lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-16578/15

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-16578/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1494
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Sõle tn 47 korteriühistu80127424(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-16578

Tsiviilasi A P hagi Tallinn, Sõle tn 47 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind

200 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: A P (isikukood xxx)

esindajad

Kostja: Tallinn, Sõle tn 47 korteriühistu (registrikood 80127424), seaduslikud esindajad A V, J K, R P, N V ja S A

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi.

Mõista Tallinn, Sõle tn 47 korteriühistult (registrikood 80127424) A Pa (isikukood xxx) kasuks välja kahjuhüvitis 200 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 75 eurot.

Mõista Tallinn, Sõle tn 47 korteriühistult (registrikood 80127424) A Pa (isikukood xxx) kasuks välja menetluskulu 75 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

2-18-16578 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Hageja nõue ja poolte seisukohad

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hageja väitel kukkus 29. juunil 2018. a korterelamu Sõle 47 ees pargitud hagejale kuuluvale sõiduautole xxx reg numbriga xxx korterelamu välisseina katva krohvikihi tükk. Sõiduauto remondi kulud on 1662,03 eurot, millest kindlustusandja hüvitas 1462,03 eurot. Hageja tasus omavastutuse osa 200 eurot xxx AS-ile. Hageja esitas kostjale nõudekirja, milles palus talle hüvitada 200 eurot. Kostja ei ole nõudekirjale vastanud ega hüvitist tasunud. Hageja nõuab kohtus kostjalt 200 euro hüvitamist.
2.Kostja väitel kukkus krohv maja sissekäigu ees olevale alale, kus parkimine on keelatud. Tõendatud ei ole, et hageja sõiduk sai alla kukkunud krohvi tõttu kahjustada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et krohvitükid on korterelamu Sõle 47 seina küljest
29.juunil 2018 alla kukkunud. Vaidlust ei ole ka hagejale tekkinud kahju suuruse osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sõiduk parkis keelualal või mitte ning kas hageja sõiduk on saanud kahjustada alla kukkunud krohvitüki tõttu.
5.Ehitise kõik seinad, st nii välis- kui ka siseseinad on korteriomanike kaasomandis. (vt Riigikohtu 27.03.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 13). Kolleegiumi varasema seisukoha järgi on kaasomanikel ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-13, p-d 47 ja 48). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega on kaasomanikel kohustus hoida elamu välisseinad korras selliselt, et sealt ei pudeneks krohvi. Kui korteriomanikud jätavad oma kohustused kaasomandieseme korrashoiu tagamiseks täitmata ja seetõttu tekib mõnele korteriomanikule kahju, võivad kahju hüvitamise eest vastutada kõik oma kohustusi rikkunud korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. (vt 2 (4)

2-18-16578 Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 48). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. See säte ei tähenda, et kõigi korteriomandist tulenevate õiguste teostamine ja kohustuste täitmine toimub korteriühistu kaudu. Samas on Riigikohus leidnud, et maja haldav korteriühistu või valitseja saab vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikega. (Riigikohtu

11.detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Seega on võimalik kahju hüvitamise nõue esitada ka üksnes korteriühistu vastu. Seda seisukohta kinnitab ka KrtS § 34 lg 2, mille kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seega on ühtlasi korteriühistu kohustuseks kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont, millise kohustuse rikkumise korral on kahjustatud isikul õigus esitada nõue korteriühistu vastu.
6.Hageja kui kannatanud korteriomanik võib seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): kostja on kohustust rikkunud; kostja vastutab kohustuse rikkumise eest; hagejale on tekkinud kahju; kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Nimetatud asjaolusid peab tõendama hageja. (vt Riigikohtu 21.10.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11).
7.Sisuliselt ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et kostja on rikkunud kohustust korraldada kaasomandi eseme korrashoiu tagamine ja kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Eeltoodust tulenevalt peab käesolevas asjas hageja tõendama, et hagejale on kahju tekkinud kostja rikkumise tõttu (rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos) ning kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi hindamisel tuleb hinnata, kas hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk.
8.Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud hagejale kahju tekkimine korterelamu Sõle 47 seina küljest 29. juunil 2018 alla kukkunud krohvitüki tõttu. Kohtule on esitatud 29. juunil 2018 tehtud fotod korterelamu trepikoja ees maas asuvatest krohvitükkidest (tl 3335). Vaidlust ei ole selles, et hageja elukoht asub korterelamus Sõle 47. Hageja esitas kohtule 23. juulil 2018 tehtud fotod hageja sõidukist, millelt nähtuvad sõiduki katusel ja küljel olevad kahjustused (tl 13-21 ning 37-45). Arvestades asjaolu, et hageja oma elukoha asukoha tõttu pargib Sõle 47 maja ees ning arvestades maha kukkunud krohvitükkide asukohta maja ees ja hageja sõidukil nähtuvaid kahjustusi (valged triibud ja kriimustused), järeldab kohus, sõiduki kahjustused said tekkida sõidukile langenud krohvitükkide tõttu. Kohtu hinnangul ei oma seejuures tähtsust kummalt poolt hageja sõiduk kahjustada sai, kuna fotodelt nähtuvalt on krohvitükke kukkunud maja ette laialdasele alale (tl 33-35).
9.Kohus leiab, et kostja rikkumise ja hageja kahju vahel esineb põhjuslik seos kuna kostja poolse korterelamu korrashoiu korraldamise kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks krohvitüki kukkumine hageja sõidukile.
10.Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on välistatud kuna hageja parkis parkimiskeelualal. Esiteks ei ole kostja oma väidet tõendanud. Kohtule esitatud fotod maha kukkunud krohvitükkidest ei tõenda asjaolu, et hageja sõiduk oleks pidanud kindlasti krohvitükkide langemise hetkel asuma otse korterelamu trepikoja ees, mille ukse kohale on märgitud parkimise keeld. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et krohvitükid on langenud ka

3 (4)

2-18-16578 trepikodade uste vahelisele alale. Pealegi ei nähtu kohtule esitatud fotodelt, et parkimise keeld laieneks trepikodade vahelisele alale (tl 33-35).

11.Kohus leiab, et hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine on kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk. Kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont tähendab sisuliselt ka seda, et kaasomandi esemest ei eralduks osi, mis võivad teisi isikuid kahjustada, sealhulgas tekitada varalist kahju.
12.Eeltoodust tulenevalt esinevad käesolevas asjas kõik alused hageja nõude rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on märkinud enda menetluskuludena riigilõivu summas 75 eurot ja kulutused õigusabile summas 10 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
15.Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Samas menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt nt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
16.Kohtu hinnangul ei hageja kulutused õigusabile põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejal käesolevas asjas lepingulist esindajat olnud. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu 01. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13). Sellest seisukohast tuleneb, et lepingulise esindaja kulu on võimalik teiselt poolelt välja mõista üksnes siis, kui menetlusosalisel on menetluses osalenud lepinguline esindaja.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja määrab hageja menetluskuludena kindlaks menetluskulu hageja poolt tasutud riigilõivu, so 75 eurot, ulatuses ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja