IN SPE21 OÜ hagi Sinu Reisibüroo AB Matkapunkt Traveltop OÜ vastu 1012 euro nõudes
Tsiviilasja hind
1 012 eurot Hageja: IN SPE21 OÜ (registrikood 14084957), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm Kostja: Sinu Reisibüroo AB Matkapunkt Traveltop OÜ (registrikood 10111054), lepinguline esindaja Heiki Tulk Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi ja mõista Sinu Reisibüroo AB Matkapunkt Traveltop OÜ-lt (registrikood 10111054) IN SPE21 OÜ (registrikood 14084957) kasuks välja 1 012 eurot.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2.1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.2.Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 1 260,80 eurot.
2.3.Mõista Sinu Reisibüroo AB Matkapunkt Traveltop OÜ-lt (registrikood 10111054) IN SPE21 OÜ (registrikood 14084957) kasuks välja menetluskulu summas 1 260,80 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
2-18-9322 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima kõiki tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Hageja nõue ja seisukohad
1.IN SPE21 OÜ (hageja) esitas 18.06.2018 hagi Sinu Reisibüroo AB Matkapunkt Traveltop OÜ (kostja) vastu 1 012 euro nõudes.
2.Hageja väitel pöördus hageja 18.02.2018 kostja poole ning soovis teenust, et kostja broneeriks Läti Vabariigis Riia linnas asuvas hotellis kaheks ööks (25-27. maiks 2018) ühe kahekohalise toa, kuus kahekohalist tuba, ühe kahekohalise eraldi vooditega ja lisasohvaga toa, ühe kolme eraldi voodiga toa, ühe ühekohalise toa ning kaks peretuba.
3.Hageja teatas 20.02.2018 kostjale, et soovib 12 tuba, milles on konkreetse suuruse ja arvuga voodid.
4.Hageja teatas 04.05.2018 kostjale, et soovib 12 tuba 28-le inimesele. Hageja pole kunagi esitanud tellimust 69-le inimesele. Hageja pole oma soove muutnud.
5.Kostja esitas arved ja hageja tasus 12 toa eest 28-le inimesele kokku 1 212 eurot.
6.18.05.2018 selgus, et puudu on kaks tuba ning osa grupi liikmeid oleks pidanud ööbima sohvadel teiste grupiliikmete tubades.
7.Kostja ei broneerinud seega tubasid nii nagu seda soovis hageja. Samal päeval, 18.05.2018 tühistas hageja kogu oma tellimuse ja taganes lepingust.
8.Kokkulepitust kõrvalekaldumine oli hageja jaoks oluline lepingu rikkumine kuna hageja ei olnud nõus paigutama eri soost, eri perekondadest inimesed ühte tuppa, millise olukorra oleks tinginud kostja poolne lepingu rikkumine.
9.Hageja ei soovinud 50% rahast tagasi nagu soovitas kostja, vaid hageja soovib tagasi 100% rahast.
10.Kostja tagastas üksnes 200 eurot kompensatsiooniks.
2 (7)
2-18-9322 Kostja vastuväited hagile
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
12.Kostja väitel avaldas hageja oma tubade jaotuse soovid esmakordselt alles pärast ettemaksu arve tasumist. Algselt avaldas hageja üksnes seda, et soovib majutust 69 inimesele.
13.20.02.2018 avaldas hageja, et soovib muuta broneeringut, sest inimeste arv on vahepeal vähenenud. Hageja avaldas, et soovib magamiskohti 28-le inimesele + varukohad tubades sohvade näol. Hageja avaldas soovi, et toad jaotuksid järgmiselt: 7 tuba laia kaheinimese voodiga; 1 tuba kahe eraldi voodiga; 1 tuba kolme eraldi voodiga; 2 peretuba, kus on kummaski 1 lai voodi kahele ja 2 ühe inimese magamiskohta; 1 ühe inimese tuba. Lisaks sooviti, et mõnes toas oleks sohvad, kuhu saab vajadusel majutada inimesi lisaks.
14.02.05.2018 esitas kostja hagejale arve vastavalt hageja 20.02.2018 broneeringu muudatusele. 04.05.2018 soovis hageja veelkord muuta oma broneeringut magamiskohtade jaotuse osas.
15.16.05.2018 sai kostja hotellist vastuse hotelli omapoolse pakkumisega, mille kostja edastas hagejale. 18.05.2018 teatas hageja, et pakutud tubade jaotus neile ei sobi ja nad on leidnud omale teise hotelli ning soovivad makstud ettemaksu tagasi. 18.05.2018 teatas kostja hagejale, et hotell saab lisaks pakkuda ka puudunud 1 kohalise numbritoa. Kuna pakutud tubade jaotus ei vastanud täpselt hageja viimasele broneeringu muudatusele, siis pakkus kostja selle eest rahalist hüvitist 200 eurot.
16.Kostja leiab, et tubade arvust olulisem oli magamiskohtade arv ja see on alati vastanud hageja soovidele. Hageja tellimusest ei nähtunud, et täpne tubade arv on müügilepingu oluliseks tingimuseks, mille täpne järgimine oli teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kostja ei müünud hagejale asja vaid osutas majutuse vahendamise teenust.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele.
18.Esile toodud asjaoludel on poolte vaheline leping käsitletav töövõtulepinguna (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635). Tegemist on objektiivselt mõõdetava tulemuse saavutamisele suunatud lepinguga – kostja kohustus hagejale broneerima hotellitoad Riia linnas asuvas hotellis. Tegemist ei ole müügilepinguga nagu on leidnud kostja. Kostja osutas hagejale teenust, mitte ei valmistanud ega müünud hagejale asja. Tegemist ei ole ka maaklerilepinguga (VÕS § 658) kuna kostja kohustused ei saanud esile toodud asjaoludest tulenevalt piirduda üksnes vahendamisega, vaid hageja jaoks oli oluline konkreetse tulemuse saavutamine.
19.Hageja väitel tellis ta konkreetse arvu tubasid konkreetse arvu vooditega. Kohus peab esmalt hindama, milliselt olid pooled kokkuleppe saavutanud ja mis tingimustel leping oli sõlmitud. Töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi.
20.Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud leping selle kohta, et kostja broneerib hagejale 12 tuba kokku 28-le inimesele järgmiselt: ühe kahekohalise toa, kuus kahekohalist tuba, ühe kahekohalise eraldi vooditega ja lisasohvaga toa, ühe kolme eraldi voodiga toa, ühe ühekohalise toa ning kaks peretuba. Kostja väitel ei olnud tubade arv oluline, vaid hageja 3 (7)
2-18-9322 soovis kindla arvu magamiskohti. Kostja ei vaidle vastu sellele, et 20.02.2018 avaldas hageja soovi broneerida magamiskohti hotellis 28-le inimesele, kokku 12 tuba. Kostja esitas hagejale 19.02.2018 ettemaksu arve nr 84091A summas 500 eurot majutuse eest Riias 25.05.-27.05. M H/Apartements (tl 63). Nähtuvalt kostja reisikonsultant A M 20.02.2018 saadetud e-kirjast on ettemaksu arve tasutud (tl 4). Samas ei saa sellest teha järeldust, et enne 20.02.2018 oleks poolte vahel olnud kokku lepitud kõigis lepingu olulistes tingimustes. VÕS § 9 lg 3 sätestab, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul omas hageja soovist tulenevalt lepingu sõlmituks lugemiseks tähtsust asjaolu, kas pooled on saavutanud kokkuleppe majutuse tingimustes, sealhulgas selles, mitu tuba ja mis laadi voodeid hageja vajab. Antud tingimustel kokku leppimise vajadust tõendab ka kostja reiskonsultant A M 20.02.2018 saadetud e-kirjas esitatud küsimus selle kohta, „mitu kahekohalist ja mitu kolmekohalist tuba ma kinni panen?“ (tl 4). 20.02.2018 e-kirjas avaldas hageja soovi broneerida tube järgmiselt: „1 x lai 2-ne, 6 x lai 2-ne, 1 x 2 voodit ühele, 1 x 3 voodit ühele, 2 x 2-ne lai ja 2 x ühele, 1 x 1-ne, sohvad jääksid praegu varuks.“ (tl 6-7). Kostja seisukohtadest järeldab kohus, et kostja pidas hageja 20.02.2018 e-kirjas hageja sooviks broneerida magamiskohti hotellis 28-le inimesele, kokku 12 tuba järgmiselt: 7 tuba laia kaheinimese voodiga, 1 tuba kahe eraldi voodiga, 1 tuba kolme eraldi voodiga, 2 peretuba kahese voodiga ja kahe üheinimese voodiga, 1 tuba üheinimese voodiga. Kostja esitas seejärel 02.05.2018 hagejale arve nr 84268A summas 712 eurot järgmiste tubade eest: 1 kahekohaline tuba/ 2 ööd, 6 kahekohalist + sohva/ 2 ööd, 1 kahekohaline eraldi vooditega + sohva/ 2ööd, 1 kolme eraldi voodiga tuba/ 2 ööd, 1 ühekohaline tuba/ 2 ööd, 2 peretuba 2 + 2/ 2 ööd (tl 8). Kohtu hinnangul oli seega hiljemalt 02.05.2018 poolte vahel sõlmitud leping hotellis 28-le inimesele, kokku 12 toa broneerimiseks järgmiselt: 7 tuba laia kaheinimese voodiga, 1 tuba kahe eraldi voodiga, 1 tuba kolme eraldi voodiga, 2 peretuba kahese voodiga ja kahe üheinimese voodiga, 1 tuba üheinimese voodiga ning hageja oli kostjale lepingu alusel tasunud. Lähtudes hageja poolt avaldatud konkreetsest tubade ja voodite jaotusest ei saanud see olla hageja jaoks teisejärguline tingimus ja kostja pidi sellest sellisena aru saama. Hageja jaoks ei olnud oluline pelgalt inimeste arv, vaid ka kuidas konkreetsed inimesed saaks hotellis majutatud. Kuna enne 20.02.2018 kuupäeva ei olnud poolte vahel kokkulepet kõikides lepingu olulistes tingimustes, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kas hageja pöördus kostja poole varasemalt 69-le inimesele majutuse saamiseks või mitte.
21.Kostja väitel soovis 04.05.2018 hageja muuta oma broneeringut magamiskohtade jaotuse osas. Hageja väitel ei ole hageja oma 20.02.2018 esitatud soove muutnud. Hageja saatis kostjale 04.05.2018 e-kirja, milles teatas, et soovib majutust järgmiselt: 1 kahekohaline tuba, 1 kahekohaline + sohva, 6 kahe eraldi voodiga + sohva, 1 kolme eraldi voodiga, 1 ühekohaline tuba, 2 peretuba 2+2. Variandina 2 soovis hageja: 1 kahekohaline tuba, 1 kahekohaline + sohva, 3 kahe eraldi voodiga + sohva, 3 kolme eraldi voodiga, 1 ühekohaline tuba, 2 peretuba 2+2 (tl 82). Antud e-kirjast nähtuvalt ei ole hageja soovinud lepingu tingimusi muuta, vaid variandi 2 osas täiendada. Seega kehtis endiselt poolte kokkulepe selle kohta, et kostja broneerib hagejale varasemalt kokkulepitud toad.
22.Töövõtulepingu puhul peab tellija tõendama, et kokkulepitud tulemust ei ole üldse saavutatud või et tulemus ei vasta lepingu tingimustele. 10.05.2018 edastas kostja hageja soovid 04.05.2018 e-kirjas märgitud kujul hotelli töötajale. (tl 15, tõlge tl 112). 16.05.2018 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et kostja sai hotellist järgmise sisuga vastuse: 4 tuba kahekohalise voodiga + sohva (1 kahekohaline voodi ja 1 sohva) =
4 (7)
2-18-9322 kokku 12 inimest; 1 tuba paarisvoodiga + sohva (2 ühekohalist voodit ja 1 sohva) = kokku 3 inimest; 2 kööginurgaga stuudiot kahele (1 kahekohaline voodi numbritoas) = kokku 4 inimest; 2 peretuba kahekohalise voodiga + 2 ühekohalist voodit (1 kahekohaline voodi ja 2 ühekohalist voodit) = kokku 8 inimest (tl 11, tõlge tl 111). 18.05.2018 teatas hageja kostjale, et tellimus tubadele ja makstud arve ei ühti kostja poolt saadetud tubade arvuga (tl 45). Kokku pakkus hotell majutuseks seega 9 tuba hageja soovitud 12 toa asemel. Kohus järeldab hotelli vastusest, et hagejale pakuti kaheinimese voodiga tube sama arv nagu soovis hageja, samuti sama arv peretube nagu soovis hageja, kuid hagejale ei pakutud majutust ühe kahe eraldi voodiga, ühe kolme eraldi voodiga ja ühe ühekohalise toa osas. Hotelli poolt pakutu, et osa inimesi peaks ööbima kaheinimese toas asuva sohva peal, ei vastanud hageja poolt soovitule ega poolte vahel kokkulepitule. Sohva olemasolu oli kokkulepitud täiendavalt lisaks konkreetsele voodite arvule, mida kinnitab ka kostja poolt hagejale 02.05.2018 esitatud arve.
23.Kohus leiab, et hagejale kokkulepitust kolme toa vähem võimaldamine on poolte vahelise lepingu oluline rikkumine VÕS § 116 lg 2 mõttes kuna hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Samuti rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja sooviks oli lepingu täpne järgmine tubade arvu ja voodikohtade osas. Kostja kohustuseks oli broneerida hagejale konkreetne arv tube konkreetsete voodikohtade arvuga, kuid kostja kohustust ei täitnud.
24.Kohtu hinnangul ei esine olulist lepingurikkumist VÕS § 116 lg 2 sätestatud välistavaid asjaolusid, kuna kostja pidi sellist tagajärge ette nägema. Kostja pidi hageja soovidest tulenevalt olema teadlik, et hageja soovib just konkreetse arvu magamiskohtadega konkreetse arvu tubasid. Seejuures ei esine olukorda, kus kostja tegevusest sõltumata oleksid jäänud kostja kohustused täitmata. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, et kostja oleks enne hagejaga lepingu sõlmimist ja hagejale lõpliku arve esitamist selgitanud välja, kas hageja poolt soovitud tingimusi on üldse võimalik täita. Esile toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt pöördus kostja hotelli poole alles 10.05.2018 broneerimise sooviga ning siis selgus, et hageja poolt soovitud tube hageja soovitud tingimustel ja mahus ei ole võimalik broneerida.
25.Kostja viitab oma Reisitingimustes sätestatule, mille p 6 kohaselt pakub Matkapunkt soovitud majutuse puudumisel välja tingimustele lähemalseisvad alternatiivsed võimalused. Punktis 6 on märgitud, et majutusteenuse ostmisel sõlmib klient lepingu majutusettevõttega. Matkapunkt esitab kliendi võimalikud erisoovid majutusettevõttele, kuid vastavate soovide täitmine ei pruugi alati olla võimalik (tl 88). Asjaolu, et hageja võis olla sõlminud lepingu majutusteenuse osutajaga ei välista lepingu sõlmimist konkreetsetel tingimustel majutusteenuse vahendaja ehk kostjaga. Kostja Reisitingimustes ei ole märgitud, et kostja ei vastutaks poolte vahel kokku lepitud tingimuste täitmise eest. Kostja poolt Reisitingimustes viidatud erisoovide täitmise võimalikkus ei ole antud asjas asjakohane, kuna kostja Reisitingimuste kohaselt käsitlevad need tubade kasutamise spetsiifilisi tingimusi ja tubade asukohti majutusasutuses, mitte konkreetset tubade arvu ja voodikohtade arvu nendes tubades. Lisaks märgib kohus, et kostja Reisitingimuste punktis 6 lõigus 1 on selgitatud, et soovitud majutuse puudumisel pakub Matkapunkt välja tingimustele lähemalseisvad alternatiivsed võimalused (tl 88). Kostja pakkus oma 18.05.2018 e-kirjas hagejale alternatiivse lahendusena ühte tuba kõrval hotellides või majutada inimesed teisiti (tl 17). Arvestades käesolevas asjas tuvastatud hageja soovi inimesi majutada, ei ole kostja alternatiivne lahendus inimeste teisiti majutamiseks käsitletav alternatiivse lahendusena. Ainuke alternatiivne lahendus oleks olnud pakkuda hagejale puuduolevaid tube hageja soovitud voodikohtadega lähedal asuvas hotellis. Kostja 18.05.2018 e-kirjast nähtub, et pakuti ainult ühte tuba. Seega ei olnud kostja poolt endiselt pakutud välja lahendust ülejäänud kahe (kahe ja kolmese) toa osas.
5 (7)
2-18-9322
26.Kostja märgib oma vastuses, et majutuse alguseks, so 25.05.2018 vabanesid hotellis mõned kahe eraldi voodiga toad (Twin) ning hagejale oli võimalik pakkuda hageja soovidele vastavaid tube. Kohtu hinnangul ei oma kostja väide asjas tähtsust kuna hageja ütles lepingu üles 18.05.2018. Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja hageja 18.05.2018 e-kirja kätte sai.
27.Töövõtulepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus lepingust taganeda (VÕS § 647). Hageja väitel taganes ta lepingust 18.05.2018. Kostja seisukohtadest ei selgu, kas kostja peab hageja 18.05.2018 tellimuse tühistamise avaldust lepingust taganemiseks või mitte. Kostja ei ole vastuväited selle kohta, et hageja ütles lepingu üles, esitanud.
28.Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Lepingust taganemise tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 kohaselt küll tagasitäitmise võlasuhteks. Seega on lepingust kehtiva taganemise korral hagejal õigus saada kostjalt tagasi kostjale tasutud summa. Vaidluse all ei ole, et hageja tasus kostjale kokku 1 212 eurot, millest kostja tagastas 200 eurot. Seega on seni kostja poolt hagejale tagastamata 1 012 eurot.
29.Kostja väitel teavitas hotell, et nii lühikese etteteatamisega broneeringu tühistamisel tagastavad nad vaid 50% ettemaksust. Kostja küsis hagejalt e-kirja teel, kas nad on nõus broneeringut tühistama kui saavad tagasi vaid 50% ettemaksust. Kuna hageja sellele kirjale ei vastanud, siis läks mööda võimalus broneering tühistada ja saada tagasi 50% ettemaksust. Hageja seisukohtadest selgub, et hageja sai kostja kirja kätte. Riigikohus on leidnud, et VÕS §-d 139 ja 140 kohalduvad juhul, kui õigustatud isik nõuab kohustatud isikult kahju hüvitamist. (vt Riigikohtu 20. märts 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-1413, p 11). Kohus leidis eelnevalt, et tegemist on lepingu ülesütlemisest tuleneva tagasitäitmise võlasuhtega. Seega ei saa ka käesolevas asjas VÕS § 139 ja 140 sätteid kohaldada. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu võimalust arvesse võtta asjaolu, et hotell pakkus võimalust hagejale saada 50% makstud summast tagasi. Kohtu hinnangul ei mõjutanud võimalus saada 50% summast tagasi kostja kohustust täita leping vastavalt lepingutingimustele ja kostja kohustust lepingu olulise rikkumise tõttu maksta hageja poolt tasutud summa tagasi.
30.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 1 012 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
32.Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud summas 1 248 eurot (käibemaksuga) ning dokumentide tõlketasu 100,80 eurot.
33.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p kohaselt on asja läbivaatamise kulud muuhulgas ka tõlgikulud.
34.Kõigepealt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. 6 (7)
2-18-9322 Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja poolt 12.06.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on tervikuna põhjendatud. Samuti on põhjendatud nendeks kulunud aeg kokku 8 tundi.
35.Hageja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Samas on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta asja keerukuse ja mahukuse määrale. Tegemist ei ole ei keeruka ega ka mahuka tsiviilasjaga. Keerukus ei väljendu käesolevas asjas ei faktilises ega õiguslikus keerukuses. Seetõttu leiab kohus, et asjakohane ja põhjendatud tunnitasumäär on 120 eurot koos käibemaksuga.
36.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. (Riigikohtu 03. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Käesolevas asjas on hageja avaldanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab kohus hageja lepingulise esindaja tasu välja käibemaksuga.
37.Arvestades eeltoodut ja hageja lepingulise esindaja ajakulu, määrab kohus hageja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 960 eurot.
38.Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 200 eurot ja tõlkekulud 100,80 eurot, mistõttu kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu kokku summas 1 260,80 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.