Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-14518
Kohtuasi
Kentuki Lõvi OÜ hagi Fastfix OÜ vastu 2089 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27. juuni 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kentuki Lõvi OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2256 eurot 12 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) Kentuki Lõvi OÜ (registrikood 11360753, asukoht Pilliroo tee 3, Papsaare küla, Pärnu), volitatud esindaja advokaat Marko Tammann Kostja (vastustaja) Fastfix OÜ (registrikood 12611602, asukoht Mäe 5, Pärnu), seaduslik esindaja Tõivo Tim Nõlvak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 27. juuni 2018. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Kentuki Lõvi OÜ apellatsioonkaebus. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-17-14518 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude jaotuse ja suuruse määrab vastavalt vaidluse lahendamise tulemusele kohtuasja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kentuki Lõvi OÜ (hageja) esitas 29. septembril 2017 Pärnu Maakohtule Fastfix OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 2089 eurot ja alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni seaduses sätestatud määras viivise. Hagiavalduse kohaselt vahetas kostja 2016. a lõpus suulise töövõtulepingu alusel hagejale kuuluva sõiduauto Ford C-Max (registreerimismärk 264 BSL) (sõiduk) mootori ja paigaldas mootori vahetamise käigus selle külge mh sõiduki automaatkäigukasti. Hageja tasus tehtud tööde eest 1359 eurot 76 senti. 6. jaanuaril 2017 ei õnnestunud sõidukiga Hiiumaa praamilt enam maha sõita ja see teisaldati remondiks lähimasse autoremonditöökotta (Käinas asuvasse Best Holding OÜ töökotta). Kostja rikkus lepingut, sest töö ei vastanud lepingutingimustele ja sellel ei olnud kokkulepitud omadusi. Pooled ei leppinud kokku selles, et kostja võib panna sõiduki automaatkäigukasti hüdrotrafo hammasvööga kokku nii, et ei kinnita korralikult polte hüdrotrafo pesadesse. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja huviks oli kasutada sõidukit sõitmiseks, kuid see osutus võimatuks. Samuti ei täitnud kostja üldist käibekohustust. Best Holding OÜ mehhaaniku koostatud arvamuse kohaselt ei oleks sõiduk ilma kostja tehtud vigadeta kasutuskõlbmatuks muutnud. Kostja rikkumise tõttu tekkis hagejal sõiduki remontimise tõttu kahju 2089 eurot. Kui kostja oleks remontinud sõidukit korrektselt, ei oleks sõiduk kasutuskõlbmatuks muutunud ning hageja ei oleks pidanud tegema täiendavaid kulutusi remondile. Kostja on küll tunnistanud oma vigu remontimisel, kuid ei ole nõus kahju hüvitama. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (mitte VÕS § 646 lg 5 alusel kulutuste hüvitamist). Arvestades kostja käitumist pärast nõude esitamist ei oleks ka parandamise nõudel olnud tulemust ning parandamine kostja juures oleks põhjustanud lisakulu (praamisõit tagasi mandrile ja puksiiriteenus). Kuna kostja ei ole kahju hüvitanud, on hagejal õigus nõuda kostjalt ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest, kuid ei välista, et soovib hiljem nõuet laiendada ja nõuda viivist alates ajast, mil hageja teavitas kostjat tekkinud kahjust.
