Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu ühe (1) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

1(3)

2-18-17263 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on A Vi hagi OÜ Halaver Toru vastu nõude tunnustamiseks A Si (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduses palub hageja tunnustada A Vi nõuet A Si (pankrotis) vastu summas 272 000 eurot esimese järgi nõudena. Pooled esitasid 25.07.2019 kohtule kompromissi, milles leppisid pooled kokku tunnustatud nõude suuruses ja selle rahuldamisjärgus. Pooled teatavad, et 22.07.2019 loovutas hageja nõude A Si pankrotimenetluses OÜ-le x. OÜ x annab nõusoleku käesoleva kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel ja kompromissi nõuetekohasel täitmisel ei ole ta hageja või kostja vastu pretensioone ega nõuet. Kompromissi sõlmimise tõttu pooled paluvad kohtul vabastada hageja 21.12.2018 menetlusabi andmise määruse alusel tasumata riigilõivu riigituludesse maksmisest. Pooled leppisid ka kokku, et käesolev kompromiss võib olla vaidlustatud ühe päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse kättetoimetamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte pakutud tingimustel tuleb kompromiss kinnitada ja lõpetada asja menetlus. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 352 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada. Seoses menetluse lõpetamisega tuleb tühistada 12.09.2019 kell 15.00 määratud kohtuistungi aeg. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda 2(3)

2-18-17263 tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulud tuleb vastavalt poolte kokkuleppele jätta poolte endi kanda. Viru Maakohtu 21.12.2018 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja vabastati ta hagi esitamisel riigilõivu 300 euro tasumise kohustusest. Kuivõrd hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Hageja menetluskulud jäid tema enda kanda, siis käesoleval juhul peab hageja hüvitama riigile menetluskulude kandmiseks saadud menetlusabi. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et tuleb tasaarvestada Eesti Vabariigi nõue hageja vastu menetlusabi kulu 300 eurot hüvitamiseks hageja nõudega poole riigilõivu tagastamiseks ning TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada ta tasumata jäänud riigilõivu 150 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamine Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise peale edasikaebamise tähtaega 1 päevale alates määruse kättetoimetamisest. Lähtuvalt TsMS § 661 lg 4 lühendab kohus edasikaebamise tähtaega kuni 1 päevani määruse kättetoimetamisest arvates. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.