Hageja lepinguline esindaja Kuldar Kirt, kostja S S, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker
Juures viibis
Resolutsioon
Sekretär Triin Matteus
1.Rahuldada OSAÜHINGU TEAMSTER hagi S S vastu põhivõlgnevuse, intressi ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Mõista S Slt välja põhivõlgnevus 25 000 eurot, intress 750 eurot ja 05.02.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 704 eurot OSAÜHINGU TEAMSTER kasuks.
Mõista S Slt välja viivised põhivõlgnevuselt 25 000 eurot määraga 0,022% päevas alates 06.02.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni OSAÜHINGU TEAMSTER kasuks.
4.Rahuldada hageja taotlus 18.06.2019 kohtuistungi protokolli parandamiseks. 4.1 Lugeda 18.06.2019 kohtuistungi protokolli 2. leheküljel hageja esindaja avaldus õigeks sõnatuses: „Hageja täpsustab, et seade, mida kostja nimetas, ei tööta, töötavat seadet ei ole kunagi üle antud.“ 4.2 Lugeda 18.06.2019 kohtuistungi protokolli 3. leheküljel hageja esindaja avaldus õigeks sõnatuses: „Kohtuistungiga seotud menetluskulud palub hageja välja mõista vastavalt kohtuistungi kestusele hinnaga 90 eurot tund + käibemaks. Kohtuistungiks valmistumise ajakulu on 1 tund.“ Menetluskulud
5.Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing TEAMSTER kui laenuandja sõlmis 01.03.2018 xxx OÜ-ga laenulepingu, mille kohaselt andis laenuandja xxx OÜ-le laenu summas 25 000 eurot. Lepingu p 1.3 oli laenusaaja kohustatud laenusumma tagastama hiljemalt 30.09.2018. Lepingu p 1.4 kohaselt tasub laenusaaja intressi 3%. Lepingu kohaselt on kostja laenulepingu käendaja ning lepingu p 1.5 alusel vastutab käendaja laenuandja ees laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest laenusaajaga solidaarselt. Käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma on 30 000 eurot. Laenusaaja laenulepingus toodud tähtajaks kohustusi täitnud ei ole. Laenusaaja xxx OÜ on alates 26.10.2018.a pankrotis, mistõttu võla sissenõudmine laenusaajalt ei ole võimalik. Lepingu p-s 2.3 on lepingus toodud maksetega viivitamise korral viivitusintress 0,022% laenusummast päevas ehk 5,5 eurot päevas. Arvestades eeltoodut on seisuga 05.02.2019 viivisesumma kokku 704 eurot (128 päeva x 5,5 eurot).
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 25 000 eurot, intress summas 750 eurot ja viivis summas 704 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 25 000 eurot lepinguga sätestatud viivis 0,022% päevas, alates 06.02.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Laenusuhe, mida kostja käendab, ei ole eraldiseisev võlasuhe. Laenusuhe on seotud teiste põhilepingute täitmisega, milleks on koostootmisseadme müümine ja paigaldamine. Põhileping on osapoolte vahel paigaldamistööde osas täidetud, järele on jäänud veel vaid kohustus seadme müümiseks. See aga tähendab, et hageja saab seadme müümisega tagasi ka laenusummale vastava raha ning laenu tagastamise kohustus lõpeb koos sellega.
4.Hageja ja xxx OÜ (pankrotis, edaspidi XXX) võlasuhe sai alguse 2016. aastal. XXX soovis osta koostootmisseadme (edaspidi seade) ning esitleda seda ehitusmessil. Seade toodab elektrit ja sooja ning töötab hakkepuiduküttel. Hageja oli nõus rahastama XXX kõnealust projekti, kuid üldjoontes tingimustel, et hageja ostab esialgu küll kõnealuse seadme, kuid XXX leiab hageja jaoks ostja, mis võimaldab hagejal võõrandada see seade uuele ostjale. Pooled toimisid vastavalt kokkulepitule - hageja ostis seadme ja XXX leidis sellele ostja, kelleks oli xxx OÜ (edaspidi Xxx).
