17. juuli 2019.a, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-8119
Tsiviilasi
OÜ Olev Ehitus hagi Metropoli Ehitus OÜ vastu võla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
37 546,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
OÜ Olev Ehitus (registrikood 10443514) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur
Kostja
OÜ Metropoli Ehitus (registrikood 12765305) Lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Arvo Kivar
Viimase kohtuistungi aeg
21.06.2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista OÜ-lt Metropoli Ehitus (registrikood 12765305) OÜ Olev Ehitus (registrikood 10443514) kasuks välja 18 734,62 eurot (nimetatud summa koosneb põhivõlast 15 804,14 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks 17.07.2019 kogunenud viivisest 2 930,48 eurot).
3.Mõista OÜ-lt Metropoli Ehitus (registrikood 12765305) OÜ Olev Ehitus (registrikood 10443514) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 15 804,14 eurot alates 18.07.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni.
Jätta hagi rahuldamata põhivõla 18 643,49 euro ja sellelt nõudelt arvestatava viivise väljamõistmise nõude osas.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Olev Ehitus (hageja) esitas 24.05.2017 OÜ Metropoli Ehitus vastu hagi, nõudes 34 267,63 euro ja viivise väljamõistmist. Hageja nõue põhineb töövõtulepingute T47B34-3, T47B-19 ja T47B-35-1 alusel xxx ehitusobjektil tehtud tööde eest esitatud arvetel nr 15103, 17012, 17013 ja 17017, mille kostja jättis tasumata. Hageja väitel on tööd tehtud ja kostja ei ole nõuetekohaselt keeldunud nende vastuvõtmisest. Hageja palus ka viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja määrata kostja kanda.
2.14.06.2017 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse.
3.Kostja vastas hagile 10.07.2017, paludes jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja väitel nõuab hageja tasu lisatööde eest, mille tellimine pole nõuetekohaselt vormistatud. Hageja hilines tööde üleandmisega ja peab maksma kostjale leppetrahvi. 11.04.2019 avalduse kohaselt on leppetrahvi summa 19 063,49 eurot (3731,7 + 9980,75 + 600 + 4751,04). Sellest 18 463,49 eurot on arvestatud tööde üleandmise hilinemise eest vastavalt lepingute p-le 4.2 ja 600 eurot muude rikkumiste eest vastavalt lepingu T47B19 p-le 8.4. Kostja 11.04.2019 avalduse kohaselt põhjustas hageja temale lepingute rikkumisega kahju 24 619 eurot. Kostja tugines protsessuaalsele tasaarvestusele.
4.11.03.2019 määrusega teatas kohus pooltele kohtukoosseisu muutumisest, selgitas menetluse seisu ja tõendamiskoormist. Pooled selgitasid ja täpsustasid oma seisukohti järgnevalt esitatud avaldustes.
5.Kohus arutas asja 21.06.2019 kohtuistungil, kuulates üle ka tunnistajad M S, A L ja K Ki. Otsuse põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
7.Puudub vaidlus, et hageja tegi töövõtjana kostjale kui tellijale töövõtulepingute T47B34-3, T47B-19 ja T47B-35-1 (toimik I lk 8-14, 30-36 ja 114-120) alusel xxx ehitusobjektil töid ning et hageja poolt kostjale esitatud arved nr 15103, 17012, 17013 ja 17017 (toimik I lk 16, 27, 51 ja 58) on tasumata. Kostja pole eitanud, et arvete aluseks olevate tööde üleandmisaktid (toimik I lk 15, 26, 49 ja 57) on temale esitatud, et aktides kajastatud tööd on hageja poolt tehtud ega väitnud, et nende tööde kokkulepitud maksumus erines aktides kajastatust. Lepingute p 3.3 kohaselt loetakse aktid tellija poolt kinnitatuks, kui neile ei esitata põhjendatud vastuväiteid.
8.Kostja poolt 18.04.2017 arvele 15103 (ilmse eksitusena on viidatud arvele nr 16103) esitatud vastuväites pole tuginetud tööde faktilisele mittetegemisele või nende tellimise kokkuleppe puudumisele (toimik I lk 128-129). Nimetatud vastuväidete esitamine ei nähtu ka kostja teistest kohtuväliselt esitatud avaldustest (kostja 13.02.2017 e-kiri, toimik I lk 25; kostja 20.12.2016 e-kiri, toimik I lk 94; kostja 03.03.2017 e-kirjad, toimik I lk 100 ja 103; kostja 13.02.2017 e-kiri, toimik I lk 103p; kostja 11.01.2017 e-kiri, toimik I lk 107). Kostja on vaidlustanud esitatud akte ja arveid leppetrahvi ja kahju hüvitamise vastunõuetele tuginedes, mitte aga akteeritud tööde tegemist ja nende kohta sõlmitud hinnakokkuleppeid eitades.
9.Hageja alltöövõtja kaudu objektil töid teinud tunnistaja M S ütlustega on tõendatud, et töid tehti sisuliselt kostja juhtimisel, kostja tellis lisatöid ja kõik tööd olid kostjaga kooskõlastatud (toimik II lk 87-88). Hageja objektijuhiks olnud tunnistaja A L ütlustega on tõendatud, et kostja tellis lisatöid ning et vaidlusaluste arvete aluseks olnud arvestused tehtud tööde kohta andis hageja raamatupidamisele tema (toimik II lk 89-90). Kostja projektijuhiks olnud tunnistaja K Ki ütlustega on tõendatud, et tema kontrollis kõik vaidlusalused aktid ja arved üle (toimik II lk 92). Kohus loeb eluliselt ebausutavaks, et kui hageja oleks esitanud arveid tegelikult tegemata tööde eest või tegelikult kokkulepitust erineva hinnaga, poleks kostja seda protestinud viisil, mis oleks tagantjärele lihtsasti tõendatav. Tunnistaja Ki väide, et üritati akteerida kolmandate isikute poolt tehtud töid, pole selles valguses samuti usutav.
10.Eelnimetatule ( p 7 - 9) tuginedes loeb kohus tõendatuks, et vaidlusaluste arvete aluseks olnud tööd on hageja poolt tehtud ja kostjale üle antud ning et nende tööde maksumus vastab poolte vahel kokku lepitule. Kohus loeb seega tõendatuks, et hagejal on õigus nõuda vaidlusaluste arvete tasumist summas 34 267,63 eurot.
11.Kostja tegi 10.07.2017 protsessuaalse tasaarvestuse, paludes kohtul alternatiivse vastuväitena tasaarvestada kostja vastunõuded hageja nõudega (toimik I lk 89 p). Kohus selgitas 11.03.2019 määruses pooltele kostja vastunõuetega seotud tõendamiskoormist.
12.Kohtu selgitustele vastates täpsustas kostja oma vastunõudeid 11.04.2019 avalduses (toimik II lk 60-63). Suurem osa kostja leppetrahvinõudest põhineb lepingute p-l 4.2, mille kohaselt tööde üleandmise hilinemisel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,5% tööde maksumusest iga hilinetud päeva eest (toimik I lk 11, 33 ja 117). Hageja võttis kohtuistungil omaks vastava leppetrahvi arvestuste aluste õigsuse (toimik II lk 94). Hageja vaidles leppetrahvile vastu põhjendusega, et tööde hilinemise põhjustas kostja. Kohus selgitas hagejale, et tõendamiskoormis nimetatud küsimuses lasub temal (toimik II lk 54). Tunnistajad S ja L väitsid küll seda, et tööde alustamine oli kostja poolt takistatud. Nende poolt selgitatu ei võimalda aga kindlaks teha kõnealuste takistuste täpsemaid asjaolusid ega põhjuslikku seost tööde hilinemisega. Tunnistaja K eitas põhjuslikku seost. Kohtu arvates pole hageja oma tõendamiskoormist täitnud ja tema vastuväited tööde hilinemisel põhinevale leppetrahvinõudele on tõendamata. Kohus hoiatas hagejat selles osas juba 11.03.2019 määrusega. Kohus loeb seega tõendatuks, et kostjal on õigus nõuda hagejalt tööde hilinemise tõttu leppetrahvi tasumist summas 18 463,49 eurot.
