Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 01.11.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 02.04.2019 Viru Maakohtule hagi A U vastu võlgnevuse nõudes ja 16.05.2019 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt oli Xxxx AS ning A U vahel sõlmitud võrguleping nr 6656396165 ning tarbimiskohaks määrati xxxx. Antud võrguleping hakkas kehtima 09.01.2013 ning kestis tähtajatult. Võrguleping sõlmiti poolte vahel kirjalikult. Leping lõpetati 08.01.2016. Võlgnik on jätnud tasumata järgnevad arved: Arve number

Tasumise tähtaeg

Elektrienergia

Kokku

336923283559

23.03.2015

4,24 eurot

4,24 eurot

336928790737

21.04.2015

4,30 eurot

4,30 eurot

336928615657

21.05.2015

3,92 eurot

3,92 eurot

336322724872

22.06.2015

3,61 eurot

3,61 eurot

336985642274

20.07.2015

3,25 eurot

3,25 eurot

336017806909

21.08.2015

32,32 eurot

32,32 eurot

336956423758

21.09.2015

3,13 eurot

3,13 eurot

336471304750

20.10.2015

3,31 eurot

3,31 eurot

336933046234

20.11.2015

9,94 eurot

9,94 eurot

336972482606

21.12.2015

1,78 eurot

1,78 eurot 69,80 eurot

Arvestades kostjapoolseid makseviivitusi, on kostja kohustatud maksma hagejale viivist alates iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 16.05.2019 seadusjärgses viivise määras kokku summas 20,96 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt alates 17.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt aastas. Hagiavalduse kohasel loovutas Xxxx AS 04.06.2018 elektrienergia müügist tulenevad nõuded Creditreform Eesti OÜ-le, kes algatas võlgniku suhtes inkassomenetluse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista inkassomenetluse tasu 30 eurot. Inkassomenetluse tasu ehk sissenõudmiskulu aluseks on Creditreformi käskkiri. Käskkirjas on sätestatud sissenõudmiskulu suurusjärk vastavalt nõude suurusele. Kuivõrd iga juhtum on erinev,

määratakse sissenõudmiskulu juhtumipõhiselt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis. 02.05.2019 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Sealjuures märkis kohus esimese puudusena, et hageja on lisanud väljavõtte nõude loovutamise lepingust, kuid kuna tegemist on väljavõttega üksnes lepingu esimesest leheküljest, siis ei nähtu lepingupoolte allkirjasid, mistõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida lepingu kehtivust (VÕS § 11 lg 4). Hageja esitas 16.05.2019 puuduse kõrvaldamisena Lisa nr. 15 - digiallkirjade kinnituslehe. 17.05.2019 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 26.06.2019. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 03.09.2019. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel seega rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja omandaja kokkulepet ja nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine. Üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba. Lepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu vormi puhul tuleb arvestada VÕS § 11 lõikega 3, mille kohaselt peab lepingust tuleneva nõude loovutamisleping olema samas vormis, milles sõlmiti põhileping (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K.Sein. Tallinn 2016, lk 833). Kohtule on esitatud esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 08.01.2013 sõlmitud elektrienergia müügileping nr. 6656396165 kirjalikus vormis.

Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (RKTKo 3-2-1-74-15 p 18). Hageja on esitanud kohtule hagi lisana nr. 14 nõude loovutamise lepingu nr. EM-CTR-3/107 esimese lehekülje (väljavõtte), millelt ei nähtu lepingu sõlmimise kuupäeva ja milles on lepingu sõlmijateks märgitud Xxxx AS esindajad H S ja A A ja Creditreform Eesti OÜ esindaja R T. Puuduste kõrvaldamisena on lisatud hagile lisa nr. 15 - digiallkirjade kinnitusleht, millest nähtub, et digikonteinerisse on lisatud Nõude loovutamise leping 01.06.2018 ja selle Lisa 1 nimekiri lepingusse ning allkirjastajateks on R P, T H ja R T. Hageja ei ole selgitanud hagiavalduses muid nõude loovutusega seonduvaid asjaolusid. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutuse kehtivust, kuivõrd esitatud lepingu väljavõttest ei nähtu loovutuse kuupäeva ega selle allkirjastamist lepingut sõlminud isikute poolt. Esitatud digiallkirjade kinnitusleht kuulub ilmselt mõne teise nõude loovutamise lepingu juurde, mida kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole tõendatud, et just käesoleva tsiviilasja kostja vastane nõue oleks loovutatud. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Sealhulgas peab kohus vajalikuks märkida, et termin „dokument“ viitab, et loovutamisdokument peab olema kirjalikus vormis, st senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud või kandma vastavat digitaalallkirja. Toimiku materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et senine võlausaldaja, so. Xxxx AS on loovutamisest kostjale nõuetekohaselt teatanud. Samas märgib kohus, et ka VÕS § 170 järgi võlgniku teavitamine ei muuda kehtetut loovutustehingut siiski kehtivaks. Kui loovutustehing on tühine, siis jääb õigustatud võlausaldajaks esialgne võlausaldaja. Arvestades eeltoodut jääb kohus seisukohale, et nõude loovutamise tehingu toimumist ja endal nõudeõiguse (nõude käsutamise õiguse) olemasolu peab tõendama hageja. Praegusel juhul ei ole hageja tõendanud enda nõudeõigust, mistõttu jätab kohus esitatud hagi rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu, ei analüüsi kohus hageja esitatud muid nõudeid kostja vastu. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.