Määruse tegemise aeg ja 04.09.2019, Tallinn koht Kohtukoosseis
Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Kohtuasi
OS pankrotimenetlus. Võlgniku vabastamise menetluse lõpetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.04.2019 määrus
kohustustest
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Swedbank AS-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende Võlgnik OS (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Võlgniku usaldusisik J S (isikukood xxxxxxxxxx) Võlausaldaja (määruskaebuse esitaja) Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Võlausaldaja Luminor Bank AS (registrikood 11315936) Võlausaldaja AS TBB Bank (endise ärinimega Tallinna Äripanga AS, registrikood 10237984) Võlausaldaja OÜ Kinnisvarainvest 10036424)
(registrikood
Võlausaldaja OÜ ALDERA 10728205)
(registrikood
INVEST
Võlausaldaja ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood 10308153) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-16997
Resolutsioon:
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 16.04.2019 määrus muutmata.
Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta Swedbank AS-i kanda.
3.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluse käik ja kohustustest vabastamise taotlus
1.E3 OÜ (endise ärinimega My–Car24 OÜ) esitas 14.04.2011 Harju Maakohtule avalduse OS (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus kuulutas 14.09.2011 välja võlgniku pankroti. Maakohus lõpetas 27.08.2012 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku usaldusisikuks nimetati RK (algne usaldusisik). RK vabastati 06.02.2013 kohtumäärusega usaldusisiku kohustustest ja uueks usaldusisikuks nimetati J S (usaldusisik).
2.Võlgnik esitas maakohtule 21.06.2018 taotluse vabastada ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Võlgniku lepinguline esindaja esitas 02.08.2018 kohtule võlgniku allkirjastatud aruande kohustustest vabastamise menetluses. Aruande kohaselt on võlgnikul keskharidus. Võõrkeeli ta ei valda. Abielu ajal oli koduperenaine. Pärast abikaasa surma oli võlgnik sunnitud tööd otsima. Alates maist 2010 otsis võlgnik aktiivselt tööd, töötas põhiliselt xxxxx. Hiljem pakkus tuttav xxxxxx tööd, kellena ametilt töötab võlgnik siiani. Perioodil aprill 2012 – aprill 2013 töötas võlgnik xxxxxx OÜ-s Xxxxxx. Perioodil 02.04.2013 – september 2014 võlgnik ei töötanud, sest hoolitses xxxxxxx eest. Alates 2014. a septembrist kuni 2015. a juunini töötas võlgnik xxxxxx xxxxx OÜ-s (praegune ärinimi OÜ xxxxx) ja alates 2015. a juulist xxxxxx OÜ-s xxxxxx. Kõigis eelnimetatud töökohtades on võlgnik saanud miinimumpalka. Võlgniku sissetulek perioodil alates 01.01.2012 kuni 24.07.2018 oli kokku 27 215 eurot 63 senti (sh töötasu, toetused, ebaregulaarsed ülekanded sugulaste poolt). Muud vara võlgnikul ei ole. Tema igakuised keskmised kulud on vahemikus 400 – 550 eurot, mis on jagatud võlgniku ja tema elukaaslase vahel. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-16997
4.Algse usaldusisiku 27.02.2013 aruande kohaselt laekus võlgnikule ajaperioodil september kuni detsember 2012 töötasuna 321 eurot 4 senti. 20.05.2015 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tal ei ole eluaset, võlgnik töötab xxxxx xxxxx. Tema sissetulek on miinimumpalk. Võlgnik teatas 28.05.2015 kirjas kohtule, et tema igakuised kulud on 338 eurot. Võlgnik selgitas 21.10.2015 kirjas oma 2015. a toimunud välisreisidega seonduvat ning märkis, et kulud reisidele kattis võlgniku elukaaslane. Samuti on elukaaslaselt pärit sularaha, mille sissemakseid on võlgnik teinud. Võlgnik teatas 29.09.2016, et tal on alates 2015. a juunist uus töökoht – xxxxx xxxx OÜ-s. Võlgnik reisis xxxxx tütre juurde, selle kulu kandis elukaaslane. Igakuised kulud on 378 eurot. Võlgnik tõi 31.12.2017 välja oma igakuised kulud, milleks on 400 eurot.
5.Usaldusisik esitas 02.08.2018 kohtule vastuse, milles selgitas, et võlgnik ei ole teinud usaldusisikule makseid, sest võlgnik töötab miinimumpalga eest. Seega võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Usaldusisik kinnitas 18.03.2019 e-kirjaga saadetud seisukohas, et nõustub võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldajate seisukohad
6.ALG Liisingu Aktsiaselts (võlausaldaja VII) teatas 03.07.2018 ja 09.10.2018 kohtule, et äriühingul puuduvad kehtivad lepingud ja nõuded võlgnikuga vastu. Võlausaldaja VII teatas 05.03.2019, et loobub praeguses tsiviilasjas kõikidest nõuetest võlgniku vastu.
