3.Välja mõista osaühingult MAREPLEKS Osaühingu EVO DESIGN kasuks menetluskulude katteks 1166,66 eurot. Osaühingu EVO DESIGN kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing EVO DESIGN (hageja) esitas 16.01.2018 maakohtule osaühingu MAREPLEKS (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 18 885,29 eurot, sh 54 ebakvaliteetse klaasi asendamiseks tellitud klaaside maksumus 17 550,29 eurot ja transpordikulu 1335 eurot (summad ilma käibemaksuta), ning seadusjärgses määras viivis alates 02.08.2017 kuni hagi esitamiseni 695,39 eurot ja edasi kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 2016. a suvel kostja poole sooviga tellida Saksamaal Hamburgis ehitatava hotelli „Sir Nikolai“ tarbeks lamineeritud klaasid (klaasuksed). Pooled saavutasid 2016. a augustis kokkuleppe, et kostja tarnib hagejale 134 lamineeritud klaasi maksumusega 44 421,80 eurot (koos käibemaksuga). Kostja tarnis klaasid hagejale 2016. a augustis–septembris. 2016. a septembris teatas hageja kostjale, et osa klaasidest on ebakvaliteetsed (varjudega, värvidefektidega jms). Defektid olid nähtavad pärast klaaside paigaldamist. Pooled leppisid kokku, et hageja tasub kostjale asendusklaaside eest vastavalt kostja hindadele ning pooled lepivad kahju hüvitamises kokku pärast objekti lõpetamist. 2016. a novembris tarnis kostja ebakvaliteetsete toodete asemel uued kvaliteetsed klaasid. Hageja edastas kostjale 01.08.2017 ja 14.09.2017 nõudekirjad ning 02.10.2017 meeldetuletuse hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja kirjadele ei vastanud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt vastasid tarnitud klaasuksed hageja tellimustele ja standardile EVS-NE 12150. Tellitud klaasuksed on kasutatavad tavalises päevavalguses ja võrdse kahepoolse valgustatuse tingimustes. Hageja täpsustas klaasi valgusläbipaistvuse tingimusi 04.10.2016 kohtumisel, kus selgus, et vaja oli kasutada kallimat lamineerimisviisi. Kostja tegi uue näidise, muutis tehnoloogiat ja lisas lamineerimisel vahekilede kombinatsiooni. Sellega hageja tellimus muutus. Hageja professionaalse tellijana pidi teadma, et esialgselt tellitud klaasid ei taga soovitud valgusläbivust (ere ühepoolne valgus tõi välja klaasi karastamisel termilise töötlemise füüsikalised muutused). Seega põhjustas hageja endale ise kahju ebaõigete tellimuste esitamisega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2019 otsusega hagi osaliselt ning mõistis osaühingult MAREPLEKS välja Osaühingu EVO DESIGN kasuks kahjuhüvitise 18 474,51 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 02.08.2017–16.01.2018 eest 680,27 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
17.jaanuarist 2018 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis hageja menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 3% ulatuses hageja kanda, määras kindalaks poolte menetluskulude rahalise suuruse, tegi poolte menetluskulude osas tasaarvestuse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6783 eurot ja viivise menetluskuludelt (6783 eurot) alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel töövõtulepingust tulenev õigussuhe. Poolte esitatust ja tunnistaja S.M. ütlustest ilmneb, et hageja soovis saada hotelli duši- ja tualettruumi uksed karastatud ja värvitud või karastatud, lamineeritud ja värvitud klaasist. Kostja poolt hagejale tootenäidise esitamisega ja hageja poolt näidise aktsepteerimisega muutusid tootenäidisega kirjeldatud tooteomadused kokkuleppe osaks. Näidistoa jaoks klaaselementide tellimine ja toa kokkupanek toimus pärast kokkuleppe sõlmimist ning esimeste tellimuste kinnitamist. Seetõttu ei saa lugeda pooltevahelise kokkuleppe osaks, et klaasid peavad vastama näidistoas kasutatutele. Kostja pidi Einar Dubrovi 01.07.2016 pöördumisest ja sellele lisatud hotellitoa nr 101 klaaselementide jooniselt aru saama, et klaase soovitakse kasutada tellija poolt ettenähtud spetsiifilisel kasutuseesmärgil, s.o hotelli duši- ja tualettruumi klaasidena. Seega võis hageja kostjalt kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt professionaalilt oodata, et tellitud klaasid on talle avaldatud kasutusviisiks sobivad. Esitatud asjaoludest ei ilmne, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et klaasidel oleksid lubatavad mingid defektid. Töö kvaliteedi kohta erikokkuleppe puudumisel peab töövõtja teostatud töö olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1). Riigikohtu seisukoha (2-11-58942) kohaselt on põhjendamatu eeldada, et hageja, kes ei ole asjatundja klaaside tootmise alal, peaks teadma, millest on tingitud klaasidel olevad defektid. Kohus leidis, et hageja on tõendanud klaasidel defektide olemasolu ning see on VÕS § 641 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 alusel piisav hageja tõendamiskoormise täitmiseks. Kostja professionaalse töövõtjana peab välja selgitama, mis defektid põhjustas, pärast mida on tal võimalus tõendada, et klaasid vastasid keskmisele kvaliteedile. Kostja taotles ekspertiisi korraldamist, et tõendada, et klaasid vastavad tellija nimetatud tingimustele, erinevates läbivalgustustingimustes klaasi karastamisel tekkivate füüsikaliste muutuste ilmnemine on loomulik ja vastab oodatavale kvaliteedile, kuid kostja selgituse järgi võimalikud ekspertiisi teostajad loobusid põhjusel, et tootele puudub tehniline standard konkreetsete näidikute ja normidega. Kostja väited defektide nähtavusest üksnes tugeva valgustuse tingimustes on ümber lükatud hageja esitatud fotodega defektsetest klaasidest, mis on tehtud päevavalguses, ning 30.08.2018 klaaside vaatlusel tuvastatuga. Kohus nõustus hagejaga, et asjaolu, et 134 lamineeritud klaasist tuvastati defektid vaid 54-l, osutab sellele, et kostja suutis samade hageja esitatud tingimuste alusel toota ka kvaliteetseid klaase, seega ei olnud probleem klaasi läbipaistvuses, vaid kostja ebaühtlases tootekvaliteedis. Kostja ei saa mittekvaliteetse töö tegemist õigustada tellija poolt valgustustingimuste kohta tellimuses teabe andmata jätmisega, kuna töövõtjal lasub informatsiooni- ja kontrollikohustus. Hageja märkis asjakohaselt, et kuivõrd kostja teadis, et klaasid lähevad Saksamaal Hamburgis asuva hotelli sisustuseks ning seega oli oluline, et füüsikalised muutused ei oleks nähtavad siseruumides kasutatava kunstliku valguse puhul. Hageja rõhutas, et hotellis oli harilik sisevalgustus. Kohus leidis, et kuivõrd puudustega olid vaid osad klaasid, siis ei saanud klaaside paksus (4 mm) olla kvaliteedi puudujäägi põhjuseks. Eeltoodust tulenevalt luges kohus tuvastatuks, et kostja töö 54 lamineeritud klaasi osas ei vasta lepingutingimustele ja kostja vastutab selle mittevastavuse eest.
Hageja kahjuhüvitise nõue summas 18 885,29 eurot on põhjendatud osaliselt, summas 18 474,51 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et transpordikulu 1335 eurot on tervikuna tingitud kostja rikkumisest. Kohus mõistis kostjalt transpordikulu katteks välja 924,22 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivist tuleb vähendada põhinõude vähendamise tõttu.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Osaühing MAREPLEKS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
31.jaanuari 2019 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda, või saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kohus on ekslikult leidnud, et lähtuda tuleb keskmise kvaliteedi standardist, kuna spetsiifilisi kvaliteedinõudeid klaasile ei seatud. Kostja toodetud karastatud klaas vastab standardi EVS-NE 12150 nõuetele, mille järgi on karastatud klaas silmale nähtavalt reljeefne ja see tekitab moonutatud efekti. Standard on pooltevahelise lepingu osa. Kostja on selgitanud klaasi töötlemise tehnoloogiat. Kohus on jätnud selgitused tähelepanuta ning pole seetõttu korrektselt hinnanud, mida hageja kostjalt tellis. Karastamisel tekib klaasile paratamatult lainetus ja karastatud klaasi värvimisel on paratamatu, et värv valgub lainetuse tõttu klaasile ebaühtlaselt. Tekkinud ebaühtlusest tekivadki klaasile läbivalgustamisel laigud. Lainelisus esineb kõigil karastatud klaasidel, sh neil 81 klaaselemendil, mille hageja on tunnistanud lepingule vastavaks; 2) kandis hageja klaasi moonutuste avaldumise riski, mistõttu kostja ei vastuta lepingurikkumise eest. Kuivõrd tellimuses ei olnud midagi omapärast ning hageja oli sarnaseid tooteid ka varem probleemideta kasutanud, ei saa kostjale panna täiendavat informatsiooni- ja kontrollikohustust. Kostja soovitas tellida elemendid paksemast klaasist, et paindumisi ja lainetust