1.Rahuldada Elisa Teleteenused AS hagi Sergei Zagrebajev vastu osaliselt.
2.Välja mõista Sergei Zagrebajev’ilt Elisa Teleteenused AS kasuks kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr XXX võlgnevus summas 192,01 eurot (ükssada üheksakümmend kaks eurot ja 1 senti), millest 116,62 eurot on põhinõue, ja 75,39 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
Välja mõista Sergei Zagrebajev’ilt Elisa Teleteenused AS kasuks lisanduv viivis määras 0,05% päevas tasumata põhinõudelt (116,62 eurot) alates hagi kohtusse esitamisest 25.04.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
6.Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 56% ulatuses Sergei Zagrebajev’i kanda ja 44% ulatuses Elisa Teleteenused AS kanda.
8.Välja mõista Sergei Zagrebajev’ilt Elisa Teleteenused AS kasuks menetluskulud 98 eurot (üheksakümmend kaheksa eurot ja 0 eurosenti).
9.Välja mõista Sergei Zagrebajev’ilt Elisa Teleteenused AS kasuks viivis menetluskulult (98 eurolt) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tsiviilasi nr 2-18-132637
Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus ei anna luba otsuse edasi kaebamiseks. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa
12.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud väljastusteatega isiklikult allkirja vastu 17.05.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva alates kätetoimetamisest, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. See on aluseks tagaseljaotsuse tegemisele TsMS § 407 lg 1 alusel
13.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist. Osas, kus kohus hagi rahuldab, peab kohus hageja nõuet põhjendatuks, nõustub hageja põhjendustega ning otsust täiendavalt ei põhjenda.
14.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Starman AS vahel sõlmitud liitumis- ja teenuseosutamiseleping nr XXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
15.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate
Tsiviilasi nr 2-18-132637 õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 266,44 eurot, mis sisaldab ka teenuse piiramise tasu ja trahviarveid lepingu rikkumise eest. Kohus leiab, et kui hageja nõuab kostjalt juba teenuse piiramise tasu, puudub tal õigus nõuda leppetrahvi lepingu rikkumise eest. Kuna tegemist on samal eesmärgil makstavate summadega oleks lisaks piiramistasule veel täiendavalt leppetrahvi väljamõistmine tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks kogusummas 149,82 eurot (arve nr XXX 29,91 eurot, arve nr XXX 29,91 eurot ja arve nr XXX 90,00 eurot), tuleb jätta rahuldamata. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 116,62 eurot (266,44 – 149,82 = 116,62).
16.Trahviarvetelt hageja viivist arvestanud ei ole, mistõttu nimetatud summade kostjalt välja mõistmata jätmine viivisearvestust ei mõjuta. Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
17.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õiglaseks jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas kokku ligikaudu 56% ulatuses, mistõttu tuleb 56% menetluskuludest jätta kostja ja 44% hageja enda kanda.
18.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 240 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1).
20.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.