Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tl. 2-6, 151-157) 1.16.01.2019 esitas hageja, Heldur Otsa Tartu Maakohtule hagiavalduse AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal vastu kahju hüvitamise nõudes, milles palub LKindlS § 23 lg 1 p 1 alusel välja mõista hageja kasuks sõiduauto Škoda Octavia taastusremondi maksumuse summas 3987,03 eurot.

KOSTJA VASTUS HAGILE (tl. 36- 42, 147-149)

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS

Kostja esindaja vandeadvokaat Alar Urm jäi kohtuistungil seisukohale, et kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja seisukoht on, et see musta värvi auto ei jõudnud üldse sõiduteede ristumisalale, vaid ta oli 5-10 meetrit enne ristumisala. On rikutud LS § 48 lg 2, hageja auto sõitis vastassuuna vööndisse. Hageja eksib, et ta on enda liikluskindlustuslepingu alusel kindlustanud ka oma auto. Nendel asjaoludel hagi rahuldada ei saa. Vastaspoole auto on ka meie kliendi poolt kindlustatud. „Anna teed“ märk ei eelda sõiduki eelnevat peatumiskohustust.

KOHTU SEISUKOHT

10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolu ta oma nõude põhistamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. 11.Hageja nõuab kostjalt kui Mercedes-Benz GLS350 vastutuskindlustuse andjalt Mercedese juhi poolt hagejale kui auto omanikule tekitatud kahju hüvitamist liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 23 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees võlaõigusseaduse (VÕS) § 1057 alusel. Mootorsõiduki valdaja on mootorsõiduki kui suurema ohu allika otsene valdaja, kes vastutab VÕS § 1057 alusel mootorsõiduki käitamisel põhjustatud kahju eest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-76-09 selgitanud, et riskivastutus (VÕS §-d 1056-1060) tekib ka juhul, kui üks suurema ohu allikas põhjustab kahju teisele suurema ohu allikale ning muu hulgas siis, kui kahju põhjustanud suurema ohu allika valitseja ei olnud süüdi teisele suurema ohu allika valitsejale kahju tekitamises. Kahju põhjustamine riskivastutuse mõttes tähendab suurema ohu allikale iseloomuliku riski (suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu) realiseerumist. 12.Hageja poolt esitatud kahjunõude puhul on tegemist kahjuga, mis tuleb liikluskindlustuse seaduse järgi liikluskahjuna hüvitada. Seega saab hageja esitada kostja kui teise kindlustusjuhtumis osalenud kindlustatud isiku kindlustusandja vastu riskivastutusest tuleneva kahju hüvitamise nõude ning kostja vastuväited nõudele selles osa ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.

põhjusliku seose olemasolu vastutuse aluseks oleva asjaolu ja kahjuliku tagajärje vahel. Riigikohus on selgitanud, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 kohaldub ka riskivastutusest tuleneva kahju eest hüvitise määramisel ja sellele saab tugineda ka vastutuskindlustusandja (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-13). 15.Hageja on oma kahjunõude esitamisel tuginenud samuti põhimõttele, et kostja kui vastutuskindlustusandja ei saa hageja kahjuhüvitise õigust riskivastutuse alusel vähendada „nullini“, isegi kui hageja rikkudes liiklusnõudeid, ning Mercedese juht ei rikkunud mistahes kohustusi, siis ka sellisel juhul ei võimalda VÕS § 139 jätta kogu vastutuse ainuüksi hageja kanda vaid osaliselt kannab seda VÕS § 1057 alusel, sõltumata võimalikust liiklusseaduse nõuete rikkumisest, ikkagi ka Mercedese juht. 16.Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude, mille osas tegi kostja 02.11.2018 kahjuotsuse kahjujuhtumis nr XXX, millega keeldus hagejale tema poolt kantud kahju hüvitamisest (tl. 11). 21.12.2018 vastuses hageja kaebusele (tl. 12-15), jäi kostja 02.11.2018 otsuse juurde (tl. 1719). Kostja põhistas oma otsust sellega, et kuna Heldur Otsa on ise täies ulatuses vastutav tema kasutuses olnud sõidukile kahju põhjustamise eest, siis vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg 1 järgi kuulub makstav hüvitis vähendamisele täies ulatuses ja puudub alus hageja liikluskindlustuse hüvitise taotluse rahuldamiseks. Liiklusõnnetuse toimumisega on otseses põhjuslikus seoses Heldur Otsa LS § 33 lg 2 p 8 ja § 48 lg 2 nõuete rikkumine. 17.Käesoleval juhul vaidlevad pooled, kes vastutab liiklusõnnetuse toimumise eest. Seega hindab kohus järgnevalt kuivõrd üks või teine avariis osalenud sõiduki juht ise kahju tekkimise põhjustas. Riigikohus on andnud lahendis nr 3-2-1-7-13 VÕS § 139 tähenduses hüvitise suuruse määramisel juhiseks, et arvestada tuleb riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Täiendavalt saab hinnata iga sõiduki konkreetse manöövri objektiivset iseloomu ja ohtlikkust, millest tulenevalt õnnetus tekkis. Teisalt saab aga arvestada ka õnnetuse põhjustamises osalenud mootorsõidukite juhtide käitumist eelkõige käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmist ja liiklusnõuete eiramist. Sõidukite kokkupõrkamisel saab hinnata, kes liiklusseaduse mõttes õnnetuse põhjustas. Kannatanu osa üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvestada, kumb juhtides jättis suuremal määral jälgimata liikluses tavaliseks peetava hoolsuse. Juhtide käitumist iseloomustavate asjaolude arvestamine hüvitise suuruse määramisel ja sel põhjusel hüvitise vähendamine ei tohi siiski moonutada riskivastutuse olemust ega viia VÕS § 1057 kohaldamise välistamiseni. Selliselt muutuks riskivastutus sisutühjaks. Kahju hüvitamise otsustamist ei saa taandada üksnes liiklusnõuete rikkumise eest avalik-õigusliku vastutamise küsimusele. Hüvitise alandamine miinimumini või selle välistamine saab kõne alla tulla üksnes erandina, eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et avarii põhjustas ainuüksi kannatanu raske eksimus, millest tulenevalt ei olnud kahju tekitajal, kes enne reegleid ei rikkunud, enam mõistlikult (st oodatavat hoolt rakendades) võimalik õnnetust vältida ning kahju tekitanud mootorsõidukist tulenev risk oli kannatanu käitumise tõttu täielikult elimineeritud. 18.Kohtule on väljastatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna XX.XX.XXXX otsus väärteoasjas nr: XXX. Nimetatud otsus on Heldur Otsa poolt edasikaevatud kohtusse ja see ei ole jõustunud (tl. 65-66). Otsuse kohaselt on väärteoasjas koostatud väärteoprotokoll (tl.67-69), mille kohaselt 15.10.2018 kella 10.28 ajal juhtis Heldur Otsa mootorsõidukit Škoda Octavia reg.nr XXX Tartu linnas, Põllu tn. ja Kruusamäe tn. ristmikul, kus sooritades vasakpööret Kruusamäe tänavalt Põllu tänavale, ei veendunud selle manöövri ohutuses ning vasakpööret sooritades kaldus ristmikul vastassuunavööndisse ning selle tulemusel sõitis otsa Põllu tänaval enne ristmikku seisma jäänud sõidukile Mercedes-Benz reg.nr XXX, mida juhtis K.Arand. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas H.Otsa varalise kahju AS-ile Arand sõiduki Mercedes-Benz esiosa kahjustamise näol. Rikutud õigusnorm liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 ja § 48 lg 2.

19.Hageja on seisukohal, et kindlustusotsuses on lähtutud väärast eeldusest nagu oleks hageja sõitnud vastassuunavööndisse ning rikkunud LS § 33 lg 2 p 8 ja § 48 lg 2 sätestatud kohustusi. Hageja ei ole neid kohustusi rikkunud. Hagiavalduses annab hageja oma seisukoha põhistamiseks ja liiklusõnnetuse asjaolude kohta järgmise selgituse ning põhjendused: 





 





Hageja saabus Põllu - Kummeli - Välja - Kruusamäe ristmikule Kruusamäe tänavalt. Tegemist on võrdsete teede ristmikuga (lisatud foto tl. 18). Seetõttu oli hagejal LS § 17 lg 5 p 5 alusel kohustus anda teed tema suhtes paremalt st Kummeli tänavalt saabuvatele sõidukitele. Hageja veendus, et Kummeli tänavalt ühtegi sõidukit ei tule ning alustas alles seejärel vasakpööret. MB juht samasisulist kohustust ei järginud ning sõitis Põllu tänavalt hageja suhtes vasakult ristmikule veel enne seda kui hageja jõudis vasakpöörde manöövri lõpetada. LS § 33 lg 2 p 8 sätestatud kohustust rikkus MB juht, sõites ristmikule eelnevalt veendumata, et see on ohutu ega ohusta ristmikul juba manöövrit sooritavat sõidukit. Kostja käsitlus, nagu ei oleks MB veel sõiduteede lõikumisalale jõudnud, ei ole õige. Erinevalt ristmiku skeemist, on Kruusamäe – Põllu tänavate ristumiskoht mitte täisnurkne vaid lauge ja kaarekujuline, samuti on see tavapärasest oluliselt laiem (lisatud foto, tl 19). MB juht on sõitnud ristmikule selgelt liialt kaugele välja, rikkudes sellega LS § 56 lg 1 ja § 17 lg 5 p 5 sätestatud kohustusi. LS § 17 lg 5 p 5 sätestab, et sõidukijuht peab andma teed juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud. Neid kohustusi MB juht ei järginud, sõites teede lõikumisalale välja. Väär on ka väide nagu oleks hageja rikkunud LS § 48 lg 2 sätestatud kohustust ning sõitnud sõiduteede lõikumisalalt välja sõites vastassuunavööndisse. LS § 48 lg 2 sätestab, et pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Hageja ei sõitnud vastassuunavööndisse, kuivõrd hageja ei jõudnudki ristmikku läbida ning sõiduteede lõikumisalalt välja sõita. Hageja ei väljunud ka enda suunavööndist ning kui MB juht oleks soovinud pöörata tema suhtes paremale Kruusamäe tänavale, oleks tal olnud selleks piisavalt ruumi ilma, et hageja juhitud Škoda oleks seda takistanud. Liiklusõnnetuse põhjuseks oli asjaolu, et MB juht sõitis ristmikule veel enne seda kui hageja oli jõudnud vasakpöörde lõpetada. Sellega rikkus MB juht LS § 33 lg 2 p 8 ja § 17 lg 5 p 5.

20.05.03.2019 kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule taotluse, kuulata tunnistajatena üle liiklusõnnetust pealt näinud Karel Otti ja Egert Matrovi. 29.05.2019, 04.06.2019 esitas Hageja esindaja taotluse, et kuna nimetatud tunnistajad ja MB juht Krista Arand on ülekuulatud Tartu Maakohtu menetluses olevas väärteoasjas nr XXX (Heldur Otsa kaebus Politsei- Ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri XX.XX.XXXX otsusele väärteoasjas nr XXX), siis ei pea hageja esindaja vajalikuks nende ülekuulamist tsiviilasjas ja palub nimetatud protokollid võtta antud tsiviilasja materjalide juurde (tl. 119-125, 130 - 142). Kohus rahuldas hageja esindaja sellekohase taotluse. 21.29.05.2019 kohtuistungil väärteoasjas nr XXX, andis Krista Arand liiklusõnnetuse kohta järgmisi ütlusi (tl. 130- 132):  