vähendada. VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest. Hageja juhiseks oli valmistada lamineeritud klaas, mis sobib hageja soetatud kinnitusvahenditega. Seetõttu jäi klaas paratamatult rohkem laineline, kui seda oleks olnud paksem klaas. Kuivõrd hageja mainis esialgses päringus „dušiuksi“, mida saab eelkõige mõista kui dušinurka eraldavat ust, ei saanud kostjal tekkida kahtlust, et tellitav klaaselement ei pruugi kliendi tingimustesse sobida. Läbikumava efekti saab saavutada vaid opaalklaasiga, kuid sellist klaasi hageja ei tellinud; 3) on kohus oluliselt rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ning selgitamiskohustust. Kohus ei ole tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskse tähendusega asjaolu – mida kostja pidi lepingu alusel tegema. Kohtu seisukoht, et kuivõrd puudustega olid vaid osad klaasid, siis ei saanud õhema klaasi kasutamine olla kvaliteedipuudujäägi põhjuseks, ilmestab, et kohus ei ole aru saanud karastatud klaasi omadustest ja töötlemise tehnoloogiast. Mõni osa liinilt tulevast klaasist jääb paratamatult rohkem laineline kui teine. Just seetõttu ongi standardis EVS-NE 12150 sätestatud lubatud lainelisuse maksimaalne tolerants. Samuti on kohus pööranud ümber tõendamiskoormise lepingutingimustele vastavuse osas. Kohtuistungite protokollidest ei nähtu, et kohus oleks võtnud seisukoha, et töövõtja peab välja selgitama, kas klaasid vastavad lepingutingimustele. Kostja on selgitanud, et tehnoloogiast tulenevalt on lainelisus karastatud klaasil paratamatu ja värv kogunebki lainepõhja, samuti on viidatud lepingu osaks olnud standardile. Seejärel oleks hageja pidanud tõendama, et klaasidel esinev lainelisus ületab standardit.
5.Osaühing EVO DESIGN vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.
Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb apellatsioonkaebuses esitatud kuus uut fotot ja skeem ning uued väited klaasi töötlemise tehnoloogia ja opaalklaasi kui hagejale sobivama klaasitüübi kohta jätta tähelepanuta; 2) on kostja rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Kohus on õigesti sedastanud, et pooled ei olnud sõlminud eraldi kokkulepet klaaside omaduste osas. Kostja viidatud standard ei olnud lepingu osaks, standard ei ole vabalt kättesaadav ja seda ei ole ka kohtule esitatud. Kostja väide, et klaasid vastavad standardile, on tõendamata. Hageja etteheide on, et osa klaasidest on visuaalsete defektidega (triibud, lainetused). Sellist defekti ei luba ükski standard. Kostja tootenäidised olid kvaliteetsed. Kõik klaasid pidid vastama tootenäidise kvaliteedile; 3) vastutab kostja rikkumise eest. Hageja ei ole klaasi spetsialist. Kostja teadis tellimust täitma asudes, mis tarbeks hageja klaase vajab. Kui kostja pidas klaaside paigutust oluliseks, pidanuks ta asjaolusid täpsustama. Kostja ei ole hagejale selgitanud, et tellitud klaasid on liiga õhukesed või nende tootmisel võib esineda triipe/lainetusi. Kui kostja oleks teadnud, et 4 mm + 4 mm klaasil tekivad tugevad visuaalsed moonutused, oleks kostja asjatundjana soovitanud paigutada klaaside vahele kaks kihti kilet. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et defektid avalduvad ka tavalistes valgustingimustes. Valdav enamus tellimuse klaasidest ja ka varasemad tellimused olid kvaliteetsed. Seega on vaidlusaluse 54 klaasi näol ilmselgelt tegemist defektsete toodetega; 4) ei ole kohus rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ega selgitamiskohustust. Kostja uus väide, et karastatud klaasi puhul ei saa visuaalseid moonutusi ära hoida, ei ole eluliselt usutav. Lisaks on sõltumatud asjatundjad avaldanud arvamust, et tegemist on defektse tootega. Kohus ei ole jaganud tõendamiskoormist valesti. Hageja tõendas, et 54 klaasil esinesid moonutused. Kui kostja väitis, et sellised kõrvalekalded on normaalsed, pidanuks kostja oma väiteid tõendama. Asjaolu, et kostja ekspertiisitaotlusest loobus, ei muuda fakti, et kostja, keda esindas õigusalase haridusega spetsialist, oli oma tõendamiskoormisest teadlik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
31.jaanuari 2019 otsuse resolutsioon muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti rahuldanud osaliselt hageja kahjuhüvitise nõude ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks.
