2-19-4011
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel Vanemkohtujurist Sandri Laurand
Määruse tegemise aeg ja koht
28. august 2019.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-4011
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi Mereo Group OÜ ja J M V J vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
182 316,24 eurot
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Martin Velling (e-post [email protected]) Kostja I: Mereo Group OÜ (registrikood 12438776, asukoht Paldiski mnt 31, Keila, e-post xxxx) Kostja I seaduslik esindaja: xxxx J M V J Kostja II: J M V J (isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-19-4011 hageja poolt tasutud riigilõivust.
AS SEB Pank esitas 15.03.2019.a Harju Maakohtule hagi Mereo Group OÜ ja J M V J vastu võlgnevuse nõudes. 22.05.2019.a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. 17.07.2019.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise peale edasikaebamise tähtaega kolmele päevale alates määruse kättetoimetamisest. Seoses kompromissi sõlmimisega palub hageja tagastada arveldusarvele pool riigilõivust ehk 900 eurot
2-19-4011 selgitusega „AS SEB Pank hagi Mereo Group OÜ vastu, riigilõivu osaline tagastamine“.
Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromissis kokku leppinud ka menetluskulude jaotuse osas. Kohus jätab määruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 1800 eurot. Kohus tagastab hagejale määruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 900 eurot. Kohus lühendab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega (TsMS § 661 lg 4).
2-19-4011
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.