Mõista MVH Project OÜ-lt OÜ ProInkasso kasuks välja menetluskulud 2202,25 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda kuni nende täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg s 1 sätestatud määras.
6.Kohtuotsus teha teatavaks MVH Project OÜ õigusjärglastele Voit OÜ-le (registrikood 14515400) ja Bautar OÜ-le (registrikood 10292950) ja toimetada neist kummalegi kätte.
7.Äriseadustiku § 447 lg 1 kohaselt vastutavad Voit OÜ ja Bautar OÜ solidaarselt MVH Project OÜ kohustuste eest. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.ProInkasso OÜ esitas Tartu Maakohule hagi, milles palus MVH Project OÜ-lt hageja kasuks välja mõista põhivõla 32 856 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1368,91 eurot ning sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt esitas MRG System OÜ (esialgne võlausaldaja, edaspidi MRG) kostjale 08.09.2017 hinnapakkumise Tartus XXX asuva kaupluse ehitustööde tegemiseks kogusummas 52 200 eurot. Kostja ja MRG sõlmisid XX.XX.XXXX kinnituse kaudu suulise töövõtulepingu hinnapakkumises näidatud tööde kohta ning MRG alustas tööde teostamist. 26.10.2017 allkirjastati esimene tööde teostamise akt kogusummas 22 560 eurot (hinnapakkumise järgsed tööd 19 800 eurot ja lisatööd 2760 eurot). 14.12.2017 allkirjastati teine tööde teostamise akt 25 176 eurot (hinnapakkumise järgsed tööd 24 600 eurot ja lisatööd 576 eurot). 22.12.2017 esitas MRG selle kohta kostjale arve nr XXX maksetähtajaga 21.01.2018. Ülejäänud hinnapakkumise järgsed tööd tegi hageja 2017. a novembris. Töödest arvestas hageja maha kokkuleppelised 100 eurot koristustööde eest ning esitas viimase arve nr XXX summas 7680 eurot maksetähtajaga 11.02.2018. Hageja nõue kostja vastu on kokku 32 856 eurot. MRG loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostja on summat vähemalt osaliselt tunnistanud, kuna 10.01.2018 lõppakti punktis 2 on kostja leidnud, et lõppakti alusel kuulub MRG-le tasumisele 28 699,20 eurot. MRG on kõik tööd valmis teinud, allkirjastatud on tööde teostamise akt. Kostja väidab, et hagejalt tellitud lisatööd odavnesid 804 euro võrra, kuid ühestki aktist seda ei nähtu. Tellija poolt hagejale edastatud teabe kohaselt vastutas objektil toimuva eest Ago Kubpart, kes allkirjastas aktid, mille alusel kostja tasus teostatud tööde eest. Ühelgi aktil, mille alusel on kostja arve tasunud ei ole olnud projektijuhi ja omanikujärelevalve allkirja. Ago Kubpart on kostja esindajana märgitud kõikidel kaetud tööde aktidel, kõik tegevused on toimunud läbi Ago Kubparti. Hageja nõuab kostjalt ehituse alltöövõtu alusel esitatud arvetest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 635 alusel, võla sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel ning viivist VÕS § 113 lg 1 alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli kaubanduskeskuse ehituse tellija MAXIMA Eesti OÜ, peatöövõtja kostja ja projektijuht Ago Kubpart (Elkero OÜ). MRG esitas hinnapakkumise Ago Kubpartile, kes saatis selle kinnitamiseks kostjale. Kõik aktid pidid kinnitama kostja ning omanikujärelvalve Kaspar Kull, lisaks pidi need allkirjastama projektijuht. Seega ei kuulunud väljamaksmisele ükski akt, millel ei olnud 2/8
kõikide allkirju. Tööde vastuvõtmise aktidel ei ole kostja allkirja. Kostja ei ole väljastanud Ago Kubpartile volikirja, millest võiks nähtuda tema esindusõigus. MRG teadis, et Ago Kubpart ei ole allkirjaõiguslik. Kokkulepitud tööde maksumus oli 52 200 eurot. Vastavalt XX.XX.XXXX aktile odavnesid lisatööd 804 euro võrra, seega on tööde maksumus 51 396 eurot. Sellest on tasutud 22 560 eurot ja tasumata 28 836 eurot. Mingit lisatööd kostja hagejalt tellinud ei ole. Hageja poolt esitatud lisatööde arvet XXX summas 7680 eurot ei ole kostja varem näinud ega seda aktsepteerinud. Kostja ei ole aktsepteerinud ega tasunud lisatööde eest 3084 eurot, sellist summat ei ole kostjale varem esitatud. Kostja ei ole hageja viidatud akte allkirjastanud. Kostja teatas, et tasaarvestuse tõttu tunnistab ta põhivõlga summas 13 983 eurot.