7.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, võlausaldaja II) teatas 06.07.2018, et on nõus menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamisega.
8.Luminor Bank AS-l (endine Nordea pank, võlausaldaja III) puuduvad 17.08.2018 ja 20.02.2019 esitatud seisukohtade järgi nõuded võlgniku vastu.
9.OÜ ALDERA INVEST (võlausaldaja VI) teatas 04.09.2018, et ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastu, sest nõudeid võlausaldajal võlgniku vastu ei ole ja ta ei soovi edaspidi selles menetluses osaleda.
10.Swedbank AS (võlausaldaja I) ei nõustu 13.09.2018 esitatud seisukohas võlgniku kohustustest vabastamisega, sest võlgnik ei ole otsinud tasuvamat töökohta ja peab ülal xxxxxxx käivat last, mis ei ole põhjendatud. Täiendavalt ei ole võlgnik ja tema lapsed notarist välja võtnud L S (pärandaja) pärimistunnistust. Pärandajal on Swedbank AS P2S pensionifondi osakud, mille väljavõtmise õigus on pärijatel aasta jooksul alates pärimistunnistuse väljastamisest. Võlgnik on kõrvale hoidnud pensioniosakute tagasivõtmisest, et ta ei peaks tegema võlausaldajatele väljamakseid. Sellega on võlgnik süüliselt kahjustanud võlausaldajate huve.
11.Tallina Äripanga AS (võlausaldaja IV) teatas 20.02.2019, et tal puuduvad nõuded võlgniku vastu ja seetõttu ei pea oluliseks osaleda võlgniku ärakuulamisel.
12.OÜ Kinnisvarainvest (võlausaldaja V) teatas 21.02.2019, et loobub praeguses tsiviilasjas kõikidest nõuetest võlgniku vastu.
Maakohtu määrus 3(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-16997
13.Maakohus lõpetas 16.04.2019 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning vabastas võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, mis olid tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 14.09.2011. Seoses kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega vabastas maakohus kohustustest usaldusisiku ning avaldas teate menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohus kontrollis pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise aluseid ja selgitas, et võlgnik pole süüdi mõistetud pankrotikuriteos (PankrS § 175 lg 2 p 1) ja võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kuigi võlgnik on käinud suurema osa menetluse ajast tööl, on võlgniku teeninud miinimumpalka. Võlgnikul on keskharidus, võõrkeeli ta ei valda ja ta oli koduperenaine kuni abikaasa surmani. Seega ei võimaldanud võlgniku sissetulekud PankrS § 173 lg 5 kohaselt võlgnikul võlgnevusi tasuda, sest võlgnik ei pidanud kohustusi täitma miinimumpalga ega toetuste arvelt. Maakohus ei pidanud võlgniku süüliseks rikkumiseks paremini tasustatava töökoha mitteleidmist. Seega ei olnud võlgniku tegevus suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Pensionifondi osakute välja võtmata jätmise kohta märkis maakohus, et vastavalt pärimistunnistusele on võlgniku abikaasa pärijad võrdsetes mõttelistes osades võlgnik ja tema kaks last. Osakute rahas väljavõtmisel oleks iga pärija saanud 1866 eurot 11 senti (5598 eurot 32 senti / 3), millest võlgnikule kuuluva osa väljamaksmisele võlausaldajatele oleks PankrS § 173 lg 6 alusel kuulunud sellest pool ehk 933 eurot 6 senti. Selle summa arvelt oleks saanud tasuda võlgnevusi, kuid arvestades võlgnevuste kogusuurust 780 470 eurot 89 senti, oli tegu äärmiselt väikese osaga, mis oleks saanud tasutud. Seega ei olnud võlgnik rikkunud menetluse ajal kohustusi sellisel määral, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 kohaselt võlgniku kanda. Määruskaebus
14.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub võlausaldaja I maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Ühtlasi palub võlausaldaja I määruskaebuse rahuldamisel tagastada võlausaldajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Maakohus ei ole kontrollinud, kas võlgnik täitis PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Vaidlustatud kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, millised on need võlgniku pingutused, mida maakohus on pidanud piisavaks võlgnikku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik ei ole põhistanud ega tõendanud, et on aktiivselt tegelenud töö otsimisega. Võlgnik ei ole avaldanud kuhu ja millal ta kandideeris, et leida paremini tasustatavat ametikohta. Võlgniku haridustase, varasem elukorraldus ning keelte oskamatus võivad raskendada tasuvama töökoha leidmist, kuid ei välista seda võimalust. Kui võlgnik isegi mitte ei proovi tasuvamat töökohta leida, ei saa ta ka väita, et paremini tasustatud töökoha leidmine ei ole võimalik. Võlgnik valis teadlikult olukorra, kus ta ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega ja kahjustas sellega teadlikult võlausaldajate huve. 4(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-16997 Keeleoskuse puudumine ei ole piisav põhjus, et mitte täita tasuvama töö otsimise kohustust. Võlgnik elab Harju maakonnas, kus leidub töökohtasid ka vaid vene keelt kõnelevatele isikutele. Lisaks peab võlgnik ülal oma xxxxx käivat last, mis ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Täiendavalt on võlgniku sissetulek olnud minimaalne, kuid sellest hoolimata jättis võlgnik pensionifondi osakud realiseerimata. Menetluse edasine käik
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis selle kohta puudutatud isikutelt seisukohta.
