Elisa teleteenused AS-i hagi Stanislav Jerneri vastu võla nõudes
235,14 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Elisa Teleteenused AS (registrikood: 10069659; asukoht: Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn) esindajad Hageja lepingulised esindajad Marilin Palts, Elina Madal (epost: [email protected]) Kostja Stanislav Jerner (isikukood: XXX; viibimiskoht: Viru Vangla, Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) 08. august 2019. a Kohtuistungi toimumise aeg Hagihind
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Stanislav Jernerilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks:
viivis alates 07.05.2019 kuni põhinõude summas 36,04 eurot täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt.
3.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 91,90 euro, viivise 59,63 euro ning 91,90 euro suuruselt põhivõlalt alates 07.05.2019 arvestatava viivise osas.
4.Jätta menetluskulud 29% ulatuses Stanislav Jerneri ja 71% ulatuses Elisa Teleteenused AS-i kanda.
5.Välja mõista Stanislav Jernerilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks menetluskulu 65,25 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu menetluses on Elisa teleteenused AS-i hagi Stanislav Jerneri vastu võla nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja XX.XX.XXXX AS-ga Starman (praegune Elisa Teleteenused AS) kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr. XXX, mille alusel osutas hageja kostjale L-RUS-digiTV teenust aadressil XXX ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Hageja lõpetas kostjale teenuse osutamise 22.08.2015 seoses kostja poolse viivitusega tasumata arvete näol. Kostjal on tasumata arved nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kokku summas 127,94 eurot. Arved XXX ja XXX on esitatud tagastamata seadmete eest, arvel nr XXX on märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu, muus osas on arved esitanud lepingus kokku lepitud teenuste eest. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 127,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 84,16 eurot ning viivise alates 07.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt.
3.08.08.2019 kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu. Kostja oli nõus tasuma 59,90 eurot. Kui arved esitati, oli kostja Leedus vanglas. Kostja helistas naisele, naine ütles, et ta kirjutas hagejale, et internet välja lülitataks. Kui kostja 18.07.2015 vanglast vabanes, kolis ta sealt korterist välja. Kostja ei teadnud, et peab seadmed tagastama. Kostjal ei olnud vangis viibimise tõttu füüsiliselt võimalik seadmeid tagastada. Kostja on valmis seadmed tagastama. Kostja leidis ka, et aegumistähtaeg võib möödas olla.
KOHTU SEISUKOHT
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Vaidlus puudub selles, et hageja (endine Starman) ja kostja sõlmisid XXX kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr XXX, mille alusel hageja osutas kostjale aadressil XXX L-RUSdigiTV teenust ning kostja rentis hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. XX.XX.XXXX kliendi- ja teenuse osutamise lepingu kohaselt oli kostjal kohustus tasuda talle teenuse osutamise lepingu alusel osutatud teenuste eest AS-i Starman
Telekommunikatsiooniteenuste Üldtingimustes (edaspidi üldtingimused) sätestatud korras ning seadme kasutamise lepingu alusel kasutusele antud seadmete eest tasu vastavuses hinnakirja ja üldtingimustega. Lepingu lõppemisel oli kostja kohustatud seadmed tagastama. Seadmete tagastamata jätmisel oli AS-il Starmanil õigus nõuda kostjalt sisse seadme lepingu- või hinnakirjajärgne väärtus vastavalt AS-i Starmani poolt esitatud nõudele.
8.Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
9.Kostjal on tasumata arved nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kokku summas 127,94 eurot.
10.Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus on seisukohal, et 14.02.2014 kliendi- ja teenuseosutamise leping on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
11.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
12.Arvetel nr XXX ja XXX on märgitud võlahaldustasu (2 x 5 eurot) ning arvel nr XXX on märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu (12 eurot). Hageja üldtingimuste p 10.3 kohaselt oli Starmanil õigus üldtingimuste p-s 9.6 sätestatud kliendi kohustuste rikkumisel nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist. Üldtingimuste p 9.6 kohaselt oli klient kohustatud teenuse eest tasuma arvel näidatud tähtajaks. Üldtingimuste p 7.1.4.1 kohaselt Starmanil oli õigus piirata kliendi suhtes lepingu alusel teenuse osutamist, kui klient on hilinenud lepingu alusel osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Võlahaldustasu ja võla tõttu teenuse piiramise tasu suurus tuleneb hageja hinnakirjast.