8.Hageja kahjuhüvitise nõue tuleneb poolte vahel 2016. a augusti alguses sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest. Nimetatud lepingu kohaselt pidi kostja valmistama hagejale hotelli duši- ja tualettruumi lamineeritud ja karastatud klaasist uksi (edaspidi klaasid). Konkreetselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja poolt valmistatud 134-st klaasist 54 vastavad lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 77 lg 1 esimene lause sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga.
8.1.Hagiavalduse kohaselt ei vastanud 54 klaasi kvaliteedilt kokkulepitud tingimustele (tootenäidisele), kuna need olid ebaühtlase tooniga (sisaldasid värvitriipusid, -laikusid ja -varjundeid, värv voolas). Maakohus on kokkuvõtvalt õigesti leidnud (vt kohtuotsuse p 17), et kostja poolt valmistatud 54 klaasi ei vastanud lepingutingimustele.
Maakohus tuvastas õigesti, et kuna hageja tellis kostjalt enne lepingu sõlmimist kaks tootenäidist (mõõtudega 30cmX30cm), milliste omadused hagejale sobisid, muutusid tootenäidiste kvaliteediomadused lepingu osaks. Samas on maakohus möönnud, et tulenevalt tellitud klaaside ja tootenäidiste suuruse erinevusest tuleb arvestada nende tootmise erinevusi, mis ei võimalda tootenäidiste omadusi üksüheselt üle kanda täismõõdus tootele. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline seisukoht on paljasõnaline, kuna ei tugine esitatud tõenditele ning on samuti vastuolus maakohtu eelnevalt tuvastatuga, mille kohaselt tootenäidiste kvaliteediomadused muutusid lepingu osaks. TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muu hulgas seda, et kohtuotsus ei tohi olla vastuoluline. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendustest jätta välja põhjendus, mille kohaselt ei ole võimalik tootenäidise omadusi üksüheselt üle kanda täismõõdus tootele. Hageja on tuginenud veel sellele, et hotelli tellijaga klaaside kvaliteedi ja sobivuse kooskõlastamiseks tellis ta kostjalt 06.07.2016 ühe näidistoa (hotellituba nr 101) tarbeks klaasid. Kostja 06.07.2016 e-kiri (II kd, tl 65) 28.07.2016 e-kiri (II kd, tl 166) tõendavad, et näidistoa jaoks klaaside tellimine toimus enne lepingu sõlmimist ning tootenäidistega samadel tingimustel. Pooled ei vaidle selle üle, et näidistoa klaasid vastasid kvaliteedilt tootenäidistele. Seetõttu ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et sellel, kas kostjalt tellitud klaasid vastasid kvaliteedilt näidistoa omadustele, ei ole tähendust klaaside lepingutingimustele vastavuse kindlakstegemisel. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Siinkohal väärib märkimist asjaolu, et ka hotelli tellija kinnitas oma e-kirjas (II kd, tl 81), et klaasid peavad vastama näidistoa kvaliteedile. Ülaltoodu kinnitab, et kostjalt tellitud klaasid pidid vastama kvaliteedilt tootenäidiste ja näidistoa omadustele (lepingutingimustele), st ka vaidlusalused 54 klaasi pidid olema ilma värvitriipude-, laikude- ja varjunditeta ja ühtlase tooniga. Kuna hageja on tõendanud, et 134-st klaasist 54 kokkulepitud tingimustele ei vastanud (VÕS § 641 lg 1 ja § 641 lg 2 p 1; § 77 lg 1), siis on ta omapoolse tõendamiskoormise täitnud (TsMS § 230 lg 1). Kuivõrd lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet tulenes poolte vahelisest lepingust, siis ei ole põhjendatud maakohtu see seisukoht, et vaidlusalused 54 klaasi pidid vastama kvaliteedilt keskmisele kvaliteedile. Ka nimetatud osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
8.2.Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited, et vaidlusalused 54 klaasi vastasid lepingutingimustele. Kostja väide, mille kohaselt sai ta alles 2016. a oktoobrikuus teada, et klaase kasutatakse duširuumi eraldamiseks teistest ruumidest ja seetõttu peavad klaasid olema mõlemalt poolt vaadeldavad, on ekslik. Maakohus on otsuse p-s 9 põhjendatult leidnud, et kostja sai juba 2016. a juulikuu alguses teada, kus klaase kasutatakse ning millised on valgustustingimused ruumides, kuhu klaasid paigaldatakse. Seejuures on maakohus viidanud asjakohastele tõenditele ning tuvastanud vaatlusel, et klaaside ebakvaliteetsus on nähtav ka päevavalguses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega. Kostja väide, et valmistatud klaasid vastasid standardile EVS-NE 12150, on tõendamata. Pelgalt asjaolu, et kostja on oma koduleheküljel toonud välja, et karastatud klaasi kvaliteet vastab nimetatud standardile, ei tähenda seda, et standardile vastaksid vaidlusalused 54 klaasi. Pealegi ei ole hageja toonud puudusena esile klaasi „lainelisust“, mis kostja seisukoha järgi kinnitab standardile vastavust, vaid seda, et 54 klaasil esinevad värvitriibud, -laigud ja -varjundeid ning värvi voolamine. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi põhjendust, miks enamus klaasidest (134-54=80) vastasid tootenäidise ja näidistoa klaaside omadustele, s.o lepingu tingimustele. Kostja ringkonnakohtu istungil esmakordselt esitatud väide, et tõenäoliselt olid kõik 134 klaasi ühesuguse kvaliteediga, on ümber lükatud Z. Landsmanni 29.09.2016 e-kirja (II kd, tl 69) ja fotodega 54-st klaasist (II kd, tl 82-135).
Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole kummutanud hageja väidet, et 54 klaasi lepingutingimustele mittevastavus on põhjustatud kostja tootmisprobleemist. Seejuures on kostja vastuses hagile (I kd, tl 101) ise märkinud, et tellimuse täitmisel esines loomulikult ka „praaki“. Samuti on hageja esitanud Artekon OÜ e-kirja (II kd, tl 152), millest nähtuvalt võis tegemist olla tootmisprobleemiga.
9.VÕS § 641 lg 3 kohaselt vabaneb töövõtja üldjuhul vastutusest selliste lepingurikkumiste eest, mille on põhjustanud tellija poolt tööde läbiviimise kohta antud juhis. Samas tuleneb nimetatud sättest ka see, et töövõtja ei või pimesi eriteadmisteta tellija juhiseid järgida, vaid on kohustatud oma professionaalsuse tõttu juhiseid nende sobilikkuse kohta üle kontrollima. Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud ning kohtuotsuse p-s 14 õigesti leidnud, et kostja töövõtjana vastutab klaaside lepingutingimustele mittevastavuse eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 8.2 märkis, teadis kostja juba enne lepingu sõlmimist 2016. a juulikuu alguses millistesse ruumidesse klaasid paigaldatakse (st teadis klaaside valgustustingimustest ja vaadeldavusest). Seega ei ole õige kostja väide, et ta sai alles 2016. a oktoobris teada, millistesse ruumidesse klaasid paigaldatakse. Kuigi tunnistaja S. M. ütluste kohaselt soovitas ta hagejale 4 mm klaasi asemele 6 mm klaasi, nõustus kostja täitma hageja tellimuse 4 mm klaasist. Kuivõrd enamus klaasidest olid kvaliteetsed ja vastasid tootenäidisete ja näidistoa klaaside omadustele, siis on tõendamata kostja väide, et 6 mm klaasi puhul ei oleks klaaside kvaliteediga probleeme tekkinud.
10.Maakohus ei ole rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ega selgitamiskohustust ning puudub seadusest tuleneb alus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Apellatsioonkaebus on ka selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et maakohus on õigesti jaganud tõendamiskoormise, selgitanud välja selle, mida kostja pidi lepingu täitmiseks tegema kui ka selle, kas kostja poolt tehtud töö vastas lepingutingimustele.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest summas 1166,66 eurot (1083,33+83,33) seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele ning osalemisega ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Vaidluse keerukust ja apellatsioonkaebuses tõstatatud asjaolude mahtu arvestades on apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulutatud aeg kokku 8h ja 40min põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Lisaks osales hageja lepinguline esindaja ringkonnakohtu istungil ning kokku on põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks apellatsiooniastmes kokku 1166,66 eurot. Hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.