16.Võlausaldaja III sisulist seisukohta määruskaebusele ei esitanud, sest pank on 17.08.2018 esitatud seisukohas maakohtule märkinud, et pangal puuduvad nõuded võlgniku vastu.
17.Võlausaldaja IV omapoolselt sisulist seisukohta määruskaebusele ei esitanud, sest pank on 20.02.2018 esitatud seisukohas maakohtule märkinud, et pangal puuduvad nõuded võlgniku vastu.
Võlausaldaja II nõustus võlgniku kohustustest vabastamisega.
Ülejäänud võlausaldajad tähtaegselt maakohtule seisukohta ei esitanud.
20.Võlgnik vaidles kaebusele vastu ja leidis, et määruskaebuses esile toodud seisukohad ei anna alust vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks.
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
22.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.
23.Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlausaldaja I heidab määruskaebuses võlgnikule kokkuvõtvalt ette seda, et võlgnik ei ole piisavalt tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda otsinud (PankrS § 173 lg 1). Samuti heidab võlausaldaja I ette, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Täiendavalt on võlgnik jätnud pensionifondi osakud realiseerimata. Maakohtu hinnangul pole võlgnik süüdi mõistetud pankrotikuriteos ega rikkunud PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt menetluse ajal kohustusi sellisel määral, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul vastavat järeldust piisavalt põhjendanud ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
24.Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 173 lg-te 1 – 3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha 5(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-16997 vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 175 lg 1 kohaselt on kohtul kaalutlusõigus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on menetluse käigus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud või esinevad PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud absoluutsed keeldumise alused, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, st kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Kaebuse väidetele peab ringkonnakohus vajalikuks vastata järgmist.
25.1.Võlausaldaja I heidab võlgnikule kokkuvõtvalt ette seda, et võlgnik ei ole PankrS § 173 lg 1 kohaselt teinud pingutusi oma majandusliku olukorra parandamiseks ega tõendanud, et ta on aktiivselt tegelenud tasuvama töö otsimisega. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik ei ole võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul väljamakseid teinud, kuid on kohustustest vabastamise menetluse ajal järjepidevalt töötanud (st tegelenud tulutoova tegevusega), v.a periood 02.04.2013 kuni september 2014, mil hoolitses xxxxxx eest, kes vajas ööpäevaringset hooldust (kd I, tl 343). xxxxx Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 25.01.2012 otsusega seati hooldus võlgniku abikaasa emale ja hooldajaks määrati võlgnik tähtajaliselt perioodiks 01.02.2012 – 31.07.2015 (kd I, tl 341). Seega ei hoidunud võlgnik sellel perioodil tahtlikult kõrvale mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemisest. Alates aprillist 2012 on võlgnik erinevates äriühingutes töötanud xxxxxx. Võlausaldaja I on mh väitnud, et eesti keele oskuse puudumine ei välistanud võlgniku võimalust leida Harju maakonnas tasuvamat tööd. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul määrav võlgniku võimalik keele oskamatus, vaid arvestama peab kogumis kõiki konkreetsest võlgnikust tulenevaid sotsiaalseid faktoreid, mis võivad mõjutada tööjõuturul tasuvama töö otsimist ning leidmist, sh võlgniku võimekust miinimumpalgast suuremat tulu teenida. Maakohus on võlgniku tegevuse mõistlikkust hinnates tuvastanud, et võlgnikul on keskharidus, võõrkeeli ta ei valda ja abielu ajal oli ta koduperenaine. Arvestada tuleb ka asjaoludega, milline oli võlgniku tegevus, toimingud ja sissetulekud enne pankrotimenetluse ning pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal. Asjaolu, et võlgnik oli abielu ajal koduperenaine (kd III, tl 165), selgitab ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et võlgnik oli enne abikaasa surma aastaid tööturult eemal. Samuti on haldur kohtule esitatud ajutise halduri aruandes selgitanud, et perega seotud äriühingute tegevust