Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 11.06.2025, Tallinn 2-23-11719 Kuninga Kapital OÜ hagi X vastu 1250,35 euro ja viivise väljamõistmiseks X vastuhagi Kuninga Kapital OÜ vastu 300 euro ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind Hagi hind 1366,75 eurot Vastuhagi hind 346,48 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Kuninga Kapital OÜ (registrikood 14534113), esindajad lepingulised esindajad vandeadvokaat Veiko Viisilihet ja vandeadvokaat Annika Klettenberg Kostja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Piia LaksJärve Viimase kohtuistungi aeg 22.04.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kuninga Kapital OÜ hagi osaliselt.
2.Mõista X-ilt Kuninga Kapital OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 969 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 210,89 eurot ja viivis põhinõudelt (969 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata Kuninga Kapital OÜ hagi mõista X-ilt ületavas osas.
kahjuhüvitis 969 eurot
4.Jätta rahuldamata X vastuhagi mõista Kuninga Kapital OÜ-lt 300 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta Kuninga Kapital OÜ hagi menetlemisega seotud menetluskulud 77% ulatuses X ja 23% ulatuses Kuninga Kapital OÜ kanda. Jätta X vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud X kanda.
Kohus määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord
Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (11.06.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kuninga Kapital OÜ (hageja) esitas 17.08.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja) vastu paludes kohtul mõista välja 1250,35 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt külastas kostja 2023. a mais hagejale kuuluvat Rosenplänteri hotelli. Kostja registreeris 28.05.2023 hotellist välja ning parklast välja sõites juhtus õnnetus, kus tõkkepost (nn pollar) lõhkus kostja sõiduki. Kostja asus seisukohale, et hageja vastutab õnnetuse eest. Kostja saatis 02.06.2023 hagejale kirja, milles teavitas, et sõidukile tekitatud kahju on 3667,16 eurot, millele lisandub omavastutus 300 eurot. Kostja palus hagejal kahju ja omavastutus hüvitada. Kostja pöördus hageja poole veel kahel korral paludes kahju hüvitada. 24.07.2023 pöördumises teatas kostja, et kahju hüvitatakse kindlustusandja poolt. Siiski soovis kostja, et hageja hüvitaks talle omavastutuse 300 eurot. Kostja esitas hagejale teadlikult ja tahtlikult alusetuid nõudeid. Kostja ei vastuta selles eest, et hageja auto sai kahjustada. Parkla kasutamine võib toimuda ainult eelneval kokkuleppel administraatoriga ja tema koordineerimisel. Hotelli administraator tutvustas kostjale hotelli sisse registreerimisel parkla kasutamise korda. Kostja sisenes parklasse ja väljus sellest ilma eelneva kokkuleppeta. Parklast väljumisel keelduti ka administraatori abist, mida kostjale ja temaga koos viibinud seltskonnale pakuti. Hageja ei väljastanud kostjale parklasse sisenemiseks või sellest väljumiseks vajalikku telefoninumbrit, mille abil saab tõkkeposti alla lasta. Kostja sõiduk sai kahjustusi juhi hooletuse tõttu. Sõiduki juht üritas väljasõidust läbi lipsata eessõitnud sõiduki „tuules“, kuid just sel hetkel hakkas tõkkepost maa seest väljuma. Selleks, et vaielda kostja alusetutele nõuetele vastu pöördus hageja abi saamiseks advokaadi poole kandes õigusabikulusid 1250,35 eurot. Kostja, esitades hagejale alusetuid nõudekirju, tekitas hagejale õigusvastaselt kahju. Põhjendamatute nõuete esitamine on hinnatav heade kommete vastase tahtliku käitumisena. Kostja käitumine põhjustas hagejale kahju: hageja pöördus abi saamiseks advokaadi poole kandes õigusabikulusid 1250,35 eurot. Kostja peab hagejale 1250,35 eurot hüvitama. 2