13.Kostja pole põhjendanud ega tõendanud, milliste konkreetsete rikkumiste eest nõuab ta leppetrahvi summas 600 eurot. Hageja vaidles sellele nõudele vastu (hageja 18.08.2017 avalduse p 2.6.1, tl I lk 144p). Kõnealuse leppetrahvinõude loeb kohus alusetuks.
14.Vaatamata kohtu 11.03.2019 selgitustele ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud oma nõudeid leppetrahvi vähendamiseks. Kohtul puudub seega alus kostja leppetrahvinõude vähendamiseks.
15.Vaatamata kohtu 11.03.2019 selgitustele ei ole kostja tõendanud oma väidetavaid kahju hüvitamise nõudeid. Kohus loeb need nõuded alusetuks.
16.Kostja tuginemine lepinguga ettenähtud dokumentide üle andmata jätmisele on alusetu. Kostja pole täpsustanud, millised konkreetsed dokumendid on temale üle andmata jäetud ja millised kahjulikud tagajärjed sellest kostjale on tekkinud. Alusetu on ka tuginemine garantiiperioodi tagatise andmata jätmisele. Kostja möönis 21.06.2019 istungil, et garantiiperiood on lõppenud (toimik II lk 94p) ja järelikult ei oma enam tähendust ka selle perioodi ajal võimalikult tekkinud hageja kohustuste tagamine. Nimetatud kohustuste tekkimisele ja täitmata jätmisele pole käesolevas tsiviilasjas tuginetud. Kokkulepitud tasu maksmata jätmine meelevaldsete õigustustega pole heauskne käitumine ja kohus võtab seda käesoleva lahendi tegemisel arvesse.
17.Kohus tasaarvestab poolte vastastikused nõuded protsessuaalse tasaarvestuse korras 18 463,49 euro ulatuses. Arvestades võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 6 p 1 loeb nimetatud summa ulatuses tasutuks vastava osa vaidlusalustest arvetest nende sissenõutavaks muutumise järgi: arve nr 15103 tervikuna summas 9 730,97 eurot, arve nr 17012 tervikuna summas 7 694,65 eurot, arve nr 17013 osaliselt summas 1 037,87
(sellest arvest jääb tasuda 5 365,85 - 1 037,87 = 4 327,98 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 15 804,14 eurot (34 267,63 – 18 463,49).
18.Vastavalt VÕS § 197 lg-le 2 lõppevad tasaarvestuse tulemusena nõuded kattuvas ulatuses alates ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kostja on arvestanud leppetrahvi perioodi eest, mis lõppes enne vaidlusaluste arvete sissenõutavaks muutumist (toimik I lk 89 p). Tasaarvestuse teel tasutuks loetud osalt hageja nõudest viivise tasumist seega nõuda ei saa.
19.Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist arvetelt nr 17013 ja 17017 alates 24.03.2017 (hagiavalduse p 1.2.13 ja 1.3.9, toimik I lk 4p ja 5p) kuni põhivõla tasumiseni arvestatuna VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi. Kostja ei ole vaidlustanud arvete sissenõuatavaks muutumise päeva õigsust. Kohtuotsuse tegemise seisuga (17.07.2019) on viivisenõude suurus 2 930,48 eurot (15 804,14 eurot x 8% aastas ehk 0,021918% päevas x 846 päeva).
20.Kuupäevale 17.07.2019 järgnevalt perioodilt kuni põhivõla 15 804,14 tasumiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi kuni põhivõla tasumiseni vastavalt TsMS §-le 367.
21.Vastusena kostja nõudele viivise vähendamiseks, märgib kohus, et üldjuhul ei ole võimalik vähendada viivist alla seadusjärgse määra, mille alusel hageja käesoleval juhul ongi viivist nõudnud. Kostja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid viivisenõude vähendamiseks.
22.Hagi rahuldatakse orienteeruvalt pooles ulatuses hageja poolt nõutust. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.