AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu hagi Tanklavarustus OÜ, Ü T vastu põhivõla 20 000 euro, intressi 450,65 euro, hooldustasu 14,08 euro, viivise 19 890 euro ja alates 24.01.2019 edasise viivise saamiseks 0,15% päevas, kuid mitte enam kui 20 000 eurot 4419,54 eurot Hageja: AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu (registrikood 11971924; asukoht Narva mnt 63/1, 10152 Tallinn) Hageja esindaja: E K (e-post xxx) Kostja I: Tanklavarustus OÜ (registrikood 11606444; asukoht Uue-Pärtma, Mäebe küla, Torgu vald, 93426 Saare maakond) Kostja II: Ü T (isikukood xxx; elukoht xxx) 19.06.2019
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja E K
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada AS Citadele banka Eesti filiaali hagi.
2.Välja mõista solidaarselt Tanklavarustus OÜ-lt ja Ü Tlt, kusjuures Ü Tlt mitte üle 20 000 euro, Citadele banka Eesti filiaali kasuks põhivõlgnevus 20 000 eurot, intress 450,65 eurot, konto hooldustasu 14,08 eurot, viivis 19 890 eurot ja alates 24.01.2019 viivis arvestatuna põhinõudelt (20 000 eurolt) 0,15% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 110 eurot.
4.Välja mõista solidaarselt Tanklavarustus OÜ-lt ja Ü Tlt AS Citadele banka Eesti filiaali kasuks menetluskuluna riigilõiv 1000 eurot.
5.Tanklavarustus OÜ-l ja Ü Tl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AS Citadele banka Eesti filiaalile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu esitas 23.01.2019 Harju Maakohtusse hagi Tanklavarustus OÜ, Ü T vastu põhivõla 20 000 euro, intressi 450,65 euro, hooldustasu 14,08 euro, viivise 19 890 euro ja alates 24.01.2019 edasise viivise saamiseks 0,15% päevas, kuid mitte enam kui 20 000 eurot .
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 Tanklavarustus OÜ 30.03.2016 arvelduskrediidi lepingu nr xxx. Lepingust tulenevad kohustused olid tagatud kostja 2 Ü T antud käendusega summas 20 000 eurot.
3.Krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeval oli 30.03.2017 oli kostjal 1 tagastamata arvelduskrediidi põhisumma 20 000 eurot. Intressimakse debiteeriti viimati arvelduskontolt jaanuaris 2017, seega arvelduskontol vahendite puudumise tõttu on tasumata veebruari ja märtsi 2017 intressimaksed kokku 58 päeva eest summas 450,65 eurot. Panga hinnakirja järgi on ärikliendi arvelduskonto hooldustasu 0.64 eurot kuus. Kostjal 1 on tasumata konto hooldustasu aprillist 2017 kuni jaanuarini 2019 kokku 22 kuu eest summas 14,08 eurot. Kostja 1 kohustus tasuma igakuiseid intressimakseid ning tagastama arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval, kuid kostja 1 nimetatud kohustust kohaselt ei täitnud, viivitades nii laenu põhiosa- kui ka intressimaksete tasumisega. Kostja 1 jäi kogunõude ulatuses viivitusse alates 31.03.2017 so alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast. Lepingu üldtingimuste punkti
5.1.kohaselt on viivise määr 0,15% päevas, seega on viivis 663 päeva s.o perioodi 31.03.201723.01.2019 eest kokku 19 890 eurot.
4.Hageja edastas 26.04.2017 kostjale 1 nõude lepingu rikkumise kõrvaldamiseks ja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja kostjale 2 nõude käendatava kohustuse täitmiseks. Kostjad jätsid varalised kohustused täitmata.
5.Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt, kusjuures Ü Tlt mitte üle 20 000 euro, hageja kasuks laenu põhisumma 20 000 eurot, intress 450,65 eurot, konto hooldustasu 14,08 eurot, viivis summas 19 890 eurot, kokku 40 354,73 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,15% tasumata laenu põhisummalt päevas alates 24.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni kuid sissenõutavaks muutunud viivisega koos mitte rohkem kui põhiosa summa. Kostja 1 Tanklavarustus OÜ
6.Kostja 1 esindaja teatas vaid, et kostja 1 peaks olema registrist kustutatud. Kostja 2 Ü T vastuväited
7.Kostja 2 leiab, et sõlmitud käendusleping on vastuolus vastutustundliku laenamise ja hea usu põhimõttega – hageja ei uurinud lepingu sõlmimisel, millised kohustused on kostjal veel
varasemalt võetud. Kostjal oli varasemast eluasemelaenuleping ja Tanklavarustuse OÜ osa omandamisest tulenevad kohustused. Kostjale tulenes 30.06.2016 seisuga viidatud lepingutest kohustusi vähemalt 260 000 euro väärtuses. Kostjal oli varana vaid eluasemelaenuna ostetud kinnistu.
8.Juhul kui hageja oleks käitunud heauskselt ja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tulnuks tal kostjaga 2 käenduslepingu sõlmimisest keelduda, sest kostja olemasolevate kohustuste hulk oli 30.06.2016 seisuga ülemäära suur ja hageja pidi ette nägema võimalust, et kostja 2 satub käenduslepingu täitmisega raskustesse. Hageja rikkus VÕS § 4031 lõikes 1 nimetatud kohustust, ei küsinud taotluses kostjalt 2 andmeid käenduslepingu sõlmimiseks, ega saanud seetõttu hinnata kostja 2 krediidivõimalust ega anda tarbijale VÕS § 4031 lõige 1 nimetatud selgitusi. Hagejale oli teada, et kostja 2 sissetulek on põhivõlgnikult Tanklavarustus OÜ-lt ja viimase raskustesse sattumisel oli risk, et kostja 2 kaotab sissetuleku. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Kohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: 1) hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 30.03.2016 arvelduskrediidileping nr xxx, mille alusel andis hageja kostjale 1 arvelduskrediiti summas 20 000 eurot kuni 30.03.2017 (tlk 4-6); 2) hageja ja kostja 2 vahel sõlmiti 30.03.2016 käendusleping nr xxx KL (tlk 7-7 pöördel); 3) hageja teatas 26.04.2017 kostjale 1 tema võlgnevusest ja kostjale 2 käenduskohustuse tekkimisest (tlk 8-9).
11.Kostja 2 viitas vaid asjaolule, et hageja ei täitnud kostja 2 suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Põhivõlgnevusest Hageja nõuab kostjatelt arvelduskrediidilepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 20 000 euro väljamõistmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Arvelduskrediidilepingu punkti 10 kohaselt oli arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäev 30.03.2017. Üldtingimuste punkti 2.2 kohaselt kohustub krediidisaaja kasutatud arvelduskrediidi summa pangale täielikult välja maksma arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval, tagades arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol, lepingus ette nähtud ja tasumata varaliste kohustuste, sealhulgas kasutatud ja tagastamata arvelduskrediidi summa ja viiviste tasumiseks. Vaidlus puudub selles, et kostja 1 hagejalt krediidiks saadud raha tagastamise kohustust täitnud ei ole. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks VÕS § 108 lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla. VÕS § 82 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7
tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja 1 kohustus krediidi tagastamiseks on muutunud sissenõutavaks. Kostjal 1 oli arvelduskrediidilepingu järgi raha tagastamise kohustus, mida kostja 1 on rikkunud, jättes hagejale maksmata 20 000 eurot. Kohus leiab, et vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb kostjalt 1 hagejale välja mõista põhivõlg 20 000 eurot.
13.Intressist VÕS § 401 lõikest 1 tulenevalt kohustub krediidisaaja krediidi kasutamise eest maksma tasu. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostja 1 leppisid lepingu punktis 9 ja 5 kokku, et intressi tasumise päev oli igakuiselt kuu viimasel päeval ja intressimäär 14% aastas kasutatud arvelduskrediidi limiidilt (20 000 eurot x 14% : 360 päeva = 7,77 eurot päevas). Kostja 1 jäi intressi maksetega võlgnevusse alates veebruarist 2017. Hageja on arvestanud intressi veebruari ja märtsi 2017 eest. Hageja arvestusel moodustas intress lepingu lõppemise seisuga 450,65 eurot (58 päeva x 7,77), mille tasumist hageja kostjalt 1 nõuab. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu krediidi kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja 1 on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista intress 450,65 eurot.
14.Hooldustasust Hageja nõuab kostjalt 1 hooldustasu perioodi aprill 2017 kuni jaanuar 2019. Vastavalt panga hinnakirja punktile 1.10 on ärikliendi arvelduskonto hooldustasu 0,64 eurot kuus. Kuivõrd kostja 1 võlgneb hagejale hooldustasu 22 kuu eest siis tuleb kostjalt 1 hageja kasuks hooldustasuna välja mõista 14,08 eurot (22 x 0,64 eurot).
15.Viivisest Hageja nõuab kostjalt 1 arvelduskrediidlepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 19 890 eurot. VÕS § 113 lg 1 viimase lause järgi kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemäära 0,15%. Kohus leiab, et kuivõrd põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt 1 on põhjendatud, on ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja viivise 0,15% päevas põhinõudelt (20 000 eurolt) alates 31.03.2017 kuni 23.01.2019 s.o 663 päevalt summas 19 890 eurot (20 000 eurot x 0,15% : 100 x 663 päeva). Lisaks nõuab hageja kostjalt 1 viivist TsMS § 367 alusel alates 24.01.2019. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise väljamõistmine kostjalt 1 on samuti põhjendatud. Kuna hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 23.01.2019 seisuga, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 24.01.2019 lepingujärgses määras 0,15%
päevas kuni põhinõude 20 000 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 110 eurot (20 000 - 19 890).
16.Käenduskohustusest Kostja 2 leiab, et sõlmitud käendusleping on vastuolus vastutustundliku laenamise ja hea usu põhimõttega – hageja ei uurinud lepingu sõlmimisel, millised kohustused on kostjal veel varasemalt võetud. Kohus nõustub hagejaga selles, et laenuandja suhtes käendajaga vastutustundliku laenamise põhimõte käenduslepingule ei kohaldu. Käendaja nõuded võivad tuleneda üksnes VÕS §-st 14 ja eelkõige juhul, kui krediidiasutus ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidades avaldanud talle käenduslepingu sõlmimisel olulist informatsiooni võlgniku majandusseisundi kohta. (RK lahend nr 3-2-1-30-16 p 11). Kostja 2 on kostja 1 seaduslik esindaja ja 100% osanik, seega pidi kostjale 2 olema kostja 1 majandusseisund teada. Lisaks on käenduse taotlusega (tlk 63-63 pöördel) tõendatud, et kostja 2 edastas hagejale info sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Kostja 2 sissetulekuteks oli põhitöökoha palk 800 eurot ja muud tulud 1400 eurot. Seega ei pärinenud käenduse andmisel kostja 2 sissetulek vaid kostja 1 majandustegevusest. Taotluses on märgitud kohustusena laenumakse 1700 eurot kaaslaenusaajaga/kaasomanikuga). Lisaks kuulus kostjale 2 hoonestatud kinnisvara: 1) elamumaa xxx hüpoteegiga tagatud nõude jäägiga 134 829 ja laenutähtajaga 28.06.2018; 2) korter xxx hüpoteegiga ja laenujäägiga 33 553,62 eurot. Kostja 2 vara väärtus ületas hüpoteegiga tagatud nõudeid. Lisaks arvestas hageja, et hüpoteekidega tagatud kohustused on solidaarkohustused. Kostja oli 100% osanik kolmes ettevõttes, millest xxx OÜ ja xxx OÜ tänaseni toimivad. Faktiraportist (t.lk 64-64 pöördel) nähtuvalt puudusid kostjal 2 käenduslepingu sõlmimisel maksuvõlad ja maksuhäired. Kostja 2 oli piisavalt krediidivõimeline käenduskohustuse täitmiseks. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuivõrd käenduslepingu punktidest 2.1, 1.3 ja 1.1 tulenevalt kohustub kostja 2 vastutama kostja 1 mistahes lepingurikkumise korral solidaarselt kokku kuni 20 000 euro ulatuses, siis tuleb kostjalt 2 hageja kasuks välja mõista 20 000 eurot.
17.Solidaarkohustusest VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud). Vastavalt VÕS § 145 lõikele 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kuivõrd kostja 2 vastutuse piirmääraks on 20 000 eurot, siis tuleb kostjalt 1 ja 2 välja mõista, kusjuures kostjalt 2 mitte üle 20 000 euro, hageja põhivõlgnevus 20 000 eurot, intress 450,65 eurot, konto hooldustasu 14,08 eurot, viivis 19 890 eurot ja alates 24.01.2019 viivis arvestatuna põhinõudelt (20 000 eurolt) 0,15% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 110 eurot.
18.Menetluskulude jaotus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 3 kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 1000 eurot. Muud menetluskulud hagejal puuduvad. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hagejale välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 1000 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjatelt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.