Hageja palus jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Hageja ei tekitanud õigusvastaselt kostjale kahju. Hageja rakendas käibes vajalikku hoolsust. Kostja loobus kaudselt omavastutuse nõudest ja hagejal tekkis ootus, et kostja seda ei nõua. Kostja nõue hüvitada omavastutus on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja kahju eest vastutab sõiduki juht, kelle hooletu käitumine põhjustas kahju. Kui kohus leiab, et hageja vastutab kostjale tekitatud kahu eest, palub hageja kohtul kahjuhüvitist vähendada.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning rahuldada kostja vastuhagi mõistes hagejalt välja 300 eurot. Kostja selgitas, et lahkudes 28.05.2023 hotelli parklast kahjustas tõkkepost kostja sõidukit. Kindlustusandja hüvitas auto remondikulud, kuid omavastutus 300 eurot jäi kostja kanda ja hageja peab kostjale omavastutuse hüvitama. Hageja põhjustas kostjale õigusvastaselt kahju. Hageja oli teadlik, et kostja soovib hotellis viibimise ajal parkimiskohta kasutada. Hageja ei ole teinud kõike mõistlikku ja vajalikku selleks, et tema poolt käideldav parkimislahendus ei kahjustaks teise isiku vara. Hageja ei ole käibes vajalikku hoolsust rakendanud. Kostja kasutas parklasse sisenemiseks ja parklast väljumiseks hageja poolt väljastatud telefoninumbrit. Kostjale ei tutvustatud täiendavaid parkla kasutamise juhendeid, sh seda, et parkla kasutamine toimub kokkuleppel hotelli administraatoriga ja tema koordineerimisel ning et tõkkeposti avamine kliendi poolt on keelatud. Parklast väljumisel ei keeldunud kostja administraatori abist, vaid administraator ei pakkunud hagejale parklast väljumiseks abi. Isegi juhul, kui administraator pakub abi, kuid klient sellest keeldub, tuleb kliendile selgitada, miks abi kasutamine on hädavajalik. Kliendid ei oska arvata, et parkimislahendus võib kahju nende varale põhjustada. Tõendamata on hageja väide, et kostja sõiduk sai kahjustusi juhi hooletuse tõttu. Hageja hagiavalduses esitatud nõue on alusetu. Kostja ei ole oma teoga hagejale kahju põhjustanud. Hagejal tekkisid õigusabikulud hageja enda tegevuse tõttu. Kostja on olnud alati valmis läbirääkimisteks ja kompromissiks, kuid hageja eiras kostja soovi vaidluse kokkuleppel lahendada. Hageja ei olnud sunnitud õigusabi kasutama. Õigusabiteenuse kasutamine oli hageja vaba valik ning põhines tema eesmärgil hoiduda vastutusest ja mõjutada kostjat enda õiguste kaitsest loobuma. Kostja kasutas põhiseaduslikku õigust nõuda kahju hüvitamist. Oma õiguste kaitsmine ei ole heade kommete vastane tahtlik käitumine. Heade kommete vastaseks käitumiseks ei saa pidada ka seda, kuidas kostja oma õigust realiseeris. Kostja on käitunud ausalt ja õiglaselt. Kostja leiab, et kohtueelse õigusabi kasutamine ei olnud vajalik. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on mittevajalikud ja ebamõistlikult kõrged. Kohtu põhjendused
3.Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
kostja külastas 27-28.05.2023 hagejale kuuluvat hotelli. Kostja kasutas hotelli parklat;
kostja lahkus hotellist 28.05.2023. Parklast autoga välja sõites juhtus õnnetus, kus tõkkepost (pollar) lõhkus hageja sõiduki (dtl 87, dtl 89, dtl 110); pärast õnnetust pöördus kostja korduvalt hageja poole nõudekirjadega hüvitada sõiduki remondikulud 3667,16 eurot (dtl 8–14, dtl 16-17). Kuna remondikulud hüvitas kindlustusandja, palus kostja hagejal kindlustuslepingu alusel makstud omavastutuse 300 eurot hüvitada (dtl 28– 31). Selleks, et vaielda kostja nõudekirjadele vastu pöördus hageja abi saamiseks advokaadi poole kandes õigusabikulusid (dtl 21–26, dtl 37–42).
3
4.Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja kostja nõudekirjadele vastuväidete esitamise eest advokaadile makstud tasu 1250,35 eurot. Hageja hinnangul esitas kostja tahtlikult alusetuid nõudeid, millele hageja pidi advokaadi abil vastama kandes õigusabikulusid. Kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt põhjustades hagejale õigusvastaselt kahju õigusabikulude kujul. Kostja palub vastuhagis mõista hagejalt välja õnnetuses kahjustada saanud sõiduki remondi käigus kindlustuslepingust tulenevalt kostja poolt makstud omavastutus 300 eurot. Kostja väitel oli hageja hooletu jättes rakendamata parkla ohutut kasutamist tagavad abinõud. Hageja põhjustas kostjale õigusvastaselt kahju. Hageja peab kostjale omavastutuse hüvitama.