3.Kostja esitas hagejale tasaarvestuse avalduse summas 14 853 eurot. MRG tegi hinnapakkumise ehitusprojekti ja projekti lisaks oleva MAXIMA Eesti OÜ ehitustööde projekteerimise ja teostamise kataloogi alusel. Selles oli kirjas, milliseid materjale nad peavad hinnapakkumises kasutama. Projektis olid kirjas ka tähtajad. Seda, et enne hinnapakkumise esitamist teadis hageja töö tähtaega, tõendab XX.XX.XXXX akt, millest nähtub, et hageja ise arvestas enda poolt teostatud töödes nädalatega (Nädal 40, 41), mis vastab tööde graafikule. Pealegi ei ole usutav, et hageja tegi hinnapakkumise teadmata, mis ajaks ta peab töö teostama. Pärast seda, kui hageja oli paigaldanud projektile mittevastavad seadmed, saatis ta kostjale 30.11.2017 paigaldatud seadmete andmed. See ei tähenda, et kostja oleks nende materjalide paigaldamisega nõus olnud. Tööd pidi MRG lõpetama hiljemalt 29.09.2017 ning MRG teadis seda. MRG ületas tööde teostamise tähtaega 71 päeva. 30.11.2017 esitas MRG akti, mille põhised tööd ei olnud teostatud või olid teostatud ebapiisavalt. Kostja akti ei aktsepteerinud, nõudis tööde lõpetamist ja puuduste kõrvaldamist. 22.12.2017 esitas MRG arve ja akti uuesti. Kostja akti ja arvet ei aktsepteerinud, kuna objektijuht ja omanikujärelvalve kinnitasid, et tööd ei ole valmis ja on palju puuduseid. Puudustest on kostja MRG-d korduvalt teavitanud. MRG tõttu viibis objekti üleandmine tellijale ja tellija esitas kostjale trahvinõude. Vale materjali kasutamise eest vähendas tellija lõppmaksumust. 03.01.2018 esitas kostja MRG-le kahjunõude 14 853 eurot ja tasaarveldas selle lõpparvega. 10.01.2018 olid tööd objektil lõpetatud, kõik osapooled viibisid objektil ning koostati lõppakt. MRG ei ole lõppakti allkirjastanud. Kostja selgitas 21.11.2018 kohtuistungil, et Maxima kauplused kasutavad ühesuguseid materjale ja Maxima jättis kostjale osa summast tasumata, kuna ta peab materjalid välja vahetama. Vead, mis on loetletud meilides on ära parandatud, v.a see, et osa materjale on teistsugused. Kostja kahju on see, mida peab maksma valede materjalide kasutamise ja tähtaegade ületamise eest. Kostja ja Maxima vahelises lepingus on tähtajad ja trahvid tähtaegade ületamise eest, päevaviivis tööde mittetähtaegse üleandmise eest on 485.30 eurot. Ehitaja ületas tööde üleandmise tähtaega 71 päeva võrra, seega oli tellijal õigus nõuda kostjalt ainuüksi tööde üleandmise tähtaja rikkumise eest viivist 34 456 eurot, millele oleks lisandunud tellija nõue seoses projektiväliste materjalide ja seadmete kasutamise eest. Kostja ja tellija saavutasid kokkuleppe, et tellija nõuab kostjalt viiviseid ja trahve 14 853 €.
3/8
MRG rikkus VÕS § 641 lg 1, tööd olid ebakvaliteetsed ning tööde teostamise tähtaegu rikuti. Kostja esitas 18.02.2019 ja 17.04.2019 dokumendis puuduste nimekirja. Osad puudused jättis MRG kõrvaldamata, tellija vahetas kataloogist erinevad seadmed ja tarvikud välja.
HAGEJA SEISUKOHAD TASAARVESTUSE OSAS
4.Hageja vaidles kostja esitatud tasaarvestusavaldusele vastu. Hageja esitas hinnapakkumise kostja antud projekti ja jooniste pinnalt (kostja esitas projekti 19.07.2017, küttesüsteemi materjalid 15.08.2017 ning joonised 04.09.2017). Hageja lähtus pakkumise esitamisel konkreetsetest toodetest niivõrd, kuivõrd need sisaldusid esitatud dokumentides. Hageja esitas kostjale kasutatavate materjalide loendid ning kostja ei esitanud selles osas ühtegi vastuväidet. Hagejale ei saadetud koos ehitusprojektiga kataloogi. Kostja ja MRG ei leppinud kokku tööde valmimise graafikus või tööde lõpptähtajas, hinnapakkumise aluseks oleva projekti ja jooniste juures ei olnud ajagraafikut. Tööde teostamisel lähtus MRG kostja projektijuhi ja objektijuhi korraldustest ja edastatud teabest tööfrondi avanemise kohta. Kostja ei tõendanud, et MRG andis tööd üle hilinemisega. Ehitustööde päevikutes ning kaetud tööde aktides ei ole viiteid tähtaegade ületamise kohta, kostja ei ole MRG-le selliseid etteheiteid teinud. MRG ei allkirjastanud lõppakti, kuna ei nõustunud tasumisele kuuluva summa vähendamise ning kahju hüvitamisega. Kostja kahjunõue ei ole põhjendanud, kostja ei tõendanud kahju tekkimist ega selle põhjuslikkus seost MRG-ga. Kostja ei tõendanud, et Maxima kahju nõudis, et kahju tekkis hagejal süü ning et kostja oleks väidetava kahju tellijale tasunud.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Esitatud tõendite kohaselt esitas MRG System OÜ Ago Kubpartile (Elkero OÜ) 08.09.2017 hinnapakkumise Tartus XXX asuva kaupluse ehitustööde tegemiseks (I kd tl 9-10). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud hinnapakkumises näidatud tööde ja hinna kohta sõlmisid kostja ja MRG System OÜ suulise töövõtulepingu. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid VÕS § 635 lg 1 kohase lepingu, millega MRG System OÜ kohustus tegema ehitustöid, kostja aga maksma selle eest tasu. MRG System OÜ loovutas oma nõude hagejale (I kd tl 17-20). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tööde kogumaksumus oli hinnapakkumisest nähtuv 52 200 eurot ning kostja on tööde eest tasunud 22 560 eurot (I kd tl 103, 104-105).
6.Hageja nõuab kostjalt 32 856 eurot arvete nr XXX (25 176 eurot, I kd tl 15) ja nr XXX (7680 eurot, I kd tl 16) alusel. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja lisatöid tellinud, seega peaks hageja tõendama, et pooltel oli lepingu hinda 52 200 eurot ületavate tööde tegemiseks kokkulepe. Juba makstud summa 22 560 eurot tuleneb 26.10.2017 tööde teostamise aktist (I kd tl 105), millele on alla kirjutanud ka kostja esindaja Vahur Salu. Aktist nähtuvalt on kostja aktsepteerinud muutustöid 2300 eurot, koos käibemaksuga 2760 eurot. See summa tuleb esialgsele lepinguhinnale juurde arvestada.
4/8
Arve nr XXX aluseks on 30.11.2017 tööde teostamise akt (I kd tl 11-12). Nimetatud aktist nähtub, et aruandlusperioodil on akteeritud 480 eurot muutustöid (576 eurot koos käibemaksuga). Aktil on Ago Kubparti ja Margus Liiberi (MRG esindaja) digiallkirjad. Arve nr XXX aluseks on 04.01.2018 tööde teostamise akt, mille kohaselt on aruandeperioodil akteeritud tööde hind 6400 eurot (I kd tl 52). Aktil on Margus Liigeri digiallkiri. Akti aluseks on lepingujärgsed tööd, muutustöödena on arvestatud maha 100 eurot ärajäänud töö eest (120 eurot koos käibemaksuga). Kostja selgituste kohaselt oli Ago Kubpart ehituse projektijuht. Kõik aktid pidid kinnitama kostja, omanikujärelvalve Kaspar Kull ja projektijuht Ago Kubpart ning ilma kõikide allkirjadeta ei kuulunud summad väljamaksmisele. Hageja selgituste kohaselt väitis kostja MRG-le, et Ago Kubpart oli projektijuht, kes koordineeris kogu projektil toimuvat ning pidi kinnitama kõik teostatud tööde aktid. Poolte selgitusi kinnitavad kaetud tööde aktid (I kd tl 83-87), kus on ka Ago Kubparti allkiri. Seega ei tulene poolte ütlustest, et MRG-le teada olevalt oli Ago Kubpart kostja esindaja, kellel olid volitused kostja nimel tööde tellimiseks ning tasu väljamaksmiseks. Hageja ei ole vastupidist, s.t volituste olemasolu tõendanud. Hageja enda kinnituse kohaselt oli tal sõlmitud leping kostjaga, mitte Ago Kubpartiga. Asjaolu, et tööde teostamise aktidel on Ago Kubpartit nimetatud kostja esindajaks ei tekita talle volitusi, aktid on hageja kohtuistungil antud selgituste kohaselt MRG koostatud (I kd tl 106). Seega ei saa Ago Kubparti allkirjastatud 30.11.2017 tööde teostamise akt tekitada ka kostjale kohustusi. Kuivõrd kostja on vaielnud hageja nõude aluseks olevatele lisatöödele vastu ning hageja ei ole tõendanud, et kostja neid töid tellis, tuleb arvest nr XXX lisatööde nõue 576 eurot lugeda põhjendamatuks. Arve põhjendatud summa on lepingujärgsete tööde eest 24 600 eurot (s.h käibemaks). Arve nr XXX on põhjendatud kogu ulatuses, s.t 7680 eurot, kuna selles arves ei ole muutustöid juurde arvestatud. Kostja on esialgsest lepinguhinnast maha arvestanud XX.XX.XXXX akti alusel lisatööd 804 eurot, hageja on sellele vastu vaielnud. Kostja on mahaarvamise tõendamiseks esitanud 26.10.2017 tööde teostamise akti (I kd tl 178, 105). Nimetatud aktist ei nähtu, et pooled oleksid mingis mahaarvamises kokku leppinud. Seega on poolte vahel kokku lepitud tööde lõplikuks maksumuseks 54 840 eurot (tasutud 22 560 + arvete alusel 24 600 + 7680). Kostja on tööde eest tasunud 22 560 eurot, hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 635 ja § 108 lg 1 alusel 32 280 euro väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja põhinõude osaliselt.
7.Kostja esitas hagejale 03.01.2018 tasaarvestusavalduse summas 14 853,84 eurot (I kd tl 41-44). Tasaarvestuse aluseks on asjaolu, et MRG rikkus tööde tegemise tähtaega, tööd olid ebakvaliteetsed ning kostja pidi maksma selle eest tellijale trahvi. Kostja leidis, et MRG rikkus VÕS § 641 lg 1, mis sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Tulenevalt VÕS § 197 lg-st 1 saab kostja oma nõude hageja nõudega tasaarvestada, kui ta tõendab, et tal on hageja vastu nõue. Kostja on sisuliselt esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõude. Kahju hüvitamise esmaseks eelduseks on hageja poolne lepingu rikkumine (VÕS § 115, § 641 jj). Kostja peaks tõendama, et hageja rikkus poolte vahel kokku lepitud tähtaega ja/või materjalide kasutamise kokkulepet.
5/8
Kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et Ago Kubpart on saatnud MRG esindajale Margus Liiberile 19.06.2017 tiitellehe, jooniste nimekirja, seletuskirja ja korruste plaanid (I kd tl 111-135), 15.08.2017 kütte materjalid (I kd tl 136), 04.09.2017 soojasõlme materjalid (I kd tl 137). MRG esindaja on saatnud Ago Kubpartile 18.09.2017 ja 06.10.2017 materjalide serdid ja tabeli (I kd tl 138-139, 140-141). 24.10.2017 on hageja saatnud kostja esindajale ekirja soojussõlme materjalide kohta (I kd tl 143). Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud tõendeid poolte vahel sõlmitud lepingu tähtaegade kohta. Võimalik, et kostja või projektijuht jagasid hagejale linki ehitustööde projekti ja kataloogi kohta ning projektis võisid olla ka tähtajad, kuid kostja peab tõendama, et hagejal oli mõistlik võimalus tähtaegadega enne suulise kokkuleppe sõlmimist tutvuda. Ago Kubparti 19.06.2017 e-kirjast tähtaegade tabeli edastamist ei nähtu. Kuna kostja ei ole hageja teadmist võimalikest lepingu tähtaegadest tõendanud, ei muutunud tähtajad lepingu osaks ning töövõtjal ei olnud võimalik tähtaega rikkuda. Arvestades lepingu sõlmimise üldist loogikat (MRG tegi hinnapakkumise kolmandale isikule, kostjaga sõlmiti suuline leping) peab kohus täiesti usutavaks hageja väidet, et MRG pidi tegema töid lähtudes projektijuhi korraldustest ja edastatud teabest tööfrondi avanemise kohta. Kohus ei loe põhjendatuks kostja väidet, et MRG ei saanud teha hinnapakkumist tööde tähtaega teadmata. Asjaolu, kas mingi töö peab valmima 41. või 42. nädalal, ei pruugi mõjutada töö hinda, kuivõrd tehtav töö jääb samaks - tööjõukulu ja materjalikulu ei muutu. Kostja on kohtule esitanud 18.02.2019 puuduste nimekirja (I kd tl 195), kuid on samas menetlusdokumendis teatanud, et lõpuks MRG enamuse puuduseid kõrvaldas, v.a projektis mitteettenähtud materjalide ja seadmete kasutamine. Kostja ei ole esitanud selget nimekirja, täpselt millised puudused jäid kõrvaldamata, kust tulenes poolte kokkulepe kindlate materjalide kasutamiseks ja mis on puuduste kõrvaldamise hind. Kostja väited on üldsõnalised, ehitustööde kataloogi esitamine ei tõenda poolte vahelist kokkulepet. Kostja peaks tõendama, et kataloog muutus (ja mis osas) poolte vahelise kokkuleppe osaks. Kostja seda tõendanud ei ole. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks töövõtulepingut rikkunud. Lisaks eelnevale leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et talle tekkinud kahju (tellijale viiviste ja trahvide maksmine) oleks põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Seega jätab kohus tasaarvestuse avalduse arvestamata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kogu võla 32 280 eurot.
8.Lisaks põhivõlale palub hageja kostjalt välja mõista seisuga 03.07.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 1368,91 eurot ning sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on viiviste määraks nimetanud tulenevalt VÕS § 113 lg 1 2. lausest 8% aastas. Arve nr XXX summas 24 600 eurot muutus sissenõutavaks 22.01.2018. Kohtuotsuse kuulutamise ajaks on viiviste summa 2819,90 eurot. Arve nr XXX summas 7680 eurot muutus sissenõutavaks 12.02.2018, seega on viiviste summa 845,01 eurot. Kokku mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 p 6, § 94 ja § 113 alusel kostjalt hageja kasuks viivistena välja 3664,91 eurot. Sellele lisandub VÕS § 113 lg 1 2. lause kohane viivis alates 29.06.2019.
6/8
VÕS § 1131 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot.
9.Kohtule teada olevalt on MVH Project OÜ 25.06.2019 äriregistrist kustutatud. Osaühing on jagunenud, omandavateks ühinguteks on Voit OÜ (registrikood 14515400) ja Bautar OÜ (registrikood 10292950). Äriregistris on märge, et jagunev ühing annab jaotumise käigus oma vara üle omandavatele ühingutele. Äriseadustiku § 447 lg 1 kohaselt vastutavad enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu registrikaardile tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga. Seega vastutavad Voit OÜ ja Bautar OÜ solidaarselt MVH Project OÜ kohustuste eest. TsMS § 209 sätestab, et juriidilisest isikust poole lõppemise lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Seega tuleb kohtuotsus kätte toimetada Voit OÜ-le või Bautar OÜ-le ning neil tekib õigus esitada apellatsioonkaebus. TsMS § 460 järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks.
10.Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja põhivõla nõue oli 32 856 eurot, kohus mõistab kostjalt välja põhivõlana 32 280 eurot. Seega on kohus sisuliselt hagi rahuldanud ning menetluskulud jäävad kogu ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulu 1794,75 eurot ning riigilõiv 1000 eurot. Kohus loeb hageja tasutud riigilõivu põhjendatud ja vältimatuks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Hageja lepingulise esindaja kulud on kokku 1794,75 eurot tunnihinnaga 45 eurot (km-ta). Kostja vaidles hageja õigusabikuludele osaliselt vastu. Lepingulise esindaja kulude hulgas on nimetatud 25.09.2018 ja 10.05.2018 XXX objekti kasutusloa alusmaterjalide ja ehitusdokumentatsiooniga tutvumine Tartu Linnavalitsuse arhiivis, sh koopiate tegemine, kestvusega 3 tundi 53 minutit summas 174,75 eurot ning 09.10.2018 Tartu Linnavalitsuse arhiivis dokumentidega tutvumine ning kohtule seisukoha ja tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamine kestvusega 5 tundi 1 minutit summas 225,75 eurot. Õige on kostja märkus, et andmete kättesaamine tänapäeval ei saa võtta aega hageja poolt näidatud ulatuses. Arvestades hageja esitatud 09.10.2018 menetlusdokumendi mahtu ja sisu loeb kohus ülaltoodud menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi, mis hõlmab ka dokumentidega tutvumist.
7/8
Samuti ei pea kohus põhjendatuks 10 tunni ja 16 minutilist ajakulu 18.06.2019 kohtuistungiks ettevalmistumisel. Kuivõrd hageja esindaja pidi olema asja materjalidega juba kursis, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumisel 4 tunni ulatuses, sh materjalide komplekteerimine, läbitöötamine ja tunnistajate küsimuste koostamine. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute osas leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu on olnud asja iseloomu ja materjalide hulka arvestades mõistlik. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 26 tundi 43 minutit ja lepingulise esindaja kuluks 1202,25 eurot. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab menetluskuludena kindlaks hageja õigusabikulud kokku summas 1202,25 eurot (km-ta) ning riigilõivu 1000 eurot ehk kokku 2202,25 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 4 alusel kohustub kostja tasuma menetluskuludelt kuni nende täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg s 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.