2-17-14518 Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus, et pooltel oli töövõtuleping ning kostja tegi hageja sõidukile remondi, sh paigaldas kasutatud mootori, kuid käigukast, hammasvöö ja automaatkäigukasti hüdrotrafo jäid samaks. Kuna sõiduk oli 11 aastat vana, võisid selle detailid olla amortiseerunud. Sõiduki läbisõit oli remondi ajal 171 320 km. Pärast remonti mootor töötas, hageja tegi proovisõidu ja võttis töö vastu. Pärast remonti ja enne mootori seiskumist oli hageja sõitnud 1726 km. Hageja ostis müüjalt kasutatud sõiduki 3500 euro eest ja sai mootori remondi sõiduki müüja kulul. Nüüd soovib hageja saada kostja kulul ka hammasvöö ja automaatkäigukasti remondi. Hageja ei käitu heas usus, sest tema eesmärk on kostja arvel rikastuda. Hageja ei pöördunud kohe kostja poole ega ole esitanud kostjale ühtki pretensiooni töö kohta, mistõttu ei saa ta VÕS § 644 lg 3 järgi enam töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja saanuks kohe kostjat teavitada probleemist ning pooled oleksid saanud teha ekspertiisi. Kostja sai aga juhtunust teada alles siis, kui hageja nõudis temalt arvete tasumist. Kostja ei ole oma vigu tunnistanud, kuid keeldus kulutusi hüvitamast. Kostja soovis, et hageja annaks talle üle hammasvöö ja automaatkäigukasti hüdrotrafo, et kostja saaks tuvastada kahjustuse põhjused, kuid hageja keeldus. Samuti ei ole hageja nõudnud kostjalt töö parandamist VÕS § 646 lg 1 järgi, mistõttu ei saa ta nõuda kostjalt parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. VÕS § 646 lg 5 järgi saaks hageja nõuda kulutuste hüvitamist, kui ta oleks esmalt nõudnud kostjalt töö parandamist, kuid kostja ei oleks seda mõistliku aja jooksul teinud või oleks parandamisest keeldunud. Ka VÕS § 115 lg 2 järgi saab nõuda kahju hüvitamist pärast täiendava tähtaja andmist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus lepingut ja kahju tekkis kostja väidetava rikkumise, mitte hageja enda hooletuse tõttu. Automaatkäigukastil võib tekkida ka mõne kasutuskorra järel kahjustus, nt liikumise pealt parkimise käigule lülitamisel võib lukustusmehhanism puruneda või moonduda. Kahjuhüvitis on ülepaisutatud ja ületab sõiduki väärtust. Tehase andmetel kulub arvel märgitud tööle 5,1 tundi, kuid hageja nõuab 17,25 tunni eest tasu. Automaatkäigukasti muhvi saanuks parandada või asendada. Juhul, kui tekkinud kahjustused on remondi tagajärg, ei saa parandamise kulud olla suuremad kui 340 eurot. Viivist saab VÕS § 113 lg 3 järgi nõuda alates kulutuste tegemisest. Esimese astme kohtu otsus
3.Pärnu Maakohus jättis 27. juuni 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjal ei olnud tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, ei mõistnud maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitist.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - pooled sõlmisid 2016. a lõpus töövõtulepingu, mille alusel vahetas kostja hagejale kuuluva sõiduki mootori kasutatud sõiduki mootori vastu ning ühendas mootori külge automaatkäigukasti;
2-17-14518 -
kostja esitas tehtud töö kohta 22. detsembril 2016 arve nr 5656 ning hageja tasus selle alusel kostjale 1359 eurot 76 senti;
6.jaanuaril 2017 ei suutnud sõiduk Hiiumaa praamilt maha sõita ja see teisaldati Hiiumaal Käinas lähimasse remonditöökotta (Best Holding OÜ); Best Holding OÜ tegi sõidukile uue remondi ja osade vahetuse ning esitas tehtud tööde eest hagejale arve nr 20170046 ja nr 20170078.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei pidanud hageja nõudma kostjalt lepingu täitmist, s.o ebakvaliteetselt tehtud tööde parandamist. VÕS § 646 lg-tes 1 ja 4 sätestatud õiguskaitsevahend ei ole aga kohustuslik, sest VÕS § 101 lg 1 järgi saab hageja nõuda kostja kohustuse rikkumisel mh kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, hinna alandamist jms, kusjuures sama paragrahvi lg 2 alusel võib neid õiguskaitsevahendeid kasutada nii eraldi kui ka koos. Kuna kostja asukoht on Pärnus, aga sõiduk tuli transportida Hiiumaale ja sõiduk oli kasutuses (mida näitab ka mõne nädala jooksul enam kui 1700 km läbimine) ning eelduslikult puudus sellises olukorras hagejal usaldus kostja tööde kvaliteedi suhtes, mõistetav, et hageja ei soovinud lasta kostjal ebakvaliteetset tööd parandada. Seetõttu lasi hageja sõiduki mujal remontida ning esitas kostja vastu VÕS § 115 ja § 128 lg 3 alusel kahju hüvitamise nõude.