planeeris ja korraldas võlgniku abikaasa, kes mh korraldas rahaliste vahendite hankimist, investeerimist ja kulutamist (kd I, tl 80). Samuti ei ole võlgnikul kõrg- ega eriharidust, mis vähendab tema võimalust kõrgema sissetulekuga töö saamiseks. Neid asjaolusid arvestades ei saa eeldada, et pärast aastaid tööturult eemal olemist hangib võlgnik töökoha, mis tooks veel rohkem sisse kui võlgniku senised töökohad pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal. Samuti ei saa väita, et võlgnik pole üldse tegelenud 6(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-16997 tulutoovama tegevuse otsimisega, sest töökohtade vahetumisega on võlgniku palk järkjärgult tõusnud. Ka seadus ega kohtupraktika ei näe ette miinimumsummat, mida saaks pidada mõistlikuks tulutoovaks tegevuseks. Seega on võlgnik teinud reaalseid pingutusi tasuvama töö leidmiseks ning ringkonnakohtu hinnangul pole võlgnik hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustustest. Eelmärgitust lähtudes võib lisada, et isegi kui võlgnik oleks PankrS § 173 lg 1 tulenevat tasuvama töö otsimise kohustustust süüliselt rikkunud, ei võimalda asja materjalid järeldada, et sellega iseenesest oleks tekitatud võlausaldajatele kahju. Arvestades võlgniku haridust, kogemusi, oskusi jmt, ei ole tõenäoline, et võlgnik oleks (otsimise tulemusena) leidnud töökoha, mis võimaldanuks teenida püsivalt miinimumpalgast oluliselt suuremat tulu.
25.2.Võlgadest vabastamise seisukohalt ei ole tähtsust võlausaldaja I väitel, et võlgnik peab üleval oma xxxx käivat last, millega võlgnik vähendab võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalust veelgi. Võlgniku poeg on sündinud xx.xx.xxxx (kd I, tl 344) ning sai seega täisealiseks xx.xx.xxxx. Lisaks on PKS § 97 p 2 kohaselt kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud ülalpidamist ka kõrgharidust omandav laps. Ringkonnakohus rõhutab samas, et kuivõrd võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse käigus saanud miinimumpalka, siis vastavalt PankrS § 173 lg-le 5, ei pidanud võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata. Seega ei mõjutanud võlgniku võimalik xxxxxx käiva lapse toetamine võlgniku sissetuleku juures (miinimumpalk) võlausaldajate nõuete rahuldamist.
25.3.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et arvestades PankrS § 173 lg 6 kohaselt väljamaksmisele kuuluvate pensioniosakute suurust, ei muuda võlgniku abikaasa pensioniosakute välja võtmata jätmine ja selle arvelt võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine, võlgnikku käitumist kohustustest vabastamise menetluses süüliseks. Kuigi võlgnik kohustuste vabastamise menetluse käigus võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole, siis see ei tähenda, et võlgnik võlausaldajate nõudeid üldse rahuldanud ei oleks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada asjaolu, et pankrotimenetluse käigus on realiseeritud kogu võlgnikule kuulunud vara, mh võlgniku ja tema perekonna kodu, mille tulemusel pankrotimenetluses võlausaldajatele väljamakseid tehtud 418 600 euro ulatuses. Ka võlausaldaja I nõudest on 51% võlgniku vara realiseerumisega rahuldatud. Pärast pankrotivara müümist on võlgniku täitmata kohustuste summa 780 470 eurot 89 senti, kuid pensioniosakute arvu kohaselt oleks väljamaksmisele kuulunud 933 eurot 6 senti, mis moodustaks võlgniku täitmata kohustuste kogusummast äärmiselt väikese osa.
25.4.Kokkuvõttes on maakohus kolleegiumi hinnangul õiguspäraselt leidnud, et võlgnik ei rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg 1 tulenevaid kohustusi, mis annaks alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Seega ei ole asja materjalide pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik oleks võlausaldajate huve süüliselt kahjustanud, mis omakorda välistaks võlgniku kohustustest vabastamise.
Menetluskulude jaotus
26.Kuivõrd vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, 7(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-16997 jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohtus (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku aja jooksul pärast määruste jõustumist kindlaks maakohus.
27.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Liis Arrak Ele Liiv
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.