Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
vastu võlgnevuse otsus
(parandatud
Kostja (vastustaja): S.A (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus (parandatud 06.12.2024 määrusega) menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud 45,74% ulatuses kostja ja 54,26% ulatuses hageja kanda.
2.Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ja viivise ning sissenõudmiskulud. Samuti on Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
3.2.1.laenulepingust nr S204175397 tulenev põhivõlgnevus 189,59 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 30,77 eurot;
3.2.2.laenulepingust nr S204281937 tulenev põhivõlgnevus 247,63 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 41,22 eurot;
2-23-14025
3.2.3.laenulepingust nr S214661063 tulenev põhivõlgnevus 630,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 101,42 eurot;
3.2.4.laenulepingust nr S214883064 tulenev põhivõlgnevus 2077,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 346,73 eurot;
3.2.5.sissenõudmiskulu hüvitis 35 eurot;
3.2.6.viivis põhinõude tasumata osalt (3145,64 eurolt) alates 17.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 45,74% ulatuses S.A ja 54,26% ulatuses OMEGA INVEST OÜ kanda.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OMEGA INVEST OÜ esitas 03.10.2023 hagi S.A vastu. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista: -
lepingust nr S193055241 tulenev põhivõlg 999,09 eurot, intress 99,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 380,27 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot; lepingust nr S204175397 tulenev põhivõlg 456,98 eurot, intress 38,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 148,98 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot; lepingust nr S204281937 tulenev põhivõlg 488,17 eurot, intress 42,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 168,09 eurot ja sissenõudmiskulud 25 euro; lepingust nr S214661063 tulenev põhivõlg 985,76 eurot, intress 87,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 328 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot; lepingust nr S214883064 tulenev põhivõlg 2982,35 eurot, intress 256,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1350,64 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
2.Kostja ja Omaraha OÜ sõlmisid lepingud kostjale laenu andmiseks. Kostja jättis osa laenust tagasi maksmata, mistõttu ütles laenuandja lepingud üles. Laenuandja loovutas nõuded kostja vastu hagejale.
3.Laenulepingust nr S193055241 tulenev põhivõlgnevus on 999,09 eurot, intress 99,51 eurot, viivis 380,27 eurot ja sissenõudmiskulu võlgnevus 20 eurot. Laenulepingust nr S204175397 tulenev põhivõlgnevus on 456,98 eurot, intress 38,38 eurot, viivis 148,98 eurot ja 2
2-23-14025 sissenõudmiskulu võlgnevus 20 eurot. Laenulepingust nr S204281937 tulenev põhivõlgnevus on 488,17 eurot, intress 42,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 168,09 eurot ja sissenõudmiskulu võlgnevus 20 eurot. Laenulepingust nr S214661063 tulenev põhivõlgnevus on 985,76 eurot, intress 87,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 328 eurot ja sissenõudmiskulu võlgnevus 20 eurot. Laenulepingust nr S214883064 tulenev põhivõlgnevus on 2982,35 eurot, intress 256,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1350,64 eurot ja sissenõudmiskulu võlgnevus 35 eurot.
4.16.07.2024 esitas hageja alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub sellisel juhul kostjalt hageja kasuks välja mõista: laenulepingust nr S204175397 tulenev põhivõlg 189,59 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 30,77 eurot; laenulepingust nr S204281937 tulenev põhivõlg 247,63 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 41,22 eurot; laenulepingust nr S214661063 tulenev põhivõlg 630,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 101,42 eurot; laenulepingust nr S214883064 tulenev põhivõlg 2077,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 346,73 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot; viivis tasumata põhivõlalt (3145,64 eurolt) kuni selle kohase tasumiseni alates 17.07.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Kostja vastuväited
5.Kostja vastust hagile kohtule ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis 05.12.2024 otsusega (mida on parandatud 06.12.2024 määrusega) kostjalt hageja kasuks välja: laenulepingust nr S204175397 tuleneva põhivõlgnevuse 189,59 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 30,77 eurot; laenulepingust nr S204281937 tuleneva põhivõlgnevuse 247,63 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 41,22 eurot; laenulepingust nr S214661063 tuleneva põhivõlgnevuse 630,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 101,42 eurot; laenulepingust nr S214883064 tuleneva põhivõlgnevuse 2077,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 346,73 eurot; sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot ning viivise põhinõude tasumata osalt (3145,64 eurolt) alates 17.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
7.Maakohus leidis, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et krediidiandja oleks kogunud piisavalt tõendeid kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtule esitatud maksehäireregistri väljavõttest ei piisa järeldamaks, et kostja oli lepingute sõlmimisel krediidivõimeline.
