Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
8730,06 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: M. T. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
kohtuistung 15.05.2025
vastu võla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel 21.09.2018 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 1867,37 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 02.11.2021-18.07.2024 eest 511,46 eurot, perioodi 19.07.2024-10.06.2025 eest 195,59 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata S AS ja kostja vahel 21.09.2018 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenev hageja põhivõla nõue 832,63 euro ulatuses, intressinõue 100,10 eurot, 18.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 976,17 eurot ja võla sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamise nõue.
4.Jätta rahuldamata hageja nõuded mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel 28.01.2018 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenev põhinõue 2204,83 eurot, intress 76,76 eurot, 18.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1150,87 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot.
5.Jätta hageja lepingulise esindaja kulud hageja kanda. Jätta hageja tasutud riigilõiv 29,74% ulatuses kostja kanda ja 70,26% ulatuses hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud 29,74% ulatuses kostja kanda ja 70,26% ulatuses hageja kanda.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 208,18 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 18.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel 28.01.2018 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenev põhinõue 2204,83 eurot, intress 76,76 eurot, 18.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1150,87 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel 21.09.2018 sõlmitud lepingust nr xxxx tulenev põhinõue 2700 eurot, intress 100,10 eurot, 18.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1487,63 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot;
1.3.mõista kostjalt hageja kasuks viivis lepingu nr xxxx alusel alates 18.07.2024 kuni põhinõude (2204,83 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras (18,000% aastas) ning lepingu nr xxxx alusel alates 18.07.2024 kuni põhinõude (2700 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras (19,000% aastas).
2.Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised selgitused. Hagi aluseks on kaks lepingut.
2.1.S AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 28.01.2018 lepingu nr xxxx ja 31.05.2028 lepingu nr xxxx lisa. 31.05.2018 klient allkirjastas lepingu lisa millega muutus tagasimakse kuupäev, muud tingimused jäid samaks, laenusumma väljamaksmist ei toimunud . Leping, sh. lisatud Euroopa standardinfo teabeleht, on kostja digitaalselt allkirjastatud. Lepingu nr xxxx alusel on kostja saanud laenu 5000 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,000% aastas ja 2,50 eurot päevas. Lepingu krediidi kulukuse määr on 20,680%. Vastavalt laenulepingu punktile 3.1. kohustub krediidiandja laenusumma väljamakse tegema hiljemalt 3 (kolme) pangapäeva jooksul pärast lepingu jõustumist. Krediidiandja kannab laenusumma üle lepingu põhitingimustes märgitud arvelduskontole ilma laenusaaja täiendava korralduseta. Laenukasutuse väljavõttest nähtub (hagiavalduse Lisa 9), et 28.01.2018 on summas 5000 eurot teostatud lepingu xxxx väljamaks. Raha kanti lepingus märgitud kliendi arvelduskontole xxxx. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.06.2018 - 10.02.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi enne lepingu ülesütlemist so 24.08.2021 põhiosa katteks kokku summas 2795,17 eurot. Lepingust tulenev põhivõla nõue on 2204,83 eurot (5000,00-2795,17). Lepingu ülesütlemisel so 20.08.2021 oli kostjal tasumata juuli 2021 ja augusti 2021 intressi 2
maksed ) kokku 76,76 eurot (32,76+34,10+9,90). Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 2204,83 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates so 25.08.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18,000% kooskõlas Euroopa standardinfo teabelehe p 3.
2.2.S AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 21.09.2018 lepingu nr xxxx. Leping oli tähtajatu. Lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määr oli 21,030% ning selle arvutamisel võeti arvesse, et krediidilimiit võetakse kasutusse esimesel võimalusel ja maksimumsummas, tagastamise tähtaeg on 1 aasta, intressimäär 19% aastas ja kuutasu on 1,30 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 19,000% aastas ja 1,43 eurot päevas. Intressi arvestamisel lähtub pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Lepingu ülesütlemisel so 24.08.2021 oli kostjal tasumata augusti 2021 intressi maksed kokku 100,10 eurot (87,23+12,87). Lepingu nr xxxx alusel võimaldati kostjale krediiti 2700 eurot, mis on tagastamata. Kostja on perioodil 21.09.2018 kuni 31.10.2020 kasutanud krediiti kokku summas 7598,98 eurot (18.07.2024 hagiavalduse Lisa 10.1-Lepingul nr xxxx sooritatud operatsioonid). Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 2700 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates so 25.08.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 19,000% kooskõlas Euroopa standardinfo teabelehe punktiga 3.