Mina sõitsin Põllu tänavalt, hakkasin otse sõitma Põllu tänavalt, kui tuli ristumine Kruusamäe tänavaga. Siis Škoda autojuht tegi pööret lõigates ja sõitis minu sõidusuunda. Ma nägin seda, et mind ei märgata, jõudsin lasta signaali. Tänu sellele, et need teeääred pole nii hästi piiritletud, siis see on nii laialiujuv rist... aga oli selge, et Škoda tuli täiesti minu sõidurajale ette... ta lõikas. Ma nägin, kuidas

ta vaatas paremale poole ja tegi kurvi, ma proovisin märku anda, aga kõik toimus nii kiiresti ma ei jõudnud reageerida.  Ma jõudsin jääda seisma... ja jõudsin anda signaali seda mäletan selgelt... kui ta olek koridori lõiganud õiget pidi, poleks kokkupõrget polnud.  Nägin jah, et ta vaatas paremale poole, kui sooritas pööret lõigates.  Ma polnud päris ristmikul veel väljas. Kuna ta oli vales sõidukoridoris, tänu sellele see õnnetus juhtuski, muidu oleks olnud võimalik sealt mööda manööverdada ja kõik oleks olnud korras. 16.05.2019 kohtuistungil väärteoasjas nr XXX, andis tunnistaja Karel Otti liiklusõnnetuse kohta järgmisi ütlusi (tl. 121):  Škoda, ta lõikas üle Põllu tänava, ta tegi vasakpööret. Mercedes tuli Põllu tänavalt ja oli suunaga Selveri tänava poole. Mercedese häält oli kuulda, ühtlaselt tuli. Läks ühtlase hooga otse. Škoda lõikas vastassuunavööndist kurvi. Kumbki auto ei lasknud signaali. 16.05.2019 kohtuistungil väärteoasjas nr XXX, andis tunnistaja Egert Matrov liiklusõnnetuse kohta järgmisi ütlusi (tl. 122):  Seisin avariist maksimum 10 m kaugusel. Mercedese kiirus oli kiire ja teed ei andnud ja vaatasin, et panevad kokku. Karel vaatas poole pealt, siis sõitsidki Škoda ja Mercedes kokku.  Mercedes ristile lähenedes ei peatunud, hoog oli väiksem aga mingi 12 km/h. Mercedes pidurdas siis kui autod ninapidi koos olid. Mercedese juht signaali ei andnud.  Kuidas ta paiknes, ei oska öelda. Sõiduteede suhtes paiknes ristmiku keskel.  Olen selles kindel, et Mercedes ristile lähenedes ei peatunud. Pidurituled süttisid siis, kui kokkupõrge oli ära. 22.Mõlemad liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhid kirjeldavad, et Kruusamäe-Põllu tänavate ristumiskoht ei ole täisnurkne, on lauge ja kaarekujuline, tavapärasest oluliselt laiem. Nimetatud ristmiku ja sõidukite kokkupõrke kohta on esitatud kohtule mitmed fotod tl. 18, 19, 26, 27, 38, 39, 40, 52, 57, 94, 95, 96, 97, 98, 99, 100, 101, 102, 103, 104, 105, 106, 152. 23.Tulenevalt LS § 56 lg-st 1 peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Seega tuli hagejal vasakpöörde sooritamiseks veenduda, et tulenevalt LS § 17 lg 5 p 5, tal ei ole paremalt läheneva sõiduki suhtes tee andmise kohustust ja ta võib vasakpöörde sooritada lõigates oluliselt vasakult poolt üle ristmiku ja selline manööver on vastavalt LS § 33 lg 2 p 8 ohutu ja ei takista ning kahjusta teisi liiklejaid. Samuti tuli hagejal enne vasakpöörde sooritamist veenduda, et talle antakse teed. Kohtule esitatud fotodelt tl. 96 ja 101, 102, 103, 104,105, 106 on üheselt nähtav, et hageja paikneb suundudes Põllu tänavale oluliselt vastassuunavööndis. Kohtule esitatud fotosid kõrvutades, on tuvastatav, et Mercedese juht ei ole veel jõudnud sõiduteede lõikumisalale. Fotolt tl. 104 on tuvastav ristmiku nö sõiduread, mootorsõidukite kokkupõrke asukoht ristmikul, mida näitlikustab hästi fotol parempööret tegev sõiduauto. Nimetatud sõiduk saab üle ristmiku parempöörde manöövri sooritada selliselt, et liiklusõnnetuses olevad autod seda kuidagi segaks. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas hageja, kuna ei veendunud, et sooritades vasakpööret lõigates ja kaldudes oluliselt vasakule, siis selline manööver on ohutu. 24.Riskivastutusest tulenva hüvitise määramisel, tuleb kohtul hinnata ka teise liiklusõnnetuses osalenud juhi käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Põllu tänavalt tulnud Mercedese juhil oli hageja suhtes samuti paremalt lähenevale sõiduki suhtes tee andmise kohustus. Ristmikku

ületades, LS § 18 lg 1 kohaselt ei ole juhil kohustust sõidukit seisma jätta, vaid on kohustus selgelt anda märku, et kavatseb järgida tee andmise kohustust seda siis sõidukiiruse vähendamisega või sõiduki seismajäämisega. Hagejal tuli vasakpöörde manöövri sooritamisel veenduda, et Mercedese juht täidab tee andmise kohustust. Seega oli mõlemal juhil kohustus veenduda, et üksteist on märgatud ja täidetakse vastastikku liikluseeskirja nõudeid. Kristi Arand on oma ütlustes kinnitanud, et ta jäi seisma ja andis signaali. Väärteo asjas nr XXX tunnistajate Karel Otti ja Egert Matrovi ütluste kohaselt, kumbki juht seisma ei jäänud ega signaali ei andnud. Samuti hageja seletuste kohaselt autod ei pidurdanud. Kohus loeb siinjuures usaldusväärseks tunnistajate ütlused kui sündmust pealt näinud erapooletud isikud, kelle ei ole põhjust enda kasuks sündmuse asjaolusid mõjutada. Kirjeldatud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et mootorsõidukite kokkupõrge toimus mõlema sõiduki liikumise pealt. Seega ei valinud ka Mercedese juht kohast meedet liiklusõnnetuse vältimiseks, st. ei jätnud sõidukit seisma või ohu märkamisel ei andnud liiklusõnnetuse vältimiseks helisignaali. Mootorsõiduki juhil tuleb liikluses järgida kõrgendatud hoolsust ja teha endast kõik olenev, et ta ei ohustaks teisi liiklejaid ja samuti teha endast olenev, et liiklusõnnetust või ohtu vältida. 25.Arvestades eelnevaid põhjendusi, hinnates liiklusõnnetuse põhjuseid kogumina, leiab kohus, et liiklusõnnetuse põhjustamises on hageja vastutav 80% ulatuses ja Mercedese juht 20% ulatuses. Kohus leiab, et hageja käitumine on kokkuvõttes oluliselt suuremas põhjuslikkus seoses temal endal kahju tekkimisega, kui seda on Mercedese juhil. Ülimalt suure tõenäosusega oleks kahju jäänud saabumata, kui hageja oleks vasakpöörde sooritamisel püsinud oma mõttelisel sõidureal ja teepoolel kuni manöövri lõpuni, samuti pööranud piisavalt tähelepanu liiklusoludele temast vasakul. Hagejal parema käe reegli eelise omamine üksnes vähesel määral ja osaliselt õigustab antud juhul sisuliselt vastassuunda sõitmist ning seal kokkupõrke põhjustamist teise sõidukiga. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Võttes arvesse, et kohus pidas hagejat liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi olevaks 80% ulatuses, tuleb väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada 80% võrra. Kostja ei ole hageja poolt nõutud kahjuhüvitise summale vastuväiteid esitanud. Hageja nõuab kahjuhüvitisena sõiduki Škoda Octavia taastamis maksumust, mille kohta on hagejale Entar Auto esitanud 02.01.2019 arve nr XXX summas 3987,03 eurot (tl. 28). Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis summas (3987,03 x 20 : 100) 797,41 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 797,41 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 26.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eelnevast tulenevalt ning kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud 80% ulatuses hageja kandaja ja 20% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohtu seisukoht kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas. 27.Kostja taotleb hagejalt ühe kostja esindaja – Alar Urm, õigusabikulude väljamõistmist. Kokku oli kostja esindaja ajakulu kogu kohtumenetluse jooksul 17,5 tundi. Esindaja tunnihind on 170 eurot, käibemaksu hüvitamist ei taotleta. Seega on kostja menetluskulud kokku 2975 eurot järgmiste õigustoimingute eest: -

