2-24-144585 B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3068,46 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova (epost: xxx); Kostja: X (isikukood: XXX; xxx; e-post: xxx; tegelik elukoht teadmata). Menetluse liik
Lihtmenetlus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 2231,19 eurot, intressi 29,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 78,63 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 35 eurot.
3.Mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivise põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2025 kuni põhivõlgnevuse 2231,19 euro rahuldamiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata intressi 255,41 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 189,54 euro osas.
5.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
6.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-24-144585
7.Jätta menetluskulud 85,50% ulatuses kostja kanda ja 14,50% ulatuses hageja kanda.
8.Mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulu summas 376,20 eurot.
9.Mõista kostjalt Xlt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja nõuded
1.Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 21.07.2023 krediidilepingu nr #41631533099. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. ESTO AS omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest. Alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni krediidiandja tegi ülekandeid kostja kontole kokku 3900 eurot. Lepingu kohaselt on esialgne aastane intressimäär 40,7%. Viivisemääraks on lepinguline intressimäär või Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit kohaldatav viimane intressimäär, millele lisandub 8%, sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem. 2
2-24-144585
Lepingu krediidi kulukuse määr on 49,22% aastas. Arvutamisel on eeldatud, et krediit antakse üheks aastaks alates esmakordsest kasutamisest, põhiosa tagastatakse 60 võrdse kuumaksena alates kuu möödumisest esmakasutusest, iga kuu pikkuseks loetakse 30,41666 päeva ka liigaastal ning intressid ja muud tasud arvestatakse kasutatud summalt ning makstakse koos põhiosaga.
3.Kostja pidi maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt saadetud arvele. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses kolme (01.07.2024, 01.08.2024, 01.09.2024, 01.10.2024) üksteisele järgneva maksega. Krediidiandja saatis 01.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 15.10.2024. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja saatis 14.10.2024 kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 15.10.2024. Krediidiandja edastas lepingu ülesütlemise teate kostja poolt antud e-posti aadressile ning seda tuleb lugeda kätte saaduks. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale.
4.Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1668,81 eurot. Kostja sai krediiti summas 3900 eurot. Seega kokku kostjale kasutusse antud põhiosa summast on tagasi tasumata 2231,19 eurot.
5.Kostja poolt viimase laekumisest järgnevast päevast, s.o 23.06.2024 kuni 15.10.2024 (lepingu ülesütlemiseni) on kogunenud välja laenatud põhiosa (jäägilt 2231,19 eurot) kasutamisest 285,33 eurot intressi.
6.Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.01.2025 lepingus sätestatud intressimääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 268,17 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 01.02.2025 seadusjärgses viivisemääras.
7.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot 04.11.2024, 13.11.2024 ja 19.11.2024 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest. Kohtu seisukoht
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded kättetoimetatud 10.05.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
3
2-24-144585
9.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud 21.07.2023 krediidilepingu nr #41631533099 sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ümberarvestust ei teinud ning selgitas, et krediidilepingu ülesütlemine on igal juhul kehtiv, kuivõrd tagasimaksesummad tekivad kasutusele võetud limiidist ja puudub alus osamaksete vähendamiseks ja laenuperioodi kunstlikuks pikaks venitamiseks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohtu põhjendused
10.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtu hinnangul vastab krediidileping nr #41631533099 tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403 4 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
11.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.
4
2-24-144585 Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud lepingu sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest nähtuvast. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
12.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.
13.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
14.Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. 5
2-24-144585
15.VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
16.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku 3900 eurot ning on selle kehtivuse ajal teinud tagasimakseid summas 1668,81 eurot. Seega on põhivõlgnevuse suurus 2231,19 eurot.
17.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Esialgne võlausaldaja ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal on lepingust tulenev intressivõlgnevus perioodi eest alates 23.06.2024 kuni 15.10.2024. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli eelmärgitud perioodil intress 4,5% ja 4,25%. Kohtu hinnangul on põhjendatud intressivõlgnevus 29,92 eurot. Intress on arvutatud ajavahemiku 23.06.2024 kuni 15.10.2024 eest, lähtudes põhiosa jäägist (2231,19 eurot) ning sellel perioodil kehtinud VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäärast ((viivisekalkulaator.ee arvutuste kohaselt).
18.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
19.Kuna kohus tuvastas, et esialgne võlausaldaja ei täitnud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 403 4 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast.
20.Hageja arvestas viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 16.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 31.01.2025. Lähtudes nimetatud perioodist, on viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 78,63 eurot
6
2-24-144585 (põhinõudelt summas 2231,19 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.10.2024 kuni 31.01.2025).
21.Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2025 kuni põhivõlgnevuse rahuldamiseni. Hageja nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud.
22.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot 04.11.2024, 13.11.2024 ja 19.11.2024 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest. Nõue on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli sissenõudmiskulu nõude eeldused (VÕS § 1132 lg 2 p 3) täidetud.
23.Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: -
põhivõlgnevuse 2231,19 eurot; intressi 29,92 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 78,63 eurot; edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2025 kuni põhivõlgnevuse 2231,19 euro rahuldamiseni; sissenõudmiskulude hüvitise 35 eurot.
Hagi jääb rahuldamata: -
intressi 255,41 euro (285,33 – 29,92) osas; sissenõutavaks muutunud viivise 189,54 euro (268,17 – 78,63) osas.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
25.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
26.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.
27.Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskulu summas 440 eurot (riigilõiv 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 85,50% ulatuses (2623,52/3068,46), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 7
2-24-144585 Kohus jätab menetluskulud 85,50% ulatuses kostja kanda ja 14,50% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 376,20 eurot (440 x 85,50%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
28.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.