2-17-103543/26 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt kohustus kostja teostama tõstukukse vedrude vahetuse, külmiku ukse küljehinge vahetuse, ukse vedrude pingutamise. Nimetatud tööd teostas hageja 18.01.2017.a, mil koostati ka tööde üleandmise akt, milles on kirjeldatud puudus, teostatud tööd ning välja toodud kasutatud varuosade nimekiri ja maksumus. Töö võttis vastu kostja töötaja Illimar Siska. Samal päeval tellis kostja töötaja lisatöid, mille teostamiseks puudusid hagejal sel päeval vajalikud vahendid. Hageja teostas lisatööd 20.01.2017.a, paigaldades uksele lisaamordi ja kanduri ning vahetades luku mehhanismi hoobi. Ka sel korral väljastas hageja tööde üleandmise akti, mille allkirjastas kostja töötaja. Vastavalt sõlmitud lepingule kohustus kostja tasuma hageja poolt esitatud arvete eest. 18.01.2017.a. teostatud tööde eest esitas hageja arve järgmisel päeval, s.o 19.01.2017.a. ning lisatööde eest 22.01.2017.a. Arvetel on välja toodud varuosade maksumus ning remondi ja taastamistööde maksumus. Kahe eelviidatud arve eest kohustus kostja tasuma 497,61 eurot, kuid on käesolevaks ajaks tasunud 389,61 eurot, s.o 99 eurot vähem. Hageja esitas 22.02.2017. a. avalduse võlgnevuse väljamõistmiseks maksekäsu kiirmenetluses, millele kostja esitas vastuväite. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, hageja on töö teostanud. Töö teostamise järgselt on koostatud tööde üleandmise akt, mille on allkirjastanud kostja töötaja. Seega on valminud töö kostja poolt vastu võetud. Seejärel esitas hageja kostjale arved, mille eest on käesoleva ajani osaliselt tasumata. Arvetelt nähtub, et hageja töötasu ühe tunni eest on 33 eurot (v.a km). Tegemist on hageja hinnakirjast tuleneva töötasuga ning töötasu suurus oli kostjale teada. Töö valmis 20.01.2017.a, mille järel esitas hageja kostjale arve. Arve nr 381 muutus sissenõutavaks 06.02.2017.a. Kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitest nähtub, et kostja ei tunnista töötasunõuet põhjusel, et tema hinnangul teostas 20.01.2017.a. hageja varasemate tööde parandustöid. Samuti viitab kostja väidetavale suusõnalisele kokkuleppele, mille kohaselt hageja kostjalt töötasu viimati nimetatud kuupäeval teostatud tööde eest ei nõua. Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud vastuväidetega. Esiteks ei olnud teisel päeval teostatud tööd parandustööd, vaid kostja töötaja poolt tellitud lisatööd (mille teostamiseks hagejal esimesel päeval vajalikud vahendid puudusid). Ka ei tunnista hageja suusõnalise kokkuleppe olemasolu, mille alusel hageja oleks töötasunõudest loobunud. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt ei nõua hageja kostjalt remondiväljakutse tasu summas 30 eurot (v.a km). Kui kostja töötaja ja hageja vahel oleks eksisteerinud kokkulepe, mille kohaselt hageja kostjalt 20.01.2017. a teostatud tööde eest tasu ei nõua, siis miks ei ole kostja töötaja esitanud selle kohta pretensioone juba tööde üleandmise akti allkirjastamisel. Tööde üleandmise aktil on esile toodud tööde maksumus summas 82,50 eurot (v.a km), vastava akti on kostja töötaja allkirjastanud. Kostja ei ole esitanud hagejale pretensioone töö suhtes, kuid leiab, et töötasu on ebamõistlik, seejuures ei ole pooled enne tööde teostamist leppinud kokku töö eelarves. Kostja väited, et töö tegemisele kulus ebamõistlikult palju aega, on asjakohatu ja väär. Lisaks on selline vastuväide esitatud alles siis, kui saabus arvete maksetähtaeg. Arvetelt ja poolte vahelisest kokkuleppest tulenevalt on hagejal õigus nõuda arve tasumisega viivitamise eest viivist 1,25% nõudesummalt iga viivituses oldud päeva eest. Hageja

Kostja vastuse kohaselt (tl 39) ta hagi ei tunnista. Vastavalt kostja laojuhataja ja hageja vahel kokkulepitule, pidi hageja teostama lao tõstukse vedru vahetuse. Enne objektile saabumist oli kogu info remontivajava ukse kohta hagejal teada. Samas oli kostja laojuhatajale teada ka töötunni ja vedru hind: varasemale kogemusele tuginedes eeldas ta tööde maksimaalseks maksumuseks kuni 250 eurot koos km-ga, sest laos on kokku 4 täpselt samasugust ust ja siiani vedrude vahetust teostanud ettevõtte töö maksumus jäi sellesse suurusjärku. Objektile saabudes 18.01.2017 ilmnes aga, et hageja töömees oli kaasa võtnud vale vedru, mis omakorda vajas nüüd juba lisatarvikuid muhvide ja lisaamortide näol ja seda loomulikult lisatasu eest. Kuna asjaga oli kiire, siis ei jäänud kostja laohoidjal muud üle kui nõustuda antud olukorraga, teostatud töö ikkagi vastu võtta ja allkirjastada ka töö üleandmise akt. Tagatipuks ilmnes aga, et remonditud uks ei tööta korralikult st. sõitis relssidelt maha. Seepeale helistas kostja laohoidja hageja töömehele, kes lubas asja parandada. Hageja töömees ilmuski 20.01.2017, parandas oma vead ja samas esitas ka töö üleandmise akti, mille kostja laojuhataja allkirjastas. Kostja laojuhatajal puudub volitus allkirjastada dokumente kostja nimel. Samuti polnud kostjal sõlmitud hagejaga töövõtulepingut ega allkirjastatud ka eelpakkumust või hinnapakkumust. Olenemata nendest asjaoludest maksis kostja ikkagi hageja esimese arve summas 378, 77 eurot täies ulatuses. Arveid maksma asudes helistas kostja hageja töömehele ja küsis, miks on teisel arvel ikkagi töötasu kirjas kuigi kokku lepiti teisiti. Tema vastus seepeale oli, et võtke see siis maksmisel maha, mida kostja ka summas 99.00 eurot tegi. Eraldi mainimist väärib ka kostjale kuuluvate kasutatud, kuid töökorras muhvide omavoliline omastamine ehk vargus hageja töömehe poolt. Vedru paigaldus võtab pakkumise teinud firmade hinnangul ca 1/3 kogu uksepaigalduseks mõeldud ajast. Kostja leiab, et ta tegi kompromissi juba sellega, et nõustus oluliselt suurema arve tasumisega st. tasus lisatarvikute eest, mida polnud tellitud, aga mis oli väidetavalt möödapääsmatu asja kiire lahenduse huvides, mida kostja iseenesest ei taha uskuda. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus menetles hagi TsMS § 405 kohaselt lihtmenetluses, andes pooltele ka võimaluse olla ära kuulatud kohtuistungil. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on esitanud kostjale 19.01.2017 arve nr 377 378,77 eurot (tl 22) ja 22.01.2017 arve nr 381 118,84 eurot (tl 23) ning kostja on hagejale tasunud 02.02.2017 398,61 eurot (tl 24). Poolte vahel on kõigepealt vaidlus pooltevahelisele õigussuhtele õigusliku hinnangu andmise üle; selle üle, kas pooled sõlmisid töövõtulepingu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel esmalt aluseks võtta lepingupoolte ühine tegelik tahe ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada ka VÕS § 29 lg 5 nimetatud asjaolusid (Riigikohtu 12. mai 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-14, p 19; 12. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p 18). VÕS § 29 lg 5 p 4 tuleneb, et lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja saavutanud kokkuleppe hageja poolt kostja laoukse remonditööde teostamises ja kostja poolt tööde eest tasumises. Seadus ei sätesta töövõtulepingu kirjalikku või muud kohustuslikku vormi, mistõttu võib töövõtulepingu sõlmida ka suuliselt. Seega on kohtu hinnangul käesoleval juhul poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Kostja on esitanud vastuväite, et kostja laojuhatajal ei olnud volitusi kostja nimel töövõtulepingut sõlmida. Kohus nõustub hagejaga, et TsÜS § 116 lg 2 (hageja on küll esialgu ilmselt ekslikult viidanud TsÜS § 118 lg 2) kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Seega on põhjendatud lugeda kostja laojuhataja poolt laouste remonditööde töövõtulepingu sõlmimine teostatuks kostja nimel. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastu võetuks. Tööde üleandmine loetakse üldjuhul toimunuks tellija ja töövõtja esindaja poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Vastavalt VÕS § 76 lg 1, tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kohustuste rikkumine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Kohtu hinnangul tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sellisel juhul peab tellija suutma tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (Riigikohtu 14.10.2015 otsus asjas nr 3-2-1-9315, p 11). Kohus nõustub hagejaga, et töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise

tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Kohus ei nõustu hagejaga, et üksnes see, et tööde üleandmise akti blanketil on peale poolte allkirju trükitud tekst „Tööd teostatud vastavalt tellimusele, pretensioone ei ole“ vabastab tööde teostaja puuduste esinemisel vastutusest. Samas on tellija õigustatud nõudma parandamist, kui ta teatab töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1) ja kui leping on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses, tuleb tellijal töö lepingutingimustele mittevastavuse korral mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg 2). Kostja laojuhataja Illimar Siska kirjalikust seletuskirjast (tl 42) nähtub, mis on kooskõlas ka hageja ja kostja seletustega kohtuistungil, et Illimar Siska avastas ülejärgmise päeva (20.01.2017) hommikul, et remonditud uks ei ole töökorras, st. sõitis relssidelt maha, ja ta helistas kohe hageja töötajale, kes sõitis samal päeval objektile. Kohus nõustub kostjaga, et asja remont eeldab, et teostatud tööde tulemusel on võimalik remonditud asja sihtotstarbeliselt kasutada, st. tehtud tööd peavad tagama ka ukse normaalse liikumise. Ülejärgmisel päeval kostja poolt puudusest teatamist tuleb lugeda töövõtjale tööde mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt teostas hageja teisel päeval lisa amortleevendi paigalduse ja ka käiguukse lukustusmehhanismi vahetuse. Asja materjalidest nähtuvalt soovis kostja hagejalt juba esimesel päeval (18.01.2017) lisatööna ukse lukumehhanismi parandamist, kuid hagejal ei olnud sel päeval vajalikke vahendeid kaasas. Illimar Siska seletuskirjast (tl 42) nähtub, et“ Kui töömees tuli, palusin lisaks vaadata üle ka ukseluku.“ Teisel päeval (20.02.2017) olid hageja töötajal vastavad vahendid kaasas ja ta teostas ka käiguukse lukustusmehhanismi vahetuse. Kohus nõustub hagejaga, et lukustusmehhanismi vahetuse osas ei olnud asja materjalidest nähtuvalt pooled esialgselt kokku leppinud, mistõttu on neid põhjendatud lugeda hiljem kokkulepitud lisatöödeks. Laojuhataja I. Siska seletuskirjast, teostatud tööde aktidest ja arvetest nr 377 ja 381 nähtuvalt lepiti kokku väljakutsetasus 30 eurot ja remonditunni hinnas 33 eurot (lisandub käibemaks). Selline hind on isegi natuke odavam kostja poolt esitatud Asme OÜ tööhindadest (tl 47). Teisel päeval (20.jaanuar 2017) on teostatud tööde üleandmise akti ja arve nr 381 järgi tehtud töid 82,5 euro eest+ KM, s.o. 2,5 tundi. Kohus uuendas 13.juuni 2019.a. kohtumäärusega asja menetluse ja tegi pooltele ettepaneku esitada täiendavad tõendid ja seisukohad hageja poolt 20.jaanuaril 2017 kostja juures teostatud tööde kohta. Hageja kirjalike selgituste kohaselt (tl 90), kuna töö teostamisest on möödunud kaks ja pool aastat, siis ei ole hagejal meeles, kui palju igale tööetapile aega kulus, lisades et lukusüdamiku vahetuse ajakulu oli suur, hõlmates umbes poolt kogu tööajast ning seda põhjusel, et uksel olnud lukk oli koopia ning koopiatele jaemüügis varuosasid ei müüda; kostja tellis hagejalt ASSA lukusüdamiku paigalduse, mis eeldas seda, et universaalseid detaile sobitatakse konkreetsele lukule; kuna varuosad eeldasid viilimisega sobitamist, pidi hageja korduvalt luku detailid taasavama, et lukk nõuetekohaselt toimiks; osad detailid olid deformeerunud ning raskesti avatavad. Kostja leiab (tl 88), et ta ei ole viilimise tööd hagejalt tellinud ja sellest polnud ka kellegagi enne töö teostamist juttu, selle vidina vahetus pidi toimuma laojuhataja sõnul tasuta. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on küll paljasõnaliselt väitnud, et luku südamik koos liblikuga maksab poes ca 20 eurot ja selle vahetamine ei võta tal üle 15 minuti, kuid ta ei ole kummutanud hageja arvestust, mille kohaselt

