Kaebuse esitaja ja kaebuse Swedbank AS määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
XX (isikukood nende Avaldaja(võlgnik/usaldusisik): XXXXXXXXXXX, elukoht XXX; e-post:XXX), lepinguline esindaja Andrus Viilver (e-post:XXX) Võlausaldaja (määruskaebuse esitaja): Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn) Võlausaldajad: Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn) Sihtasutus KredEx (registrikood 90006012, asukoht Hobujaama 4, Tallinn) OÜ Koduliising (registrikood 14571396, asukoht Posti 30, Haapsalu linn) AS SEB PANK (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45, Tallinn) Julianuse Õigusbüroo (registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi tn 20 Tallinn) OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht 1(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-17382 Mustamäe tee 16, Tallinn) Bigbank AS (registrikood 10183757, asukoht Riia 2, Tartu linn) Telia Eesti AS (registrikood 10234957, asukoht Mustamäe tee 3, Tallinn) HP Raha24 OÜ
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 12.06.2018 määrus osas, millega maakohus rahuldas XX taotluse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (resolutsiooni punkt 1), vabastas XX tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (resolutsiooni punkt 2) ja määras, et väljaandes Ametlikud Teadaanded tuleb avaldada teade XX kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta (resolutsiooni punkt 4) ning teha selles osas uus määrus, millega jätta XX taotlus rahuldamata, XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade võlgniku XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise kohta.
3.Jätta Pärnu Maakohtu 12.06.2018 määrus muus osas muutmata.
4.Kohtumääruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses.
1.Jätta XX taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest rahuldamata, kuid rahuldada võlgniku XX taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.
2.Jätta XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
3.Lõpetada XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
4.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja avaldada teade võlgniku XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus XX kanda.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu 29.05.2012 määrusega kuulutati välja XX (edaspidi võlgnik) pankrot võlgniku enda avalduse alusel.
2.06.12.2012 kinnitas Pärnu Maakohus pankrotimenetluses jaotusettepaneku.
3.02.04.2013 lõpetas Pärnu Maakohus XX pankrotimenetluse peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kinnitas võlausaldajate saamata jäänud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud kokku summas 50 654,65 eurot, vabastas pankrotihalduri tema kohustustest, algatas menetluse võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, jättis usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-17382
4.XX on esitanud aruanded 28.04.2014 (täpsustatud 28.05.2014), 31.03.2015, 12.04.2016, 21.04.2016, 11.04.2017 ja 06.04.2018.
5.30.04.2018 esitas XX Pärnu Maakohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik täitnud menetluse kestel PankrS § 173 järgsed kohustused ja teostanud väljamaksed võlausaldajatele. Välja maksmata on kokku 41 525,47 eurot. Võlgnik on täitnud oma kohustusi parimal võimalikul moel, on vähendanud võlakohustusi võlausaldajate ees ja esitanud tähtaegselt kohtule aruandluse.
6.05.06.2018 toimunud ärakuulamisel selgitasid XX ja tema esindaja, et pankrotimenetluse ja sellele järgnenud kohustustest vabastamise menetluse käigus on tasutud ca 50% nõuetest. 80 404,65 euro võlast on järele jäänud 41 525,47 eurot. Võlgadest vabastamise menetluse ajal on tasutud nõuetest ca 10%. Viimasel kolmel aastal on võlgnik tasunud 1000 euro ringis, kuigi saadud sissetulekute suuruse ja ülalpeetavate tõttu ei oleks võlgnik pidanud midagi maksma. XX on tulutoovat tööd otsinud ja täitnud kohtumäärusega pandud kohustusi, tal on kõrgem haridus finantsalal, aga pankroti tõttu on märk küljes ning seega ei ole olnud võimalik tulutoovamat tööd leida. Maakohtu määrus
7.Pärnu Maakohus rahuldas 12.06.2018 määrusega XX taotluse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks, lõpetas XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas XX tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest summas 41 525,47 eurot, alljärgnevalt: Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti Filiaal Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus Kredex AS SEB pank Swedbank AS Koduliising OÜ (Liisi.ee) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal HP Julianuse Õigusbüroo OÜ
OK INCURE OÜ
Raha 24 OÜ (i-makse OÜ) Bigbank AS Elion (Telia) Ettevõtted AS
8.Määruse põhjenduste kohaselt keeldub kohus PankrS § 175 lg 2 järgi võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1), samuti ei tohi võlgnik varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). PankrS § 173 lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele 3(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-17382 seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 ja 2 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus.
9.Võlgnikul on üks alaealine laps. Pankrotiavalduse esitamise ajal oli XX töötu. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et XX töötas perioodil aprill 2013 kuni oktoober 2015 OÜ-s G (brutosissetulek 320 - 385,93 eurot) ning alates oktoobrist 2015 töötab võlgnik A OÜ-s (jaanuar kuni märts 2018 netotöötasu 578,14 eurot kuus).
10.XX ei ole teeninud sissetulekut, millele oleks seaduse järgi saanud sissenõuet pöörata, seega ei olnud XX-l kohustust väljamakseid võlausaldajatele teha. Vaatamata sellele on võlgnik võlausaldajate nõudeid rahuldanud kokku 7,66% ulatuses ja teinud väljamakseid järgmiselt: 27.05.2014 aruande kohaselt summas 433,42 eurot, 31.03.2015 aruande kohaselt summas 282,07 eurot, 12.04.2016 aruande kohaselt summas 996,72 eurot, 11.04.2017 aruande kohaselt 899,02 eurot ning 06.04.2018 aruande kohaselt summas 1268,01 eurot.