2.3.S AS-i üldtingimuste punktis 5.1.4. on märgitud: Personaalsed teated, mis Pank on Kliendile saatnud, loetakse Kliendi poolt kätte saaduks, kui teate väljasaatmisest Kliendi kontaktandmetele on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks selle sidevahendi teel. Elektroonilise kanali kaudu edastatud personaalne teade, loetakse kätte saaduks selle avaldamise päeval. E-posti teel või sms-i vahendusel edastatud teade loetakse kätte saaduks selle edastamise päeval. Lepingu nr xxxx tingimuste punktis 12.4 on märgitud: Pangal on õigus Leping mõjuval põhjusel kohe üles öelda (vt Panga Üldtingimuste punkti 9). Arvelduskrediidi- ja krediitkaardi kasutamise lepingu ülesütlemisel võla tõttu või tähtaegsel lõppemisel muutub tehnilisel põhjusel eelpool viidatud lepingu(te) number. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis esialgne võlausaldaja 20.08.2021 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 19.08.2021), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles, esialgne võlausaldaja 24.08.2021 lepingud üles. Lepingu ülesütlemise teatis edastati kliendile 02.08.2021 tähitud kirjaga aadressile xxxx (ümbrik edastatud loovutamise dokumentidega) ning e-postiga aadressile XXX. Eeltoodud kontaktandmed on klient edastanud S AS-le oma kontaktiks (fikseeritud ka kliendi poolt allkirjastatud lepingus). Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada ka kirja saatmist posti teel. Sellisel juhul tuleb TsÜS § 70 järgi lugeda tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil kiri pidanuks tavapäraselt saaja postkasti jõudma. (Riigikohus 14.06.2017 asjas nr 3-2-1-53-17, p 13).
2.4.Esialgne võlausaldaja loovutas 16.11.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
2.5.Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 ja Euroopa standardinfo teabelehe punkti 3 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist kummagi lepingu osas 50 eurot, st kokku 100 eurot ja selgitab võla sissenõudmiskulude kujunemist. Lepingu nr xxxx alusel: 17.11.2021 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 25.11.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 10.12.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja 3
päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja emaili teel, võlgnikule edastatud emailide, sms-ide kulud, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lepingu nr xxxx alusel: 17.11.2021 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 25.11.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 10.12.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (sama loetelu, mis Lepingu nr xxxx osas). Võlgniku makseviivitusega tingitud muude kulude osas esitas hageja tõendina tööprogrammi väljavõtte (18.07.2024 hagiavalduse Lisa 13), millest nähtub millal ja kuidas on nõude andmeid töödeldud ja kontrollitud, kontaktandmete otsinguid teostatud, püütud saada kontakti kirjade ja e-kirja teel ning võlanõue avaldatud (vt 18.07.2024 hagiavalduse Lisa 8). Hageja on võla sissenõudmiseks teinud korduvalt toiminguid, s.t. saatnud võlgnikule sõnumeid, e-kirju, kirju posti teel, helistanud, registripäringud jms.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Hagi ja menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 15.08.2024 ning saadetud ka kohtule teadaolevale kostja e-postiaadressile. Kostjal oli tähtaeg 14 päeva hagile vastamiseks, kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuistungist võttis osa hageja, kostja ilmumata jätmisest ei teatanud ega taotlenud ka istungi edasilükkamist. Kuivõrd kohus ei pidanud tõenäoliseks, et kostja ka edasi lükkamise korral istungile ilmuks, vaatas kohus hagi istungil läbi ilma kostja osavõtuta. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud. Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha tagastada). 4
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu nr xxxx, millel on kostja 28.01.2018 antud digiallkiri ja krediidiandja digitempel (dtl 20). Digiallkirjastatud lepingu konteineris on leping, väikelaenulepingu tüüptingimused, maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Samuti on hageja esitanud kostja poolt 31.05.2018 digiallkirjastatud lepingu lisa (dtl 34). Kohtuistungil selgitas hageja, et peale lepingu sõlmimist oli leping kostjale kättesaadav panga iseteeninduskeskkonnas. Laenusumma kostjale välja maksmise kohta on hageja esitanud tõendi „lepingul sooritatud operatsioonid“, dtl 77. Lepingu kohaselt oli lepingutasu 75 eurot. Tõendi kohaselt on kostjale välja makstud 3000 eurot ning lepingutasu 75 eurot on kostja tasunud 28.01.2018 (dtl 79). Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival andmekandjal), leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen on välja makstud. Kohus kontrollis tagasimaksete graafiku alusel, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (56,43%).
4.3.Hageja on kohtule esitanud ka teise nõude aluseks oleva lepingu, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx, millel on kostja 21.09.2018 antud digiallkiri ja krediidiandja digitempel (dtl 41). Digiallkirjastatud lepingu konteineris on leping, eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimused ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kohtuistungil selgitas hageja, et peale lepingu sõlmimist oli leping kostjale kättesaadav panga iseteeninduskeskkonnas. Laenusumma kostjale välja maksmise kohta on hageja esitanud tõendi „lepingul sooritatud operatsioonid“, dtl 81. Lepingu järgi oli krediidi limiit 2700 eurot. Hageja väitel kasutas kostja perioodil 21.09.2018 kuni 31.10.2020 kokku krediiti 7598,98 eurot, kuid arvestades tehtud tagasimakseid, on kostjal tasumata 2700 eurot. Tõendist nähtub, et peale kostja poolt viimasel korral, 31.10.2020 krediidi kasutusse võtmist oli kasutuses oleva krediidilimiidi jääk 2700 eurot. Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival andmekandjal), leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen on välja makstud. Krediidi kulukuse määra saab kohus selle lepingu puhul kontrollida üksnes tarbijakrediidi teabelehes välja toodud eelduste alusel kasutades minuraha.ee kalkulaatorit, mis aga ei anna täpset tulemust, sest korrektseks arvutamiseks on vaja teada tagasimaksete kuupäevi ja summasid. Minuraha.ee kalkulaatori järgi ei ületanud lepingu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra.
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 5
b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised selgitused. Enne väikelaenu lepingu xxxx sõlmimist hindas S AS laenusaaja M. T. krediidivõimelisust laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu Xxxx väljavõtte laekumiste põhjal. Lepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole töötasu L OÜ-st, 6 kuu keskmine laekumise suurus oli 969,63 eurot. Väikelaenu väljastamisel võeti arvesse kliendi igakuiseid kohustused. S AS-ile teadaolevalt oli kliendil kohustus C AS ees igakuise kuumaksega 45,42 eurot ja I AS ees kuumaksega 26,19 eurot. Pangale teadaolevalt kliendil muud laenukohustused väljaspool S ASi puudusid, Creditinfos maksehäired lepingu sõlmimise ajal ei esinenud. Hinnates laenusaaja maksevõimelisust eeltoodud info alusel sõlmiti laenusaaja ja S AS vahel 28.01.18 väikelaenu leping xxxx limiidiga 5000 eurot, igakuise maksega 127,84eurot. Väikelaenu lepingu sõlmimisel moodustasid kliendi kohustused tema sissetulekust 20,6 %. Laenusaaja poolt allkirjastati leping digitaalselt sh. lisatud Euroopa standardinfo teabeleht. 31.05.18 allkirjastas klient lepingu lisa millega muutus tagasimakse kuupäev, muud tingimused jäid samaks ning täiendav analüüs polnud vajalik. Enne vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu xxxx sõlmimist hindas S AS M. T. krediidivõimelisust laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu Xxxx väljavõtte laekumiste põhjal. Lepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi kontole töötasu L OÜ-st, 6 kuu keskmine laekumise suurus oli 944,55 eurot. Toote väljastamisel võeti arvesse kliendi igakuiseid kohustused S AS-is summas 160,81 eurot. S AS-ile teadaolevalt oli kliendil kohustus S AS ees kuumakse 3,84 ja C AS ees igakuise kuumaksega 45,42eurot ja I AS ees kuumaksega 11,21eurot. Pangale teadaolevalt kliendil muud krediidikohustused väljaspool S AS-i puudusid, Creditinfos maksehäireid lepingu sõlmimise ajal ei esinenud. Hinnates kliendi maksevõimelisust eeltoodud info alusel sõlmiti laenusaaja ja S AS vahel 21.09.2018 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping xxxx limiidiga 2700 eurot. Lepingu maksimaalne kuine intressimakse maksimaalselt kasutatud limiidisummalt sai olla ca 43 eurot. Vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu sõlmimisel moodustasid kliendi kohustused tema sissetulekust 28%. Laenusaaja poolt allkirjastati leping digitaalselt sh. lisatud Euroopa 6
standardinfo teabeleht. Krediidiandja on teostanud laenude väljastamisel analüüsi ning arvestanud, et krediidisaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks kulutusteks (sh majapidamis- ja ülalpidamiskulud) lepingu xxxx sõlmimisel ca 770 eurot ja peale lepingu xxxx sõlmimist ca 680 eurot. Lepingute sõlmimise ajal (s.o 2018) oli arvestuslik elatusmiinimum (summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) Eestis 215,44 eurot, sealhulgas minimaalne toidukorvi maksumus, kulutused eluasemele ning muud kulud (kulutused garderoobikaupadele, majapidamisele, tervishoiule, haridusele, sidele, transpordile, vaba aja veetmisele jm). Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides.