kahjukäsitluse materjalidega tutvumine, kliendiga suhtlemiseks ja kostja vastuse koostamiseks,7 tundi; sündmuskohaga tutvumine ja Krista Arandiga vestlemine, 2 tundi; liiklusõnnetuse ja väärteomenetluse kohta politseilt andmete pärimine, 30 minutit; kohtuistungiks valmistumine ja kohtuistungil osalemine, 5 tundi; ülejäänud menetlusdokumentide koostmaine, 3 tundi.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et arvestades antud menetluse olemust ja esitatud nõuet ning menetluses kostja esindaja poolt tehtud toiminguid, on arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni põhjendatud töötunnihind 150 eurot. Keskmine advokaadi töötunnihind on sarnase õigusteenuse eest 110-120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et arvestades kostja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, antud tsiviilasja olemust ja keerukust, loeb kohus hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele kulunud aega põhjendatuks 6 tunni ulatuses. Kohus leiab, et kostja esindaja selline ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kahjukäsitluse materjalidega tutvumine, sündmuskohaga tutvumine, Krista Arandiga vestlemine, liiklusõnnetuse ja väärteomenetluse kohta politsei andmete pärimine, kohus esindaja ajakulu hulka ei arvesta. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et menetluskulude väljamõistmisel ei arvestata asja materjalidega tutvumisele kuluvat aega, samuti kliendiga suhtlemist ja talle õigusliku olukorra selgitamist, kuna eelnevalt nimetatu peaks olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludeks kokku 900 eurot (6 tundi x tunnitasu 150 eurot). Arvestades kohtukulude jaotust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista (900 x 80%) 720 eurot. Kohtu seisukoht hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas.

tutvumine PZU 21.12.2018 vastusega kahjujuhtumis nr XXX, 10 min.; telefoninõupidamine kliendiga, 15 min.; hagiavalduse koostamine PZU vastu kahju hüvitamise nõudes, 2,5 tundi; vastuse koostamine kostja 25.01.2019 vastusele, 1 tund, 59 min.; telefonikõne klindiga, 15 min.;

-

taotluse koostmaine tunnistajate ülekuulamiseks, 40 min.; telefonikõne kliendiga, 21 min.; ettevalmistus kohtuistungiks, 52 min.; kliendi esindus kohtuistungil, 1 tund; täiendavate taotluste koostamine, 1 tund 7 min.; kohtule väärteoasja XXX istungi protokolli esitamine, 10 min.; telefonikõne kliendi ja adv. A. Urmiga, 35 min.; lõppseisukohtade koostamine, 2 tundi.

Kohus leiab, et arvestades antud menetluse olemust ja esitatud nõuet ning menetluses hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni, on hageja esindaja, vandeadvokaat Tambet Laasiku töötunnihind 140 eurot põhjendatud. Kohus ei hinda õigusabile tehtud kulutuste juures minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohus leiab, et arvestades kostja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, antud tsiviilasja olemust ja keerukust, loeb kohus hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele kulunud aega põhjendatuks 9 tunni ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja selline ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kuludeks kokku 1260 eurot (9 tundi x tunnitasu 140 eurot). Samuti on kandnud hageja antud menetluses menetluskuluna riigilõivu summas 325 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks (riigilõiv 325 eurot + esindaja kulud 1260 eurot) 1585 eurot. Arvestades kohtukulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (1585x 20%) 317 eurot. Tulenevalt TsMS § 174 lg 10 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustlane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu arvestada. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliselt kindlaks koos käibemaksuga, vastavalt hageja poolt antud kinnitusele, et ta ei ole käibemaksukohustlane. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud taotluse mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohustuse kohase täitmiseni välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg1 ettenähtud määras. Kohus mõistab hageja taotluse alusel alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.