Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

senti (koos käibemaksuga) Advokaadibüroo Heringson GLO (arveldusarve nr xxx AS-is Swedbank) kasuks riigi vahenditest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Võlgnikul oli arvelduskonto nr xxx SEB Pank AS-is, seisuga 15.04.2019. a oli rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol 0,20 eurot. Konto on arestitud kohtutäiturite aktide alusel. Võlgnikul oli arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-is. Rahaliste vahendite jääk oli 0 eurot. Konto suleti 19.01.2018. a. Maanteeameti 12.04.2019. a vastusest ajutise halduri päringule tuleneb, et võlgniku nimele ega vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette käesoleval ajal registreeritud ei ole ega ole olnud. Jõhvi kohtutäituri xx xxx poolt 18.03.2019. a koostatud pärandvara inventuurist nähtub, et võlgnikul on SEB Progressiivne Pensionifondi kohustuslik kogumispensionikonto nr xxx, saldo väärtus seisuga 04.01.2019. a oli 357 eurot. Nasdaq CSD Eesti filiaali 15.04.2019. a vastusest nähtub, et A K nimel ei olnud avatud väärtpaberikontot, mistõttu tema nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Muu vara ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul puudub. A K pärandvara väärtus on kokku 357,20 eurot. Võlgniku võlad

Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes menetluses alljärgnevad täitemenetlused: 

Kohtutäitur xxx, menetlus nr 167/2013/95, peamine sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus, nõude summa 532,53 eurot;



Kohtutäitur xxx, menetlus nr 072/2004/4334, peamine sissenõudja xx xx, nõude summa 127,82 eurot;



Kohtutäitur xxx, menetlus nr 066/2014/934, peamine sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus, nõude summa 210,79 eurot;



Kohtutäitur xxx, menetlus nr 042/2019/30, peamine sissenõudja Jõhvi notar xxx, nõude summa 0 eurot.

Pärandvara inventuuri kohaselt on kohtutäitur xxx menetlus nr 072/2004/4334 algatatud A K suhtes Kohtla-Järve Linnakohtu 06.11.2002. a kohtulahendi nr. 2-381 alusel, elatise 2 000 krooni nõudes, laste xx (xx) ja xx(xx) ülalpidamiseks, xx xx kasuks. Võlgnevus seisuga 02.01.2018. a on 23 889,79 eurot (23 849,63 eurot - elatise võlgnevus, 2,26 eurot - täitekulud, 37.90 eurot - kohtutäituri tasu).

AS SEB Pank andmetel on kohustused panga ees kokku 9,98 eurot (kaardi hooldustasu võlgnevus, võlgnevus teatiste eest, arvelduskonto kuutasu võlgnevus ja arvelduspaketi kuutasu võlgnevus). Muud kohustused vlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 24 643,09 (532,53 + 210,79 + 23 889,79+9,98) eurot.

Hinnang võlgniku varalisele seisundile A K pärandvara kohustused moodustavad kokku summas 24 643,09 eurot j, ületades mitmekordselt pärandvara väärtuse. Kokkuvõte Avaldaja Kohtla-Järve linn esitas 26.03.2019. a kohtule avalduse A K pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. A K suri xxx. a ning Jõhvi notar xxx 04.01.2019. a pärimistunnistuse kohaselt oli pärijaks Kohtla-Järve linn. Pärimismenetluse käigus on selgunud, et võlgnikul on kohustusi tunduvalt rohkem, kui varal väärtust. Avaldaja ei ole nõus rahuldama oma vara arvel pärandaja vastu suunatud nõudeid. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrs § 22 lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. A K pangakonto väljavõttest nähtub, et 2016. aastal oli ta Eesti Töötukassas töötuna arvel ja sai töötutoetust, 2017. aastast kuni surmani liikumised pangakontol puuduvad. Ajutine pankrotihaldur leiab, et A K maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, seoses Võlgniku surmaga. Käesoleval juhul puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnikul vara pole siis on põhjendatud võlgniku pankrot välja kuulutada üksnes juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on nõus tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 800 eurot.

Juhul, kui ükski isik ei ole nõus pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks raha deposiiti tasuma, on põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

PankrS § 23 lg 4 teise lause kohaselt riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vastavalt PankrS § 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud kokku 476,40 eurot välja riigi vahenditest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.