8.Hageja esitas 16.07.2024 alternatiivse nõude juhuks kui kohus peaks leidma, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla, viivise alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast ja võlgnevuse sissenõudmiskulud. Maakohus leidis, et hageja poolt 16.07.2024 esitatud menetlusdokumendis nõuab hageja kostjalt viivist alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse.
3
2-23-14025
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldas kohus hagi 45,74% ulatuses, mistõttu on õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta hageja menetluskulud tervikuna kostja kanda. Alternatiivselt jätta hageja menetluskulud kostja kanda 45,74% ulatuses.
11.Hageja esitas alternatiivse nõude, mille maakohus rahuldas 100% ulatuses. Sel põhjusel tuleks hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta tervikuna kostja kanda. Juhul, kui nõustuda kohtu seisukohaga, et hagi on rahuldatud 45,74% ulatuses, tuleb jätta ka hageja menetluskulud vähemalt 45,74% ulatuses kostja kanda. Vastustaja seisukoht
12.Kostja ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluskuludest 45,74% kostja kanda ja 54,26% hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
14.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ja viivise ning sissenõudmiskulud. Samuti osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
15.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et menetluskulud tuleb jaotada selle järgi, kuidas on lahendatud hageja alternatiivne nõue. Hageja ei saavutanud alternatiivse nõude rahuldamisel oma hagiga taotletud eesmärki, mistõttu ei ole TsMS § 162 lõike 1 kohaldamine põhjendatud (vt ka RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 19.2). Maakohus võttis seega põhjendatult menetluskulude jaotamisel aluseks TsMS § 163 lõike 1.
16.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709, p 13). TsMS § 163 lg 1 sõnastusest tuleneb, et kulude kandmist võrdsetes osades ei pea kohus täiendavalt põhjendama, sest see on eeldatav kulude jaotamise reegel hagi osalise rahuldamise korral. Sättes sisalduvate alternatiivide kohaldamist tuleb aga kohtul põhjendada (vt nt TlnRnKo 23.08.2019, 2-18-128095, p 10 ja RKTKo 27.03.2017, 32-1-18-17, p 16). Seega pidi maakohus praegusel juhul täiendavalt sellele, et hagi rahuldati 45,74% ulatuses, põhjendama, miks ta jätab menetluskulud poolte endi kanda. Seda maakohus ei teinud. 4
2-23-14025
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei taga maakohtu menetluskulude TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda jätmine praeguses asjas menetluskulude õiglast jaotust. Hageja esitas kostja vastu üksnes rahalised nõuded. Suurem osa neist jäi rahuldamata. Maakohtu menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei võta piisavalt arvesse seda, et hageja pöördus kostja vastu kohtusse suuremas osas põhjendamatute nõuetega. Menetluskulud tuleb seetõttu jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Sellist menetluskulude jaotust on peetud põhjendatuks ka Riigikohtu praktikas, leides, et olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist (vt RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 23.1).
18.Ringkonnakohus tühistab eeltoodust tulenevalt maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus rahuldas hagi 45,74% ulatuses. Maakohtu menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel seega 45,74% ulatuses kostja ja 54,26% ulatuses hageja kanda.
19.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada vastavalt kaebuse rahuldamise ulatusele. Ringkonnakohus jätab ka ringkonnakohtu menetlusekulud 45,74% ulatuses kostja ja 54,26% ulatuses hageja kanda.
20.Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-14215, p 18 jj). (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.