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas aktid tulekahjusignalisatsiooni aasta hooldustööde kohta 25.05.2018 ja kvartali hooldustööde kohta 21.06.2018 (toimiku lk 29-30). Kostja esindaja allkirjad aktidel puuduvad. 28.06.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 31, tõlge lk 32), milles teatas, et hageja on teinud regulaarse hoolduse. Hageja saatis kostjale ekirjaga akti ja palus selle allkirjastada. Kostja hageja pöördumisele ei vastanud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta oleks akti saatmisele järgnevalt teavitanud hagejat, et ei allkirjasta akti, sest hooldustööd on osaliselt või tervikuna jäänud tegemata. Alles vastusena hageja mitmetele pöördumistele seoses arvete tasumata jätmisega teatas kostja 28.08.2018 (toimiku lk 41), et tema hinnangul ei ole hooldustööd lõpetatu ega üle antud.
53.Hageja esitas kohtule oma töötajate ajakava väljavõtte (toimiku lk 89), mille kohaselt teostasid hageja töötajad S ja N aadressil Pikk 69 suitsuanduri paigaldust ja suitsuluukide kvartalihooldust 21.06.2018. Tehniku sõiduteekonna väljatrükk (toimiku lk 90-91) tõendab, et hageja töötaja S Z sõitis 21.06.2018 muuhulgas aadressile Tolli 8, mis asub vahetult kostja tegevuskoha kõrval.
54.Hageja töötaja N A seletusest (toimiku lk 92, tõlge lk 93) nähtub, et antud isik teostas valveja tuletõrjesignalisatsiooni remonti ja hooldust aadressil Pikk 69. Koos temaga oli objektil hageja teine töötaja S Z. Pärast tööde teostamist koostasid nad akti ja andsid selle allkirjastamiseks omanikule R, kes keeldus ilma põhjendusteta akti allkirjastamisest. S Zi seletuskirjast (toimiku lk 94, tõlge lk 95) nähtub samuti, et antud isik teostas hooldust aadressil Pikk 69. Pärast tööde teostamist ei soovinud keegi aktile alla kirjutada, kuid töötaja viis akti kontorisse. Hageja töötaja
K K seletuskirjast (toimiku lk 96) nähtub, et ta oli tööl 21.06.2018 kella 09.00-12.00 ajal objektil Pikk 69 ja teostas vastutava spetsialistina ATS hooldustegevuse järelevalvet, ATS toimivuse kontrolli ja ATS väljundmooduliste programmeerimist. Need tegevused viidi läbi paralleelselt ATS korralise hoolduse teostamisega. Korralist hooldust teostasid hageja tehnikud. Kohtul puudub alus kahelda hageja esitatud tõendites.
55.Hageja töötaja R P kinnitas oma seletuskirjas (toimiku lk 98), et ta teostas Regent hotellis käitu, kus kontrollis turvavalgustuse korrasolekut, elektripaigaldiste seisukorda ja muud ning tegi hooldust. Allkirja kliendilt tööde kohta ta ei saanud.
56.Seega on hageja esitatud tõenditega tõendanud, et ta osutas kostjale mõlema lepingu alusel teenuseid, kuid kostja teenuste osutamist puudutavaid akte ei allkirjastanud ega tasunud lepingus ette nähtud perioodiliselt makstavat tasu. Kostjal puudus kohtu hinnangul alus keelduda tasu maksmisest üksnes seetõttu, et ta keeldus põhjendusteta aktide allkirjastamisest.
57.Lisaks nähtub hageja esitatud tõenditest, et kostja objektile oli väljastatud kasutusluba (toimiku lk 63-88) ning kasutusloa väljastamise aluseks olid muuhulgas hageja poolt esitatud tuleohutustestide sertifikaadid. Seega oli hageja teostanud vajalikud testid selleks, et ATS süsteemi saaks nõuetekohaselt kasutada pärast paigaldamist. 07.06.2018 oli hageja töötaja K K saatnud e-kirja M Sile Xxxx AS-st e-kirja (toimiku lk 97), millega koos ta saatis uuendatud ATS deklaratsioonid allkirjastamiseks. Muuhulgas palus K K aktile alla kirjutamisel märkida, et vastu on võetud hoolduspäevik. E-kirja kohaselt olid need dokumendid objektil sidekapis. M S tagastas allkirjastatud deklaratsioonid. Seega võib esitatud tõenditest kogumis järeldada, et pärast objekti valmimist andis peatöövõtja kostjale üle ATS süsteemi hoolduspäevikud ning need asusid objektil sidekapis. Kostjal oli õigusaktidest tulenev kohustus tagada hoolduspäeviku täitmine ning kostja ei saanud tasu maksmisest kõrvalehoidmisel viidata hoolduspäeviku puudumisele või asjaolule, et temalt ei saanud mõistlikult eeldada hoolduspäeviku täitmist.
58.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale ATS seadmete hoolduse eest juunis, juulis ja augustis 2018 arved summas 127,20 eurot koos käibemaksuga (toimiku lk 3335). Hageja esitas kostjale ka arved elektrikäidu hoolduse eest 2018. aasta juunis, juulis ja augustis summas 144 eurot kuus, millele lisandus käibemaks (toimiku lk 38-39). Kostja ei ole vaidlustanud arvete kättesaamist. Kohtu hinnangul puudusid kostjal õiguslikud alused jätta mõlema lepingu alusel esitatud arved täielikult tasumata. Hageja põhinõue on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 900 eurot.
59.Kuna hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
60.Hageja palus kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 90,22 eurot. Hageja viitas, et hoolduslepingu punkti 3.3 järgi pidi kostja tasuma viivist 0,1% päevas viivitatud summalt. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue antud lepingu alusel on 80,01 eurot. Töövõtulepingu punkti 6.5. alusel pidi kostja tasuma viivist 0,01% päevas viivitatud summalt. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 10,21 eurot. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudelt 518,40 eurolt viivise 0,01% päevas kuni põhinõude tasumiseni ning põhinõudelt 381,60 eurot määraga 0,1% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
61.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja on viivisenõuete esitamisel tuginenud hooldus- ja töövõtulepingus kokku lepitud viivise määradele. Kostjale on arved korduvalt kätte toimetatud,
kuid kostja jättis arved alusetult tasumata. Hageja viivisenõudele või viivise arvestusele kostja eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Seega kuulub viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise päevaks (21.02.2019) sissenõutavaks muutunud viivisena 90,22 eurot. Alates hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast (22.02.2019) tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 518,40 eurolt määraga 0,01% päevas kuni põhinõude 518,40 eurot täieliku tasumiseni ning põhinõude summalt 381,60 eurolt määraga 0,1% päevas kuni põhinõude 381,60 eurot täieliku tasumiseni.
62.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
63.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 2435,67 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 140 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Õigusabi on osutatud 15 h ja 47 min ulatuses. Hageja menetluskulude summa sisaldas tasu õigusabi eest ja riigilõivu. Kohus leiab, et hagejale on osutatud õigusabi mõistliku ja põhjendatud tunnitasu suurusega. Õigusabi osutamiseks kulunud aeg on kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Vaatamata sellele leiab kohus, et hageja menetluskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
64.Riigikohus on nimelt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RK TKm 3-2-1-4-15, p 14). Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (samas, p 14). Käesoleva vaidluse näol on tegemist lihtmenetluse vaidlusega, mis ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas. Seetõttu saab kostjalt põhjendatult välja mõista menetluskulud kuni tsiviilasja hinna summani ehk kuni 1148,42 euroni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1148,42 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 1148,42 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.