3.3.Hagi tuleb aga jätta rahuldamata, sest hageja ei saa VÕS § 644 lg 1 ja lg 3 järgi tugineda töö mittevastavusele, kuna ei teavitanud kostjat mõistliku aja jooksul lepingu rikkumisest. Asjas ei ole tõendatud, et hageja tegi kostjale ebakvaliteetse töö kohta enne sõiduki remontimist Hiiumaal ja pärast remonti ning vastavate arvete saamist etteheiteid. Kostja on väitnud, et tema sai juhtunust teada alles pärast seda, kui hageja esitas kostjale arve (mitte varem kui Best Holding OÜ esitas hagejale 26. jaanuaril 2017 teise arve) ning küsis „miks hageja ei pöördunud kohe kostja poole“. Hageja ei ole väitnud, et ta teavitas kostjat sõiduki mittekäivitumisest ja Hiiumaale remonti viimisest kohe, kui juhtunu aset leidis. Seega lasi hageja mööda mõistliku aja kostja tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks ning kaotas õiguse sellele tugineda. Olukorras, kus sõiduk oli vanem kui 10 aastat, selle läbisõit oli üle 170 000 km ning kostja vahetas mõni nädal enne juhtunut sõiduki mootori, pidi hageja mootori mittekäivitumisel mõistma, et tõenäoliselt on tegemist kostja minetustega tööde tegemisel. Hageja pidi sellest kostjat võimalikult kiiresti teavitama, seda ka juhul, kui ta ei saanud eeldada või ei soovinud, et kostja remondib sõidukit. Kostjale arvete saatmine ja nendest teavitamine vähemalt kolm nädalat pärast juhtunut ei mahu mõistliku aja raamesse. Kahju tekkepõhjustel ei ole tähtsust, sest hageja on minetanud õiguse tugineda kostja lepingurikkumisele. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus vääralt, et hageja on minetanud VÕS § 644 lg 3 alusel õiguse tugineda kostja rikkumisele ning jättis arvestamata asjaolu, et VÕS § 645 lg 1 järgi on kostja tahtluse ja raske hooletuse korral hagejal siiski õigus sellele tugineda. Auto remondiga tegelevat professionaalset juriidilist isikut saab pidada VÕS § 104 lg 4 tähenduses raskelt hooletuks, kui ta pani sõiduki mootori vahetamise käigus automaatkäigukasti hüdrotrafo hammasvööga kokku nii, et poldid ei olnud korrektselt asetunud/kinnitunud automaatkäigukasti hammasvööratta pesadesse. Kuna maakohus ei ole
2-17-14518 VÕS § 645 lg 1 kohaldamiseks vajalikke asjaolusid tuvastanud, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.2.Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 644 lg-t 1. Väär on maakohtu arusaam, et teavitamine hiljem kui kolm nädalat juhtunust ei ole toimunud VÕS § 644 tähenduses mõistliku aja jooksul. Hageja ei saanud varjatud puudust 6. jaanuaril 2017 kohe avastada ega sellest kostjat teavitada. Asjas ei ole tähtsust, millal hageja puudused avastas, sest kostja ei saa tõsimeeli väita, et ta hagejale arvete esitamise päevaks töö mittevastavusest ei teadnud. 6-20 päeva ei ole ebamõistlik aeg. Lisaks nõuab hageja kahju hüvitamist VÕS § 115 la 1 alusel, mitte kulutuste hüvitamist VÕS § 646 lg 5 järgi. Maakohus oleks eelmenetluses pidanud hagejale selgitama, et ta peab esile tooma asjaolud, millal sai ta teada töö väidetavast mittevastavusest lepingule, ja neid asjaolusid ka tõendama. Seda ei ole maakohus teinud, mistõttu tuleb ka sel põhjusel saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Mh leidis kostja, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei tule asja maakohtule tagasi saata, kui maakohus on kohaldanud asjas vääralt õigusnormi, kuid pooled on asja lahendamiseks vajalikud asjaolud esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades eelmenetluse ülesanded, sh selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja selgitamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
