Luutar OÜ hagi Jõhvi vald, Jõhvi linn, Veski tn 1 korteriühistu vastu kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
2 429,94 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
04. detsember 2018. a ja 21. mai 2019. a
Menetlusosalised
Hageja:
Luutar OÜ (registrikood 11296015, asukoht: Suur Aia19/21, Paide, 72711 Järva maakond, e-post: [email protected] )
Hageja esindaja:
K K, Õigusbüroo VK&Partnerid OÜ, e-post: xxx
Kostja:
Kostja esindaja:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
Jõhvi vald, Jõhvi linn, Veski tn 1 korteriühistu (registrikood 80250627, aadress: Veski tn 1, Jõhvi, Ida-Viru maakond, e-post: [email protected] ) Vandeadvokaat M K, Jewelex Advokaadibüroo, e-post: xxx
2.Välja mõista Jõhvi vald, Jõhvi linn, Veski tn 1 korteriühistult Luutar OÜ kasuks 2 249 (kaks tuhat kakssada nelikümmend üheksa) eurot 94 senti.
3.Välja mõista Jõhvi vald, Jõhvi linn, Veski tn 1 korteriühistult Luutar OÜ kasuks viivis põhinõudelt (2 249,94 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (16.07.2018. a) kuni kohtuotsuse täitmiseni.
2.Välja mõista Jõhvi vald, Jõhvi linn, Veski tn 1 korteriühistult Luutar OÜ kasuks menetluskulude katteks kokku 2 066 (kaks tuhat kuuskümmend kuus) eurot 07 senti.
3.Välja mõista Jõhvi vald, Jõhvi linn, Veski tn 1 korteriühistult Luutar OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (2 066,07 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGIAVALDUS
1.Luutar OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Jõhvi vald, Jõhvi linn, Veski tn 1korteriühistu (kostja) vastu kahju 2 249,94 euro hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt omab hageja üüripinda aadressil Veski tn 1 Jõhvi. 21.01.2018. a toimus hageja üüritavates ruumides veeuputus, mille käigus laest tilkuva vee tõttu said kahjustada ruumid ja paigaldatud videovalvesüsteem. Hageja pöördus 09.04.2018. a e-kirjaga Veski tn 1xxx (hageja üüritavate ruumide kohal asuv korter) korteriomaniku M Ai poole olukorra selgitamiseks. 09.04.2018. a vastas M A, et veeuputus ei saanud algust tema korteri reaalosast. Selles veendus samal päeval ka korteriühistu esimees, et korteris puuduvad veekahjustused ning veeuputust ei ole. Hageja järeldab, et veekahju on tingitud lekkest üldises veepüstakus, mis on
korteriomanike kaasomandis ning mille haldamiseks on moodustatud korteriühistu, kes kannab vastutust torustiku korrasoleku eest. 10.05.2018. a esitas hageja kostjale nõude kahju hüvitamiseks kuid kostja vastas 30.05.2018. a, et korteriühistu haldusalas olevas tehnovõrgus ei ole tuvastatud rikkeid ning leke sai toimuda ainult korteriomandi sisese süsteemi lekkest. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja leiab, et kostja on vastutav hagejale kahju põhjustamise eest.
KOSTJA VASTUS
2.Kirjalikus vastuses hagile (tl 51-56) kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et nõue ei ole esitatud kohase kostja vastu. Kostja tegevus või tegevusetus ei ole hagejale kahju põhjustanud. Kostja juhatuse liige käis tutvumas olukorraga. Leke oli perioodiline, st sellega tutvumise ajaks oli vee leke lõppenud. Seega oli ilmne, et tegemist oli korteriomanike hooletusega. Hageja kohal asub 4 korterit so nr 1-4. Juhatus kontrollis püstakuid ja survet, st ühiskommunikatsioone. Ühtegi leket ega defekti, sh surve vähenemist ei täheldatud. Korteritest oli juhatusel võimalik kontrollimise päeval siseneda ainult korterisse nr xxx. Kostja eeldab, et on üldtuntud asjaoluks, et ükski toru iseenesest sellise lekke puhul ei taastu. Kostja saab kinnitada, et vahetult enne leket ega ka peale seda ei ole ühiskommunikatsioonides toimunud avariisid, remonditöid ega muid lekkeid. Kostja on seisukohal, et tegemist oli just vee lekkega, st kanaliseeritav vesi see ei olnud, milline on ilmselgelt koheselt tajutav. Korteriühistul on kohustus tagada korteriomanikke esindades vee- ja kanalisatsioonipüstakute korrashoid, hooldus ja remont. Kostjale sellist tegevusetust ette heita ei saa, sh leke ja kahju tekitamist. Hageja leiab, et temal puudub tõsikindel võimalus tõendada kahju tekitajat ning selle asjaolu tõendamine on kostja kontrolli all. Kostja saab uurida ja tõendada millisest allikast on pärit veeuputus, mis tekitas hagejale kahju. Hagejal ei ole selle kohta võimalik tõendeid esitada, mistõttu tõendamise koormus pöördub kostjale. Hageja seisukoht on ekslik. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, st et kostja ei ole kahju tekitaja. Tõendamiskoormus on hagejal, st kahju tekitaja, kahju allikas ja kahju ja põhjuslik seos. Kostja märkis, et on sõlminud kindlustusandja xxx-ga (kindlustusandja) kindlustuslepingu, millega on kindlustatud kostja vara ja vastutus kolmandate isikute ees.
HAGEJA 03.09.2018. A SEISUKOHT
3.03.09.2018. a seisukohas (tl 69-73) märkis hageja, et kostja ei ole esitanud ühtegi põhistatud väidet ega tõendit selle kohta, et veeleke oleks pärinenud korteriomandi reaalosas olevatest torudest. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et tema ei olnud kahju tekitaja. Käesoleva kaasuse asjaoludest nähtub ilmselgelt, et veeleke ei tekkinud korteriomandis korteriomaniku süül, sest vahetult hageja ruumide peal olevas korteris (nr 2) veekahju puudub. Hageja leiab, et käesoleval juhul pöördub tõendamiskoormus kostjale, sest asjaolu veeuputuse toimumise kohta korteriomandis on võimalik tõendada vaid kostja poolt, kuna see on kostja kontrolli all. Sellist lähenemist toetab ka Riigikohtu lahendi 3-2-1-129-13 p 25.
KOSTJA TAOTLUS KAHJU HÜVITAMISEKS
4.Kostja esitas 27.02.2018. a kindlustusandjale hüvitistaotluse (tl 77-78) summas 2 249,94 eurot (+ viivis, + menetluskulu) seoses 21.01.2018. a toimunud veeuputusega, millise põhjused ning põhjustaja on tänaseni selgitamisel (Viru Maakohtu menetluses olev hagi). Kahju tekitamine ja kahju suurus selgub kohtumenetluses tsiviilasjas 2-18-10761.
KOLMANDA ISIKU KAASAMINE JA KOLMANDA ISIKU VASTUS
5.Kohtu 27.09.2018. a määrusega kaasati menetlusse iseseisva nõudeta kolmandana isikuna kostja poolel xxx (tl 85-87).
6.Kolmanda isiku seisukoht ühtib kostja seisukohaga. Kolmas isik märgib, et hageja kohustus on tõendada kahju tekitamist kostja poolt. Kostja ei pea tõendama, et ta ei ole kahju tekitanud. Olukorras, kus veekahju allikat ei ole tuvastatud, ei ole põhjendatud eeldada, et kahju on tekkinud kostja tegevuse või tegevusetuse vahel (tl 121-122).
MENETLUSE EDASINE KÄIK
7.Kohus arutas menetlusosalistega vaidlusalaseid asjaolusid kohtuistungitel 04.12.2018. a (tl 116119) ja 21.05.2019. a (tl 158-167), kusjuures kohtuistungitel selgitas kohus tõendamiskoormist tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-129-13, p 25).
8.Kohus kuulas kohtuistungil ära tunnistaja A P (S OÜ, tl 162-163p).