5.Asja materjalide järgi sõlmisid pooled parkla kasutamise lepingu, mille alusel kasutas kostja hageja hotellis viibimise ajal hotelli territooriumil asunud tasulist parklat. Õnnetusjuhtum leidis aset siis, kui majutuse lõppemise järel otsustas kostja autoga parklast sõiduteele välja sõita. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22). Kuivõrd poolte vahel olid lepingulised suhted, võiks poolte vastutus eelkõige lepingu rikkumisest tuleneda. Samas on kohus seisukohal, et lepinguline regulatsioon praegu ei kohaldu ja vaidlust tuleb delikti sätete alusel lahendada. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kostja õnnetuses kahjustada saanud auto omanik. Kostja kasutas autot liisingulepingu alusel. Auto omanikuks oli pank ning kostja oli vastutav kasutaja. Kostja sõlmis sõidukile kindlustuslepingu omavastutusega 300 eurot (dtl 131). Vaidlust ei ole, et kindlustusandja kandis õnnetuses kahjustada saanud auto taastamiseks remondikulusid ning kostja tasus omavastutuse 300 eurot (dtl 133-134). Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud üürilepingu eesmärgiks ei olnud kostjal tekkinud kahju (omavastutuse makse) ärahoidmine. Pärast õnnetust asus kostja saatma hagejale nõudekirju ettepanekuga sõiduki remondikulud ja omavastutuse makse hüvitada. Selleks, et vastata kostja kirjadele kasutas hageja advokaadi abi kandes õigusabikulusid. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud üürilepingu eesmärgiks ei olnud hagejal tekkinud kahju (õigusabikulud) ärahoidmine.
6.Kohus leiab, et hagi ja vastuhagi lahendamine sõltub sellest, kas hagejale saab kostja kasutuses olnud sõiduki kahjustamist ette heita. Esmalt tuleb kontrollida, kas hageja tekitas õigusvastaselt kostjale kahju ja kas kostja saab hagejalt omavastutuse makse hüvitamist nõuda. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitseala ulatub isiku rahale (vt nt RKTKo 24.03.2021, 2-19-2439/36, p 18). Seega saab kostja nõude aluseks olla VÕS § 1045 lg 1 p 5. Asja materjalidest nähtuvalt ei tekitanud hageja kostjale kahju aktiivse tegevusega. Järelikult võib kõne alla tulla kostja kahjustamine tegevusetusest või ebapiisavast tegutsemisest. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas hageja on käibekohustust rikkunud. Kuivõrd kostja sooritas omavastutuse makse 28.05.2019 õnnetusjuhtumi tõttu, tuleb kontrollida, kas hageja on korraldanud parkla kasutamist käibes vajalikku hoolsust järgides.
7.Riigikohus on selgitanud, et üldine käibekohustus tähendab isiku kohustust teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tegevuse tagajärjel kahjustada (RKTKo 20.06.2013, 3-2-1-73-13, p 10). Kohtul tuleb iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule kahju tekitamise ärahoidmiseks. Kahju tekitaja käibekohustuse olemasolule võib viidata mh see, et realiseerunud oht oli tema mõjualas, tema tegevus tekitas teises isikus usalduse ja lõi talle ettekujutuse, et tegevus on ohutu või et kahju tekitaja kontrollib täielikult ohtu, samuti see, et kahju tekitaja taotles ohtliku tegevusega majandusliku kasu saamist (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-48-15, p 24). Kohus leiab, et parklasse sisenemist ja sellest väljumist takistav tõkkepost kujutab endast ohtu isiku varale näiteks siis, kui isik ei tea pollari funktsioneerimise reegleid või kui seadme kasutaja ei taga tõkkeposti ohutut kasutamist. Tõkkepostist realiseeruv oht on hageja mõjualas. Kuivõrd hageja kasutab pollarit parklasse sissepääsu piiramiseks, tekkis hotelli kasutajatel usaldus ja ettekujutus, et tõkkepost on ohutu. Kuna hageja opereerib hotelli, mille parklasse sisenemist 4
tõkkepost takistab, teenis seadme kasutamine majandusliku kasu saamist hageja poolt. Kohus leiab, et parklasse sisenemist ja sellest väljumist takistava tõkkeposti kasutatava isiku käibekohustuseks saab kõige üldisemas mõttes pidada olukorda, kus pollari kasutaja on taganud võimaluse seadmest ohutult üle sõita, parkla kasutaja on instrueeritud, kuidas parklasse ohutult siseneda ja sellest väljuda, on olemas personal, kes tagab parklasse ohutu pääsemise ja sellest väljumise. Vastavate abinõude kasutamine ei põhjustaks hagejale ülemäära suuri kulutusi ja nende rakendamine ei nõuaks hagejalt suurt vaeva.
8.22.04.2025 kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi hageja hotellis vaidlusalusel ajal administraatorina töötanud Y. Tunnistaja selgitas, et kui klient saabub hotelli, siis administraator läheb välja, laseb pollari alla ja juhatab kliendi õige parkimiskoha peale, mis on talle broneeritud ja juhatab ta uksest sisse. Väljumine parklast toimub samamoodi. Kui klient ennast hotellist välja registreerib, läheb administraator välja ja laseb pollari alla. Kuna parkla on väga kitsas ja selleks, et ei tekiks kahju teistele autodele või kliendi autole, juhendab administraator klienti, kui on vaja teistest autodest mööda sõita. Kui klient soovib registreerida ennast hotellist varem välja ja soovib autot veel mingiks ajaks hotelli parklasse jätta, siis peab ta tulema hotelli tagasi ja teatama, et ta soovib lahkuda ja administraator läheb välja ja laseb ta parklast välja. Tunnistaja oli tööl, kui kostja koos kaaslasega hotelli sisse registreeris ja hotellist lahkus. Registreerimine oli tunnistaja jaoks üllatuslik, sest ta pakkus välja tulla ja autod parklasse lasta, mille peale öeldi, et autod on juba parklas. Tunnistajale jäi see arusaamatuks, sest tema ei teadnud, et jagatakse telefoninumbrit, millega saab pollarit alla lasta. Tunnistaja ei olnud seda numbrit kellelegi andnud. Tunnistajale teadaolevalt ei ole keegi juhtkonnast numbrit jaganud. Kostja ja tema kaaslane jõudsid hotelli enne ametlikku sisseregistreerimise aega. Kuna kõik oli ette valmistatud, siis polnud ka sellest probleemi, samuti oli parkla tühi. Hotelli sisseregistreerimisel selgitas tunnistaja kostjale parklasse sisse sõitmise ja väljumise korda. Kostja ja tema kaaslane registreerisid end hotellist varem välja. Tunnistaja pakkus võimalust kostja ja tema kaaslane parklast välja saata. Tunnistaja ütles, et ta tuleb kohe välja, laseb pollari alla ja juhatab nad välja. Kostja ja tema kaaslane palusid aga luba jätta autod veidikeseks ajaks veel. Kuna oli varasem väljaregistreerimine ja uued kliendid ei olnud tulemas, siis oli neil võimalik parklasse jääda. Samas ütles tunnistaja klientidele, et kui nad tagasi tulevad, tulgu tunnistaja juurest läbi, ta laseb neid välja. Järgmine kokkupuude oli see, et umbes üks tund hiljem sisenes kostja kaaslane ja ütles, et hotelli pollar lõhkus auto. Kostja ega tema kaaslane ei tulnud sisse teavitama, et nad tahavad lahkuda (dtl 244–247).
9.Kohus leiab, et tunnistaja Y ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja andis ütlusi kohtuistungil, kus kohtul oli võimalus veenduda, et tunnistaja annab seletusi erapooletult. Y ütluste usaldusväärsuse kasuks räägib ka see, et kohtumenetluses käigus andis ta kirjalikke seletusi, mis riimuvad tunnistaja poolt vande all antud ütlustega (dtl 109, dtl 158). Kohus eelistab Y istungil antud ütlusi kostja esitatud Q kirjalikele seletustele (dtl 125, dtl 166). Kohtul puudus võimalus veenduda Q erapooletuses ning selles, et ta tajus tema seletustes kirjeldatud asjaolusid. Kohus ei arvesta Q kirjalikke seletusi (dtl 125, dtl 166).
10.Kohus leiab, et hageja on hotelli parklasse sisse ja väljapääsu reguleeriva pollari käitlemisel järginud käibekohustust. Tunnistaja Y ütlused tõendavad, et hageja on kehtestanud hotelli parkla kasutamise korra selliselt, et kui klient saabub hotelli, tuleb administraator välja, laseb pollari alla ja juhatab kliendi õige parkimiskoha peale. Kui klient ennast hotellist välja registreerib, läheb administraator välja ja laseb pollari alla. Kui klient soovib ennast varem hotellist välja registreerida, kuid soovib autot veel mingiks ajaks hotelli parklasse jätta, peab ta hiljem parklast väljumiseks tagasi administraatori juurde tulema ja teatama, et ta soovib lahkuda. Administraator läheb välja ja laseb kliendi parklast välja. Hotelli sisseregistreerimisel selgitas 5
tunnistaja kostjale parklasse sisse sõitmise ja väljumise korda. Tunnistaja ega hotelli juhtkond ei ole kõrvalistele isikutele, sh kostjale, jaganud telefoninumbrit, millega saab parklasse sissepääsu takistavat pollarit alla lasta. Kohtu hinnangul on hageja rakendatud abinõud piisavad selleks, et vältida pollari lähtuvast ohu realiseerumist ja parkla kasutajate vara kahjustamist. Kohtu hinnangul on hageja järginud käibekohustust.
11.Hageja selgitas, et tema opereerib butiikhotelli, milles soovitakse pakkuda kliendikeskset lähenemist. Seetõttu oleks hageja hinnangul ebamõistlik eraldi kirjalikku korda kehtestada (millega tutvumist ei saa kontrollida) ja selle kohta juhendi hotelli territooriumile paigaldada. Hageja hinnangul võiks kirjaliku parkimisjuhendi koos pollari telefoninumbriga paigaldamine hotelli eraparkla turvalisust vähendada. Kohus nõustub hagejaga, et arvestades tema ärimudelit ei saa parkla kasutusjuhendi koos tõkkeposti telefoninumbriga hotelli territooriumile paigaldamist põhjendatuks pidada. Tunnistaja ütlused tõendavad, et hotelli administraator tutvustab klientidele parklasse sisenemise ja sellest väljumise korda ning administraator aitab klientidel ohutult parklasse pääseda ja sellest lahkuda.
12.Asja materjalides puuduvad andmed, et õnnetus oleks juhtunud sellepärast, et tõkkepost ei olnud tehniliselt korras. Hageja esitatud videosalvestisest nähtub, et eelkõige tagurdab parklast sõiduteele sõiduauto Mitsubishi, pollar on maa sees ning auto sõitis sellest üle. Kui Mitsubishi oli sõiduteele välja sõitnud ja hakanud mööda teed edasi liikuma, hakkas kostja auto hotelli parklast sõidutee suunas liikuma. Tõkkepost hakkas tõusma, kuid autojuht ei märganud tähelepanematusest või juhiistme asendi (auto eesosa võib juhi eest maapinna lähedal asuvaid esemeid varjata) tõttu tõusvat pollarit. Toimub auto ja tõkkeposti kokkupõrge, mõne hetke pärast auto tagurdab ja pollar laskub alla (dtl 110). Need asjaolud ei kinnita, et õnnetus oleks juhtunud tehniliselt mittekorras oleva tõkkeposti tõttu ja et hagejale saaks heita ette käibekohustuse rikkumist pollari tehnilist korrasolekut tagamata jätmise tõttu.
13.Tunnistaja Y ütlused tõendavad, et kostja ja tema kaaslane jõudsid hotelli enne ametlikku sisseregistreerimise aega. Kui kliendid tulid administraatori juurde, olid nad autoga juba parklasse sisenenud. Peale tunnistaja ütluste kinnitab viimati mainitud asjaolu kostja esitatud sideoperaatori kinnituskiri, mille järgi helistas kostja hotelli sisseregistreerimise päeval (27.05.2024) kahel korral numbrile, millega saab tõkkeposti alla lasta (dtl 127). Esimest korda helistas kostja kell 13:20 ja seejärel registreeris ta hotelli sisse makstes kell 13:55 majutuse eest (dtl 112). Tunnistaja ütlused tõendavad, et tema ega juhtkond ei ole pollari telefoninumbrit kolmandale isikule, sh kostjale jaganud. Y ütlused tõendavad ka seda, et hotellist lahkumisel ei pöördunud kostja administraatori poole selleks, et parklast välja sõita, kuigi tunnistaja oli kostjat ja tema kaaslast teavitanud, et kui nad hakkavad ära sõitma, tulgu administraatori juurest läbi, administraator laseb neid välja. Kohus leiab, et eirates kostjale tutvustatud parkla kasutamise korda, sh ignoreerides administraatori abi ning kasutades kolmandalt isikult saadud telefoninumbrit, millega saab pollarit alla alasta, võttis kostja enda peale vara kahjustamise riski.
14.Hageja ei ole käibekohustust rikkunud ja järelikult ei ole hageja kostjale õigusvastaselt kahju tekitanud. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel omavastutuse makse 300 eurot hüvitamist. Kohus jätab kostja vastuhagi rahuldamata.
15.Järgnevalt lahendab kohus hagiavalduse, kus hageja palub mõista kostjalt välja õigusabikulud.
16.Kohus on asja materjalide alusel tuvastanud, et kostja saatis 02.06.2023 hagejale kirja paludes tasuda avariis kahjustada saanud sõiduki remondikulud 3667,16 eurot ja omavastutus 300 eurot (dtl 9). Kostja lepinguline esindaja palus 14.06.2023 hagejale saadetud nõudekirjas hüvitada kahju 3667,16 eurot (dtl 16-17). Kostja esindaja teatas 24.07.2023 nõudekirjas hagejale, et kindlustusandja hüvitas sõiduki remondikulud ja palus hagejal hüvitada omavastutus 300 eurot 6
(dtl 28–31). Kostja nõudekirjadele vastamiseks pöördus hageja advokaadi poole, kes esitas kostja 14.06.2023 ja 24.07.2023 nõudekirjadele vastuväiteid vastavalt 22.06.2023 (dtl 21–24) ja 04.08.2023 (dtl 37-38). Hageja leidis, et kostja pidi mõistma, et tema poolt alusetute nõuete esitamine võib põhjustada hagejale kahju õigusabikulude näol, sest hageja kui õigusteadmisteta isik peab oma õiguste kaitseks advokaadi abi kasutama.
17.Praegu tuleb kontrollida, kas kostja on tekitanud hagejale kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on korduvalt saatnud hagejale nõudekirju ettepanekuga hüvitada sõiduki remondikulusid ja omavastutust ning viimases kirjas palus kostja hüvitada tema poolt makstud omavastutus. Riigikohus on selgitanud, et kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui isik mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (RKTKo 23.02.2022, 2-19-3736/84, p 13).
18.Kostjal on põhiseaduslik õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Samas ei tohiks isik enda õiguste realiseerimisel käituda viisil, mis teisele isikule kahju tekitab. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on parkla tõkkeposti käitlemisel käibekohustust järginud. Kohus leiab, et kui üks isik on teadlik, et teine isik on võtnud tarvitusele sobivad abinõud, et vältida kahju tekkimist, käitub esimene isik vastuolus heade kommetega, kui ta pöördub teise poole kahju hüvitamise nõudega. Tõendatud on, et hotelli administraator selgitas kostjale parkla kasutamise korda ning pakkus kostjale ja tema kaaslasele abi parklast väljumiseks, kuid kostja jättis abi kasutamata. Kostja, olles teadlik, et hageja on teinud kõik vajaliku kahju vältimiseks, on käitunud vastuolus heade kommetega asudes hagejale kahju hüvitamise nõudeid esitama. Juba 22.06.2023 vastuses kostja nõudekirjale tõi hageja välja asjaolud, millest nähtuvalt järgis ta pollari käitlemisel käibes vajalikku hoolsust (dtl 21–24). Vaatama hageja vastusele jätkas kostja nõuete esitamist. Seega pidi kostja oma käitumise heade kommete vastasusest aru saama. Kostja 14.06.2023 nõudekirja koostas ja esitas hagejale kostja lepinguline esindaja (dtl 16–19). Hageja on õigusteadmisteta isik ja kostjale pidi olema ettenähtav, et kostja nõudekirjale vastamiseks võib hageja abi saamiseks juriidiliste teadmistega isiku poole pöörduda. Seega esitades hagejale nõudekirju pidi kostja möönma, et tema tegevus võib hagejale kahju kaasa tuua. Kohus leiab, et kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes.
19.Kostja ei ole tõendanud, et tema tegevus ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 alusel. Kuivõrd VÕS § 1045 lg 1 p 8 teokoosseis sisaldab tahtlust, ei kohaldata VÕS § 1050, sest süü olemasolu on juba objektiivse teokoosseisu juures tuvastatud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja oleks deliktivõimetu VÕS § 1052 lg-te 1 ja 2 alusel.
20.Hageja on tõendanud, et kostja nõudekirjadele vastuväidete esitamiseks on ta kandnud kulusid õigusabile 1250,35 eurot (dtl 25-26, dtl 39–42). Advokaadile makstud tasu on hinnatav hagejal tekkinud otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et kohtueelsete õigusabikulude kahjuna hüvitamise nõude rahuldamise esmase eeldusena peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) eeldused. Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432/108, p 24).
21.Kohus on tuvastanud, et kostja on hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et õigusabi kasutamine 7
hageja poolt oli praegusel juhul vajalik. Esimest korda pöördus kostja ise 02.06.2023 hageja poole nõudega hüvitada sõiduki remondikulud ja omavastutus (dtl 9). Hageja vastas kostja nõudele advokaati kaasamata (dtl 8). Kaks järgmist nõudekirja hagejale esitas juba kostja lepinguline esindaja (dtl 16–19, dtl 21–24). Kuna poolte seisukohad õnnetusjuhtumi põhjustanud asjaolude osas olid vastandlikud, oli hagejal mõistlikult võttes vajalik õigusabi kasutada. Ilma advokaadi abita oleks hagejal olnud raske oma õigusi tõhusalt kaitsta.
22.Hagejale on osutatud õigusabi seoses 22.06.2023 ja 04.08.2023 vastuste koostamisega. Õigusabi on osutanud vandeadvokaat Veiko Viisileht tunnitasuga 210 eurot (käibemaksuta), millele on rakendatud allahindlust 15% ja lõplikuks tunnitasuks on 178,50 eurot (käibemaksuta) ning vandeadvokaat Annika Klettenberg tunnitasuga 190 eurot (käibemaksuta), millele on rakendatud allahindlust 15% ja lõplikuks tunnitasuks on 161,50 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kahe esindaja kasutamine ei ole põhjendatud. Vaidlus ei ole keskmisest mahukam ja keerulisem, et oleks põhjendatud kahte esindajat kasutada. Kohus loeb põhjendatuks ühe esindaja kasutamist. Arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust peab kohus mõistlikuks advokaadi tunnitasuks 161,50 eurot (käibemaksuta).
23.Hagejale osutati seoses 22.06.2023 vastuse koostamisega õigusabi 4,5 tunni ulatuses (dtl 25-26). Hageja vastus on 3,5 lehekülge pikk, asjaolude kirjeldus on ühel leheküljel, sisuline vastus ja hageja õigusabikulude hüvitamise nõue on 2,5 leheküljel. Sisuline vastus ei ole pikk ega sisalda keerulist õiguslikku analüüsi. Kohus loeb 22.06.2023 vastuse koostamise mõistlikuks ajakuluks neli tundi. Mõistlik tasu 22.06.2023 seisukoha koostamise eest on 646 eurot (161,50 eurot x 4 tundi)
24.Hagejale osutati seoses 04.08.2023 vastuse koostamisega õigusabi kolme tunni ulatuses (dtl 39–42). Hageja seisukoht on kahel leheküljel, sisuline vastus ei ole pikk, see ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, osaliselt korratakse eelmises vastuses esitatud seisukohti, seisukoht sisaldab menetluskulude hüvitamise nõuet. Kohus loeb 04.08.2023 vastuse koostamise mõistlikuks ajakuluks kaks tundi. Mõistlik tasu 04.08.2023 seisukoha koostamise eest on 323 eurot (161,50 eurot x 2 tundi)
25.Hageja mõistlikud ja vajalikud kohtueelsed õigusabikulud on kokku 969 eurot (646 eurot + 323 eurot). Kostja rikutud kohustuse eesmärgiks on kaitsta hagejat tekkinud kahju eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
26.Kohus rahuldab hageja hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kohtueelsete õigusabikulude katteks 969 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 8, § 115 lg 1, § 128 lg 3. Kohus jätab rahuldamata hagi mõista kostjalt välja hüvitis 969 eurot ületavas osas.
27.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 969 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.08.2023 (hagiavalduse esitamisele järgnev päev) kuni 10.06.2025 kokku 210,89 eurot (välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ja alates 11.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
28.Hagiavaldus rahuldatakse ca 77% ulatuses. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel hagi menetlemisega seotud menetluskulud 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. Vastuhagi jääb rahuldamata. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.
8
29.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
30.Kohus menetleb hagi ja vastuhagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.