2.Välja mõista L U A I kasuks 200 (kakssada) eurot.
3.L U peab tasuma A I 200 (kakssada) eurot kahes osamakses, ühe osamakse suurus 100 (ükssada) eurot kuus, kohtuotsuse jõustumisele järgneva kahe kuu jooksul.
Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. 1(7)
2-19-17862 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Viru Maakohtu menetluses on A I hagi L U vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja 02. novembril 2019 taksojuhina enda sõiduautoga. Täites järjekordset tellimust pidi hageja sõitma Rahu tänaval majade 30 ja 32 vahel. Sellel teelõigul tuli hagejale vastu mootorsõiduk (ka takso) Škoda reg. nr-ga XXX. Hageja peatus, et sõidukile teed anda, kuid sõites hagejast mööda kahjustas vastutulev auto hageja sõidukit. Pärast kokkupõrget väljus hageja oma autost välja ja ütles kostjale, et auto sai kannatada. Kokkupõrke tagajärjel tekkisid hageja autole kriimustused tagumisele vasakule tiivale ja kaitserauale. Kostja oma süüd ei eitanud ja pooled leppisid kokku, et lahendavad konflikti kindlustusfirma kaudu. Kuid hiljem keeldus kostja kindlustusjuhtumi vormistamisest ega vastanud hageja palvetele kahju hüvitada. Hageja palub välja mõista kostjalt kahjuhüvitis summas 502,44 eurot ning menetluskulud summas 224 eurot. Kostja esitas vastuse hagile, milles hagi ei tunnistanud ning selgitas, et hoopis hageja auto Audi 6 reg. nr-ga XXX kriimustas kostja autot, kui sõitis majade vahel hoovis kostja autost mööda. Kostja ei saanud liiklusõnnetuse toimumisel autost väljuda ega fotosid teha, kuna tema uks oli blokeeritud hageja autoga, järgmisel päeval aga pöördus kostja nii politseisse kui ka kindlustusfirmasse, kus vigastused fikseeriti. Kostja leiab, et hagejale on tekkinud kahju tema enda süül. Hageja rikkus liiklusseadust, kuna lahkus omavoliliselt liiklusõnnetuse paigast. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungil 20. oktoobril 2021 selgitas kohus tõendamiskoormust ja kostjale tasaarvestuse vastuväite esitamise võimalust. Poolte täiendavad seisukohad Hageja selgitas täiendavalt, et tema peatas enda auto, kuna kostja auto taga liikus veel teine sõiduk. Hageja peatas oma auto, kuid kostjal oli piisavalt ruumi hageja sõiduki ja pargitud autode vahel, et sõita hageja autost mööda. Kostja aga keeras vasakule ja sõitiski hageja autole otsa. Hageja küsimusele, miks kostja nii tegi, vastas kostja, et tema kartis riivata pargitud autosid. Hageja aga näitas kostjale, et kostja auto ja pargitud autode vahel oli vahemaa u üks meeter. Kostja ei tunnistanud seda, et tema on vasakule keeranud ja sellega kahjustas hageja autot. Vastab tõele, et hageja on oma auto peatanud, kuid ainult mõneks hetkeks, seejärel jätkas hageja liikumise ja just see hageja tegevus tekitaski kahjustusi mõlemale autole. Kostja leidis ka, et hageja autol olnud vigastused pole tõendatud. Hageja esitatud fotod ei tõenda, et vigastused on tekkinud 02. novembri 2019 liiklusõnnetuse tagajärjel, samuti kahjuhüvitise suurus on liiga suur ega vasta tegelikele kahjustustele. Hageja ei ole ka midagi teinud selleks, et kahju vältida. Kostja teatas liiklusõnnetusest kindlustusfirmale ja kostja auto vigastused olid fikseeritud. Kostja auto parandamiseks oli koostatud eelarve summale 586,38 eurot. Kostja teatas, et esitab ka kahjunõude hageja nõude tasaarvestamiseks, kuid konkreetset selget taotlust tasaarvestuse tegemiseks ja millises summas ei ole kostja esitanud. 2(7)
2-19-17862 Kostja on seisukohal, et hageja pole tema süüd tõendanud, samuti ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost kostja tegevuse/tegevusetuse ja tagajärje vahel. Kostja leiab, et puuduvad ka objektiivsed tõendid varalise kahju tekitamise kohta. Kostja teatas 16.05.2025 seisukohas ka seda, et tema tasaarvestuse avaldust ei esita, kuna tema auto utiliseeriti, kuna selle remontimisel ei olnud mõtet. Kostja ei ole seoses remondiga kulusid kandnud. Kostja taotles kahjuhüvitise vähendamist juhuks, kui kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja selgitas, et tema on osalise töövõimega isik, tema sissetulekuks on toetus summas 340 eurot, muud sisstulekut ei ole, samuti mingit olulist vara ei ole. Kostja palus hagi rahuldamise korral võimaldada tal tasuda kahjuhüvitist osamaksetena.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 1. lause kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Poolte vahel pole vaidlust selles, et 02. novembril 2019 toimus liiklusõnnetus, milles osalesid hageja ja kostja sõidukid. Pooled ei vaidle ka liiklusõnnetuse toimumise koha üle ega ka selle üle, et autod olid mingil määral kahjustatud. Poolte vahel on peamine vaidlus selles, kes kahju tekitamise eest vastutab ning kui suur on kahju.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 lg-te 1 ja 2 järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas.
5.Mootorsõiduk on suurema ohu allikas, sest seda juhtides ei ole võimalik alati vältida kokkupõrget teise esemega (04.05.2011, 3-2-1-29-11, p 9). Suurema ohu allika valitseja vastutab kahju eest sõltumata oma süüst, kui kahju tekkis suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel (02.03.2011, 3-2-1-161-10, p 11; 04.05.2011, 3-2-1-29-11, p 9). Vastutus tekib ka juhul, kui kahju põhjustatakse teisele suurema ohu allika valitsejale (28.09.2009, 3-2-1-76-09, p 13; 24.09.2007, 3-2-1-75-07, p 12). Vastutuse tekkimiseks peab olema põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise ja tekkinud kahju vahel (19.03.2021, 2-19-7379/61, p 16.2; 09.03.2011, 3-2-1-169-10, p 13). Hageja kui teise suurema ohu allika valitseja enda võimalikku osa kahju tekkimises tuleb kostja riskivastutuse korral hinnata kahjuhüvitise võimaliku vähendamise alusena VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. 3(7)
2-19-17862 Kannatanu (hageja) peab üldjuhul tõendama põhjusliku seose suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise ja kahju vahel (09.03.2011, 3-2-1-169-10, p 13). Kui kahjustus on suurema ohu allika tüüpiline tagajärg, peab suurema ohu allika valitseja tõendama muu põhjuse (09.03.2011, 3-2-1-169-10, p 13)
6.Riigikohus selgitas lahendi nr 3-2-1-161-10 p-des 11 ja 12 riskivastutuse eeldusi. Kolleegium selgitas, et kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus ei ole suurema ohu allika valitseja, sh mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse tekkimise eelduseks (vt Riigikohtu
10.veebruari 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-97). Seega vastutab mootorsõiduki käitaja suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus liikluses osaledes liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Seda ei muuda ka asjaolu, et liiklusõnnetuses osaleb kaks moorsõidukit kui suurema ohu allikat. Kolleegium märkis ka, et suurema ohu allika valitseja riskivastutus kohaldub ka siis, kui kahju põhjustanud suurema ohu allika valitseja ei olnud süüdi kahju tekitamises teisele suurema ohu allika valitsejale (vt Riigikohtu 24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07, p 12). Seega tekib VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutus ka juhul, kui kahju põhjustakse mootorsõiduki kui suurema ohu allikaga isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja. Riskivastutuse puhul ei ole VÕS § 1056 lg-st 1 ja §-st 1057 tulenevalt vastutuse hindamisel üldiselt tähendust kahju tekitamise õigusvastasusel ega kahju põhjustaja süül (RKTKo 2.03.2011, 3-2-1-161-10, p 11; 4.05.2011, 3-2-1-29-11, p 9). Oluline on vaid riski valitsemine ja selle käigus kahju põhjustamine. Juhud, mil mootorsõiduki otsese valdaja vastutus on välistatud, on sätestatud VÕS §-s 1057, mh punktis 3, mille järgi on vastutus välistatud, kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu.