7.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale sõiduki ebakvaliteetse remondiga põhjustatud kahju (täiendavad remondikulud). Seejuures on pooled sama meelt selles, et nad sõlmisid 2016. a lõpus töövõtulepingu hagejale kuuluva sõiduki mootori vahetamiseks ning pooled täitsid selle lepingu – kostja vahetas sõiduki mootori kasutatud mootori vastu ning hageja tasus tehtud töö eest. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et 6. jaanuaril 2017 sõiduk enam ei käivitunud. Pooled on eri meelt aga selles, kas kostja töö oli nõuetekohane (vastas keskmisele kvaliteedile) või esinesid töös puudused, mis tingisid
6.jaanuaril 2017 sõiduki seiskumise ja täiendava remondivajaduse. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist või on ta selle õiguse minetanud, sest ei teatanud kostjale õigeaegselt töös ilmnenud puudustest ega nõudnud kostjalt esmalt puuduste kõrvaldamist.
8.Kolleegium selgitab, et VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, sh ei vasta töö lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki
2-17-14518 tööd tavaliselt kasutatakse. Mh peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 tähenduses, st vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis oleks vastaval tegevusalal tegutseva, nõutavaid kutseoskusi ja erialateadmisi omava ning nõuetekohaselt järgiva töövõtja tehtud tööl. Töövõtja vastutab VÕS § 642 lg 1 I lause järgi töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Seejuures peab majandus- ja kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud isik töö VÕS § 643 järgi viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ning teatama VÕS § 644 lg 1 I lause järgi töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Seda tegemata vabaneb töövõtja vastutusest ning tellija ei või VÕS § 644 lg 3 järgi töö lepingutingimustele mittevastavusele enam tugineda, kuid juhul, kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes nõuda mh, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Riigikohus on müügilepingu sarnase sätte (VÕS § 220) kontekstis selgitanud, et eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega, ning sellisel juhul ei saa mõistlik aeg lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise kohta hakata kulgema enne asjatundja arvamuse koostamist (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-37663, p 13–15). Seega juhul, kui töös ilmnes varjatud puudusi, tuleb hinnata, kas tellija teatas puudustest mõistliku aja jooksul pärast varjatud puudustest teada saamist. Eelnevast hoolimata võib tellija VÕS § 645 lg 1 järgi tugineda lepingutingimustele mittevastavusele juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale.
9.Praegusel juhul heidab hageja kostjale ette seda, et kostja tehtud töö ei vastanud nõuetele – sõiduki automaatkäigukasti hüdrotrafo ei olnud remondi käigus pandud hammasvööga kokku nii, et poldid oleks korrektselt kinnitatud hüdrotrafo pesadesse, samuti ei paigaldanud kostja mootori ja automaatkäigukasti vahelisi juhtpukse, ning nende puuduste tõttu seiskus sõiduk
6.jaanuaril 2017. Nimetatud puuduste kinnituseks esitas hageja kohtule ka sõiduki
6.jaanuaril 2017 üle vaadanud ja sõidukit parandanud mehaaniku 14. septembril 2017 koostatud arvamuse (tl 16 jj). Seega on hageja esitanud tõendi, mille kohaselt olid kostja töös puudused. Arvestades kirjeldatud puudusi ning seda, et puudused oskas välja tuua mehaanik pärast seda, kui oli analüüsinud, miks purunesid hüdrotrafo ja hammasvöö, oli kolleegiumi hinnangul tegemist varjatud puudustega, mida hageja ei saanud 2016. a lõpus tööd vastu võttes ega ka
6.jaanuaril 2017 sõiduki seiskumisel ise avastada. Seega ei saanud hageja teada kostja töös ilmnenud puudustest enne seda, kui mehaanik oli välja selgitanud ja hagejale teada andnud hammasvööratta ja automaatkäigukasti hüdrotrafo purunemise põhjuse. Asjas esitatud asjaolude kohaselt võis see toimuda ajavahemikul 6. jaanuarist 2017, mil sõiduk seiskus ja remonditöökotta viidi, kuni 14. septembrini 2017, mil mehaanik koostas
2-17-14518 arvamuse. Kumbki pool ei ole aga kohtumenetluses täpsemalt väitnud, millal hageja sai või pidi saama varjatud puudustest teada, ega esitanud selle kohta tõendeid. Samuti ei ole pooled esitanud vastavaid väiteid ega tõendeid selle kohta, millal teatas hageja kostjale ilmnenud puudustest. Hageja esitas küll kohtule tõendina Best Holding OÜ 13. jaanuari ja 26. jaanuari 2017. a arved, mille arve koostaja esitas hagejale, kuid nende alusel ei saanud maakohus järeldada, millal teatas hageja kostjale varjatud puudustest. Arvestades seda, et kostja oli esitanud hagile mh vastuväite, et hageja on minetanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele VÕS § 644 lg-te 1 ja 3 järgi, pidi maakohus välja selgitama, millal täpselt hageja puudustest teada sai ja millal neist kostjat teavitas. Kuna pooled ei olnud selle kohta väiteid ega tõendeid esitanud, pidi maakohus juhtima sellele poolte tähelepanu ega võinud teha otsust asjaolude alusel, mida pooled ei olnud kohtumenetluses esitanud, vaid pidi asja lahendamisel tähtsad asjaolud välja selgitama. Seda tegemata rikkus maakohus oluliselt eelmenetluse ülesandeid. Seejuures ei nähtu kohtutoimikust, et maakohus oleks üldse täitnud eelmenetluse ülesandeid TsMS § 392 tähenduses. Maakohus andis küll pooltele võimaluse vastata teineteise esitatud menetlusdokumentidele, kuid lahendas vaidluse kirjalikus menetluses ja jättis pooltele selgitamata, millest sõltub vaidluse lahendamine, ning pooltega vaidluse õiguslikud ja faktilised küsimused arutamata olukorras, kus poolte kirjalikud dokumendid ei olnud piisavad asja lahendamiseks, sh VÕS § 644 kohaldamiseks ja selle alusel hagi rahuldamata jätmiseks. Samuti tuli maakohtul selgitada, kas hageja võib hoolimata teavitamiskohustuse rikkumisest nõuda kostjalt VÕS § 644 lg 3 II lause järgi kahju hüvitamist või tugineda lepingutingimuste mittevastavusele VÕS § 645 lg-s 1 sätestatu tõttu.
10.Eelnevat arvestades on maakohus rikkunud kohtuvaidluse lahendamisel oluliselt eelmenetluse ülesandeid ja jätnud välja selgitamata valdava osa vaidluse lahendamiseks olulistest asjaoludest, mistõttu ei saa ringkonnakohus lahendada ise kohtuvaidlust, ning saadab kohtuasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seejuures ei ole maakohus välja selgitanud ega tuvastanud ka ühtki hageja kahju hüvitamise ja viivise nõude aluseks olevat asjaolu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.