5.05.06.2017 sõlmisid hageja ja XXX seadme rendilepingu, millega hageja rentis ja XXX võttis seadme kasutusele tingimusel, et XXX kohustub andma selle allrendile omakorda Xxxle. Tehing oli vajalik selleks, et hagejal puudus oskus seadet käidata. Hageja nõudmisel võttis XXX seadme rendile hageja käest, kuid andis selle koheselt Xxxle allrendile, kuivõrd XXX-l olid teadmised ja oskused seadet käivitada, käitada ja hooldada. Seejuures ei saanud XXX seadme allrendile andmisest mitte mingit tulu, vaid kogu saadava renditasu maksis XXX edasi hagejale. Poolte tahe oli suunatud sellele, et kuni seadme täieliku väljaostmiseni Xxx poolt tegeleb seadme haldamisega XXX.
6.Lisaks võttis XXX kõnealuse rendilepinguga kohustuse teostada vajalikud ehitustööd seadme paigaldamiseks Xxx jaoks. Vastavalt lepingu p-le 4 oli investeeringu kogukulu 100 915,82 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti leppisid pooled kokku, et ehitustööde kulu võib kallineda kuni 20%, s.o 4 070 eurot, millele lisandub käibemaks. Sama lepingupunkti järgi kohustus hageja tasuma XXX-le kogu investeeringu kulu vastavalt XXX poolt esitatud arvetele.
7.XXX täitis oma lepingulist kohustust ja sõlmis 05.06.2017 Xxxga seadme allrendilepingu. Vastavalt nendevahelise rendilepingu p-le 2.3 leppisid XXX ja Xxx kokku, et XXX paigaldab Xxx jaoks seadme, teostades selleks vajalikud ehitustööd, kuid Xxx hüvitab ehitustööde kulud ja seadme maksumuse seeläbi, et ostab seadme hiljemalt 31.12.2019 välja. Seadme väljaostuhinnaks on 300 276,74 eurot, millele lisandub käibemaks. Väljaostuhinna tasumisega katab Xxx kõik seadme maksumuse ja ehitustööde kulud. Seadme paigaldamise käigus selgus XXX-le, et ehitustööd osutuvad algselt planeeritust kallimaks. Seetõttu tegi hageja järjekordse investeeringu ning andis XXX-le laenu 25 000 eurot 01.03.2018 sõlmitud laenulepinguga, et XXX saaks viia ehitustööd Xxx jaoks lõpuni. Koos 01.03.2018 sõlmitud laenulepinguga allkirjastanud pooled samal kuupäeval ja sama digitaalallkirja konteineris ka kolmepoolse kokkuleppe lisa nr 1. Selles kokkuleppes on kirjas, et hageja laenab XXX-le 25 000 eurot ja nimetatud laenusumma on vajalik selleks, et XXX saaks lõpetada koostootmisseadme paigalduse ja kõik muud toimingud, mis on vajalikud sellega seotud rendilepingute täitmiseks. Väärib tähelepanu, et Xxx kohustus seadme väljaostmiseks jäi muutumatuks, mis tähendas, et Xxxl tuleb maksta müügihind ja hüvitada ehitustööde teostamise kulu ka siis, kui ehitustööde maksumus on kallinenud. Xxx on sellest teadlik, kuivõrd tema oli kõnealuse kolmepoolse kokkuleppe, milles toodi esile ka laenu andmisega seonduvad asjaolud, üks osalistest ja samuti käendajaks.
8.Olukorras, kus Xxx tasub hagejale seadme müügihinna ja hüvitab ehitustööde kulu, on sellega kaetud ka laenu tagasisaamise nõue. Kuivõrd hageja poolt antud laenu sihtotstarbeks oli ehitustööde teostamine seadme paigaldamiseks ja ehitustööde maksumuse peab Xxx hüvitama hagejale niikuinii, saab hageja seeläbi tagasi laenuna
antud rahasumma. Juhul, kui laenusumma peaks tasuma ka käendaja, rikastuks hageja selle arvel alusetult, kuivõrd kohustus saaks põhilepingutest tulenevate kohustustega täidetud topelt.
9.Käenduslepingute sõlmimise ajal avaldati kostjale, et tema suhtes puudub tõenäosus, et tema käenduskohustus kuuluks realiseerimisele. Eeldati, et kui üldse, siis kuuluks see täitmisele kõige viimase variandina ja alles siis, kui kõik muud võimalused on ammendunud. Kahetsusväärselt on selgunud, et olukord on vastupidine. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.Asjas puudub vaidlus, et Osaühing TEAMSTER kui laenuandja sõlmis 01.03.2018 xxx OÜ-ga (pankrotis) laenulepingu (tlk 5), mille kohaselt andis laenuandja xxx OÜ-le laenu summas 25 000 eurot. Lepingu p 1.3 kohaselt oli laenusaaja kohustatud laenusumma tagastama hiljemalt 30.09.2018. Lepingu p 1.4 kohaselt tasub laenusaaja intressi 3%. Lepingu kohaselt on kostja laenulepingu käendaja ning lepingu p 1.5 alusel vastutab käendaja laenuandja ees laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest laenusaajaga solidaarselt. Käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma on 30 000 eurot. Laenusaaja laenulepingus toodud tähtajaks kohustusi täitnud ei ole.
