Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.4 TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata; 3.5 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.6 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.7 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.8 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Telf’i töötajate e-posti aadressidele lõpuga @telf.ch; 5) 21. novembri 2017. a kirja lõppu on kolmas isik kopeerinud alusetult Telf’i e-kirja jaluse (märkimisväärselt on signatuuris olev aadress poolikult kopeeritud). Saanud aru, et toimunud on kuritegelik pettus, võttis Telf ühendust SEB’ga ning informeeris neid toimunust. Sama tegi ka TSS, kes mh võttis ühendust ka oma pangaga (s.o Hang Seng Bank) Hiinas. Ülaltooduga seoses alustas Põhja Ringkonnaprokuratuur 4. detsembril 2017. a menetlust kriminaalasjas nr 17730000380 seonduvalt USD 175 902,99 välja petmisega TSS'ilt. Kuna TSS ei teadnud, kelle kätte nende heauskselt makstud raha liikus ehk et kes TSS’i kuritegelikult pettis, taotles TSS 15. augusti 2018. a päringus Põhja Ringkonnaprokuratuurilt kriminaaltoimikuga tutvumist ja alternatiivselt, kui toimikuga tutvumine ei ole võimalik, informatsiooni avaldamist TSS'ile, kellele kuulub arvelduskonto SEB’s, millele raha üle kanti. Põhja Ringkonnaprokuratuur vastas oma 28. august 2018. a kirjas, et tegemist on HLEP Ehitus OÜ („HLEP“) arvelduskontoga. HLEP kinnitas 30. jaanuaril 2019. a, et tema kontole laekus TSS’ilt tõepoolest USD 175 902,99 ning lisaks nähtub vastusest, et raha peteti välja ka teistest ettevõtetest. TSS teavitas 22. märtsil 2019. a HLEP-i, et TSS kavatseb HLEP vastu hagi esitada USD 175 902,99 + viivise nõuetes ning pakkus kompromissi võimalust, millele vastas HLEP, et kompromissil on mõte ainult siis, kui see sõlmitakse kõigi kannatanutute vahel. TSS’il puudub võimalus sõlmida kompromiss teiste kannatanute eest. Seetõttu esitab TSS siinkohal HLEP'i vastu rahalise nõude summas USD 175 902,99 ja edasiulatuva viivise nõude selleks, et saada tagasi TSS'ilt kuritegelikul teel välja petetud raha. TSS esitab nõude tsiviilkohtule, kuna peab seda kiiremaks ja efektiivsemaks viisiks oma õiguste kaitseks. TSS ei saa jääda lootma vaid sellele, et juba algatatud kriminaalmenetluse raames saaksid tema õigused kõigiti kaitstud. Hageja palub välja mõista HLEP Ehitus OÜ-lt Tsingshan Holding Group Co Ltd kasuks välja 175 902,99 USD ning sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni 175 902,99 USD tasumiseni. Jätta kõik menetluskulud HLEP Ehitus OÜ kanda ning määrata tema poolt hüvitatavad menetluskulud kindlaks vastavalt Tsingshan Holding Group Co Ltd esitatavale menetluskulude nimekirjale ja mõista menetluskulud HLEP Ehitus OÜ-lt välja. Kohustada HLEP Ehitus OÜ-d tasuma Tsingshan Holding Group Co Ltdle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 15 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Tartu Maakohtu 12.07.2019 määrusega on asjas kohaldatud hagi tagamine ja arestiti kõigis Eesti Vabariigis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides asuvad HLEP Ehitus OÜ pangakontod (sh pangakonto nr EE891010220254151229) 156776,28 euro ulatuses Tsingshan Holding Group Co Ltd kasuks.

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 413 lg-st 3 ja 31, puuduvad. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg-le 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 1 kohaselt § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Vastavalt VÕS §-le 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, hageja ei ole välistanud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, siis on tekkinud olukord, kus hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). Vastavalt TsMS § 445 lg-le 2 kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.