Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud A S avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja poolt võetud laenukohustused muutunud talle üle jõu käivaks. Avaldajal puudub vara ning sissetulek (registreeritud Töötukassas töötuna), millega tal oleks võimalik võlakohustusi täita. Avaldajale teadaolevalt on tal tasumata kohustusi vähemalt 84 552,46 euro eest. Avaldaja on proovinud temal lasuvaid kohustusi täita, kuid on saanud aru, et tema tänaste võimaluste juures ei ole ta võimeline kõiki temal lasuvaid rahalisi kohustusi täitma. Seega on avaldaja püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Avaldaja palub kohtul välja kuulutada tema pankrot ning alustada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlust. 13.6.2019. a nimetas kohus A S ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 6 126,24 eurot ja vara puudub. Võlgniku igakuine sissetulek on töötutoetus 237 eurot. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjusena ära märkinud töökoha puudumise. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku hooletu finantskäitumine. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik oma nõusolekut avaldanud. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Kohtu hinnangul ei kuulu võlgniku avaldus rahuldamisele, kuivõrd esinevad PankrS § 171 lg 2 p 4 ja p 5 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud: võlgnik on ilma sissetulekut omamata raisanud võlausaldajatelt saadud rahalisi vahendeid ilma kavatsuseta saadud summasid tagastada, millega on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud ning vastutustundetult üksnes kohustusi juurde tekitanud, millega on kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 22 lg 3 p 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta. PankrS § 87 lg 1 kohaselt võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning lg 2 kohaselt võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Kohtuistungile võlgnik ega tema esindaja ei ilmunud. Ajutisele halduri päringutele võlgnik ega tema esindaja ei vastanud. Võlgnik on kohustuste täitmata jätmisega olnud käesolevas menetluses kohtu hinnangul raskelt hooletu. Samuti puudub kohtul veendumus, et võlgnik asub täitma oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, mis eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest. PankrS 173 lg 1 järgi võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on seisukohal, et võlgniku menetluslik huvi ei ole seega suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes passiivsele kohustustest vabanemisele, mis ei ole aga kooskõlas Pankrs § 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu katteks 450 eurot ja kulutuste katteks 36 eurot. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 alusel kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused võlgnikult väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub tasunõue osaliselt rahuldamisele riigi vahenditest. Riigi arvelt kuulub Svetlana Pildeni kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.