7.Kohus leiab, et esitatud tõenditega, aga ka poolte enda selgitustega on tõendatud, et mõlemad sõidukid osalesid liikluses ja realiseerisid sellega suurema ohu allikale iseloomuliku riski. Videosalvestiselt on näha, et autod on küll liikumise vahepeal peatanud ning mõnedeks sekunditeks autod jäid seisma, kuid autode kokkupõrke momendil kostja auto liikus. Kostja on esitanud tõendina ka enda selgituse liiklusõnnetuse asjaolude kohta (dtl 47), selle kohaselt sõitis kostja otse välja ja oli kindel, et sõiduautode vahemaa võimaldab tal mööda sõita. Selline selgitus langeb kokku videosalvestisel kajastatuga. Kohus leiab, et isegi kui autod on vahepeal pidurdanud või liikumise peatanud, ei tähenda, et sel hetkel ei olnud autod suurema ohu allikaks. Mõlemal autol olid mootorid käivitatud, mõlemad osalesid liikluses, autod ei olnud pargitud. Kohus leiab, et esitatud tõendite ja poolte selgitustega ei ole tõendatud, et kostja oleks enda auto peatanud selleks, et hagejale teed enda, ja kostja oleks peatunud tee äärele või pargitud autode kõrvale selliselt, et hagejal oleks võimalik liikuda. Mõlemad pooled jätkasid liikumise ja ei seisnud ohutult kõrval. See tulenebki kostja enda selgitustest, et tema oletas, et vahemaa autode vahel on piisav, seepärast ei pidanud kostja vajalikuks peatuda, et hagejat mööda lasta. Seega on tõendatud, et mõlemal autol olid mootorid käivitatud, mõlemad osalesid liikluses ning sellega mõlemad autod on realiseerinud suurema ohu allika iseloomuliku riski.
8.Eeltoodu tähendab, et hageja ei pea tõendama kostja süüd ja kostja tegevuse õigusvastasust. Küll aga tuleb tuvastada põhjusliku seose olemasolu. Isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi kahju hüvitama, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Suurema ohu allikaga kahju põhjustamine tähendab suurema ohu allikale iseloomuliku riski, s.o suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu realiseerumise tagajärjel kahju tekkimist (vt RKTKo 18.04.2007, 3-2-1-27-07, p 11). Mootorsõiduki valdaja vastutab seega süüst sõltumata liikluskahju eest, mis tekib mootorsõiduki käitamisele iseloomuliku ohu (riski) realiseerumise tagajärjel.
4(7)
2-19-17862 Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja ei oleks hageja autole otsa sõitnud. Hageja kahju tekkimise üheks põhjuseks oli kostja kui autojuhi hoolsuskohustuse järgimata jätmine ning seetõttu sõiduki kui suurema ohu allika käitamisel realiseerunud risk. Kohus leiab, et esitatud videosalvestiselt on näha, et kostja auto peatub mõneks ajaks ja seejärel jätkab liikumise ning keerab natuke vasakule (nagu kostja ise seletas, et vältida kokkupõrget paremal pargitud autoga) ning selle tegevuse tagajärjel toimub kokkupõrke hageja autoga. Kui hageja auto oleks ettepoole sõitnud, oleks võimalik kokkupõrget vältida, kuid hageja ees ja kostja taga oli veel üks sõiduk, mis takistas hagejal edasi liikuda. Kostja autol oli paremal ruumi ning kui kostja ei oleks vasakule keeranud, ei oleks ka kokkupõrget. Kahju põhjustanud tegu on seega tuvastatud, põhjuslik seos on olemas.
