Menetlusosalised ja nende Hageja: IPF Digital AS (registrikood 11034137, asukoht: esindajad Lõõtsa 5, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova (e-post: [email protected]); Kostja: S H (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses: XXX), lepinguline esindaja: Maarika Kutser (e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg
26. mai 2025
Istungitel osalenud isikud
Hageja esindaja Anzhela Ternikova (videosilla vahendusel); Kostja S H ja tema esindaja Maarika Kutser.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt S H hageja IPF Digital AS-i kasuks krediidilepingust nr 5713084364 tulenev võlgnevus põhisummas 1 800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.
3.Lõpetada menetlus kostjalt 244.74 eurot intressi, 638.73 eurot viivise ja põhinõudelt alates 27.02.2025 viivise nõudes seoses selles osas hagist loobumisega.
4.Jätta 62% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 38% kostja menetluskuludest hageja kanda. Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist. 1 (8)
2-25-100998
5.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.IPF Digital AS esitas 14.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 845.59 euro saamiseks. Kohus tegi 15.01.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 20.01.2025 ja 21.01.2025 nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole võlgnik ühtegi laenu võtnud ja ei nõustu seega nõudega.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 27.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
3.Viru Maakohtu 27.01.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.
4.26. veebruaril 2025 esitas IPF Digital AS Viru Maakohtule hagiavalduse S H vastu põhivõlgnevuse 1 800 eurot, intressi 244.74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 638.73 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Samal päeval täpsustas hageja haginõude. 28.02.2025 esitas hageja esindaja täpsustatud volituse esindusõiguse tõendamiseks.
5.Hagiavalduse kohaselt Krediidikonto taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades Krediidiandja kontakttelefoni 1324. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud otsuse Krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i teel. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt võimaldatakse kliendile limiidi tõstmist. IPF Digital AS ja S H vahel sõlmiti 10.12.2023 krediidileping 5713084364, limiidiga 1 800 eurot. Intressimäär 40,44% aastas (fikseerimata), Krediidikulukuse määr (KKM) 49,67 % aastas (fikseerimata). 10.12.2023 tehtud väljamakse krediidikontolt summas 1 800 eurot, S H arvelduskontole Swedpangas. Krediidikontolepingu nr 5713084364 krediidi kulukuse määr on 49,67 % aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 40.44 % ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 40,44% aastas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 40,44 % aastas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega: Krediidiandja teavitas esmakordselt võlgnevusest 24.01.2024 summas 76,23 eurot; Seejärel krediidiandja teavitas veelkord 23.02.2024 summas 152,81 eurot; Seejärel krediidiandja teavitas veelkord 25.03.2024 summas 229,72 eurot. Kuivõrd kostja jättis jaanuari, veebruari ja märtsi osamaksed tasumata, saatis krediidiandja 22.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja teatas, et kirja saatmise seisuga kostja 2 (8)
2-25-100998 võlgnevus krediidiandja ees on 214,19 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 11.04.2024. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 11.04.2024.
6.Lepingu kehtivuse ajal kostja tagasimakseid ei teinud. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1 800 eurot ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista.
7.Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1 800 eurot, intressi 244.74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 638.73 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt, so 1 800 eurolt alates 27.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 405 eurot, so riigilõiv summas 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot, ja menetluskuludesuurust kindlakstegeva lahendijõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUS
8.Kostja leiab oma 18.03.2025 vastuses, et hageja nõue tema vastu on alusetu. Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb kostja võlgnevus hageja ees 10.12.2023 hageja ja kostja vahel sõlmitud krediidikonto lepingust nr 5713084364, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1 800 eurot. Kostja kinnitab, et ei ole mitte kunagi pöördunud hageja poole ei veebilehe ega ka telefoni teel sooviga sõlmida krediidilepingut, vaid seda on kostja andmeid kasutanud keegi kolmas isik.
9.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kuidas antud juhul avaldus esitati – kas veebilehel või suuliselt telefoni teel. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, kuidas hageja tuvastas laenutaotleja isikusamasuse. Hagiavalduses on märgitud kostja aadressiks XXX, kuid nimetatud aadressi puhul on tegemist Circle K teenindusjaamaga. Samuti ei ole kostjale kuulunud kunagi tsiviilasja materjalides kajastuv mobiiltelefoni number ega ka e-posti aadress.
10.Kostja avaldab, et tal puuduvad andmed selle kohta, kuidas said kurjategijad tema andmeid kasutades erinevaid laene võtta (samal kuupäeval on võetud laen summas 2700 eurot ka M OÜ-st) ning tema pangakontole ligipääsu, kuna kohe peale raha laekumist kostja kontole, on tehtud ülekanded kellegi A B arvele. Kostja seda teinud ei ole ja sellist isikut ei tunne.
11.Kuna kostja kasutab internetipanka väga harva ja laenutaotluses märgitud kontaktandmed ei kuulunud kostjale, mistõttu kostja ei saanud talle saadetud teateid kätte, ei teadnud kostja algul, et tema nimel on sõlmitud laenulepinguid. Kui kostja sellest teada sai, pöördus ta politsei poole ning tegi avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Kostja lepinguline esindaja on esitanud PPA-le taotluse, et talle väljastataks teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta, kuid käesoleva hetkeni seda saabunud ei ole. Kostja esitab nimetatud dokumendi kohtule esimesel võimalusel.
12.17.09.2024 on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija M P poolt prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus. Määrusest nähtub, et kriminaalasjas nr 24259050288 menetlus KarS § 213 lg 2 p 1; § 157 ́2 lg 1 järgi lõpetati KrMS § 200 ́lg 1 alusel, kuna kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud. Nimetatud määrus on saadetud ka hagejale, seega on 3 (8)
2-25-100998 hageja teadlik kriminaalmenetluse toimumisest. Eeltoodust nähtub, et kuigi ei ole kindlaks tehtud isikut, kes kostja nimel laenulepingu sõlmis, on ometigi tõendamist leidnud, et kostja seda teinud ei ole ja kuritegu on toime pandud. Sellele vaatamata on hageja esitanud pahatahtlikult hagi kostja vastu nõudes kostjalt alusetult võlgnevuse tasumist.
HAGEJA VASTUS
13.Hageja leiab oma 31.03.2025 vastuses, et kostja poolt lisatud kriminaalasja lõpetamise põhistamata määrus on üldsõnaline ning ei käsitle asjaolusid, mis oleksid hagiavaldusest loobumise aluseks. Hagi aluseks olev laenuleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Taotlus krediidikonto avamiseks oli kostja poolt esitatud telefonis Creditea veebilehel. Logimine ja isikusamasuse tuvastamine toimus kasutades Smart ID. Klient täidab laenutaotluse vormi, annab nõusoleku Pensioniregistrisse päringu tegemiseks, kui sealt tuleb vastus, et andmed puuduvad, siis järgmiseks on taotluse esitajal anda nõusolek Maksu -ja Tolliametisse päringu tegemiseks. Logimine EMTA lehele ja kinnitamine PIN1 koodiga ja seejärel kinnitamine PIN2 koodiga, mida kostja ka tegi.
14.Laenutaotleja ehk kostja andus nõusoleku andmete võtmiseks EMTA andmebaasist ja kinnitas selle, seejärel automaatselt lisandus kliendi taotluse juurde xml fail. EMTA andmete alusel süsteem arvutab kolme kuu keskmise sissetuleku. Kasutades EMTA andmeid ja kliendi poolt sisestatud andmeid tegi krediidiandja automaatselt krediidivõimelisuse hindamine.
15.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga, mis lähtuvalt VÕS § 9 lg 1, § 404 lg 1 ja TsÜS § 79 lg 1 ei pea olema kirjalikus vormis, s.o omakäeliselt või elektrooniliselt allkirjastatud. Ka krediidikonto üldtingimuste punktist 4.1. tulenevalt ei pea lepingut sõlmima kirjalikus vormis poolte poolt allkirjastatuna, vaid see loetakse sõlmituks, kui laenuandja teavitab klienti SMS-i teel otsusest krediidikonto avada. Käesoleval juhul on oluline märkida, et krediidiandja kontrollib nii laenutaotleja esitatud kui ka enda kogutud andmeid. Kostja esitas laenutaotluse, märkides oma sissetulekuks 800 eurot. See summa on ligilähedane EMTA päringust saadud andmetega, mille järgi oli kostja sissetulek 745.86 eurot. Muuhulgas märkis kostja laenutaotlusesse, et on pensionär. Sellised isiklikud andmed olid teada üksnes kostjale endale. Isegi kui eeldada kostja vanuse põhjal, et ta on pensionär, on pensioni täpset suurust keeruline oletada. Seega leping oli sõlmitud kostja enda poolt, või vähemalt kostja kaasabil.
16.Eelnevalt märkis hageja, et laenutaotluse esitamisel EMTA andmetele ligipääsu andmiseks valis kostja Smart-ID Pin 1 ja Pin 2. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud (otsus nr 2-16124450, p 22), et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PINkoode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PINkoodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Kostja vastuse p 3.3 kohaselt puuduvad kostjal andmed selle kohta, kuidas said kurjategijad tema andmeid kasutades erinevaid laene võtta, kuidas nemad said tema pangakontole ligipääsu ja kuidas olid tehtud ülekanded. Praegusel juhul on kostja esile toonud, et ta ei tea, kuidas see teave (käesoleval juhul Smart ID paroolid) sai kolmandate isikute kätte. Lisaks tõi kostja esile, et tea enda kontolt oli kantud raha teise isiku kontole keda tema väidetavalt ei tunne. Lisaks tõi kostja esile, et kostjale ei ole teada käesolevas hagimenetluses kontaktiks e- maili aadress, elukoha aadress ja telefoninumber. Tallinna Ringkonna kolleegium on sarnases juhtumist ehk tsiviilasjas nr 2-22-101364 (26.05.2023) nõustunud maakohtuga, et nende väidete esiletoomisest ei piisa, et lükata ümber eeldust, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. 4 (8)
2-25-100998
17.Hageja leiab, et käesoleval juhul sõlmis krediidilepingu kostja. Ainuüksi asjaolu, et kostja väidab, et hagiavalduses kajastatud kontaktandmed ei kuulu talle, ei ole piisav alus järeldamaks, et lepingut ei sõlminud tema ise. Lisaks võis kostjal laenutaotluse esitamisel olla eesmärgiks valeandmete esitamine. Krediidiandja etteruttavalt esitab kohtule nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
18.Krediidiandja kandis kostja pangakontole 1800 eurot. Kostja ei ole tagasimakseid teinud. Sellest tulenevalt põhinõue on hagejale 1800 eurot. Krediidiandja esitab ümberarvestuse kohaselt graafiku uuesti määratud maksetega.
19.Leping oli krediidiandja poolt üles öeldud 11.04.2024. Laenusumma ülekandmisest 10.12.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni arvestab krediidiandja VÕS § 94 sätestatud intressimäära laenusummalt. Perioodil 10.12.2023 -11.04.2024 kogunes intress summas 26,91 eurot
20.Hageja arvutab viivist 1 800 eurolt alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast kuni käesoleva vastuse esitamiseni summas 209.52 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist seadusejärgses määras kuni nõude täieliku tasumiseni.
21.VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Antud olukorras krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale. Kuivõrd kostja põhivõlgnevus on 1 800 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt maksimaalselt 50 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised kostja e-posti aadressile. Nõude loovutuskirja esimese nõudekirjana saatis hageja kostjale 12.04.2024. Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega 13.06.2024 ja 09.12.2024. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 35 eurot ehk seadusega lubatud määras.
KOHTUISTUNG
22.Hageja esindaja loobus kõrvalnõuetest, jäädes põhinõude ja menetluskulude juurde. Esindaja selgitas, et kõigepealt oli sõlmitud laenuleping, selleks oli vaja klienditeenindusse sisse logida. Seejärel kasutati pangakontole sisselogimist. Tegelikult kostja võimaldas vähemalt kahel korral logimist enda kontole. Ilmselge on see, et ei olnud see nii lihtne ja ei olnud hetkeline tegevus. Hoolsuskohustuse pidi kostja ikkagi täitma. Kui kostja arvab, et tema tahtevastaselt on A. B raha kantud, siis on temal nõudeõigus A B vastu. Krediidiandja väitis, et rahvastikuregistrist isikut kontrollis aga temal kui krediidiandjal oli oluline see, kas inimene on elus, kas isikukood klapib ja kas on tähtajaline elamisluba või tähtajatu elamisluba, tal ei olnud kohustust kontrollida 5 (8)
2-25-100998 ülalpeetavate arvu või elukohta, sest tänapäeval paljud inimesed ei omagi elukoha aadressi ja see on lubatud Eestis. Elukoha registreerimine Eestis ei ole kohustuslik.
23.Kostja ja esindaja selgitasid, et ei tea, kellele raha edasi kantud. Kindlaks on tehtud, et kuritegu toime pandud aga isikut ei ole tuvastatud. Kostja seda raha saanud ei ole ja ei tunnista seda nõuet. Kriminaalmenetluse alustamise teatest käis läbi, et asi toimus öösel. 10 minutit oli raha kostja kontol. Kostja ei ole nõus ka üksnes põhinõudega. Identifitseeritud on meili aadress, täiesti võõras elukoht. Neid andmeid kostja dokumentide peal ei ole. Ilmselgelt kui kostja oma dokumentidega ise oleks võtnud, milleks siis vajadus anda teine telefoni number ja e-posti aadress. Kostja ei tea, kust need andmed võetud on. Ei tea, kelle kontole raha kanti. Ei tea ka seda, mida kriminaalmenetluse raames tehti. Eeldatavasti otsiti seda isikut. Kostja tõendas, et tema käest on varastatud andmed. Kui on kriminaalmenetlust alustatud, siis järelikult oli selleks alust, niisama seda ei alustata. Menetlus politsei poolt ei ole jäädavalt lõpetatud, seadus näeb ette, aluste äralangemise korral uuendatakse menetlus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasjas esitatud tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
25.Hagiavalduse kohaselt IPF Digital AS ja S H (kostja) vahel sõlmiti 10.12.2023 krediidileping nr 5713084364, limiidiga 1 800 eurot. Samal päeval kandis laenuandja raha 1 800 eurot üle kostja arvelduskontole Swedpank AS-is. Krediidikonto taotlemiseks esitas kostja elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee. Oma seisukohas kostja vastusele hageja on täpsustanud, et taotlus krediidikonto avamiseks oli kostja poolt esitatud telefonis Creditea veebilehel ja et logimine ja isikusamasuse tuvastamine toimus kasutades Smart ID.
26.Kostja väidab, et ta ei ole pöördunud sooviga sõlmida krediidilepingut, vaid seda on kostja andmeid kasutanud keegi kolmas isik. Hagiavalduses on märgitud kostja aadressiks XXX, kuid nimetatud aadressi puhul on tegemist Circle K teenindusjaamaga. Samuti ei ole kostjale kuulunud kunagi tsiviilasja materjalides kajastuv mobiiltelefoni number ega ka e-posti aadress. Kostjal puuduvad andmed selle kohta, kuidas said kurjategijad tema andmeid kasutades erinevaid laene võtta (samal kuupäeval on kostja nimel võetud laen summas 2 700 eurot ka M OÜ-st) ning tema pangakontole ligipääsu, kuna kohe peale raha laekumist kostja kontole, on tehtud ülekanded kellegi A B arvele. Kostja seda teinud ei ole ja sellist isikut ei tunne.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
28.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. 6 (8)
2-25-100998 Laenulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sealjuures VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga, kui pooled sõlmivad krediidilepingu, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
29.Kostja esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 04.04.2025 nr 3.2-1/7153-2 tõendi kohaselt PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskond alustas 10.04.2024.a kriminaalmenetluse nr 24259050288 KarS § 213 lg 2 p 1, § 1572 selles, et tuvastamata isik, tegutsedes ebaseaduslikult S H loata ja teadmata, 10.12.2023.a kell 02:02 sisenes internetiportaali credit24.ee ning sõlmis H nime alt krediidikonto lepingu nr 5713084364 IP aadressilt 91.129.102.15 limiidiga 1 800 eurot, mida kinnitati kannatanu Smart ID parooliga. Väljamakse summas 1 800 eurot oli tehtud S H arvelduskontole XXX ning samal päeval kantud üle A B arvelduskontole XXX (dtl 205).
30.Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kliendileping IPF Digital AS ja kostja vahel on sõlmitud kostja Smart ID kasutades. Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 23 leidnud, et „Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine...“. Sama otsuse punktis 22 on Riigikohus selgitanud, et „juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt“.
31.Kostja on kohtuistungil selgitanud, et ise kasutas pangateenuseid arvutis ID-kaardi vahendusel, kirjutas paroolid üles ja hoidis neid seifis. Olid paroolid tal ka telefoni sisse salvestatud. Kostjal ei ole ühtegi põhjendust, miks ta Smart ID teenuse tellis, kui ta pangateenuseid vaid ID-kaardi vahendusel sisenedes kasutas. Kostja on vähemalt olnud hooletu oma Smart ID paroolide hoidmisel. Politsei- ja Piirivalveameti 04.04.2025 tõendist tulenevalt alustati kriminaalmenetlus 10.04.2024. Kuna kostja selgituste kohasel kasutas ta tihti ID-kaardi vahendusel pangateenuseid, siis pidi ta tema kontole hagejalt raha laekumisest teada saama kas raha laekumise kuupäeval 10.12.2023 või mõisliku aja jooksul pärast seda. Mõistlikuks teada saamise ajaks ei ole võimalik lugeda 4 kuud ehk politseile avalduse esitamise aega 04.04.2024. Kohus eeldab, et kostja sai tema kontole raha laekumisest palju varem teada, kuid ei teinud mitte midagi selleks, et teavitada kontole väidetavalt ilma aluseta laekunust ja kontolt kolmandale isikule ilma aluseta edasi ülekantud rahast. Seega kohus leiab, et politseitõend väidetavalt tuvastamata isiku poolt laenulepingu sõlmimise kohta või laenuilepingu sõlmimise asjaolude kohta kriminaalmenetluse alustamise kohta ei vabasta kostjat tema kontole laekunud rahaliste vahendite tagastamise kohustusest. Kostja on tekitanud olukorra, kus tema andmeid kasutades tema pangakontole on laekunud 1 800 eurot, mille tagastamist käesoleval juhul hageja nõuab.
32.Tähtsust ei ole kostja väidetel asjaolude uurimiseks kriminaalmenetluse algatamise kohta, sest Politsei- ja Piirvalveameti 17.09.2024 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega 7 (8)
2-25-100998 lõpetati kriminaalasjas nr 24259050288 menetlus KarS § 213 lg 2 p 1; § 157 2 lg 1 järgi KrMS § 2001 lg 1 alusel, kuna kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid. (dtl 183-184). Kostja ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määrust vaidlustanud.
33.TsÜS 115 lg 1 järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Seega isegi eeldades, et kostja ise ei ole IPF Digital AS-iga tehingu sõlmiseks tahet avaldanud, on tahteavalduse kostja nimel teinud isik, kellele kostja enda esindamiseks volituse andis.
34.Hageja on menetluses kõrvalnõuetest loobunud ja nõuab üksnes põhisumma 1 800 eurot väljamõistmist. Kostjal on täitmata tema ja IPF Digital AS-i vahel sõlmitud lepingust tulenev kohustus põhisummas 1 800 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi põhisummas 1 800 eurot ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata. Seoses intressi ja viivise väljamõistmise osas hagist loobumisega lõpetab kohus selles osas tsiviilasja menetluse.
MENETLUSKULUD
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
36.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse summas 1 800 eurot, mis on 62% täpsustatud hagi hinnast 2 884.17 eurost. Seega kohus jätab 62% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 38% kostja menetluskuludest hageja kanda.
37.Kohus on nõudnud menetluskulude nimekirjad ja küsinud seisukohad menetluskulude, kuid peab vajalikuks määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist. 38.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov 8 (8)
2-25-100998 Kohtunik
9 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.