5.3.Hageja on esitanud tõenditena kostja konto väljavõtted, laenutaotlusi ega registripäringute tõendeid hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja ei ole ka esile toonud, kas ja mis andmeid kostjalt endalt laenu taotlemisel küsiti ning mis andmed kostja esitas. Kohus märgib, et hageja esitatud tõend – taust.ee väljavõte (dtl 76) on tehtud enne hagi esitamist, mitte enne laenu andmist, seega ei saa see tõend tõendada, et krediidiandja enne laenu andmist maksehäireid kontrollis.
5.4.Hageja esitatud kostja konto (lõpuga 0330) väljavõte perioodi 01.07.2017-27.01.2018 kohta (dtl alates 148) kinnitab hageja väiteid kostja sissetuleku allika ja suuruse kohta ning hageja väidetud kostja finantskohustusi (I AS-i ja C AS-i ees). Konto väljavõttelt nähtub, et kostja tegi igakuiselt ülekandeid 50 eurot kuus teisele eraisikule selgitusega „lapsele“. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel välja selgitanud kostjal ülalpeetavate olemasolu ja sellest tulenevalt hinnanud igakuised kulusid. Konto väljavõttelt nähtub ka, et kostja külastas 2017. a oktoobrist alates tihedalt alkoholipoode. 2017. a novembris 14 päeval kuus, detsembris 13 päeval kuus, kulutades kokku 134,40 eurot, 2018. a jaanuaris samuti 13 päeval kuus, kulutades 101,89 eurot. Seejärel sai kostja S AS-lt jaanuaris väikelaenu 5000 eurot. Enne krediitkaardilepingu sõlmimist kogutud kostja konto väljavõte (perioodi 01.03.201820.09.2018 kohta) kinnitab, et kostja jätkas samasugust alkoholipoodide külastamist ka edaspidi. Märtsis 2018 käis kostja alkoholipoodides 14 päeval, aprillis 12 päeval, mais 13 päeval, juunis 5 päeval, juulis 12 päeval, augustis 15 päeval. Seejuures külastas kostja alkoholipoodi reeglina mitu korda päevas, erinevatel kellaaegadel, nt 20.07. ja 17.08. mõnetunniste vahedega 3 korda, 24.08 neli korda, sellest päev hiljem kaks korda. Vaadeldud alkoholipoed (xxxx ja xxxx) on spetsialiseerunud alkoholi müügile. Isegi kui neis kauplustes minimaalsel määral müüakse muid tooteid (suitsu, nätsu), siis ei ole eluliselt usutav, et kostja käis neist poodidest kolm või neli korda päevas suitsu või krõpsu ostmas. Pigem on tõenäoline, et kostja ostis neil päevadel, kui ta alkoholipoes ei käinud, alkoholi ka tavalisest toidupoest (nt Maxima, Roobuka kauplus), sest ka nende puhul on kostja käinud ühel õhtul tihti kolm korda poes. Konto väljavõttelt nähtub, et S AS andis kostjale 2018. a juulis veel väikelaenu 1000 eurot. Seega olid kostjal enne S AS-iga krediitkaardilepingu sõlmimist 4 laenu 3 krediidiasutuse ees, igakuised ülekanded selgitusega „lapsele“ olid nüüd 100 eurot kuus ning seejärel sai kostja 2018. a septembris S AS-lt veel krediitkaardi. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et krediidiandja ei ole arvesse võtnud kostja riskikäitumist koosmõjus sellega, et kostja iga mõne aja tagant võttis tarbimislaenu juurde. Hageja ei ole ka esile toonud, et krediidiandja oleks kostjalt endalt küsinud tema majandamiskulude kohta (sh nt kas kostja elas endale kuuluvas korteris või üürikorteris ja tasus üüri) ega ülalpidamiskohustuse 7
olemasolu. Koos riskikäitumisele viitavate teguritega (alkoholipoekülastuste regulaarsus ja tihedus), ei saanud hagejal tekkida mõistlikku usku sellesse, et kostja suudab pikas perspektiivis võetud kohustusi täita. Lühiajaliselt suudavad sellised rohkelt tarbimislaene võtvad tarbijad uute laenude arvelt vanu laene mõnda aega tasuda, ent varem või hiljem ei ole laenud kogumis tarbijale enam jõukohased. Kohus leiab seega, et krediidiandja rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust.
6.Hageja nõuded
6.1.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Hageja on esitatud nõude ümberarvestused.
6.2.Kostja kohustus lepingus nr xxxx järgi laenu tagastama 1.02.2023. Hageja väitel on kostja perioodil 1.03.2018 kuni 14.06.2021 kokku tagasimakseid teinud 5286,51 eurot (hageja viitab, et see kajastub ka tõendis, lepingul nr xxxx sooritatud operatsioonid (2968,46+2241,27+75,00+1,78). VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressimääraga ning muid tasusid tarbija ei võlgne. Seadusjärgne intressimäär lepingu nr xxxx sõlmimise ajal oli 0%. Seega tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada saadud laenu katteks. Arvestades, et kostja on tagasimakseid teinud rohkem, kui oli laenusumma, jäävad lepingust nr xxxx tulenevad hageja nõuded rahuldamata.
6.3.Hageja on esile toonud, et kostja kasutas lepingu nr xxxx alusel perioodil 21.09.2018 kuni 31.10.2020 krediiti kokku 7598,98 eurot. Hageja toob välja, et kostja on perioodil 10.11.2018 kuni 15.09.2020 kokku tagasimakseid teinud 5731,61 eurot ning viitab tõendile Lepingul nr xxxx sooritatud operatsioonid (4848,98+878,04+4,59). Kostjal on seega tagastamata 1867,37 eurot. Krediitkaardileping oli, nagu hageja on ka ise esile toonud, tähtajatu. Tegemist oli vaba tagasimaksega krediitkaardiga, mille puhul tuli igakuiselt tasuda üksnes intressi ja muid tasusid (nt haldustasu), kasutusse võetud laen tuli tagastada ühekorraga lepingu lõppemisel (vastavalt lepingu punktile 6.15). Hageja on välja toonud, et kostja kasutas viimati krediiti 31.10.2020 ning tuginedes VÕS § 406 1 lg 4 saab lepingu ümberarvestuse korral lõppenuks lugeda 1.11.2021. Kohus nõustub, et antud tüüpi krediitkaardi puhul ei ole võimalik tagasimakseid uuesti määrata lepingu tingimustest lähtuvalt, eriti olukorras, kus lepingujärgne intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga, mis oli 0% lepingu sõlmimise ajal. Seetõttu nõustub kohus, et taolise lepingu puhul saab tagasimaksed uuesti määrata VÕS § 4061 lg 4 regulatsioonist lähtudes. Seda seetõttu, et samast sättest tuleks lähtuda ka nt olukorras, kus leping tervikuna muutub krediidi kulukuse määra ületamise tõttu tühiseks (vt VÕS § 4062 lg 3). Hagis on hageja esile toonud, et leping on 24.08.2021 üles öeldud. Samas ei ole hageja ümberarvestuse juures esile toonud asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks järeldada, et ka ümberarvestuse korral saaks lepingu sellest ajast alates üles öelduks lugeda. Selleks peaks tagasimaksete uuesti määramise tegema alates lepingu sõlmimisest, tuues välja iga uue krediidi kasutusse võtmise, seejärel lisama kõik tagasimaksed nende kuupäevadel ning hindama, mis ajani oleks tagasimaksete alusel kohustused täidetud. Seega lähtub kohus sellest, et ümberarvestuse tulemusel oleks tulnud krediitkaardilepingust tulenev laenujääk tagastada 1.11.2021, ning tagastamata 1867,37 eurot on alates 02.11.2021 sissenõutavaks muutunud. Kohus rahuldab seega lepingust nr xxxx tulenevad hageja nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel välja põhivõla 1867,37 eurot ja viivise põhivõlalt alates 02.11.2021 seadusjärgses määras (seadusjärgne viivisemäär oli ette nähtud ka lepingus, nii on kirjas 8
Euroopa Tarbijakrediidi teabelehes, dtl 51) kuni põhivõla tasumiseni. Ajavahemiku 02.11.202118.07.2024 eest, s.o hagiavalduse esitamise seisuga, on arvestatud viivis 511,46 eurot. Ajavahemiku 19.07.2024-10.06.2025 eest on arvestatud viivis 195,59 eurot.