11.Samuti nähtub aruannetest, et XX on üritanud leida tasustavamat tööd, võlgnik on toonud välja ametikohad, kuhu ta on viimaste aastate jooksul kandideerinud.
12.AS Swedbank 09.06.2017 esitatud taotluses A OÜ majandusaasta aruandes esitatud tööjõukulude ja töötajate arvu andmete põhjal leitud ühe töötaja keskmine töötasu 1200 eurot (bruto) ei anna alust arvata, et võlgnikul oleks A OÜ-s olnud võimalik teenida saadust suuremat tulu.
13.Kohus leidis, et PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid XX kohustustest vabastamata jätmiseks ei ole. Võlgnik XX on oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Kohtul puudub alus kahelda, et XX on teinud pingutusi tulusama töökoha leidmiseks. Piisava sissetuleku puudumisele vaatamata on võlgnik teinud väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tal ei ole õnnestunud leida tasuvamat töökohta. Kohtul ei ole alust võlgniku väidetes kahelda, samuti ei ole alust kahtlustada, et võlgnik on oma tulusid varjanud. Võlgnik kinnitas 05.06.2018 kohtule antud vandega esitatud andmete õigsust.
14.Võlgniku taotlus menetluse lõpetamiseks on AS-i SEB Pank ja Swedbank AS-i esindajatele e-toimiku kaudu kätte toimetatud. Võlausaldajad ei ole taotlenud enda ärakuulamist. Kohtule ei esitatud ka kirjalikult vastuväiteid XX kohustustest vabastamisele ja menetluse lõpetamisele. 2017.a esitatud taotluses on Swedbank AS teinud kohtule ettepaneku meenutada võlgnikule kohustust täita oma seadusest tulenevaid kohustusi, sh otsida tasuvamat tööd. Võlausaldaja ei ole seejuures põhistanud, et võlgnikul oleks olnud reaalne võimalus tasuvamat tööd leida ja teenida oluliselt suuremat palka. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et võlgnikule oleks makstud põhjendamatult madalat palka. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli näiteks 2018.a märtsikuus keskmine brutopalk Pärnumaal 882 eurot, võlgnik on samal kuul saanud netotöötasu 578,14 eurot, võlgniku sissetulek ei ole palju väiksem aritmeetilisest keskmisest.
15.Eeltoodu alusel vabastas kohus XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetas menetluse. Määruskaebus
16.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Swedbank AS, kes palus maakohtu määruse tühistada, jätta taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata ja võlgnik
17.Määruskaebuse kohaselt ei olnud võlausaldajal võimalik võlgniku taotluse osas arvamust avaldada, kuna kohus ei küsinud seda ega teavitanud ka 05.06.2018 toimunud võlgniku ärakuulamisest.
18.Määrus on üldsõnaline ning määruse tegemisel ei ole lähtutud seadusest, esitatud tõenditest ega kehtivast kohtupraktikast.
19.Maakohus ei ole analüüsinud, kas võlgnik on oma PankrS § 173 lg-st 2, 3 ja 4 tulenevaid kohustusi täitnud. Maakohus viitab määruses asjaolule, et võlgnik on menetluse kestel töötanud harvesteri operaatori juhina kahes erinevas ettevõttes, kus aastatel 2013-2015 ettevõttes G OÜ oli võlgniku bruto sissetulek 320-385,93 eurot ning alates 2015 A OÜ-s oli võlgniku netotöötasu 578,14 eurot kuus. Võlgnik on 05.06.2018 ärakuulamisel selgitanud, et tal ei ole õnnestunud leida tasuvamat töökohta ning aruannetest nähtub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel üksnes 2017.a väidetavalt kandideerinud vaid kahele töökohale - ostujuhi assistendiks ning ostu-ja tootmisassistendiks. Võlausaldajal ja kohtul puudub mistahes teave võlgniku varasema tegevuse, hariduse ja erialaste oskuste kohta. Võlgniku aruannetes kajastub pikaldane harvesteri opraatori juhi töökogemus, kuid nimetatud valdkonnas võlgnik tööd otsinud ei ole. Samuti ei saa lugeda täidetuks PankrS § 173 sätestatud tulutoova tegevuse otsimise nõuet kandideerides positsioonidele, millele isik ei kvalifitseeru. Kohtul puudus mistahes teave, kas võlgnik kvalifitseerub ostujuhi assistendi ametikohale või mitte, mistõttu on ennatlik järeldada, et võlgnik on üritanud leida tulutoovamat tegevust. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et võlgniku töötasu on olnud miinimumi lähedane ning et võlgnik ei ole perioodil 2013-2018 ühtegi tõendit tööotsingute kohta esitanud.
20.Võlausaldajale on võlgnik 2008.a septembris avaldanud, et ta töötab G OÜ-s 14 000 krooni suuruse töötasu eest. Tegemist on sama ettevõttega kus võlgnik maakohtu määruse kohaselt perioodil 2013-2015 teenis töötasu suuruses 320-385,93 eurot. Võlgniku amet ettevõttes oli ja on harvesteri operaatori juht. Samal positsioonil töötab võlgnik alates 2015.a ka A OÜ-s, kus töötasu ületab vähesel määral miinimumtasu. Tähelepanuväärne on asjaolu, et A OÜ on 07.07.2017 Äripäeva A kasvatas käivet poole võrra“ avaldanud, et A OÜ müügitulu kasvas 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 47 protsenti, 7,54 miljoni euroni ning ettevõtte keskmine töötajate arv kasvas kaheksa võrra 44ni. Käive töötaja kohta suurenes 21 protsenti, 171 418 euroni. Keskmine brutotasu tõusis 10 protsenti, 1193 euroni kuus. Eeltoodust tulenevalt jääb täiesti arusaamatuks, miks võlgnik teenib ettevõttes keskmisega võrreldes kaks korda väiksemat tasu. Lisaks on Töötukassa 13.06.2018 Pärnu Postimehes avaldatud artiklis „Pärnumaal on saadaval üle 100 töökoha“ märkinud, et Pärnumaal otsitakse harvesteri- ja metsamansina juhte, kelle palk on kuni 2000 eurot. Seda kinnitavad ka teised võlausaldaja poolt tuvastatud töökuulutused erinevates portaalides, mis pakuvad bruto töötasu vahemikus 1500-2500 eurot kuus. Lisaks on nimetatud töö positsioonile hulganisti tööpakkumisi, mis lubavad konkurentsivõimelist töötasu. Võlausaldaja jaoks on ebausutav, et võlgnik, kellel on harvesteri operaatori juhina pikaldane töökogemus ning teenis juba 2008.a (s.o 10 aastat tagasi) 894 eurot kuus, ei ole võimeline leidma suurema tasuga töökohta samal positsioonil. Samuti on kummastav võlgniku palga vähenemine töötades ühes samas ettevõttes, G OÜ-s, 2008.a töötasuga 894 eurot ja 2013.a tasuga 328 eurot.
21.Vaidlustatud määrusest ei selgu, kuidas maakohus eelnimetatud kohustuste täitmist kontrollis ning mille alusel veendus nende nõuetekohases täitmises. Lisaks ei sisalda määrus põhjendust, miks puudub kohtul alus kahelda, et võlgnik on oma sissetulekute
5(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-17382 ja kohustuste täitmise kohta esitanud tõeseid andmeid. Maakohus on küll määruse tegemisel tuginenud võlgniku selgitustele tulutoovama tegevuse otsimise kohta, kuid jätnud tähelepanuta, et võlgnik ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud.
22.Võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid, mis takistasid tal jätkata vähemalt sama suure sissetuleku teenimiseks kui 2008.a ning samuti pole mõistlikku põhjust, miks ei saanud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal saavutada vähemalt sama sissetuleku taset. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on jätnud olulise osa informatsioonist tahtlikult esitamata ning ta ei ole usutavalt põhistanud oma seadustest tulenevate kohustuste täitmata jätmist.
23.Võlausaldaja hinnangul on võlgnik tööandjaga leppinud kokku suurema väärtusega töö tegemises ja talle väiksema palga maksmises. Sellise kokkuleppe eesmärk oli kahjustada võlausaldajate huve, st näidata võlgniku sissetulekut tehtav töö tegelikust väärtusest väiksemana. Võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse peamist kohustust, s.o tegeleda tulutoova tegevuse või selle otsimisega, et rahuldada maksimaalses ulatuses võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja on seisukohal, et praegusel juhul on võlgnik oma tegevuses/tegematuses olnud tahtlik, s.o võlgniku tegevus/tegematus on süülise iseloomuga, mistõttu tuleb jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
24.Maakohus on küll määruses järeldanud, et võlgnik on enda kohustusi täitnud nõuetekohaselt, aga määrusest ei nähtu, kuidas maakohus nimetatud järelduseni jõudis. Menetluse edasine käik
25.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus menetlusosalistel esitada seisukohad.
26.Võlgnik palus jätta määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määrus on lõppjäreldustes õige. Määruskaebuse väited on asjakohatud, oletuslikud, paljasõnalised ning alusetud, milliste ümberlükkamiseks puudub igasugune menetluslik kui ka sisuline võimalus ja (või) vajadus. 12.06.2018 kohtumääruse p 7 kohaselt on võlgniku taotlus menetluse lõpetamiseks Swedbank AS-le e-toimiku kaudu kätte toimetatud. Määruskaebuse esitaja ei ole taotlenud enda ärakuulamist. 12.06.2018 kohtumääruse punktis 5 on kohus üheselt mõistetavalt esitanud võlgniku aruannetele tuginedes võlgniku brutosissetulekud aastatel 2013 kuni 2018. Ühtlasi on kohus viidanud võlgniku alaealisele lapsele, kellele mistahes viiteid võlgniku aruannetest ei leidu, nii nagu ei ole kasutanud aastatel 2013-2018 võimalust redutseerida seadusest tulenevalt alaealise ülalpeetavaga seoses võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvat summat. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud õigele järeldusele, et võlgnik ei ole teeninud sissetulekut, millele oleks seaduse järgi saanud sissenõuet pöörata, seega ei olnud võlgnikul kohustust väljamakseid teha, vaatamata millele teostas võlgnik regulaarseid (resp. iga-aastaseid) väljamakseid võlausaldajatele. Võlgniku väljamaksete summad on ajaliselt suurenevas gradatsioonis. Kuni 2015 a. puudus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse aruande vorm, milline tingis ka edastatava informatsiooni teatava piiratuse. Igal juhul on võlgnik avaldanud peaasjalikult 2017 aastat käsitlevas aruandes kandideerimised erinevatele töökohtadele mitte ainult 2017 a., vaid ka varasemate aastate lõikes. Võlgnik on juba pankrotimenetluses avaldanud, et tal on kõrgem haridus finantsalal. Võlgnik avaldas ka 05.06.2018 kohtuistungil, et avalik nn pankrotimärk, mis võlgnikuga pankroti ja kohustustest vabastamise menetlusega kaasas käib, ei võimalda mh isegi tööriistarendi firmast kõige lihtsamat tööriista rentida, rääkimata tele-, mobiili- ja muude teenuslepingute sõlmimise
6(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-17382 võimatusest. Kandideerimine finantsalal on ainuüksi eeltoodu tõttu komplitseeritud, kui mitte võimatu, kuid vaatamata eeltoodule soovis vastustaja teha erialalist tööd ning kandideeris korduvalt. Harvesteri töö kogemus on võlgnikul varasemast ajast olemas, kuid nimetatud ametil ei olnud võimalik jätkata mitmetel objektiivsetel kaalutlustel sh vastava kategooria kutsetunnistuse puudumise-, tööst tulenevate tervisenäitajate halvenemise-, perekondlikel- (resp. lapse sünd), erialalise töö tegemise soovi- ning töötasu suurendamise- jms põhjustel. Määruskaebuses avaldatud viited võlgniku väidetavale töötasule 2008 a. on igasuguse tõenduseta ning alusetud. Määruskaebuse esitaja viiteid ajakirjanduses avaldatud äriühingute finantsnäitajate interpretatsioonile ning vakantsete töökohtade käsitlusele ja määruskaebuse esitaja esitatud töökuulutustele võlgniku töö ja(või) ametikoha ning töötasu kontekstis ei saa pidada asjakohaseks. Võlgnik selgitab, et töökohavalikutes osutusid määravaks perekondlikud aspektid ja eeltooduga seonduv töö tegemise asukoht, töötingimused sh töögraafik, tervislik seisund, kulud mis kaasnevad tööl käimisega jms. Võlgniku hinnangul on ta võlausaldajate nõuete rahuldamisel realiseerinud end objektiivseid asjaolusid silmas pidades maksimumi lähedaselt va objektiivne võimatus teha erialast tööd ning teeninud töötasu, mille aritmeetiline keskmine ei jää Maksu-ja Tolliameti andmetele tuginedes oluliselt alla Pärnumaa keskmise brutopalga aritmeetilisele keskmisele. Võlgnik on tema subjektiivsel hinnangul tegeledes samaaegselt mõistlikult tulutoova tegevusega esile toonud ja põhistanud juhindudes TsMS §-st 235 tulusama töö otsimist selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades sai kohus lugeda võlgniku väited usutavaks. Võlgnik on täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi, sh rahuldanud vabatahtlikult, järjepidevalt, kogu menetluse vältel andes endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on tegelenud tulutoova tegevusega ja üritanud leida tasuvamat tööd.
27.Võlausaldaja Koduliising OÜ pidas määruskaebust õigeks.
28.Võlausaldaja Danske Bank A/S pidas määruskaebust õigeks ja palus selle rahuldada.
29.Võlausaldaja Sihtasutus KredEx nõue võlgniku vastu on täitmata olulises ulatuses, võlausaldajat ei ole teavitatud võlgniku poolt taotluse esitamisest enne tema kohustustest vabastamist. Saab nõustuda, et võlgniku poolt tulutoovama tegevuse leidmine, mis vastaks ka tema senisele kogemusele, oleks äärmiselt tõenäoline. Esineb põhjendatud kahtlus, tuginedes määruskaebuses viidatud pakkumistele tööturul, et võlgnik ei ole teinud omalt poolt piisavat ning mõistlikku pingutust selleks, et võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses täita.
30.Võlausaldaja Bigbank AS nõustus määruskaebuse esitaja seisukohtadega. Võlausaldajal ei olnud võimalik võlgniku taotluse osas arvamust avaldada, kuna kohus ei küsinud seda ega teavitanud ka 05.06.2018 toimunud võlgniku ärakuulamisest. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et võlgniku töötasu on olnud miinimumi lähedane ning et võlgnik ei ole perioodil 2013-2018 ühtegi tõendit tööotsingute kohta esitanud. Võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid, mis takistasid tal jätkata vähemalt sama suure sissetuleku teenimiseks kui 2008.a ning samuti pole mõistlikku põhjust, miks ei saanud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal saavutada vähemalt sama sissetuleku taset. Võlgnik on jätnud olulise osa informatsioonist tahtlikult esitamata ning ta ei ole usutavalt põhistanud oma seadustest tulenevate kohustuste täitmata jätmist. Kohtud on korduvalt öelnud, et võlgnik peaks suutma kõiki piiravaid asjaolusid ka tõendama.
31.Võlausaldaja AS SEB Pank nõustus määruskaebusega ning palus määruskaebuse rahuldada.
32.Võlausaldaja BB Finance OÜ (endine Raha24 OÜ) toetas määruskaebust. Võlgnik on tahtlikult jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused,
7(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-17382 kuna 5 aasta jooksul ei ole ta väljendanud tahtlust võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on võlausaldajale teinud ühe väljamakse summas 9,64 eurot kogu perioodi jooksul. XX käitumisest ei nähtu, et tema majanduslik olukord on eriti raske ning ta võiks kas või 10-30 eurot kuus maksta võlausaldajale.
33.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
34.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Swedbank AS määruskaebus on põhjendatud ning Pärnu Maakohtu 12.06.2018 määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 kohaselt menetlusõiguse normide olulise rikkumise ning materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada osas, milles maakohus võlgniku taotluse rahuldas (resolutsiooni punkt 1) ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastas (resolutsiooni punkt 2) ning määras avaldada vastav teade väljaande Ametlikud Teadaanded (resolutsiooni punkt 4). Ringkonnakohus saab ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha ise uue määruse, millega jätab taotluse selles osas rahuldamata, võlgniku pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata ning avaldab vastava teate väljaanded Ametlikud Teadaanded. Maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles maakohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetas (resolutsiooni punkt 3). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
35.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidluse all järgnevad asjaolud: - 02.04.2013 määrusega algatati menetlus võlgniku vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest summas 50 654,65 eurot ning kohustati võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi (I kd, tlk 118), - alates 01.04.2013 kuni 30.09.2015 töötas võlgnik G OÜ-s harvesteri operaatorina (I kd, tlk 145, 171, 192, 205), - alates 01.10.2015 töötab võlgnik A OÜ-s harvesteri operaatorina (I kd, tlk 193, 205), metsatöölise-metsalõiketraktori juhina (II kd tlk 2, 47), - võlgniku uueks elukohaks senise Pärnu linna (I kd tlk 159, 205) asemel on alates septembrist 2016 ja ka käesoleval ajal Tartu linn (I kd, tlk 215; II kd tlk 2, 43, 47), - perioodil 02.04.2013-02.04.2014 oli võlgniku sissetulek kokku 4323,81 eurot (bruto) ehk 3309,41 eurot (neto), millest jaotati võlausaldajatele väljamakseteks 433,42 eurot; (I kd, tlk 141, 145, 159), - perioodil 02.05.2014-02.04.2015 oli võlgniku sissetulek kokku 4245,23 eurot (bruto) ehk 3568,73 eurot (neto), millest jaotati võlausaldajatele väljamakseteks 282,07 eurot; (I kd, tlk 169-170, 171), - perioodil 01.04.2015-01.04.2016 oli võlgniku sissetulek kokku 5973,01 eurot (bruto) ehk 4894,03 eurot (neto), millest jaotati võlausaldajatele väljamakseteks 996,72 eurot; (I kd, tlk 190-191,192, 193), - perioodil 01.04.2016-31.03.2017 oli võlgniku sissetulek kokku 5375,93 eurot (neto), millest jaotati võlausaldajatele väljamakseteks 899,02 eurot (II kd, tlk 5,6), - perioodil 01.04.2017-31.03.2018 oli võlgniku sissetulek kokku 6686,68 eurot (neto), millest jaotati võlausaldajatele väljamakseteks 1268,01 eurot (II kd, tlk 50,51).
36.Asjas vaieldakse selle üle, kas võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul täitnud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Määruskaebuse esitaja seisukoha kohaselt on võlgnik jätnud täitmata kohustuse otsida tulutoovat tegevust ja sellega tegeleda, samuti varjanud oma tegelikke sissetulekuid ning tulnuks sel põhjusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätta. Määruskaebuse
8(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-17382 esitaja leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme, jätnud olulised tõendid analüüsimata ning määruse olulises osas põhjendamata.
37.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust ning jätnud rakendamata uurimisprintsiibi. Lisaks saab maakohtule ette heita materiaalõiguse väära kohaldamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel ei ole võimalik võlgniku taotlust erinevalt maakohtu poolt leitust tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldada, mida põhjendab alljärgnevalt.
38.Võlgniku põhilised kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on sätestatud PankrS § 173.
39.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
40.Maakohtule 30.04.2018 esitatud taotluses pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks kinnitas võlgnik, et on menetluse kestel täitnud PankrS § 173 järgsed kohustused (II kd, tlk 68). Maakohtus 05.06.2018 aset leidnud ärakuulamisel täpsustas võlgnik, et on pidevalt tulutoovamat tööd otsinud, kuid seda ei ole pankrotimärgi tõttu võimalik leida (II kd, tlk 93).
41.Vaidlustatud määruse põhjendustest võib aru saada, et maakohus pidas PankrS § 173 lg 1 kohustuste täitmise tõendamiseks piisavaks võlgniku poolt esitatud aruannetes kajastatud infot, 05.06.2018 ärakuulamisel antud selgitusi ning esitatud andmete õigsuse vandega kinnitamist.
42.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksinud PankrS § 173 lg 1 tõlgendamisel. Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 173 lg 1 mõttest tulenevalt on tegemist võlgniku kohustuse, mitte õigusega tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Seega peab võlgnik mitte ainult põhistama, vaid ka tõendama, et on oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud. Maakohtu seisukoht, et võlgnikul reaalse võimaluse olemasolu leida tasuvamat tööd ja teenida oluliselt suuremat palka oleks pidanud põhistama Swedbank AS, on ekslik. Eeltoodust tulenevalt pidanuks maakohus jagama tõendamiskoormuse ning nõudma võlgnikult täiendavaid tõendeid selle kohta, millal ja millistele töökohtadele võlgnik kandideerinud on ning milline oli tegevuse tulemus. Maakohtu eksimuse parandas ringkonnakohus määruskaebusmenetluses 27.05.2019 (III kd, tlk 24), andes võlgnikule võimaluse tõendada väiteid, et ta on pidevalt, kõigil aastatel otsinud tasuvamat tööd.
43.Esitatud ja tsiviilasja materjalides sisalduvatest tõenditest nähtub järgmine: - 28.04.2014 ja 28.05.2014 aruanded ei kajasta infot tulutoovama töö otsimise kohta, võlgnik töötab G OÜ-s (I kd tlk 141-151, 159), - 31.03.2015 aruanne ei kajasta infot tulutoovama töö otsimise kohta, võlgnik on jätkanud samal töökohal (I kd tlk 168-181), - 12.04.2016 ja 21.04.2016 aruannetest nähtuvalt on võlgnik kuni oktoobrini 2015 jätkanud samal töökohal, seejärel vahetanud töökohta oktoobrist 2015 (I kd tlk 189-203, 205-209), - 11.04.2017 aruanne ei kajasta infot tulutoovama töö otsimise kohta, võlgnik on jätkanud uuel töökohal (II kd, tlk 1-22), - 06.04.2018 aruandest nähtuvalt on võlgnik jätkanud samal töökohal. Võlgniku selgituste kohaselt on ta püüdnud aastate jooksul kandideerida korduvalt läbi CVkeskuse erinevatele ametikohtadele tulutoovama tegevuse leidmiseks, kuid kahjuks ei ole isegi töövestlustele kutsutud. Kandideerimised on toimunud 27.07.2017, ostu- ja tootmisassistendi ning ostujuhi assistendi kohtadele. Varasemate aastate kandideerimised on olnud 2009, 2010, 2011 (II kd, tlk 46-63),
9(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-17382 31.05.2019 aruande kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kandideerinud töökohtadele järgnevalt: 27.07.2017 ostu- ja tootmisassistendi ning ostujuhi assistendi ametikohtadele, 05.09.2017 ostu- ja tootmisassistendi ametikohale, 12.10.2018 harvesteri operaatori ametikohale (III kd, tlk 27-31 pöördel).
44.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelnimetatud tõendite alusel võimalik nõustuda võlgniku väidetega, et ta on pidevalt ja kõigil aastatel tegelenud tulutoovama tegevuse otsimisega. Tõendatud on, et kohustustest vabastamise menetluse alguses 2013 aasta aprillis leidis võlgnik töö, 2015 aasta oktoobris vahetas töökohta ja hakkas saama senisest suuremat töötasu, 2017 aastal kandideeris 3-le töökohale, 2018 aastal hakkas kandideerima alles pärast maakohtu määrusele 04.07.2018 määruskaebuse esitamist. Aastate 2014 ja 2016 väidetavate tööotsingute kohta tõendid puuduvad hoopiski. Ringkonnakohus märgib, et asjas ei oma tähtsust tõendid võlgniku tööotsingute kohta aastatel 2009-2011, kuna PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustus muutus võlgniku suhtes siduvaks alles kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.
45.Ringkonnakohtule esitatud selgituste kohaselt on võlgnik kandideerimisel metsamasina operaatori ametikohale johtunud järgnevatest tingimustest: et töö piirkond oleks kodule lähemal, et sellest oleks ka väiksemad sõidu-, majutus-, olmekulud (toit, tarbeesemed), võimalus olla perega - saada osa lapse kasvamisest, tegemistest, ei ole nõus tegema öist tööd ning elama soojakuelu (III kd, tlk 27).
46.Ringkonnakohus leiab, et kuigi põhiseaduse § 29 lg 1 sätestatud õigus vabalt valida elukutset ja töökohta on tagatud ka PankrS § 173 lg 1 kohaldumisel, kannab võlgnik siiski seda riski, et kui kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellise tegevuse puudumisel selle otsimisega täitmata jääb, võib kohus jätta ta pankrotimenetluses täitmata jäänud võlgadest vabastamata.
47.Ringkonnakohus on seisukohal, et PankrS § 173 lg 1 mõtte kohaselt peab võlgnik juhul, kui soovib pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastust, kogu kohustuste vabastamise menetluse vältel tegelema tulutoova tegevusega ning selle puudumisel tegema piisavalt mõistlikke aktiivseid pingutusi sellise tegevuse leidmiseks. Tulusamale töökohale kandideerimiseni saab viia ainult võlgniku tahtele baseeruv käitumine.
48.Tõenditest nähtuvalt on võlgnik menetluse alguses leidnud küll töökoha ja 2015 aastal teisegi, kuid ka saadud sissetulekute suurus ei võimalda asuda seisukohale, et võlgnik on täitnud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse tegeleda tulutoova tegevusega.
49.Nii nähtub, et võrreldes võlgniku ühe kuu keskmist (või aritmeetiliselt keskmist) sissetulekut Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammääraga täistööajaga töötamise korral (so määraga, millest madalamat tasu ei või tööandja maksta), on võlgniku sissetulekud kalendrikuus olnud kohustustest vabastamise menetluse ajal miinimumtöötasu lähedased: - aastal 2013 oli võlgniku töötasu katseajal 320 eurot (bruto), augustis 342,30 eurot (bruto) ja septembrist 385,93 eurot (bruto) (I kd, tlk 145), töötasu alammäär 320 eurot; - aastal 2014 oli võlgniku töötasu jätkuvalt 385,93 eurot (bruto) (I kd, 145, 171), töötasu alammäär 355 eurot; - aastal 2015 oli võlgniku töötasu kuni oktoobrini jätkuvalt 385,93 eurot (bruto) (I kd, tlk 192), oktoobrist kuni detsembrini saadud töötasude aritmeetiline keskmine oli 526,78 (I kd, tlk 193), töötasu alammäär 390 eurot; - aastal 2016 oli võlgniku töötasu aritmeetiline keskmine 483,74 eurot (neto) (I kd tlk 193, II kd tlk 6), töötasu alammäär 430 eurot; -
10(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-17382 aastal 2017 oli võlgniku töötasu aritmeetiline keskmine 521,94 eurot (neto) (II kd tlk 6, 51), töötasu alammäär 470 eurot; - aastal 2018 oli võlgniku töötasu 578,14 eurot (neto) (II kd, tlk 51), töötasu alammäär 500 eurot.
50.Ringkonnakohus on seisukohal, et PankrS § 173 lg 1 mõttes mõistlikult tulutoovaks tegevuseks ei saa pidada tegevust, millest laekuvatest sissetulekutest võlgnik usaldusisikule tulu PankrS § 173 lg 5 alusel väljamakseteks üle andma ei pea. Ka ei ole selleks tegevus, millest laekuvatest vahenditest võlausaldajatele tehtavad väljamaksed on marginaalsed.
51.PankrS § 173 lg 1 eesmärgiks on võlausaldajate huvide kaitse. Nendeks huvideks saab pidada õigust saada võlgniku tulusa tegevuse tulemusena rahuldatud võimalikult suur osa pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud, jaotusettepanekus märgitud nõuetest. Seega ei vabasta TMS § 132 lg 1 sätestatud mittearestitava sissetuleku (ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurus või vastav osa nädala või päeva sissetulekust) teenimine võlgnikku PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuste täitmisest, kuigi PankrS § 173 lg 5 tagab võlgnikule absoluutse miinimumi toimetulekuks kohustuste vabastamise menetluse jooksul.
52.Võlgnik on lisaks sissetulekute mittearestitavusele tuginenud ka kohustusele ülalpeetava ees ning väitnud, et ei olekski võlausaldajatele väljamakseid tegema pidanud.
53.Ringkonnakohus on seisukohal, et juhul kui võlgnikul oli 02.04.2013 algatatud kohustustest vabastamise menetluses tahe vabaneda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tulnuks alates 28.12.2013 lisandunud ülalpidamiskohustust (I kd tlk 184, II kd, tlk 95) arvesse võttes tulutoova tegevuse leidmisega veelgi enam pingutada ja mitte rahulduda sedavõrd pikka aega madala sissetulekuga. Seda saanuks eeldada igalt mõistlikult isikult, sh praeguseks 38 aastaselt võlgnikult endalt, kuna tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, et võlgnik oleks muutunud töövõimetuks või muul viisil töö tegemisel takistatud.
54.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest olnud mh teadlik PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuste sisust (I kd, tlk 118). Seega pole eelviidatud kohustuste nõuetekohane täitmata jätmine vabandatav. Saadud sissetulekutest on võlgnik 5 aasta jooksul võlausaldajatele tasunud kokku 3879,24 eurot ehk 7,66 % pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetest ning seega moodustab võlausaldajatele täitmata kohustuste jääk kokku 46 775,41 eurot (50 654,65-3879,24), mitte 41 525,47 eurot nagu võlgnik maakohtule 30.04.2018 esitatud taotluses ja 05.06.2018 ärakuulamisel avaldanud on (II kd, tlk 68, 93).
55.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid, ei saa viisil, millest nähtuvalt võlgniku (aritmeetiline) keskmine ühe kuu sissetulek püsib kohustustest vabastamise menetluse kestel 5 aasta jooksul miinimumtöötasu lähedane, vakantsetele tulutoovamatele töökohtadele kandideerib võlgnik omal initsiatiivil üksikutel juhtudel või võlausaldaja poolse meeletuletamise peale ja sedagi mitte igal kalendriaastal, lugeda PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.
56.Kuna põhimõtteliselt saab nii PankrS § 173 lg 1 sätestatud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseni kui ka selle puudumisel selle otsimiseni viia ainult tahtlik ja eesmärgipärane tegutsemine, on võlgnik eelnimetatud kohustusi rikkunud VÕS § 104 lg 5 mõttes tahtlikult. Ühtlasi on võlgnik sellega kahjustanud võlausaldajate huve, mis seisneb selles, et võlausaldajatele on välja maksmata raha, mida nad on PankrS § 172 lg 2 ja § 173 lg 1 tulenevalt võlgniku tulusa tegevuse tulemusena õigustatud saama. -
11(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-17382
57.Lisaks PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusele peab võlgnik PankrS § 173 lg 2 kohaselt viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
58.Määruskaebuse esitaja arvates on võlgnik varjanud oma tegelikku tulu, tööandjaga kokku leppinud suurema väärtusega töö tegemises ja talle väiksema palga maksmises ning selle võrra jätnud väljamaksed võlausaldajatele tegemata.
59.Ringkonnakohtu hinnangul asjas esitatud tõendid sellisele järeldusele tulla ei võimalda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgniku palgatõendid kõigil aastatel väljastatud tööandjate poolt pädeva isiku allkirjaga (I kd, tlk 145, 171, 192, 193, II kd, tlk 6, 51), mistõttu puudub alus arvata, et kohtule oleks menetlusväliste isikute poolt esitatud valeandmeid.
60.Samas tuleb rõhutada, et erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et võlgnik ei ole võlausaldaja kõiki kahtlusi tema sissetulekute osas arusaadaval viisil kõrvaldada suutnud. Nii on määruskaebusmenetluses endiselt jäänud mõistliku vastuseta see osa võlausaldaja väidetest, mis puudutab võlgniku sissetuleku teenimise võimekuse olulist vähenemist võrreldes pankrotimenetluse eelse olukorraga.
61.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgniku poolt 30.04.2012 esitatud pankrotiavalduse kohaselt tema töötasu G OÜ-s harvesteri operaatorina ajavahemikul 11.07.2007-02.07.2010 olnud 700-1000 eurot kuus (I kd, tlk 1). Seega pole võlausaldaja väide, et võlgniku töötasu on tema enda kinnitusel 2008 aastal olnud 14 000 krooni, mitte mingil juhul alusetu. Andmed kohtule on edastanud võlgnik ise. Tegemist on sama äriühinguga, milles võlgnik kohustustest vabastamise menetluse alguses, 2013 aastal harvesteri operaatorina tööd sai, töötasuga katseajal 320 eurot (bruto), augustis 342,30 eurot (bruto) ja septembrist alates 385,93 eurot (bruto). Võlgnik ei ole selgitanud, miks ta samas ettevõttes samal töökohal töötades on nõustunud teenima oluliselt väiksemat töötasu võrreldes varasemalt teenituga.
62.Lisaks on jäänud mõistliku vastuseta see, mis on takistanud võlgnikku leidmast samal positsioonil tööd oluliselt suurema tasu eest, kuna võlausaldaja poolt välja otsitud tööpakkumistele ja ka võlgniku enda poolt leitud vakantsetele harvesteri operaatori kohtadele on võlgnik kandideerima asunud alles määruskaebusmenetluses 2018 aastal. Alates 2015 oktoobris aset leidnud töökoha vahetusest kuni selle ajani võlgnik harvesteri operaatori vabadele töökohtadele kandideerinud polegi, rahuldudes miinimumpalga lähedase töötasuga.
63.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole, arvestades ka võlgniku seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, eluliselt usutav, et ta ainult teenitud töötasuga toime tulla oleks suutnud ning mõistlikult ei ole võimalik aru saada, miks on võlgnik olnud oma sissetulekute suurendamise osas nii passiivne ajal, mil keskmine töötasu on pidevalt tõusnud, jäädes 2013-2018 aastatel vahemikku 949-1310 eurot (vt http://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk). Võlgnik ei ole ka selles osas mingeid selgitusi jaganud.
64.Kuigi võlausaldaja ja kohtu kahtlused võlgniku tegelike sissetulekute suuruse kohta ei ole saanud ümber lükatud, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus asjas täiendavate tõendite kogumiseks, kuna määruskaebuse rahuldamiseks on piisav alus olemas. Ringkonnakohus asus eelpool seisukohale, et võlgnik on oma PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi rikkunud süüliselt ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
65.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt rikkunud oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-17382
66.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et võlgnik ei ole ka kõrvaldanud võlausaldaja kahtlusi PankrS § 173 lg 2 sätestatud tulu mittevarjamise kohustuse täitmisel, jätab ringkonnakohus võlgniku taotluse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest rahuldamata ning võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
67.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et Riigikohtu seisukohtade kohaselt ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduse ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-90-16, p 13, nr 3-2-1-49-16, p 15). Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-13, p 11).
68.Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et kaalus määruskaebusmenetluses omal algatusel ka PankrS § 175 lg 51 kohaldamist. Viidatud sätte kohaselt võib kohus, kui ta leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
69.Ringkonnakohus ei pea käesoleval juhul täiendava tähtaja määramist siiski põhjendatuks võttes arvesse nii võlgniku käitumist, senist passiivsust tulusama tegevuse leidmisel, teadaoleva sissetuleku ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete suurust ning asjaolu, et PankrS § 175 lg 51 sätestatud maksimumtähtaeg saabub juba 02.04.2020.
70.Käesolevas määruses käsitlemata muudele määruskaebuse väidetele ei pea ringkonnakohus arvestades menetlusökonoomiat ning asjaolu, et määruskaebus rahuldatakse, põhjendatuks vastata.
71.Arvestades, et ringkonnakohus jätab võlgniku taotluse tema vabastamiseks pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamata, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda.
72.Kuivõrd maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
73.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustusest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab võlgniku kohustustest vabastamata, muudab kohus selles osas vaidlustatud määruse resolutsiooni ning avaldab Ametlikes Teadaannetes teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta.
74.PankrS § 175 lg 6 kohaselt võivad määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võlausaldaja ja võlgnik esitada
13(14)
Tsiviilasi nr: 2-12-17382 määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik