Otsuse avalikult teatavaks 28. juuni 2019, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
O K hagi SA Eesti Kaevandusmuuseum vastu juhatuse liikme tasu, hüvitiste ja viivise nõudes
Hagi hind
3630, 91 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: O K (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja: SA Eesti Kaevandusmuuseum (RK 90003321, asukoht Jaama 100, Kohtla-Nõmme 30503, Toila vald, epost [email protected] ) Kostja lepinguline esindaja: Margus Kiir (juhatuse liige, e-post [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada O K hagi osaliselt.
2.Välja mõista SA-lt Eesti Kaevandusmuuseum O K kasuks 568, 27 eurot, sh. saamata jäänud juhatuse liikme tasu 368, 27 eurot ja hüvitis isikliku auto kasutamise eest 200 eurot.
3.Välja mõista SA-lt Eesti Kaevandusmuuseum O K kasuks viivis juhatuse liikme tasult (368, 27 eurot) alates 31.08.2018 kuni nõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
2-18-3440 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskuludest 15, 65% kostja kanda ja 84, 35 % hageja kanda.
7.Välja mõista SA-lt Eesti Kaevandusmuuseum O K kasuks menetluskulud 130, 68 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostja nõukogu esimehe, S K ja hageja vahel 18.12.2017, 28.12.2017 ja 05.01.2018 juhatuse liikme lepingud, mis on käsitletavad kui käsunduslepingud. Pooled leppisid kokku, et leping kehtib kuni uue juhatuse liikme ametisse asumiseni. Kostja kohustus tasuma hagejale 1) juhatuse liikme tasu 400 eurot kuus (p. 3.1.), 2) ühekordse hüvitise juhatuse liikme ja hagejaga 01.08.2016 sõlmitud töölepingus märgitud kahe kuu töötasu ulatuses, kui juhatuse liikme kohustused lõpevad enne uue juhatuse liikme konkursiga seotud tähtaega (p. 3.2.), 3) kompenseerima isikliku auto kasutuse kuni 120 eurot kuus sõidupäeviku alusel (p 7.1). Töölepingu p. 2.3 kohaselt oli hageja peavarahoidjakuraatori töötasu suuruseks 1330 eurot kuus. Kostja nõukogu 12.01.2018 otsusega kutsuti hageja juhatuse liikme kohalt tagasi. Hageja sai otsusest teada 16.01.2018. Kostja kandis 30.01.2018 hageja arvelduskontole 812, 73 eurot.
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega, et hageja määrati juhatuse liikmeks tühiste lepingute alusel. Menetlused, milles püüti KAMU endise nõukogu legitiimsust kahtluse alla seada (2-17-19178; 2-17-11520; 2-17-13386; 2-17-19344 ja haldusasi nr 3-17-1592) on lõpetatud ja ei andnud positiivset tulemust. SA nõukogu (kuhu kuulusid S. K, T. H ja O. O) poolt vastu võetud otsused hageja juhatuse liikmeks valimise kohta on kehtivad. Kostja väited, et juhatuse liikme lepingud oleksid sõlmitud omaalgatuslikult ja olid kostjale teadmata, ei ole õiged. Sihtasutuse Eesti Kaevandusmuuseum nõukogu esimesel s.o 15.12.2017 koosolekul viibisid lisaks nõukogu liikmetele ka sihtasutuse moodustaja, so omavalitsuse juhtorgani esindajad, vallavanem pr E E ja vallavalitsuse liige Hr T L. Nimetatud koosolekul valiti uueks juhatuse liikmeks hageja ja anti nõukogu esimehele suuline volitus uue juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks ja lepingutingimuste täpsustamiseks.
