Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostja poolt hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine. Hagiavalduse kohaselt kannatas hageja naabrite negatiivse suhtumise tõttu, mistõttu taotles ta mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot ning eeltoodust tulenevalt pidi ta kodust ära kolima ja üürima korteri mujal, mistõttu tekkis tal kahju 14 727,55 eurot. Isikuõiguste rikkumise korral, hüvitatakse kannatanule põhjustatud kulutused ning sissetuleku või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju (VÕS § 131). Kulutuste all mõeldakse eelkõige võimalikust (vaimse) tervise kahjust tulenevaid ravikulusid.1 Kohus leiab, et hageja poolt teise korteri üürimisega tekkinud kulud ei ole hõlmatud VÕS § 131 eesmärgiga. Kulud ei tekkinud kostja tegevuse tulemusel, vaid olid hageja valik. Seetõttu jääb varalise kahju nõue rahuldamata. Isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahju suuruse määramisel arvestab kohus järgmiseid hagis nimetatud asjaolusid – kostja arvas, et lähtub õigetest andmetest, võlgnevuse puudumine ja vastavalt andmete ebaõigsus tuvastati kohtumenetluses, avalikkuse hulk, kellele andmeid avaldati, oli piiratud ühe kortermajaga,

K. Sein. VÕS komm vlj. § 131, p 4.5.

2(3)

naabrid suhtusid hageja suhtes halvasti ning kostja ei avaldanud pärast andmete ebaõigsusest teada saamist andmeid ümber lükkavat teadet ega ole üles näidanud kahetsust. Kohus peab eeltoodut arvesse võttes hagejale tekkinud vaimsetele kannatustele vastavaks põhjendatud mittevaralise kahju hüvitist summas 1 000 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt, vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile jäävad menetluskulud osaliselt hageja ja osaliselt kostja kanda. Kohus mõistab menetluskulud välja ulatuses, mis on põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Hageja esitas menetluses ühe menetlusdokumendi, milleks oli hagiavaldus, ning tutvus ühe kohtumäärusega. Esindaja on hagejat esindanud ka varasemalt samadest asjaoludest tulenevates menetlustes. Kohtupraktikas peetakse Advokatuuri mittekuuluva esindaja tavapäraseks tunnitasuks 80100 eurot. Kohus leiab, et käesolev vaidlus polnud keskmisest keerulisem, mis tingiks keskmisest kõrgema tunnihinna. Kohus peab õigusabikulusid vajalikuks ja põhjendatuks 3 töötunni ulatuses tunnitasumääraga 80 eurot tund (lisandub käibemaks) ehk kokku 288 eurot. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud tähitud kirjaga /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.