2-19-7589/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud K. S. esitas kohtule 20.05.2019 avalduse enda kui füüsilise isiku pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal võlgnevusi 50 000 euro ulatuses ja ta ei suuda neid oma majanduslikust olukorrast tulenevalt tasuda. Avaldajal ei ole mingit vara, ta vabaneb XX.XX.XXXX ja hakkab saama XXX. XXX on kindlustanud avaldajat majandustöödega. Avaldaja on pankrotiavaldusega esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning K. S. pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on XX.XX.XXXX sündinud K. S. perekonnaseisult XXX. Lapsi võlgnikul ei ole. K. S. on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on korduvalt kandnud vanglakaristust. Viimati on K. S. karistatud XX.XX.XXXX XXX Maakohtu poolt (kriminaalasjas nr XXX (XXX)) KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 349 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud ja rahalise karistusega summas 1500 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistus on suurendatud XXX Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsusega nr XXX mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Karistuse kandmise lõpptähtaeg on XX.XX.XXXX. Vanglas kinnipeetavate isikute andmekogust nähtuvalt kandis K. S. vanglakaristust samuti alates 24.01.2003 kuni 10.09.2003, alates 19.01.2007 kuni 17.08.2007, alates 18.12.2007 kuni 08.05.2012, alates 07.08.2012 kuni 18.12.2015 ning alates 27.05.2016 kuni 26.05.2017. Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registrist nähtuvalt (andmed alates jaanuarist 2004) ei ole K. S. kunagi sotsiaalmaksuga maksustavaid väljamakseid (sh töötasu) saanud. Vanglas kinnipeetavate isikute andmekogust viimase vangistuse ajal (so alates 15.01.2018) nähtuvad võlgniku alljärgnevad töö- ja õppetegevused: töötamine vangla majandustöödel (kerge töökoormus meestele). XXX Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega nr XXX on tsiviilhagi tagamiseks arestitud K. S.ile kuuluv sõiduk Volvo V70, registreerimismärgiga XXX. Sõiduk asub XXX politseijaoskonna territooriumil. Sõiduki väärtus ei ole aruande koostamise seisuga kindlaks tehtud. Sõiduk on arestitud XXX Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega nr XXX tsiviilhagi tagamiseks. XXX Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega nr XXX on tsiviilhagi tagamiseks arestitud K. S.ile kuuluv sularaha summas 203,85 eurot. Raha summas 203,85 eurot asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontol. Raha on arestitud XXX Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega nr XXX tsiviilhagi tagamiseks. SEB Pank AS-s konto nr XXX, mille saldo 14.06.2019 seisuga on 0,08 eurot. Swedbank AS-s konto XXX, mille saldo 19.06.2019 seisuga on 0,00 eurot. Täitemenetluse registri ja kohtutäiturite vastuste kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: Võlausaldaja Summa Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal (rg-kood 11193232) 2378,36 Aktiva Finants OÜ (rg-kood 10746479) 4607,86 Circle K Eesti AS (rg-kood 10180925) 495,74 Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, rk 70008747) 1427,89 Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu, rk 70007340) 10 694,03 Holm Bank AS (rg-kood 14080830) 1037,48 Inges Kindlustus AS (rg-kood 10089395) 4149,32 K. M. (ik XXX) 345,12 MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (rg-kood 80206477) 1193,87 PlusPlus Baltic OÜ (rg-kood 12273105) 2000,00 S.-M.K. (ik XXX) 75,50

30 395,50 Täitemenetluses lisanduvad nõuetele kohtutäiturite tasud ja täitekulud. Teadaolevatest võlausaldajatest Circle K Eesti AS, M. K. ja S.-M. K. nõuded (916,36 eurot) on õigusvastaselt (kuriteoga) tekitatud kahju nõuded, mis PankrS § 176 lg-st 2 tulenevalt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel. K. S. maksejõuetuse kujunemine on olnud seotud tema poolt kuritegude toimepanemisega ning vastavates kohtumenetlustes on isikult välja mõistetud sunniraha ning kohtukulud. Esimesed lõpetamata täitemenetlused on võlgniku suhtes algatatud 2006. aastal. Sissenõudmised täitemenetluses ebaõnnestusid võlgnikul vara ja sissetuleku puudumise tõttu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku summas 30 395,50 eurot, millele lisanduvad võlgniku suhtes algatatud täitemenetlustega seotud kulud. Kolmandiku võlgniku kohustustest (10 694,03 eurot) moodustavad kriminaalasjadest tulenevad riigi nõuded. Võlgniku varaks on tsiviilhagide katteks arestitud, kuid käesolevaga realiseerimata sõiduk Volvo V70, registreerimismärgiga XXX ja 203,85 eurot Politseija Piirivalveameti tagatiste kontol. Muud vara võlgnikul teadaolevalt ei ole. Võlgnikul puudub ka sissetulek, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid mõistliku aja jooksul rahuldada. Võlgnik kannab vanglakaristust, mille lõpptähtaeg on XX.XX.XXXX . Vanglas viibides on võlgniku sissetuleku teenimise võimalused piiratud. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks on võlgniku pikaajaline kriminaalne käitumine. Võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. K.S.i pankrot tuleb PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja ega juriidilise isiku juhtorgani liige. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks ja kuludeks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 5,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Vladimir Kutšmeile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kohus leiab, et kuna K. S.i näol on tegemist kinnipeetavaga, kellel puudub igasugune vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb talle anda menetlusabi ja välja mõista ajutise halduri tasu hüvitamine PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri tasu tuleb PankrS § 23 lg 6 alusel määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik