2-18-132318/8 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Elisa Teleteenused AS-i hagi Jaan Mihhailovi vastu võla nõudes. Nõude aluseks on kostja ja Elisa Teleteenused AS-i (endine ärinimi AS Starman) vahel XX.XX.XXXX sõlmitud kliendi- ja teenuseosutamise leping nr XXX. Hageja omandas nõude kostja vastu loovutamise teel. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 384,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 272,46 eurot ning viivise alates 28.03.2019 kuni põhinõude 384,19 euro täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.06.2019. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud põhivõlas sisalduva teenuse piiramise tasu kokku 24 euro ja võlahaldustasu kokku 10 euro (arvetel XXX ja XXX), ning neilt nõutava viivise osas.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Hagist nähtuvalt võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1 ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Lepingu üldtingimuste p 9.9 kohaselt on hagejal õigus piirata kliendile teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kuna kostja ei tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt, piirati kahel korral kostjale teenuse osutamist ning nõuti teenuse piiramise tasu kokku 24 eurot. Võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast. Kostja suhtes rakendati kahel korral võlahaldustasu kokku 10 eurot, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimused näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning tarbijalt on võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Võla tõttu teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu puhul on sisuliselt tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga. Kohtule esitatust ei nähtu, et need oleksid seotud hageja tegelike kuludega, samuti on hagejal õigus nõuda üldtingimuste p 10.1 järgi viivist 0,05% tasumata summalt päevas. Kohus on seisukohal, et hinnakirjad teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu osas on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 34 euro ulatuses (võla tõttu teenuse piiramise eest 2 x 12 eurot ja võlahaldustasu 2 x 5 eurot). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 350,19 eurot (384,19 eurot - 34 eurot). Eeltoodust tulenevalt on ka hageja viivisenõue osaliselt põhjendamatu. Kuna teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu on põhjendamatu, on põhjendamatu nõuda nendelt ka viivist. Hageja 27.03.2019 seisuga esitatud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata 24,51 euro ulatuses (arvelt A-25028192 arvestatud viivis 12,38 eurot, arvelt A-25203803 arvestatud viivis 12,13 eurot) ja rahuldada 247,95 euro ulatuses (272,46 eurot - 24,51 eurot). TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt 0,05% päevas alates 28.03.2019 kuni põhivõla 350,19 euro tasumiseni. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 91% kostja kanda ja 9% hageja kanda.