9.VÕS § 1057 alusel mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui: 1) kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2) kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust. Kohus leiab, et antud juhul ei esine VÕS §-s 1057 nimetatud asjaolu, mille tõttu võiks kostja vastutus olla välistatud. Kohus leiab, et hagi rahuldamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas hageja lahkus liiklusõnnetuse paigast ja rikkus sellega liiklusseadust. See ei välista kostja vastutust, küll aga võib see mõjutada kahjuhüvitise suurust. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja esitatud tõendid tema sõidukile tekitatud kahju kohta (dtl 108-114). Kostja loobus tasaarvestusavalduse esitamisest ja teatas, et ei soovi hageja vastu kahju hüvitamise nõuet esitada, kuna kostja auto on utiliseeritud. Need tõendid kinnitavad aga kaudselt fakti, et ka hageja autol oli vigastusi. Kostja vastutust ei välista ka asjaolu, et kostja on politsei ja kindlustusfirma poole pöördunud. Kindlustusfirmale antud seletus (dtl 115-117) ei lange kokku videosalvestisega. Videosalvestisest on näha, et kostja autol oli paremal poolel piisavalt ruumi, st hageja autost ohutult mööda sõita. Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid ega neid tõendanud, mis kinnitaksid kannatanu ehk hageja enda tahtliku teo olemasolu VÕS 1057 p 3 mõttes. Isegi kui oletada, et hageja püüdis teeauku sattumist vältida, ei saa seda pidada kannatanu tahtlikuks teoks kahju tekkimiseks. Kostja ei tõendanud seega riskivastutust välistavaid asjaolusid. Kohus on seega seisukohal, et asjas on tõendamist leidnud kostja tegevus, mis põhjustas hagejale kahju, hagejal on kahju tekkinud ning kostja teo ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja kui suurema ohu valitseja teo õigusvastasust ja süüd ei ole vaja hagejal tõendada. Kostja ei ole enda vastutust välistavat asjaolu esinemist tõendanud.
10.VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Hageja palubki hüvitada talle auto remondikulud summas 502,44 eurot. Kohus leiab, et kahju sellises suuruses on tõendatud. Hageja esitas remonditööde kalkulatsiooni (dtl 2-8), milles on põhjalikult kõik tööd lahti kirjutatud koos maksumusega. Kostja leidis, et kõik tööd ei ole vajalikud auto parandamiseks. Kohus möönab, et kõik parandustööd ei pruugi olla otseselt seotud kahjustatud osaga, kuid auto osade värvimiseks on paratamatult vajaliku osade autolt eemaldamine ja tagasipanek. Sellega võivad kaasneda ka muude detailide värvimine/eemaldamine. Samuti ei ole võimalik värvida ainult seda osa, mis saanud kahjustada. 5(7)
2-19-17862 Kohus ei ole tuvastanud hageja esitatud tööde nimekirjas liigseid töid, mis ei oleks vajalikud. Kohus peab vajalikuks ka selgitada, et hageja ei pidanud neid kulusid kandma. Hageja esitas kohtule remondi prognoositava eelarve, mis on eluliselt usutavas summas. Tuleb nentida, et kostja on esitanud enda auto remondikulud, mis on hageja kuludele lähedased. Hageja esitas ka fotod kahjustustest ning kohus leiab, et pole alust kahelda, et need kahjustused on liiklusõnnetuse tagajärg. Kahjustused on autol sellises kohas, millega toimus kokkupõrge ja kahjustused on iseloomulikud sellise liiklusõnnetuse puhul.
11.Kostja on palunud hagi rahuldamise korral kahjuhüvitist vähendada. Praegusel juhul on kahe suurema ohu allikaga tekitatud vastastikku kahju. Puudub õigusnorm, kuidas sellisel juhul vastutust kahju tekitamise eest jagada. Seetõttu pannakse isikud õiglase tulemuse saavutamiseks esmalt üksteise ees riskivastutust reguleeriva VÕS § 1057 alusel vastutama ja seejärel korrigeeritakse kahjuhüvitise ulatust kummagi isiku puhul VÕS § 139 alusel (RKTKo 19.03.2013, nr 3-2-1-7-13, p-d 27-33 ja selle 26.03.2013 parandusmäärus p-i 33 kohta). VÕS § 139 lg 1 alusel kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kahjuhüvitise vähendamisel VÕS § 139 järgi saab arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Esmalt tuleb arvestada mootorsõiduki käitamisriskiga. See tähendab, et kui isik siseneb mootorsõidukiga liiklusesse, võtab ta endale riski, et teine isik võib talle kahju põhjustada. Seejuures ei tähenda see etteheidet kannatanule, et ta on mingit kohustust rikkunud. Lisaks eristatakse üldist käitamisriski ja erilist käitamisriski. Kohtupraktikas on üldist käitamisriski mõjutavate asjaoludena nimetatud sõiduki massi, mõõte, liikumiskiirust, tehnilist korrasolekut ja ohutusvarustust. Eriline käitamisrisk tähendab aga konkreetse manöövri objektiivset iseloomu ja ohtlikkust. Käitamisriski hindamisel tuleb arvestada, kas vastavad ohutegurid konkreetse liiklusõnnetuse ajal realiseerusid ehk mõjutasid liiklusõnnetuse toimumist (RKTKo 26.11.2015, nr 3-2-1-64-15, p 14). Hageja ja kostja sõidukid on enam vähem sarnased nii suuruse kui ka massi poolest, samuti liikluskiirus oli eeldatavasti mõlemal piisavalt aeglane. Kuid kohus leiab, et hageja on ise osaliselt ka liiklusõnnetuse põhjustajaks. Hageja liikus aeglaselt ettepoole ja siis järsult pidurdas ja peatas auto, kuna kostja taga liikus veel üks sõiduk. Hageja autol oli paremal ka ruumi ja oli seega ka võimalust ettepoole veel liikuda, mis aitaks kokkupõrget vältida. Liiklusõnnetus aga toimus põhjusel, et ei hageja ega kostja ei osanud teineteise käitumisega arvestada ja kooskõlastatult liikuda. Siiski leiab kohus, et kostjal oli rohkem võimalusi õnnetust vältida, kuna just tema sõitis hageja autosse. Kui kostja ei olnud piisavalt kindel liikumise ohutuses, oli tal võimalik peatuda ja ohutust kontrollida. Kohus leiab, et on õiglane vähendada kostja vastutust 40% võrra. Kohus vähendab kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel 201 euro võrra.
12.VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja palus vähendada kahjuhüvitist ka põhjusel, et tema sissetulek ei võimalda tal kahjuhüvitist hageja nõutud suuruses maksta. Kostja esitas andmed enda varalise seisundi ja sissetuleku (dtl 142-147) kohta. Arvestades liiklusõnnetuse iseloomu, poolte käitumist õnnetuse toimumisel, samuti seda, et hageja auto vanus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel 20 aastat, aga ka kostja varalist seisundit, leiab kohus, et mõistlikuks kahjuhüvitise suuruseks on 200 eurot. 6(7)
2-19-17862
13.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 200 eurot.
14.Kohtuotsuses käsitlemata tõenditel pole, kohtu arvates, asja lahendamisel tähtsust. Otsuse täitmine
15.Kostja esitas taotluse kahjuhüvitise tasumiseks osade kaupa. Hageja ei ole selle kohta vastuväidet esitanud. Kohus leiab, et arvestades kostja majanduslikku olukorda, on taotlus põhjendatud. Kohus leiab, et kahjuhüvitist 200 eurot on võimalik kostjal tasuda kahes osas. Kohus määrab seega otsuse täitmise viisi – kostjal tuleb kahjuhüvitis summas 200 eurot tasuda kahes osamakses, iga osa suurus on 100 eurot, kohtuotsuse jõustumisele järgneva kahe kuu jooksul. St kui otsus jõustub juulis, tuleb kostjal tasuda 100 eurot augustis ja 100 eurot hiljemalt 30.09.2025. Menetluskulud
16.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
17.Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.