Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud X.X.oleva korteriühistu liige, kellele kuulub korteriomand asukohaga Xxxxx xx xx xxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxx, mille reaalosaks on eluruum nr 12 suurusega 69,40 m2. Avaldaja on väljastanud kostjale regulaarselt arveid korteriühistu majandamiskulude (so vesi, prügivedu, üldelekter, küte, halduskulu, remondifond, muru niitmine) tasumiseks. Alates korteriomandi omandamisest on X.X. olnud olulised raskused korteri majandamiskulude kandmisega. Tartu Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-18641 mõisteti hageja kasuks kostjalt välja majanduskulude võlgnevus summas 17 145,25 krooni (ca 1095,78 eurot).Kostja maakohtuotsusega väljamõistetud kohustust iseseisvalt ei täitnud, misjärel suunas hageja kostjalt väljamõistetud võlgnevuse sundtäitmiseks täitemenetlusse (kohtutäitur Rita Lohu). Täitemenetluse käigus on alates 2015 aastast õnnestunud kohtutäituril arestida kostja arveldusarvelt igakuiselt osalisi makseid, mille on hageja arvestanud põhivõlgnevuste katteks. Kokku on kostjalt laekunud majanduskulude katteks aastatel 2015, 2016, 2017 ja 2018 1111,76 eurot. Vaatamata aga nõuete osalisele rahuldamisele on siiski igakuiselt suurenenud X.X: võlgnevus avaldaja ees, sest X.X: maksekäitumine ei ole paranenud. Käesolevaks hetkeks on X.X. poolt tasumata majandamiskulude arveid kokku summas 8758,18 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leidis, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avaldaja nõuab puudutatult isikult võlgnevust perioodi 01.01.2011-31.12.2018 eest 8758,18 eurot.

Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 8758,18 eurot. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kusjuures viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni mõista välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 8758,18 eurot ja alates 09. märtsist 2019 kuni otsuse tegemiseni 15.juuli 2019 viivis summas 247,63 eurot ning viivis alates 16. juulist 2019 protsendina põhivõlgnevusest (8758,18 eurot) kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 270 eurot, kokku 320 eurot. Avaldaja on taotlenud kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kohus jätab puudutatud isiku kanda menetluskulud 320 eurot ja menetluskuludelt (320 eurot) viivis VÕS § 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.