9.Kohus korraldas vaatluse 29.01.2019. a (tl 133-134).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja üürib kortermajas Veski tn 1 äriruume, kus tegeleb pandimaja pindamisega, korterelamut haldab Jõhvi vald, Jõhvi linn, Veski tn 1 korteriühistu ning 21.01.2018. a toimus hageja poolt kasutatavates ruumides veeuputus tuvastamata allikast.
12.Asja materjalidest nähtub, et veeuputuse järgse olukorra taastamiseks on hageja pidanud teostama kosmeetilise remondi, mille eest on tasunud OÜ-le xxx 470,34 eurot (tl 25). OÜ xxx 05.06.2018. a kirjast nähtub, et enne remonditööde teostamist on objekt üle vaadatud. Tuvastati, et oli toimunud vee kahjustus. WC boksi ümbert laest oli näha vee jälgi, samuti olid vee jäljed kaamerasüsteemi ülevalt ja alt, oli näha, et sealt jooksis korralikult vett. Seintel oli näha, et vesi sai alguse laest ja jooksis mööda seinu alla, mille tagajärjel oli vaja remonditöid teha tervele seinale ja lae äärele. Vee jooksmist oli terve WC boksi ümbert, nii et tuli mõlemad seinad ära värvida (tl 27-28).
13.Hageja kinnitusel muutus veeuputuse tõttu kasutuskõlbmatuks videovalve süsteem. S OÜ 02.07.2018. a kinnituskirja kohaselt vahetati Jõhvi Luutaris 22.01.2018. a välja videovalvesüsteemi seadmed veeuputusest tingitud kahjustuste tõttu (tl 30-31), videovalve süsteemi hooldus- ja taastustööde maksumus oli 1 779,60 eurot (tl 26). Kohus kuulas tunnistajana ära A P, kes on S OÜ juhatuse liige. Tunnistaja selgitas, et osaühingu töötaja R R tuvastas, et veeuputuse tõttu oli seadmekasti tekkinud vesi ning seadmed olid veekahjustuse tõttu üles öelnud e seadmetesse oli tekkinud lühis. Teostatud tööd ja vajalikud seadmed olid vajalikud eelneva olukorra taastamiseks.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 ja 4 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
14.1.Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, mille tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise esmaseks vajalikuks tingimuseks on kahju tekkimine kahjustatud isikul. Kui kahjustatud isikul ei ole kahju tekkinud, siis kahju hüvitusnõuet ei eksisteeri.
14.2.Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kahjustatud isikul (antud juhul hagejal) tõendada kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel.
15.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kahju põhjustaja tõendamine käesolevas tsiviilasjas on hageja kohustus.
15.1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ja 2 ning § 5 lg 2 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, tõendite esitamise kohustus lasub pooltel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
15.2.Asja materjalidest nähtub, et kostja juhatuse liige on veeuputuse järgselt kontrollinud veelekke põhjustamist vaid korterist nr 2 (tl 53), kuigi hageja poolt üüritud ruumide kohal asetseb neli korterit.
15.3.Ilmselge, et hagejal puudub võimalus kontrollida teisi samas hoones asuvaid ja üüritavate ruumide kohal paiknevaid kortereid ning võimalus tuvastada lekke põhjust, kuid selline võimalus oli kostjal. Korteriühistu põhikirja (tl 17-24) p 3.2.19 kohaselt on ühistu liige kohustatud lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel, vajaduse korral koos vastava spetsialistiga, ühistu poolt hooldamisele kuuluvate torustike, seadmete ja mõõturite tehnilise seisukorra ning plommide kontrollimiseks.
15.4.Kostja on sõlminud kindlustuslepingu xxx-ga (tl 60-63).
15.5.Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas on asjaolude tõendamise koormus ümber pöördunud seetõttu, et hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada, sest tõendada tuleks asjaolusid, mille esinemine on kostja kontrolli all ehk esineb sarnane õiguslik olukord, millele on viidanud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-129-13 punktis 25.
16.Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi.
17.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
18.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis.
18.1.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
18.2.Kohus rahuldab hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.
18.3.Hageja menetluskulud on riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 1 657 eurot (käibemaksuta).
18.4.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning vastavad menetluses tehtud toimingutele.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.