kulus kostjal 20.jaanuaril 2017 pool kogu tööajast ukseluku remondile. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et pooltel oli kokkulepe, et ukseluku remont toimub tasuta. Asjaolu, et laohoidja seletuskirja kohaselt sai ta hageja töötaja jutust aru, et see väike töö on esialgse kolme tunni hinna sees, ei ole kooskõlas ülejärgmise päeva teostatud tööde üleandmise aktiga, mille on kostja laohoidja ise allkirjastanud ning kus on loetletud teostatud tööde nimekirjas muuhulgas käiguukse lukustusmehhanismi vahetus ning tööde maksumuseks on kokku arvestatud 82,5 eurot+ käibemaks (tl 21). Seega on kohtu hinnangul tõendatud käiguukse lukustusmehhanismi remonditööde maksumus 82,5 eurot+ käibemaks: 2= 44,50 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et sageli on asja remonditööde teha laskmine tunduvalt kallim, kui uue asja hankimine. Kohus jätab tähelepanuta kostja väite, mille kohaselt hageja töömees omastas kostjale kuuluvad kasutatud, kuid töökorras muhvid, sest kostja ei ole esitanud hageja vastu vastavasisulist kahju hüvitamise nõuet (vastuhagi või tasaarvestusavaldust). Hageja on esitanud kostja vastu nõude viivise hagiavalduse esitamise seisuga summas 18,07 eurot ja viivise 0,25% päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni väljamõistmiseks. Kostja on vaielnud hagile tervikuna (st. ka intresside nõudele) vastu. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja hinnangul on pooled kokku leppinud maksmisega viivitamisel viivisemääras 1,25% päevas. Hageja arvetel nr 377 ja 381 on tekst „viivis: 1,25“. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevas asjas tõendid, et pooled oleksid kokku leppinud raha maksmisega viivitamisel viivisemääras 1,25% päevas. Ka arvetel märgitud kirje „viivis: 1,25“ ei sisalda makse- ega ajaühikut ning võimaldab viivise suuruse väga erinevaid tõlgendusi. Seetõttu on käesolevas asjas põhjendatud viivise nõudmine seadusjärgselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 94 kohaselt on juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vastavalt VÕS § 94 lg 2 korraldab VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäära õigeaegse avaldamise Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teadetele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 6.veebruarist 19.aprillini 2017 0,00 %. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 6.veebruarist- 19.aprillini 2017 kokku 0,71 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt viivis hageja kasuks alates hagi esitamisele järgnevast päevast 20.aprillist 2017.a. põhivõlgnevuselt 44,50 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse 44,50 euro tasumiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue

Neil asjaoludel tuleb rahuldada OÜ Kivaku hagi AS A.M.F. HULGI vastu osaliselt ja välja mõista kostjalt võlgnevus 44,50 eurot ja viivised 0,71 eurot, s.o. kokku 45,21 eurot hageja kasuks ning alates 20.aprillist 2017.a. põhivõlgnevuselt 44,50 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 0,71 eurot ei tohi ületada põhinõude 44,50 euro suurust. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi 39 % ulatuses, jätab võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega hageja menetluskuludest 39% kostja kanda, 61 % kostja menetluskuludest hageja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud taotluse mõista kostjalt välja riigilõiv 75 eurot ja hageja esindaja õigusabikulud 280 eurot (ilma käibemaksuta- tl 57-58, 91). Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist kostja poolt ei nähtu ka asja materjalidest. TsMS § 138 lg 1,2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §-dest 138 lg 1, 2; 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hagiavalduse esitamisel hageja poolt vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades kohtupraktikat ja käesoleva asja keerukust loeb kohus põhjendatuks ja mõistlikuks tasuks hageja esindaja tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt kulutanud õigusabitoiminguteks kokku 3,5 tundi. Kohtu hinnangul on hageja esitatud õigusabi kulutused mõistlikud. Arvestades asja keerukust ja mahtu, hageja poolt koostatud ja tutvutud menetlusdokumentide sisu ning mahtu, loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja ajakulu kokku 3,5 tundi, seega on esindaja kulud kokku 80x3,5 = 280 eurot. See summa ei ületa ka oluliselt hagi hinda. Kuna hageja menetluskuludest tuleb kostjalt menetluskulude jaotuse kohaselt välja mõista 39 %, siis 39 %x(75+280) = 138,45 eurot. Vastavalt hageja taotlusele (tl 58) tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist