B2 Kapital SIA hagi XX vastu võla, intressi, sissenõudekulu ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.05.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): B2 Kapital SIA (Läti registrikood 40103645131), lepinguline esindaja Triin Reinmaa Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erkki Evart
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 28.05.2019 otsus tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta 94,9% XX menetluskuludest B2 Kapital SIA kanda ja 5,1% XX enda kanda ning 94,9% B2 Kapital SIA menetluskuludest jätta tema enda kanda.
5.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta B2 Kapital SIA kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja maakohtu otsus
1.06.11.2018 esitas B2 KAPITAL SIA (hageja) maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 2199,64 euro saamiseks. Seoses kostja poolt vastuväite esitamisega läks nõue üle hagimenetlusse. 11.02.2019 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt võlgnevuse 1197,24 eurot, intressi 270,52 eurot, sissenõudmiskulu 55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 264,80 eurot ja viivise põhinõudelt alates 02.03.2019 kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagi kohaselt väljastas Ferratum Bank p.l.c 2015 kostjale laenu kokku 1247 eurot, mille tagasimaksmise kohustust on kostja rikkunud. Laenuandja loovutas nõude 02.06.2016 hagejale.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 14.05.2019 menetlusdokumendis esitas kostja mh vastuväite, et on laenuandjale enne nõude loovutamist teinud tagasimakseid kokku 1156,03 euro ulatuses.
3.28.05.2019 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 90,29 eurot, millest põhinõue on 41,21 eurot, 01.03.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 9,08 eurot ning sissenõudmiskulud on 40 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hagejale välja viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jättis hageja menetluskulud 5,1% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda ning määras kindlaks hüvitatavate kulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 25,12 eurot koos seadusjärgse viivisega.
4.Menetluskulude jaotamisel tugines kohus TsMS § 163 lg-le 1, märkides, et praegusel juhul rahuldati hagi osaliselt, s.o 5,1% ulatuses, ja arvestas hagis esitatud nõuete kogusummat (1787,56 eurot) ja nõuete rahuldamise ulatust (90,29 eurot). Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas, s.o osas, milles kohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda ja nende rahalise suuruse kindlaks määramata. Kostja palub teha selles osas uue otsuse, millega mõista tema põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hagejalt välja.
6.Kostja ei nõustu maakohtu otsustusega, millega kõik kostja menetluskulud jäeti tema enda kanda, kuigi hagi rahuldati vaid 5,1% ulatuses. Selliselt on kohus kohelnud pooli ebavõrdselt, jättes oma vastava otsustuse ka täielikult põhjendamata. Antud juhul ei kohaldu ka TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud erand kulude jaotamisel. Kostja menetluskulud olid 720 eurot, seega tulnuks TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes hagejalt kostjale välja mõista 683,28 eurot, millega oleks saanud vastastikused nõuded tasaarveldada.
Vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-s 1 sätestatuga kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsus on vaidlustatud osaliselt menetluskulude jaotuse osas, s.o osas, milles kostja menetluskulud jäid tema enda kanda. Seega ülejäänud osas, s.o nii asja sisulise lahenduse kui ka hageja menetluskulude 5,1% ulatuses kostja kanda jätmise ja sellele vastava rahalise hüvitise väljamõistmise osas on otsus jõustunud. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole hageja menetluskulude osas otsuses märkinud, et 94,9% ulatuses jäävad need hageja enda kanda, kuigi otsuse loogikast nähtuvalt on maakohus menetluskulud selliselt jaganud.
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostja menetluskulud 94,9% osas hageja kanda ja 5,1% ulatuses kostja enda kanda. Samuti täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust ja jätab hageja menetluskuludest 94,9% tema enda kanda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
10.Kolleegium nõustub kostjaga, et kohtu otsustus jätta hageja menetluskulud 5,1% ulatuses kostja kanda ning kostja kulud täielikult tema enda kanda ei vasta otsuses kohaldatud TsMS § 163 lg-le 1, mille kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 sõnastusest tuleneb, et kulude kandmist võrdsetes osades ei pea kohus täiendavalt põhjendama, sest see on eeldatav kulude jaotamise reegel hagi osalise rahuldamise korral. Sättes sisalduvate alternatiivide kohaldamist tuleb aga kohtul põhjendada. Kuivõrd praegusel juhul ei jäetud menetluskulusid võrdsetes osades poolte kanda, tuli kohtul oma kaalutlusotsust põhjendada. Kohus seda teinud ei ole. Vaidlustatud otsuses määratud menetluskulude jaotus on ka arusaamatu – kohus on hageja kulud jaotanud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning kostja kulud jätnud täielikult tema enda kanda. Seega on kohus kohaldanud TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud alternatiive ilma igasuguse põhjenduseta läbisegi.
