Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Xxx OÜ müügilepingu. 04.05.2018 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille p 10.1 kohaselt käendaja vastutab hageja ees kõigi Xxx OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise eest, mis tulenevad hageja ja Xxx OÜ vahelisest ostumüügilepingust ja selle lisadest. Lepingu p-st 10.1 tulenevalt on käendaja vastutuse maksimumsumma 10 000 eurot. 04.05.2018 sõlmitud müügilepingu raames esitas hageja Xxx OÜle arve nr GLO-007869 summas 355,74 eurot, arve nr GLO-008239 summas 330,94 eurot ja arve nr GLO-008590 summas 475,89 eurot. Xxx OÜ ei täitnud nõuetekohaselt arvete tasumise kohustust. Osaliselt, summas 162 eurot, on tasutud arve nr GLO-008239. 21.12.2018 esitas hageja meeldetuletuse arvete tasumiseks, kuid Xxx OÜ ja kostja on keeldunud võlgnevuse tasumisest. Kokku on 27.03.2019 seisuga põhivõlgnevus 1 000,57 eurot ja viivised 412,43 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1 000,57 eurot ja viivised 412,43 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja võtab hagi põhivõlgnevuse suuruse 1 000,57 euro osas õigeks. Kostja palub hageja poolt nõutud viivist suuruses 412,43 eurot vähendada, võttes aluseks seadusjärgse viivisemäära. Kostja arvates peavad pooled menetluskulud kandma võrdsetes osades. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja Xxx OÜ vahel oli sõlmitud 04.05.2018 müügileping ning hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 04.05.2018 käendusleping hageja ja Xxx OÜ vahel ostumüügilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Pooled ei vaidle, et Xxx OÜ-l on tähtaegselt täitmata arvete GLO-007869, GLO-008239 ja GLO-008590 tasumise kohustused kokku summas 1 000,57 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 145 lg 1 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 149 lg 1 järgi võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Vaidlust ei ole, et kostja vastutab hageja ja Xxx OÜ 04.05.2018 ostumüügilepingust täitmata kohustuste eest hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu alusel ning kostja võlgneb hagejale 1 000,57 eurot. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on omaks võtnud, et ta võlgneb hagejale 1 000,57 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 1 000,57 eurot. Pooled vaidlevad tasumisele kuuluvate viiviste suuruse üle. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et hageja ja Xxx OÜ vahel sõlmitud ostumüügilepingu p 4.4. kohaselt on ostja kohustatud müüjale tasuma viivist 0,5 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja hageja viivise arvestusele, mille kohaselt arvete tähtaegse tasumisega viivitamise korral oleks 0,5 %viivise korral seisuga 07.02.2019 viiviseid kokku 412,43 eurot, vastuväiteid esitanud ei ole, kuid kostja on palunud viivist vähendada kuni seadusjärgse viivisemäärani. Seega pooled ei vaidle, et arve GLO007869 summas 355,74 euro tasumisega, mille tasumise tähtaeg oli 01.11.2018 on kostja viivitanud seisuga 07.02.2018 97 päeva, mistõttu lepingu alusel tasumisele kuuluv viivis on 172,53 eurot; arve GLO-008239 summas 168,94 euro tasumisega, mille tasumise tähtaeg oli 14.11.2018 on kostja viivitanud seisuga 07.02.2018 84 päeva, mistõttu lepingu alusel tasumisele kuuluv viivis on 70,95 eurot; arve GLO-008590 summas 475,89 euro tasumisega, mille tasumise tähtaeg oli 27.11.2018 on kostja viivitanud seisuga 07.02.2018 71 päeva, mistõttu lepingu alusel tasumisele kuuluv viivis on 168,94 eurot. VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud oma väiteid hageja ja Xxx OÜ vahel kokkulepitud viivisemäära 0,5 % päevas vähendamiseks kuni seadusjärgse määrani. Viivise seadusjärgset määra kohaldatakse üldjuhul siis, kui pooled pole teistsugust viivisemäära kokku leppinud. Käesoleval juhul on aga kokku lepitud teistsuguses viivisemääras kui seadusjärgne viivisemäär. Kostja ei ole kohtu ette toonud ka asjaolusid, mis lubaksid arvata, et tasumisele kuulub viivisemäär oleks ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust Xxx OÜ või kostja poolt, hageja õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Seega kohus tasumisele kuuluvat viivist ei vähenda. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 412,43 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja hageja õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihinnaga 1 413 eurot hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 200 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevatest andmetest on hagi esitamiselt õigesti tasutud riigilõivu 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingutele, s.o. hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine ning sellele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt 3,5 tundi. Kohtu arvates on hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud seoses esindaja poolt õigusabi osutamisega menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Põhjendatud õigusabile on hagejal seega aega kokku kulunud 3 tundi ja 30 minutit. Nähtuvalt hageja menetluskulude nimekirjast, osutati hagejale menetluses õigusabi hinnaga 100 eurot tund. Kohus leiab, et võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, ei saa lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund, pidada oluliselt keskmist taset ületavaks. Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulu 350 (3 h 30 m x 100 eurot) eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 550 (200 + 350) eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.