3.Hageja ülesandeks juhatuse liikmena oli lahendada A. Ki poolt tekitatud majanduslikke, juriidilisi ja organisatsioonilisi probleeme, selgitada välja muuseumi finantsolukord sh kuidas jätkata tegevust järgneval turismivaesel talveperioodil ning valmistada ette uue juhatuse valimiskonkurss. Ülesannete täitmiseks kohtus hageja Toila vallavanem E Ei, Jõhvis raamatupidaja S Iuga ning Jõhvis ja Mäetagusel Virumaa turismi nõupidamistel. Juhatuse liikme tööarvutis ei ole olnud hagejal võimalust juhatuse liikme igapäevast tegevust dokumenteerida, sest muuseumi tehnikajuht võttis ära tööarvuti ühenduse. Kostja poolt 30.01.2018 väljamakstud rahaline hüvitis 812 eurot ei ole mõistlik. Endine juhatuse liige A. K tekitas kostjale eelpool märgitud kohtuasjadega suure segaduse ja kahju koos kohtukuludega 10 000 eurot, kuid talle maksti 6500-7500 euro suurune hüvitis, millele lisandusid maksud. Hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt 3388, 65 eurot sh juhatuse liikme tasu perioodi 18.12.2017 kuni 16.01.2018 eest 381 eurot (400/21*20), hüvitis 3460 eurot (2*1330+2*400), millest on maha arvestatud hageja arvele kantud summa (812, 73 eurot), saamata
2-18-3440 autokompensatsioon 200 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivis 160, 38 eurot (0, 66*243) ning viivis kuni nõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS
4.Kostja hagi ei tunnista. Nõukogu 15.12.2017 otsused on tühised. S K ei ole olnud kostja nõukogu esimees. Ta ei saanud kehtivalt määrata uut juhatuse liiget ega sõlmida juhatuse liikme lepingut. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt kostja nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, ja seda ei ole ka heaks kiidetud. Puudub nõukogu otsus, millistel tingimustel määrati hageja kostja juhatuse liikmeks. Registriandmetest ei nähtu, et hageja oleks olnud kostja juhatuse liige. Hageja ei ole juhatuse liikme ülesandeid täitnud. Kostja põhikirja punkt 3.10.4 kohaselt nõukogu valib ja kutsub tagasi juhatuse liikmed, otsustab nendele tasu maksmise ja selle suuruse lähtudes Sihtasutuse majanduslikust olukorrast. Lepingus kokku lepitud hüvitis 2 kuu juhatuse liikme tasu (800 eurot) ja 2 kuu töölepingujärgne tasu (2660 eurot) on ebaproportsionaalne ning ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega (sihtasutuste seaduse (SAS) § 22 lg 1 ja 2). Tegemist on kostjat kahjustava kokkuleppega ja alusetu rikastumise sooviga. Juhatuse liikme lepingust tuleneb, et juhatuse liikme leping kehtib kuni uue juhatuse liikme leidmiseni. 12.02.2018 valitigi nõukogu poolt ametikohale kandideerinud uus juhatuse liige. Seega selgus konkurssi tulemus varasemalt ning ka see välistab hüvitise tasumise (lep. p 3.2, 6.3.3.)
5.Maakohtu menetluses on tsiviilasjad 2-17-13386 ja 2-17-19178, kus peatati hagi tagamise korras SA Eesti Kaevandusmuuseum nõukogu 31.08.2017 ja 15.12.2017 koosolekutel vastu võetud otsused alates nende vastuvõtmisest kuni kohtulahendi jõustumiseni. Hagejale maksti hüvitist brutos 1015, 91 eurot, sh kompensatsioon 2 kuu juhatuse liikme tasu so 2*400 eurot tulumaksuga ja kompensatsioon jaanuari kuu 12 päeva eest. Tegemist on mõistliku ja piisava hüvitisega. Hageja sõidud on seotud töölepingust tulenevate, mitte juhatuse liikme ülesannete täitmisega, sest juhatuse liikmeks oli A K. Hageja poolt esitatud sõidupäevikuid ei ole kostja esindajad tunnistanud ja kinnitanud. Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kui kohus leiab, et esitatud nõuded on mingis ulatuses põhjendatud, tuleks nõuet vähendada SAS § 22 lg 3 alusel. Kostja majanduslik seis on seoses arvukate vaidlustega (so nõukogu otsused, O.K käesolevad nõuded, O.K töövaidluskomisjonile esitatud nõuded) ja tasumiseks kuuluvate hüvitistega kriitiline ning oluliselt halvenenud. Nii näiteks on kostjal tasumata ja sisse nõutavaid kohustusi seisuga 01.12.2017.a summas ca 59 000 eurot ja seisuga 01.03.2018.a summas ca 82 000 eurot. Kostja oli sunnitud töötajatele palkade maksmiseks paluma laenu Toila vallalt, mille arvelt sooviti tasuda palgamaksed. Kostja asutaja keeldus laenu andmisest.
III KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (I kd tl 3, 49). Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohus on korduvalt märkinud, et juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks äriseadustiku sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619-634). Lepingu täitmist saab nõuda juhul, kui leping on kehtivalt sõlmitud, seda ei ole tühistatud ja täitmisnõudele ei ole esitatud põhjendatud vastuväiteid (RKTKo-d nr 2-16-11889 p 14-16). VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
2-18-3440
7.Ekslik on kostja seisukoht, et S K ei ole olnud kostja nõukogu esimees ja ei saanud kehtivalt määrata uut juhatuse liiget ega sõlmida juhatuse liikme lepinguid. Kohtla-Nõmme Vallavalitsuse 22.02.2017 korraldusega määrati S K sihtasutuse Eesti Kaevandusmuuseum nõukogu liikmeks 4 aastaks (I kd tl 101). Toila Vallavalitsuse 05.01.2018 korraldusega nr 1 kutsuti S K nõukogust tagasi (I kd tl 152). Äriregistri väljavõttest nähtub, et S K oli perioodil 22.02.2017 kuni 05.01.2018 kostja nõukogu liige (I kd tl 92). 15.12.2017 nõukogu koosolekul valiti S K nõukogu esimeheks (I kd tl 180). Eeltooduga on tõendatud, et S K oli perioodil 15.12.2017 kuni 05.01.2018 kostja nõukogu liige ja esimees ning tal oli õigus sõlmida uue juhatuse liikmega lepingud. Järelikult ei ole tegemist tühiste lepingutega.
8.Põhikirja punkt p 3.12.3 kohaselt sõlmib ja lõpetab lepingud juhatuse liikmetega nõukogu esimees (I kd tl 124). Nõukogu koosolekute 15.12.2017, 27.12.2018 ja 05.01.2018 otsustega kutsuti alates 18.12.2017 juhatusest tagasi juhatuse liige A K ja valiti uueks juhatuse liikmeks O K (I kd tl 181, 182, 186, 190, 191). S K ja O K vahel sõlmiti 18.12.2017, 28.12.2017 ja 05.01.2018 juhatuse liikme lepingud, mis kehtisid kuni konkursil uue juhatuse liikme ametisse asumiseni (I kd tl 6, 9, 12). O K kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi kostja nõukogu 12.01.2018 otsusega (I kd tl 16). Järelikult täitis hageja kostja juhatuse liikme kohustusi perioodil 18.12.2017 kuni 12.01.2018. Kostja viide tsiviilasjadele 2-17-13386 ja 2-17-19178 ei ole asjakohane. Tsiviilasjas nr 2-17-13386 vaidlustasid V K ja A S 31.08.2017 otsuse, sest nad ei olnud nõus enda nõukogust tagasi kutsumisega. Tsiviilasjas 2-17-19178 vaidlustas A K nõukogu 15.12.2017 otsuse, sest ta kutsuti juhatusest tagasi. Mõlemas asjas jäeti hagid läbi vaatamata, sest hagejad loobusid oma nõuetest. Kohtumäärused on jõustunud. Seega ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust see, et SA Eesti Kaevandusmuuseumi nõukogu 31.08.2017 ja 15.12.2017 koosolekutel vastu võetud otsused olid hagi tagamise korras alates nende vastuvõtmisest kuni kohtulahendi jõustumiseni peatatud.
9.Poolte väidete osas, mis puudutab juhatuse liikme kohta registrikande tegemist, märgib kohus, et MTÜS § 80 lg 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. See tähendab, et kolmandad isikud, kes näevad registrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid ühinguga. Ebaõige kande riski kannab sel juhul ühing. SAS § 19 lg 1 ja kostja põhikirja p 3.10.4 kohaselt otsustab juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise nõukogu. Seega ei saa registrikandele omistada sellist tähendust nagu leiab kostja. Kostja vastuväide, et hageja ei ole asunud juhatuse liikme ülesandeid täitma, ei ole põhjendatud. Põhikirja punkt 3.10.4 kohaselt otsustab juhatuse liikmele tasu maksmise ja selle suuruse nõukogu lähtudes sihtasutuse majanduslikust olukorrast. Nõukogu 15.12.2017, 27.12.2018 ja 05.01.2018 otsustest ei nähtu, mis tingimustel tuleb lepingud uue juhatuse liikmega sõlmida (I kd tl 181, 186, 191). Kostja kohustus tasuma hagejale vastavalt lepingu p.
3.1.juhatuse liikme tasu 400 eurot kuus (I kd tl 7, 10, 13) kuus. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt juhatuse liikme tasu perioodil 18.12.2017 kuni 16.01.2018 s.o. 20 tööpäeva eest 381 eurot (400/21*20) (I kd tl 166), on see vastavuses lepingus sätestatuga.
10.28.12.2017 lepingu p 1.1 järgi kehtib leping kuni uue juhatuse liikme ametisse asumiseni. Lepingu p 3.2 kohaselt kui juhatuse liikme töökohustused lõpevad enne lepingu p-s 1.1 sätestatud tähtaega makstakse juhatuse liikmele ühekordset hüvitist 01.08.2016 sõlmitud töölepingus märgitud kahe kuu töötasu ulatuses. Töölepingu p.2.3. kohaselt oli hageja töötasuks 1330 eurot kuus (I kd tl 19). Seega oleks ühekordse hüvitise suuruseks kokku 3460 eurot (2*800+2*1330). Kuna kostja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi nõukogu 12.01.2018 otsusega ja uus juhatuse liige valiti nõukogu poolt 12.02.2018, siis on lepingu p 3.2 järgse hüvitise saamise eeldus täidetud (hageja juhatuse liikme kohustused lõppesid enne uue juhatuse liikme ametisse astumist).
2-18-3440
11.Kostja on taotlenud hüvitise vähendamist SAS § 22 lg 3 alusel. Hageja selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. SAS § 22 lg 3 kohaselt kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib sihtasutus nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Kohtu hinnangul on hüvitise vähendamiseks alus olemas, kuna kostja on põhjendanud, et tema majanduslik olukord on oluliselt halvenenud. Kostja kohustuste suurus on märkimisväärselt suurenenud (23 000 euro võrra) ning raskuseid on töötajatele palga maksmisega. Seega ei oleks hageja poolt nõutud ulatuses hüvitise maksmine vastavuses sihtasutuse majandusliku olukorraga. Olukorras, kus juhatuse liikme tasuks on kokku lepitud 400 eurot kuus, on hüvitis, mis ületab peaaegu üheksa korda igakuise tasu suurust, äärmiselt ebaõiglane. See võib viia olukorrani, kus juhatuse liige saab sisuliselt töötasu (hüvitis on seotud töötasuga) tööd tegemata. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud ja mõistlikuks hüvitiseks 2 kuu juhatuse liikme tasu ehk 800 eurot (2*400).
12.Asja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud hagejale 1015, 91 eurot, sh 812, 73 eurot (kompensatsioon jaanuari kuu 12 päeva eest, hüvitis 2 kuu juhatuse liikme tasust) ja tulumaks 203, 18 eurot (I kd tl 120). Hageja on arvestanud juhatuse liikme päevatasu suuruseks 19, 05 eurot (400/21) (I kd tl 166). Hageja kinnitab, et tema kontole on laekunud 812, 73 eurot (I kd tl 167). Tulenevalt eeltoodust loeb kohus kostja poolt tasutuks ühekordse hüvitise, milleks on 2 kuu juhatuse liikme tasu 800 eurot koos tulumaksuga. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt saamata jäänud juhatuse liikme tasu 20 päeva eest so 381 eurot (20*19,05), loeb kohus nimetatud summast tasutuks 12, 73 eurot ning mõistab välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud juhatuse liikme tasu 368, 27 eurot (381-12,73), millele lisandub tulumaks.
13.Lepingu p 7.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et hagejale hüvitatakse isikliku auto kasutuse kulud kuni 120 eurot kuus sõidupäeviku alusel (I kd tl 8, 11 ja 14). Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja sõidud on seotud töölepingust tulenevate ülesannete täitmisega (I kd tl 121). Hageja poolt kohtule esitatud tabelist nähtuvad sõitude eesmärgid (kohtumine raamatupidajaga, vallavanemaga, nõukogu liikmetega) nähtub, et perioodil 18.12.201712.01.2018 kandis hageja juhatuse liikme ülesannete täitmiseks detsembris 2017 sõidukulusid 118, 40 eurot ja jaanuaris 2018 106, 30 eurot, kokku 224, 70 eurot (I kd tl 22). Kuna juhatuse liikme ülesandeks oli muuseumi igapäevane tegevjuhtimine, raamatupidamise ja asjaajamise korraldamine, on tegemist juhatuse liikme ülesannetega seotud sõidukuludega. Asjaolu, et kostja esindajad ei ole hageja poolt esitatud sõidupäevikut kinnitanud, ei ole aluseks nõude rahuldamata jätmiseks. Kohtu arvates on hüvitis isikliku auto kasutamise eest 100 eurot kuus mõistlik. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise 200 eurot.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt sisse nõutavaks muutunud viivise alates 31.01.2018 kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seisuga 10.10.2018 on töötasult ja hüvitiselt (3028, 17 eurot) arvestatud viiviste summaks 160, 38 eurot (0, 66*243). Kuna hagi rahuldatakse osaliselt ja mõistab kohus välja kostjalt viivise saamata jäänud juhatuse liikme tasult (368, 27 eurot) alates 31.01.2018 kuni nõude tasumiseni seadusjärgses määras. Hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 3028, 17 eurot sh juhatuse liikme tasu 381 eurot,
2-18-3440 hüvitis 2647, 27 eurot, saamata autokompensatsioon 200 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivis 160, 38 eurot ning viivis kuni nõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ühe aasta viivise summaks on 242, 26 eurot. Seega on hagi hinnaks 3630, 91 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, so. 15, 65 % ulatuses (568,27/3630, 91) jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 15, 65 % kostja kanda ja 84, 35 % hageja kanda. Hageja poolt 21.06.2019 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on menetlusulud kokku 835 eurot, sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot ja esindaja õigusabikulud 510 eurot, millest õigusabiteenused perioodil 30.01.-20.03.2018 ja 05.04.-16.07.2018 xxx OÜ 350 € (7*50) ja xxx OÜ 160 € (1 h 33,33 eurot). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 50 eurot ja 33, 33 eurot on põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et õigusabi tunnihinnaga 165 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 3-2-1-131-16 p 6). TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud täies ulatuses. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole vastavat taotlust kohtule esitanud. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt ja hageja menetluskuludest 15, 65% jääb kostja kanda, mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud 130, 68 eurot (835*15,65%).
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.