13.Kohus leiab, et võlahaldustasu ning võla tõttu teenuse piiramise tasu näol on tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga, võrrelduna teenuse eest tavapäraselt makstava tasuga. Kohtule esitatust ei nähtu, et võlahaldustasu või võla tõttu teenuse piiramise tasu oleksid seotud hageja tegelike kuludega, samuti on hagejal õigus nõuda üldtingimuste p 10.1 järgi viivist 0,05% tasumata summalt päevas. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega jääb hagi võlahaldustasu 10 euro ja võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 euro, kokku 22 euro ulatuses rahuldamata.
14.Hageja on esitanud nõudele aegumise vastuväite. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Teenuse osutamise lepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, millele saab üldjuhul kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaega kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi algab aegumistähtaeg üldjuhul nõude sissenõutavaks muutumisega. Erisused on sätestatud TsÜS § 147 lg-s 3 ja §-s 154 kokkulepitud tasu nõude ning korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude puhuks, mille aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.
15.Kohus leiab, et nõude aegumise seisukohalt tuleb eristada tasunõuet osutatud teenuse ning seadmete kasutamise eest ning seadmete maksumuse hüvitamise nõuet. Kui tasunõude puhul tuleb kohaldada TsÜS §-i 154, ning aegumistähtaega arvestada selle aasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks, ei saa seda kohtu hinnangul laiendada seadmete maksumuse hüvitamise nõudele, mille puhul ei ole tegemist korduvate kohustustega. Samuti ei pea kohus võimalikuks laiendada seadmete maksumuse hüvitamise nõudele TsÜS § 147 lg 3, kuna tegemist ei ole tasunõudega. Seega seadmete maksumuse hüvitamise nõude puhul tuleb aegumistähtaega arvestada TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi alates sissenõutavaks muutumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
16.Kuna tasuarvete nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX maksetähtajad jäid ajavahemikku 30.06.2015 kuni 31.10.2015, algas tasunõude puhul aegumistähtaeg 01.01.2016 kell 00.00. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses 21.12.2018, s.o enne kolmeaastase aegumistähtaja möödumist.
17.Tagastamata seadmete eest on hageja esitanud arved nr XXX (10 eurot) ja XXX (59,90 eurot) maksetähtajaga 26.10.2015. Seega seadmete maksumuse hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks ning aegumistähtaeg algas 27.10.2015 kell 00.00 ning lõppes 26.10.2018 kell
24.00.Seega seadmete maksumuse hüvitamise nõue oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks aegunud ning hagi jääb seadmete maksumuse 69,60 euro ulatuses rahuldamata.
18.Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et kostjalt kuulub põhinõudena hageja kasuks välja mõistmisele 36,04 eurot (127,94 eurot - 22 eurot - 69,90 eurot). Võlgnevuse 91,90 euro osas jääb hagi rahuldamata.
19.Arvestades põhinõude osalist rahuldamata jäämist, jääb osaliselt rahuldamata ka hageja viivisenõue. Hageja 06.05.2019 seisuga viivisenõue tuleb jätta rahuldamata 59,63 euro ulatuses (arvelt nr XXX arvestatud viivis 3,44 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 11,17 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 6,44 eurot, arvelt nr XXX arvestatud viivis 38,58 eurot) ning rahuldada 24,53 euro (84,16 eurot - 59,63 eurot) ulatuses. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt 0,05% päevas alates 07.05.2019 kuni põhivõla 36,04 euro tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 29% kostja kanda ja 71% hageja kanda.
Asja materjalidest nähtuvalt kostjal hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot ning lepingulise esindaja kulu 240 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 225 euro ulatuses – riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu arvestades hagihinda ning tsiviilasja keerukust ja mahtu 150 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 65,25 eurot.
Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.