11.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagi osalise rahuldamise tõttu on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud esimesest alternatiivist, s.t kulude jaotamisest võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Selles osas, et kohus jättis hageja kulud 5,1% ulatuses kostja kanda, ei ole otsust ka vaidlustatud. Eelmainitud kulude jaotamise alternatiiv aga eeldab, et sellisel juhul tuleks hagi rahuldamata jäänud osa proportsiooni arvestades jätta kostja menetluskulud 94,9% ulatuses hageja kanda (v.a kui esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustaks TsMS § 163 lg 2 või § 162 lg 4 kohaldamist).
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu praeguses asjas TsMS § 163 lg 2, mille kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või
suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja on maakohtule 22.05.2019 avaldanud, et tegi kostjale kompromissiettepaneku, mis jäi vastuseta, mistõttu palus kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg 2. Riigikohus on selle sätte osas leidnud, et kompromissiettepaneku korral võib kohus kaaluda TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-87-13, p 13). Hageja ei ole tõendanud kostjale kompromissiettepaneku tegemist. Hageja on üksnes 22.05.2019 kohtule menetluskulude nimekirja saatmise e-kirjale lisanud kompromissiettepaneku ja märkinud, et on esitanud selle korduvalt nii kostjale kui tema esindajale, kuid vastust ei ole saanud. Andmeid, millal täpselt eelnevalt ettepanek kompromissi sõlmimiseks tehti, kohtule esitatud ei ole. Lisaks ei ole käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus üks pool oleks põhjendamatult venitanud menetlust. Arvestades, et hageja kompromissiettepanek kannab kuupäeva 20.05.2019 ning maakohus kuulutas asjas lõpplahendi 28.05.2019, millise aja tegi teatavaks 26.04.2019 määruses, ei venitanud kostja poolt kompromissist keeldumine menetlust. Eeltoodut arvestades ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes kulude jaotamine oleks hageja suhtes ebaõiglane ning kohaldada tuleks TsMS § 163 lg 2.
13.Asjas ei ole esile toodud ning toimiku materjalidest ei nähtu ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid osaliselt, s.o kostja kulude osas, TsMS § 164 lg 2 kohaldamist. Seega kohaldub tervikuna kulude jaotusele TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud esimene alternatiiv ning arvestades hagi rahuldamata jäänud ulatust, tuleb jätta kostja maakohtu menetlusega seotud kulud 94,9% ulatuses hageja kanda (ning seega 5,1% ulatuses kostja kanda).
14.Apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väide, et praeguses asjas on kohus sisuliselt jätnud kulud poolte endi kanda, ja sellega seoses esitatud viide kohtupraktikale, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise puhul, kui rahuldamise või rahuldamata jätmise osa ei ole marginaalne, on küllaltki tavapärane jätta menetluskulud poolte endi kanda, jääb kolleegiumile arusaamatuks, kuivõrd maakohtu lahendis ongi tegemist olukorraga, kus hagi rahuldamise ulatust saab pidada marginaalseks (5,1%).
15.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetlusega seotud kulud TsMS § 162 lg 1 (koosmõjus § 639 lg-ga 1) alusel hageja kanda.
16.Kuna maakohus määras kindlaks ainult hageja menetluskulude rahalise suuruse, aga käesoleva otsuse tulemusena tuleks määrata kindlaks ka kostja menetluskulude rahaline suurus, jätab ringkonnakohus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-15 p-s 21 väljendatud seisukohast juhindudes kulud kindlaks määramata. TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kuulub kostja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramisele asja lahendanud maakohtu poolt mõistliku aja jooksul peale menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Samuti tuleb maakohtul lahendada kostja apellatsioonkaebuses esitatud menetluskulude hüvitamise korra kindlaksmääramise taotlus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.