12.Hageja on esitanud kostja kui käendaja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 25 000 eurot, intress 750 eurot ning 05.02.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 704 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista täiendavad viivised alates 06.02.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni määraga 0,022% päevas. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ja kostja vahel on keerulisemad õiguslikud suhted, kui üksnes need, mis tulenevad kostja poolt sõlmitud käenduslepingust.
13.Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
14.Antud juhul puudub vaidlus, et 01.03.2018 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi laenusaaja või käendajad täitnud ei ole, s.o laen on täies ulatuses tagastamata. Võlakohustuse täitmata jätmisega on VÕS §-st 100 tulenevat kohustust rikutud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse täitmise eest täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
15.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus 01.03.2018 laenulepingust tulenevad kohustused on täitmata jäänud, tuleb hageja nõue kostja kui käendaja suhtes VÕS § 101 lg 1 p 1, § 142 lg 1 alusel rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 25 000 eurot.
16.Hageja nõuab kostjalt ka intressi summas 750 eurot väljamõistmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul on laenulepingu punktis 1.4 kokku lepitud kohustuses tasuda intressi 3% laenusummalt. Võttes arvesse, et laenusumma on 25 000 eurot, on intressi suurus 750 eurot (25 000 x 0,03). Seega on hagejal õigus kostjalt VÕS § 94 lg 1 ja laenulepingu punkti 1.4 alusel nõuda intressi tasumist ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 750 eurot.
17.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 704 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on 01.03.2018 lepingu punktis 2.3 kokku lepitud viivise tasumise kohustuses määraga 0,022% päevas (tlk 5). VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. Võttes arvesse, et kostja jäi kohustuse täitmisega viivitusse 01.10.2018, on kostja hagi esitamise seisuga (05.02.2019) olnud viivituses 128 päeva, mistõttu on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 704 eurot (25 000 x 0,00022 x 128). Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 05.02.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 704 eurot.
18.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 25 000 eurot määraga 0,022% päevas alates 06.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
19.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 25 000 eurot, intress 750 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 704 eurot ning alates 06.02.2019 viivised põhivõlgnevuselt määraga 0,022% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni.
20.Seoses kostja vastuväidetega, et hageja ja kostja vahel oli tegelikkuses keerukam õigussuhe, kui see, mis nähtub 01.03.2018 laenu- ja käenduslepingust, märgib kohus, et käesoleval juhul lahendab kohus üksnes 01.03.2018 lepingust tulenevat nõuet. Kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi asjaolu ega tõendit, millest ilmneks, et 01.03.2018 lepingust
tulenev kohustus on tegelikkuses kohaselt täidetud või kostjal esineks alus selle täitmisest keelduda. Seega puudub kohtul alus jätta hagi rahuldamata.
21.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas taotluse 18.06.2019 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja palub 2. leheküljel teha parandus ning lugeda hageja avaldus õigeks sõnastuses „Hageja täpsustab, et seade, mida kostja nimetas, ei tööta, töötavat seadet ei ole kunagi üle antud.“ Samuti palub hageja protokolli 3. leheküljel teha parandus ning lugeda hageja esindaja avaldus õigeks sõnastuses „Kohtuistungiga seotud menetluskulud palub hageja välja mõista vastavalt kohtuistungi kestusele hinnaga 90 eurot tund + käibemaks. Kohtuistungiks valmistumise ajakulu on 1 tund.“
22.Kostja hageja esimesele taotluse vastu ei vaidle, kuid leiab, et teise taotluse puhul tuleb lähtuda nendest asjaoludest, mis ilmnevad kohtuistungi helisalvestiselt.
23.TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus on seisukohal, et hageja taotlused protokolli parandamiseks tuleb rahuldada, kuna kohus on kontrollinud kohtuistungi helisalvestiselt, et hageja esitas taotlustes nimetatud avaldused hageja väidetud viisil.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124, § 134 lg 1 alusel on hagihind 28 461,50 eurot. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.