6.4.Võla sissenõudmiskulusid nõuab hageja VÕS § 1132 ja Euroopa standardinfo teabelehe punkti 3 alusel. Krediitkaardilepingule lisatud teabelehe punktis 3 aga ei ole midagi kirjas võla sissenõudmiskulude kohta. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 113 1 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 113 1 ei sisaldu aga VÕS §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Hageja esitatud tööprogrammi väljavõte ei tõenda seda, et kulud tekkisid just sellises ulatuses; seda eriti arvestades, et üks ja sama hageja nõuab kostjalt samaaegselt mitut võlga. VÕS § 113 2 loomisel võidi mõelda, et ühe kirja saatmise kulu võiks olla 5 eurot, aga seda postiga saadetud kirja puhul (eeskätt postmargi kulu). Seda eeldust ei saa ka kuidagi automaatselt üle kanda ekirjadele. On ilmselge, et samaaegselt mitme võla nõudmisel ei saa kaasneda iga võlaga samal ajal uuesti kontaktandmete hankimise kulud. Samuti ei ole usutav, et kirja saatmise kulu sõltub sellest, kui suur on võlasumma. Seega jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
7.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses ja täiendavalt 15.05.2025. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega, täiendav nimekiri on kostjale kätte toimetatud 31.05.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja toob välja, et menetluskuludeks on riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2126,52 eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 700 eurot. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 700 eurot vajalikuks menetluskuluks. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamisel võtab kohus arvesse, et hageja on hagi aluseks olevatest lepingutest 9
tulenevad nõuded esitanud algselt ka maksekäsu kiirmenetluses, tsiviilasi 2-22-126366, kus hageja nõudis samade lepingute alusel mõlemal juhul intressi 24% aastas, väikelaenulepingu puhul ka viivist samas määras. Käesolevas hagis on hageja välja toonud, et väikelaenulepingus oli tegelikult kokku lepitud intressimäär 18% ja krediitkaardilepingus 19% aastas. Hageja on samasugust praktikat (st maksekäsumenetluses kas põhinõude või intressimäära suuremana näitamine ilma, et see õiguslikult põhjendatud oleks) kasutanud ka paljudes muudes menetlustes. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged. Eeltoodust tulenevalt ning lisaks arvestades, et nõude aluseks olevate laenude andmisel rikuti vastutustundliku laenamise kohustust ning hagi esitamise ajal 2024. a juulis oli hagejal juba võimalik ka muutunud kohtupraktikaga arvestada ning esitada nõue ümberarvestatult (millisel juhul oleks tegemist olnud ka lihtmenetlusega, kus näiteks kohtuistungi korraldamine ei ole kohustuslik, mis säästaks hageja menetluskulusid) jätab kohus hageja õigusabikulud hageja enda kanda. Kuna kohus jätab hageja õigusabikulud hageja enda kanda, ei hinda kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja riigilõivu jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 18.07.2024 esitatud hagi hind oli 8730,06 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 1867,37 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude perioodi 02.11.2021-18.07.2024 eest 511,46 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (1867,37 eurot) alates 19.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 217,53 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 2596,36 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (8730,06 eurot) 29,74%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja riigilõivu 29,74% ulatuses kostja kanda ja 70,26% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 29,74% hageja tasutud riigilõivust (700 eurot), millele vastab summa 208,18 eurot. Kohus jätab kostja menetluskulud 29,74% ulatuses kostja kanda ja 70,26% ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
10
Maris Juha kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.