Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-19-5325 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-19-5325 Hageja on liisingulepingu ülesütlemisega kandnud kulutusi kogusummas 1235,13 EUR: vara tagastusteenuse kulu 191,75 EUR; kindlustuse kulu 19,34 EUR; müügiteenuse kulu 295,84 EUR; vara müügiga seotud kulud kogusummas 728,20 EUR. Liisingulepingu ülesütlemise järgselt on vara müügist laekunud 5916,67 eurot, millest hageja kattis ära enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud arvete järgi olnud nõuded summas 1239,39 eurot, kindlustuse nõude 19,34 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude nõude summas 1215,79 eurot (sh tagastusteenuse kulu, müügiteenuse kulu ja müügiga seotud kulu) ning 4292,67 euro ulatuses liisingueseme jääkmaksumuse, siis hagejal on kostja vastu nõue summas 850,52 eurot. Luminor Liising AS ja NCB Baltic OÜ sõlmisid 31.08.2015.a. liisingulepingu nr. 201515366. Liisingulepingu alusel andis hageja kostja 1 valdusesse ja kasutusse xxxx, tehasetähis: xxxx, väljalaskeaasta 2013. Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja 1 huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ning kasutusse. Kostja 1 peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja J A käenduslepingu nr 201515366, mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja 2 vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis 2 kokkulepitule 33 480 eurot. Kuivõrd kostja 1 jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 22.02.2018.a. liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata arved kogusummas 1752,62 EUR. Hageja on liisingulepingu ülesütlemisega kandnud kulutusi kogusummas 1441,95 EUR: vara tagastusteenuse kulu 191,75 EUR; müügiteenuse kulu 708,34 EUR; vara müügiga seotud kulud kogusummas 541,86 EUR. Liisingulepingu ülesütlemise järgselt on vara müügist laekunud 14 166,67 eurot, millest hageja kattis ära enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud arvete järgi olnud nõuded summas 1752,62 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude nõude summas 1441,95 eurot ning 15 074,31 euro (käibemaksuta) ulatuses liisingueseme jääkmaksumuse, siis hagejal on kostja vastu nõue summas 4102,21 eurot. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus summas 4952,73 eurot; viivis määras 0,25% päevas arvestatuna 4190,29 eurolt alates 06.04.2019.a. kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 1972,27 EUR; kostjalt 1 hageja kasuks sissenõudekulu 40 eurot; kostjalt 2 hageja kasuks sissenõudekulu 35 eurot; jätta kõik menetluskulud (sealhulgas riigilõiv summas 450 eurot ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 180 eurot) solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

2-19-5325 TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena (lg 4). Hageja on palunud kostjatelt menetluskuludena solidaarselt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas 450 eurot ja õigusabikulud summas 180 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskulusid riigilõivule summas 450 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 180 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 630 eurot (450+180). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (630 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.